Kiiremini kui brauser!
26 suhted: Aminohapped, Antagonist (farmakoloogia), Antikehad, Apoptoos, Dimeer, Embrüogenees, Fluorestsents, Geen, Gliia, Hipokampus, Informatsiooni-RNA, Kopsud, Kromosoom, Ligand, Luuüdi, Maks, Mesoderm, Morfogenees, Mutatsioon, Närvisüsteem, Neuron, Rakk, Rakutuum, Retseptor (biokeemia), Valgud, Väikeaju.
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Uus!!: Luu morfogeneetiline valk 5 ja Aminohapped · Näe rohkem »
Antagonist (farmakoloogia)
retseptormolekulil, inhibeerides sellega retseptor-agonisti loodud signaali Retseptori antagonist on retseptori ligandi tüüp või ravim, mis seostudes vaadeldava retseptoriga ei anna bioloogilist signaali, seega nõrgestab või blokeerib täielikult agonist-vahendatud toimet.
Uus!!: Luu morfogeneetiline valk 5 ja Antagonist (farmakoloogia) · Näe rohkem »
Antikehad
Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad, ladina keeles immunoglobulinum; lüh: Ig) on kehavedelikes lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinide hulka ja mida toodavad selgroogsete loomade (sh inimese) immuunsüsteemi B-lümfotsüüdid.
Uus!!: Luu morfogeneetiline valk 5 ja Antikehad · Näe rohkem »
Apoptoos
Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.
Uus!!: Luu morfogeneetiline valk 5 ja Apoptoos · Näe rohkem »
Dimeer
Dimeer on keemias kahe identse molekuli (kahe monomeeri molekuli) ühinemisprodukt, tihti on selleks tsükliline ühend.
Uus!!: Luu morfogeneetiline valk 5 ja Dimeer · Näe rohkem »
Embrüogenees
Inimese embrüogenees Embrüogenees ehk organismi looteline areng on ontogeneesi esimene staadium.
Uus!!: Luu morfogeneetiline valk 5 ja Embrüogenees · Näe rohkem »
Fluorestsents
Fluorestseeruv orgaaniline ühend nimega eskuliin Valik fluorestseeruvaid aineid UV-valguses Fluorestseeruv rodamiin Fluorestsents (sõna tuleneb mineraalist fluoriit; seda mineraali uurides avastati fluorestsents) on valguse kiirgumine ainest, mis on eelnevalt ergastatud UV-kiirgusega või nähtava valgusega.
Uus!!: Luu morfogeneetiline valk 5 ja Fluorestsents · Näe rohkem »
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Uus!!: Luu morfogeneetiline valk 5 ja Geen · Näe rohkem »
Gliia
Gliia (vanakreeka sõnast γλία, γλοία 'liim') ehk neurogliia on närvisüsteemi kude, millel on perifeerses ja kesknärvisüsteemis mitu tugifunktsiooni, sealhulgas närvijätkete elektriline isoleerimine, rakuvälise keskkonna reguleerimine ja kaitsefunktsioon.
Uus!!: Luu morfogeneetiline valk 5 ja Gliia · Näe rohkem »
Hipokampus
Animatsioon hipokampusest (avaneb pildile klõpsamisel) Hipokampus (ka hippokampus) on üks tähtsamaid komponente selgroogsete ajus.
Uus!!: Luu morfogeneetiline valk 5 ja Hipokampus · Näe rohkem »
Informatsiooni-RNA
Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.
Uus!!: Luu morfogeneetiline valk 5 ja Informatsiooni-RNA · Näe rohkem »
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Uus!!: Luu morfogeneetiline valk 5 ja Kopsud · Näe rohkem »
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Uus!!: Luu morfogeneetiline valk 5 ja Kromosoom · Näe rohkem »
Ligand
HCo(CO)4 viie ligandiga Ligand on ioon või molekul (funktsionaalrühm), mis seondub keskse metalliaatomiga (kompleksühendi tuumaga), moodustades kompleksühendi.
Uus!!: Luu morfogeneetiline valk 5 ja Ligand · Näe rohkem »
Luuüdi
Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.
Uus!!: Luu morfogeneetiline valk 5 ja Luuüdi · Näe rohkem »
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Uus!!: Luu morfogeneetiline valk 5 ja Maks · Näe rohkem »
Mesoderm
Mesoderm on embrüoblasti keskmine looteleht.
Uus!!: Luu morfogeneetiline valk 5 ja Mesoderm · Näe rohkem »
Morfogenees
Morfogenees on ontogeneesis toimuv organismi ja selle osade kuju (vormi) muutumise protsess.
Uus!!: Luu morfogeneetiline valk 5 ja Morfogenees · Näe rohkem »
Mutatsioon
Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.
Uus!!: Luu morfogeneetiline valk 5 ja Mutatsioon · Näe rohkem »
Närvisüsteem
access-date.
Uus!!: Luu morfogeneetiline valk 5 ja Närvisüsteem · Näe rohkem »
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Uus!!: Luu morfogeneetiline valk 5 ja Neuron · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Luu morfogeneetiline valk 5 ja Rakk · Näe rohkem »
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Uus!!: Luu morfogeneetiline valk 5 ja Rakutuum · Näe rohkem »
Retseptor (biokeemia)
Retseptorid on raku sees või pinnal olevad valgud või valgumolekulide kooslused, mis seovad ligande ja funktsioneerivad signaaliülekandjatena.
Uus!!: Luu morfogeneetiline valk 5 ja Retseptor (biokeemia) · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Luu morfogeneetiline valk 5 ja Valgud · Näe rohkem »
Väikeaju
Väikeaju ehk tserebellum (ladina keeles cerebellum) on kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.
Uus!!: Luu morfogeneetiline valk 5 ja Väikeaju · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
BMP5.
