Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Badeni suurhertsogiriik

Index Badeni suurhertsogiriik

Badeni suurhertsogkond Saksamaa reisikaarti lehel aastast 1861. Badeni suurhertsogiriik või Badeni suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Baden) oli ajalooline riik Edela-Saksamaal, Reini idakaldal.

124 suhted: Aed, Alemannid, Alsace, Austria, Šveits, Baden, Baden-Baden, Baden-Württemberg, Badeni markkrahvkond, Badeni vabariik, Baieri, Baieri kuningriik, Basel, Bodeni järv, Bourbonide restauratsioon, Doonau, Ehe, Eksklaav, Eksport, Euroopa nulg, Forell, Frangid, Freiburg, Harilik ebatsuuga, Harilik humal, Harilik kartul, Harilik kastanipuu, Harilik kuusk, Harilik lina, Harilik mänd, Harilik pöök, Hõbe, Heidelberg, Hesseni suurhertsogkond, Hirvlased, Jahiuluk, Judaism, Kaer, Kanep, Karlsruhe, Keemiline aine, Kell, Kips, Kivisüsi, Klaas, Kodukits, Konstanz, Koobalt, Kreeka pähklipuu, Kuld, ..., Kuurvürst, Lääne-Saksamaa, Lõuna-Baden, Leipzig, Maapäev, Magus kirsipuu, Main, Maksud, Mannheim, Markkrahv, Masin, Mänguasi, Mesindus, Metropoliit, Mets, Metsamaterjal, Metssiga, Mineraal, Monarhia, Naatriumkloriid, Nahk (materjal), Neckar, Offenburg, Orel, Paber, Põlduba, Peapiiskop, Perdicinae, Pforzheim, Plii, Ploomipuu (alamperekond), Portselan, Prantsuse esimene keisririik, Prantsusmaa, Preisi kuningriik, Primaarne sektor, Protestantism, Punapeet, Puuvill, Raud, Raudteetransport, Rein, Rohunepp, Rooma-Katoliku Kirik, Rukis, Saksa keel, Saksa keisririik, Saksa Liit, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksamaa 1945–1949, Savi, Schwarzwald, Siid, Sinod, Speltanisu, Suhkrupeet, Teine maailmasõda, Tsink, Tubakas (aine), Turvas, Vask, Väävel, Väävelhape, Vein, Vill, Vulkaan, Württemberg, Württemberg-Baden, Württembergi kuningriik, Weimari vabariik, 1806, 1848. aasta revolutsioonid Saksa riikides, 1918. Laienda indeks (74 rohkem) »

Aed

Lille- ja iluaed eramu küljel. Ilu- ja viljapuuaiad püütakse paigutada elumaja kõige päiksepoolsemale küljele. Lilleaed Köögiviljaaed Aed on inimese piiritletud ja aianduslikult kasutatav maa-ala ja sellel kujundatud elukeskkond koos selle elustikuga.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Aed · Näe rohkem »

Alemannid

Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand. Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul. Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Alemannid · Näe rohkem »

Alsace

Alsace on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi kirdeosas.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Alsace · Näe rohkem »

Austria

Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Austria · Näe rohkem »

Šveits

Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Šveits · Näe rohkem »

Baden

Baden on mitme koha nimi.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Baden · Näe rohkem »

Baden-Baden

left Baden-Baden on kreisivaba linn Baden-Württembergi liidumaal Saksamaal.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Baden-Baden · Näe rohkem »

Baden-Württemberg

Baden-Württemberg on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa edelaosas Reini jõe ülemjooksul.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Baden-Württemberg · Näe rohkem »

Badeni markkrahvkond

Lipp Vapp Baden 19. sajandi alguses. Badeni markkrahvkond (saksa Markgrafschaft Baden) oli ajalooline territoorium Saksa-Rooma riigis.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Badeni markkrahvkond · Näe rohkem »

Badeni vabariik

Badeni vabariik (saksa Republik Baden) oli Saksa osariik, mis eksisteeris Weimari vabariigi ajal, moodustati pärast Badeni suurhertsogiriigi lõpetamist aastal 1918.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Badeni vabariik · Näe rohkem »

Baieri

Baieri on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Baieri · Näe rohkem »

Baieri kuningriik

Baieri kuningriik (saksa Königreich Bayern) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1806–1918.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Baieri kuningriik · Näe rohkem »

Basel

700px Basel on linn ja vald Šveitsis, Baseli linnakantoni keskus.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Basel · Näe rohkem »

Bodeni järv

Bodeni järv satelliidifotol Vaade Bodeni järvele Bregenzis Bodeni järv ehk Boden (saksa keeles Bodensee, mitteametlikult ka Schwäbisches Meer) on järv Saksamaa, Šveitsi ja Austria piiril.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Bodeni järv · Näe rohkem »

Bourbonide restauratsioon

See artikkel räägib Bourbonide restauratsioonist Prantsusmaal pärast Napoleoni kukutamist; teiste sarnaste sündmuste kohta vaata artiklit Bourbonide restauratsioon (täpsustus) ---- Lipp Kuninglik vapp Prantsusmaa kuningriik aastal 1815 Bourbonide restauratsioon on nimi, mis anti perioodile pärast Prantsuse revolutsioonile (1789–1799) järgnenud sündmusi, Esimese Vabariigi (1792–1804) lõppu ja siis Esimese keisririigi (1804–1814/1815) vägivaldset lõppu – kui Euroopa riikide koalitsioon taastas relva jõul monarhia Bourbonide pärijatele, kes taas kord said Prantsusmaa kuningriigi (Royaume de France) omanikeks.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Bourbonide restauratsioon · Näe rohkem »

Doonau

Doonau on jõgi Euroopa lõunaosas, pikkuselt teine jõgi Euroopas.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Doonau · Näe rohkem »

Ehe

Keenia mees traditsiooniliste ehetega Ehe on ese, mida kasutatakse millegi või kellegi ehtimiseks, kaunistamiseks.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Ehe · Näe rohkem »

Eksklaav

Eksklaav on territoorium, mis kuulub poliitilisele üksusele, kuid millel ei ole sellega maaühendust (saari ei loeta eksklaavideks), ja mida ümbritsevad teised poliitilised üksused.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Eksklaav · Näe rohkem »

Eksport

Eksport on toodete või kaupade müümine välisriiki.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Eksport · Näe rohkem »

Euroopa nulg

Euroopa nulg ehk valge nulg (Abies alba) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas puu.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Euroopa nulg · Näe rohkem »

Forell

Forellid on lõhelaste sugukonna Salmoninae alamsugukonda kuuluvad, enamjaolt üksnes mageveelised ja paiksed kalad.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Forell · Näe rohkem »

Frangid

Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Frangid · Näe rohkem »

Freiburg

Freiburgi asend Baden-Württembergis Freiburg (ka Freiburg im Breisgau) on kreisivaba linn Saksamaa lääneosas Baden-Württembergi liidumaal, Freiburgi ringkonna halduskeskus.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Freiburg · Näe rohkem »

Harilik ebatsuuga

Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast ebatsuuga perekonnast.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Harilik ebatsuuga · Näe rohkem »

Harilik humal

Humalaistandus Saksamaal Harilik humal (Humulus lupulus) on kanepiliste sugukonda kuuluv kahekojaline mitmeaastane väänduva varrega ronitaim.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Harilik humal · Näe rohkem »

Harilik kartul

Harilik kartul (Solanum tuberosum) on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Harilik kartul · Näe rohkem »

Harilik kastanipuu

Harilik kastanipuu (Castanea sativa Mill.) on pöögilaadsete seltsi (Fagales), pöögiliste (Fagaceae) sugukonda, kastanipuu (Castanea) perekonda kuuluv heitlehine puu.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Harilik kastanipuu · Näe rohkem »

Harilik kuusk

Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Harilik kuusk · Näe rohkem »

Harilik lina

Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Harilik lina · Näe rohkem »

Harilik mänd

Harilik mänd, pedajas (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Harilik mänd · Näe rohkem »

Harilik pöök

Pöögimets Harilik pöök (Fagus sylvatica L.) on pöögilaadsete seltsi pöögiliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpuude liik.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Harilik pöök · Näe rohkem »

Hõbe

Hõbe on keemiline element sümboliga Ag (ladina keeles argentum) ja järjenumbriga 47.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Hõbe · Näe rohkem »

Heidelberg

Värav Vana Silla otsas Heidelberg on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal tihedalt asustatud piirkonnas.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Heidelberg · Näe rohkem »

Hesseni suurhertsogkond

Hesseni ja Reini juures suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Hessen und bei Rhein), või aastatel 1806 kuni 1816 Hesseni suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Hessen), oli sõltumatu riik ja Saksa Liidu liikmesriik alates 1806.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Hesseni suurhertsogkond · Näe rohkem »

Hirvlased

Hirvlased (Cervidae) on sõraliste (Artiodactyla) seltsi kuuluv sugukond.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Hirvlased · Näe rohkem »

Jahiuluk

Jahiuluk ehk jahiloom on uluk (imetaja või lind), kellele vastavalt jahiseadusele tohib jahiajal pidada jahti.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Jahiuluk · Näe rohkem »

Judaism

Judaism ehk juutlus (ka: juudi usk, juudiusk; kreeka sõnast ἰουδαϊσμός iudaismos) on peamiselt juudi rahva usund.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Judaism · Näe rohkem »

Kaer

Valminud kaerapõld Viljaterad Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Kaer · Näe rohkem »

Kanep

Kanep (Cannabis) on taimede perekond kanepiliste sugukonnast.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Kanep · Näe rohkem »

Karlsruhe

Karlsruhe on linn Baden-Württembergi liidumaal Saksamaal.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Karlsruhe · Näe rohkem »

Keemiline aine

Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Keemiline aine · Näe rohkem »

Kell

Kell Päikesekell Varssavis Veekell Kell on seade aja mõõtmiseks.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Kell · Näe rohkem »

Kips

Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Kips · Näe rohkem »

Kivisüsi

Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Kivisüsi · Näe rohkem »

Klaas

klaasitehases Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Klaas · Näe rohkem »

Kodukits

Kodukits (Capra hircus või Capra aegagrus hircus) on veislaste sugukonda kitse perekonda kuuluv sõraline.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Kodukits · Näe rohkem »

Konstanz

Konstanz on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Konstanz · Näe rohkem »

Koobalt

Koobalt (Co) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 27.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Koobalt · Näe rohkem »

Kreeka pähklipuu

Kreeka pähklipuu (Juglans regia) on pähklipuuliste sugukonda pähklipuu perekonda kuuluv laialdaselt kasvatatav viljapuu.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Kreeka pähklipuu · Näe rohkem »

Kuld

Sünteetilised kulla kristallid. Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Kuld · Näe rohkem »

Kuurvürst

Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Kuurvürst · Näe rohkem »

Lääne-Saksamaa

Lääne-Saksamaa on nimi, mida kasutati Saksamaa Liitvabariigi (1983. aastani eesti keeles Saksa Föderatiivne Vabariik (lühend Saksa FV)) kohta ajal, kui ta eksisteeris kõrvuti Saksa DV ehk Ida-Saksamaaga.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Lääne-Saksamaa · Näe rohkem »

Lõuna-Baden

Lipp Vapp Badeni (eresinine) paiknemine sõjajärgse Saksamaa Prantsuse okupatsioonitsoonis (kahvatusinine) Lõuna-Baden (saksa Südbaden), mis moodustati detsembris 1945 endise Badeni vabariigi lõunaosast, oli Prantsuse okupatsioonitsooni alajaotus sõjajärgsel Saksamaal.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Lõuna-Baden · Näe rohkem »

Leipzig

250px Leipzig (saksapäraselt) on linn Saksamaa idaosas Saksimaal.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Leipzig · Näe rohkem »

Maapäev

Maapäev (saksa keeles Landtag) on nimetus, mida on ajaloo jooksul kandnud erinevad esinduskogud saksa keeleruumis.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Maapäev · Näe rohkem »

Magus kirsipuu

Magus kirsipuu (Prunus avium; on kasutatud ka nimetust maguskirsipuu) on roosõieliste sugukonda kirsipuu alamperekonda kuuluv viljapuu.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Magus kirsipuu · Näe rohkem »

Main

Main on jõgi Euroopas Saksamaal.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Main · Näe rohkem »

Maksud

Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Maksud · Näe rohkem »

Mannheim

Mannheimi veetorn Mannheim on Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal asuv linn.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Mannheim · Näe rohkem »

Markkrahv

Markkrahv on krahvist kõrgem, aga suveräänsest parunist madalam aadlitiitel.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Markkrahv · Näe rohkem »

Masin

Masin (ladina machina, vanakreeka mēchanḗ) on mehaanilist liikumist rakendav seade, mis muundab energiat, tööobjekte või informatsiooni, et inimese kehalist või vaimset tööd asendada või kergendada.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Masin · Näe rohkem »

Mänguasi

Mängukaru Rubiku kuubik Mänguasi ehk lelu ehk mängukann on ese, mida kasutatakse mängimiseks.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Mänguasi · Näe rohkem »

Mesindus

Mesinik mesilasperet üle vaatamas Mesindus on mesilaste pidamine mesindussaaduste saamise ja õite tolmeldamise eesmärgil.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Mesindus · Näe rohkem »

Metropoliit

Metropoliit on õigeusu kiriku peapiiskop, patriarhi järel tähtsuselt teine vaimulik.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Metropoliit · Näe rohkem »

Mets

Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Mets · Näe rohkem »

Metsamaterjal

Metsamaterjal ehk tarbepuit on langetatud puust laasimise ja järkamisega valmistatud toode, mida kasutatakse peamiselt puidu- või tselluloositööstuse toormena või energeetikas kütusena.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Metsamaterjal · Näe rohkem »

Metssiga

Metssiga (Sus scrofa) on sigalaste sugukonda ja sea perekonda kuuluv metsloom.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Metssiga · Näe rohkem »

Mineraal

Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Mineraal · Näe rohkem »

Monarhia

Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Monarhia · Näe rohkem »

Naatriumkloriid

Naatriumkloriid ehk keedusool ehk sool on keemiline aine valemiga NaCl.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Naatriumkloriid · Näe rohkem »

Nahk (materjal)

Erinevad nahad. Materjalide valimine jalatsite valmistamiseks. Nahk kui materjal on loomade töödeldud nahk.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Nahk (materjal) · Näe rohkem »

Neckar

Neckar, vaade Heidelbergile. Aprill 2003 Neckar on jõgi Euroopas Saksamaal.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Neckar · Näe rohkem »

Offenburg

Offenburg on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal Ortenau kreisis.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Offenburg · Näe rohkem »

Orel

Orel on muusikainstrument, mis tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist vilede.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Orel · Näe rohkem »

Paber

Paberilehtede virn Paber (vanakreeka sõnast πάπυρος (pápyros) 'papüürus-lõikhein') on põhiliselt taimsetest kiududest koosnev materjal, mida kasutatakse eelkõige kirjutusmaterjalina (kirjutamisel, trükkimisel ja printimisel), samuti pakkematerjalina pakkimisel (pakkepaber, papp, kartong), tualettpaberina ja muul hügieeniotstarbel ning eripaberina (näiteks tapeet).

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Paber · Näe rohkem »

Põlduba

Põlduba (Vicia faba) on laialt levinud üheaastane kultuurtaim liblikõieliste sugukonnast ja hiireherne (Vicia; või teise süsteemi järgi põldoa – Faba) perekonnast.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Põlduba · Näe rohkem »

Peapiiskop

Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna (piiskopkonna) kõrgeim ülevaataja.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Peapiiskop · Näe rohkem »

Perdicinae

Perdicinae on kanaliste seltsi faasanlaste sugukonda kuuluv lindude alamsugukond.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Perdicinae · Näe rohkem »

Pforzheim

Pforzheim on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Pforzheim · Näe rohkem »

Plii

plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup. Plii (vananenud termin: seatina; sümbol Pb) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Plii · Näe rohkem »

Ploomipuu (alamperekond)

Ploomipuu (Prunus) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv alamperekond.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Ploomipuu (alamperekond) · Näe rohkem »

Portselan

Portselanist dekoratiivtaldrikud 20. sajandi esimesest poolest Portselan (itaaliakeelsest sõnast porcellana; algselt läikivvalge, portselanisarnase karbiga meriteo nimetus, vt kauritigu) on keraamika liik, mida saadakse peamiselt kaoliinist, kvartsist ja põldpaost koosnevate savitoorikute kõrgel temperatuuril põletamisel.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Portselan · Näe rohkem »

Prantsuse esimene keisririik

Prantsuse esimene keisririik oli Napoleon Bonaparte'i (keisrina Napoleon I) loodud riik Euroopas 1804–1814 ja 1815.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Prantsuse esimene keisririik · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Šveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Prantsusmaa · Näe rohkem »

Preisi kuningriik

Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »

Primaarne sektor

Primaarne sektor ehk esmassektor ehk hankiv majandus on majandussektor, mis tegeleb hüvede loodusest saamisega.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Primaarne sektor · Näe rohkem »

Protestantism

Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Protestantism · Näe rohkem »

Punapeet

Punapeedid kimbus Punapeedi juurika läbilõige, heledamad kihid on kambiumiringid Peedisalat Borši valmistamisel kasutatakse punapeeti Peedimahl Punapeet ehk söögipeet ehk aedpeet ehk peet (Beta vulgaris subsp. vulgaris var. vulgaris või Beta vulgaris subsp. vulgaris, Conditiva rühm) on maltsaliste sugukonda kuuluv kaheaastane kultuurtaim.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Punapeet · Näe rohkem »

Puuvill

Puuvillataim Puuvill on pehme kiuline materjal, mida saadakse puuvillapõõsa (Gossypium) liikidelt.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Puuvill · Näe rohkem »

Raud

Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Raud · Näe rohkem »

Raudteetransport

Elektriveduriga kaubarong, Norra Raudteede ristumine Magnethõljukrong Raudteetransport on raudteeveeremi abil teostatav reisijate- ja kaubavedu raudteedel.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Raudteetransport · Näe rohkem »

Rein

Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa k. Rhein, prantsuse k. Rhin) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Rein · Näe rohkem »

Rohunepp

Rohunepp Rohunepp (ld Gallinago media, ingl great snipe) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Rohunepp · Näe rohkem »

Rooma-Katoliku Kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (eestikeelne ametlik nimi Rooma-Katoliku Kirik, ladina Sancta Romana Ecclesia 'Püha Rooma Kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Rooma-Katoliku Kirik · Näe rohkem »

Rukis

Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Rukis · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keele levik maailmas. '''Tumeoranž:''' riigikeel '''Heleoranž:''' teine riigikeel või mitteametlik asjaajamiskeel '''Oranž ruut:''' saksakeelne vähemus Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksa keisririik

Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, mil Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks, ja mis lõppes faktiliselt siis, kui Philipp Scheidemann kuulutas 9. novembril 1918 välja vabariigi, ja juriidiliselt siis, kui Wilhelm II 28. novembril 1918 troonist loobus (formaalselt ei muudetud riigi nime kuni 1945. aastani).

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Saksa keisririik · Näe rohkem »

Saksa Liit

Saksa Liit (saksa Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Saksa Liit · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae), esialgu lihtsalt Püha Rooma riik, oli keskajal ja uusajal Kesk-Euroopas eksisteerinud riik.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Saksamaa · Näe rohkem »

Saksamaa 1945–1949

Saksamaa 1945–1949 on periood Saksamaa ajaloos alates kaotusest Teises maailmasõjas kuni Saksamaa jagamiseni Saksamaa Liitvabariigiks ja Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Saksamaa 1945–1949 · Näe rohkem »

Savi

Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Savi · Näe rohkem »

Schwarzwald

pisi Schwarzwald (van eesti keeles ka Mustmets) on mäestik Euroopas Saksamaa edelaosas.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Schwarzwald · Näe rohkem »

Siid

Siidist valmistatud lips Siid on hiinlaste leiutatud väga kerge materjal.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Siid · Näe rohkem »

Sinod

Sinod selle sõna ajaloolises tähenduses on kirikukogu, mis koguneb tavaliselt arutama kiriku doktriini või juhtimise küsimusi.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Sinod · Näe rohkem »

Speltanisu

Speltanisu (Triticum spelta L.) on kõrreliste sugukonda nisu perekonda kuuluv teravili.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Speltanisu · Näe rohkem »

Suhkrupeet

Suhkrupeedi põld Suhkrupeedi juurikad Suhkrupeet (Beta vulgaris spp. vulgaris var. altissima) on maltsaliste sugukonda kuuluv kaheaastane kultuurtaim, hariliku peedi teisend.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Suhkrupeet · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II MS) oli 1. septemberist 1939 2. septemberini 1945 kestnud maailmasõda.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Tsink

Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Tsink · Näe rohkem »

Tubakas (aine)

Tubakas on tubaka taimeperekonna (Nicotiana) lehtedest saadud aine.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Tubakas (aine) · Näe rohkem »

Turvas

Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Turvas · Näe rohkem »

Vask

Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Vask · Näe rohkem »

Väävel

Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Väävel · Näe rohkem »

Väävelhape

Kips on väävelhappe hüdraaditud sool. Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Väävelhape · Näe rohkem »

Vein

Vein (ladina vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Vein · Näe rohkem »

Vill

Lambavill enne ja pärast puhastamist Vill on looduslik loomne tekstiilkiudaine.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Vill · Näe rohkem »

Vulkaan

Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Vulkaan · Näe rohkem »

Württemberg

Württembergi Kuningriigi lipp Württembergi Kuningriigi vapp Württembergi kaart (1810-1945) Württemberg (varem ka Wirtemberg) on ajalooline piirkond Edela-Saksamaal.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Württemberg · Näe rohkem »

Württemberg-Baden

Lipp Vapp Württemberg-Baden (ereoranž) sõjajärgse Saksamaa Ameerika okupatsioonitsoonis (kahvatuoranž). Württemberg-Baden on endine Saksa Föderatiivse Vabariigi osariik.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Württemberg-Baden · Näe rohkem »

Württembergi kuningriik

Württembergi kuningriik (saksa Königreich Württemberg) oli riik Saksamaal, mis eksisteeris aastatel 1806–1918, paiknedes tänapäeva Baden-Württembergi territooriumil.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Württembergi kuningriik · Näe rohkem »

Weimari vabariik

Weimari vabariigiks nimetatakse Saksa Riiki perioodil alates 1919.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Weimari vabariik · Näe rohkem »

1806

1806.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja 1806 · Näe rohkem »

1848. aasta revolutsioonid Saksa riikides

Germania'', Philipp Veit, 1848 Saksamaa lipu päritolu: rõõmustavad revolutsionäärid Berliinis, 19. märts 1848 1848.–49.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja 1848. aasta revolutsioonid Saksa riikides · Näe rohkem »

1918

1918.

Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja 1918 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Badeni suurhertsogkond.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »