Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Bakterid

Index Bakterid

Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.

209 suhted: Acidobacteria, Adenosiintrifosfaat, Adhesioon, Aeroobid, Aineringe, Aktinobakterid, Aminohapped, Anaeroobid, Antibiootikumid, Antibiootikumiresistentsus, Antigeen, Antikehad, Aquificae, Arhed, Arktika, Arseen, Arv, Atsetoon, Autotroof, Avatud süsteem, Üherakuline organism, B12-vitamiin, Bacteroidetes, Bakteriaalsed kopsuinfektsioonid, Bakterioloogia, Bakterite loend, Baktertoidumürgistus, Batsill (perekond), Batsillid, Biokile, Bioloogiline lagunemine, Bioluminestsents, Biosüntees, Biotehnoloogia, Botulism, Düsenteeria, Desinfektsioon, Difteeria, DNA, Elektronmikroskoop, Endosümbiont, Endospoor, Energia, Energiaressurss, Ensüüm, Etanool, Eukarüoodid, Fakultatiivanaeroob, Fülogenees, Fülogeneetiline süstemaatika, ..., Firmikuudid, Fototroof, GASP fenotüüp, Geen, Gemmatimonadetes, Gemmatimonas aurantiaca, Golgi kompleks, Gonorröa, Gramnegatiivsed bakterid, Grampositiivsed bakterid, Guaniin, Haigus, Hapnik, Hapupiim, Harilik hernes, Heitvesi, Heterotroof, Horisontaalne geeniülekanne, Inimene, Jämesool, Jogurt, Juur, Juust, Katk, Käärimine, Kõhutüüfus, Keefir, Keemiline energia, Kemoheterotroofia, Kemolitotroofid, Kemotroof, Keskkond, Kivistis, Klamüüdia, Klorofüll, Kloroplast, Klostriidid, Kommensalism, Koolera, Korünebakter, Kreem, Kromosoom, Kude, Kuumaveeallikas, Lagundajad, Läkaköha, Lämmastik, Lämmastikusidumine, Leepra, Liik (bioloogia), Lipiidid, Listerioos, Litotroof, Loomad, Majonees, Mariaani süvik, Mügarbakterid, Mükobakter, Meningiit, Merevaik, Mesilane, Metaan, Metabolism, Mikrobioloogia, Mikrofloora, Mikromeeter, Mikroskoop, Mitokonder, Molekul, Muda, Muld, Mycoplasma genitalium, Nafta, Nahaparkimine, Nakkushaigused, New Mexico, Nitraadid, Nitrifitseerijad bakterid, Nukleiinhapped, Nukleotiidid, Nurisünnitus, Oksüdatsioon, Optika, Orgaaniline aine, Organism, Organotroof, Osmoos, Parasitism, Pastöörimine, Patogeen, Päikeseenergia, Põllumajandus, Peptidoglükaan, Peremeesorganism, Pesupulber, Piil, Piim, Plasmiid, Pooldumine, Prokarüoot, Proteobakterid, Protistid, Pungumine, Rakukest, Rakutuum, Rasvhapped, Rauabakterid, Rõngas, Ribosoom, Ristik, Roiskumine, Sahhariidid, Salmonelloos, Saprobiont, Saprofüüt, Süüfilis, Süsihappegaas, Süsinik, Seedimine, Seisuveekogu, Siberi katk, Soolekepike, Streptococcus pyogenes, Stromatoliit, Sulatatud juust, Suu, Taimed, Tüüfus, Teetanus, Temperatuur, Thermotogae, Thiomargarita namibiensis, Toitumistüüp, Toksiin, Toksoplasmoos, Tsüanobakterid, Tsütoplasma, Tsütosiin, Tsütoskelett, Tselluloos, Tsentrosoom, Tuberkuloos, Uus-Meremaa, Valgus, Vanakreeka keel, Väävel, Väävlibakterid, Või, Vesi, Vesinikeksponent, Vesiniksulfiid, Vibur, Viirused, Vitamiinid, Voogamine, 1975, 1978, 1999, 2007. Laienda indeks (159 rohkem) »

Acidobacteria

Acidobacteria on bakterite hõimkond.

Uus!!: Bakterid ja Acidobacteria · Näe rohkem »

Adenosiintrifosfaat

Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.

Uus!!: Bakterid ja Adenosiintrifosfaat · Näe rohkem »

Adhesioon

Adhesioon on molekulaarjõududest (adhesioonijõududest) tulenev eri materjalidest kehade pindade või eri tüüpi osakeste (molekulide või aatomite) üksteise külge kinnijäämine.

Uus!!: Bakterid ja Adhesioon · Näe rohkem »

Aeroobid

Aeroobid ehk aeroobsed organismid on vaba molekulaarset hapnikku sisaldavas keskkonnas (aerobioosis) elavad organismid, kelle ainevahetus põhineb hapnikuosalusega reaktsioonidel.

Uus!!: Bakterid ja Aeroobid · Näe rohkem »

Aineringe

Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi.

Uus!!: Bakterid ja Aineringe · Näe rohkem »

Aktinobakterid

Aktinobakterid (Actinobacteria; varem ka aktinomütseedid, kiirikbakterid, kiirikseened, kiirikulised) on suure G+C sisaldusega (> 55%) grampositiivsete bakterite hõimkond.

Uus!!: Bakterid ja Aktinobakterid · Näe rohkem »

Aminohapped

α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.

Uus!!: Bakterid ja Aminohapped · Näe rohkem »

Anaeroobid

Anaeroobid ehk anaeroobsed organismid on vaba molekulaarse hapnikuta ehk anoksilises keskkonnas elavad organismid, kes eluprotsessideks ei vaja molekulaarset hapnikku, ja kes hapniku esinemisel võivad isegi surra (obligaatanaeroobid).

Uus!!: Bakterid ja Anaeroobid · Näe rohkem »

Antibiootikumid

Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite, seente) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ja mis terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi.

Uus!!: Bakterid ja Antibiootikumid · Näe rohkem »

Antibiootikumiresistentsus

Antibiootikumiresistentsus on bakterite omadus mitte alluda antibiootikumide toimele; ravimiresistentsuse liike.

Uus!!: Bakterid ja Antibiootikumiresistentsus · Näe rohkem »

Antigeen

Antigeen (ladina antigenes; lüh Ag) on selgroogse organismi tunginud võõraine (enamasti valk), mis seotakse spetsiifiliselt antikehaga või T-rakkude retseptoriga.

Uus!!: Bakterid ja Antigeen · Näe rohkem »

Antikehad

Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad, ladina keeles immunoglobulinum; lüh: Ig) on kehavedelikes lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinide hulka ja mida toodavad selgroogsete loomade (sh inimese) immuunsüsteemi B-lümfotsüüdid.

Uus!!: Bakterid ja Antikehad · Näe rohkem »

Aquificae

Aquificae on bakterite hõimkond, kes elavad ekstreemsetes keskkonnatingimustes (termofiilid) nagu kuumaveeallikad, väävlilombid ja kuumad ookeanilõhed.

Uus!!: Bakterid ja Aquificae · Näe rohkem »

Arhed

Arhed ehk ürgid (ladina keeles Archaea; on kasutatud ka nimetusi "arhead", "arhebakterid" ehk "ürgbakterid" (Archaebacteria) ja "metabakterid") on eluslooduse domeen ja ainuraksete mikroorganismide riik.

Uus!!: Bakterid ja Arhed · Näe rohkem »

Arktika

Punase joonega on tähistatud juuli 10 °C isoterm, mida kokkuleppeliselt loetakse Arktika piiriks Kevadine jäälagunemine Arktikas Arktika on polaarpiirkond, mis ümbritseb põhjapoolust.

Uus!!: Bakterid ja Arktika · Näe rohkem »

Arseen

Arseen on keemiline element järjenumbriga 33.

Uus!!: Bakterid ja Arseen · Näe rohkem »

Arv

Arv on üks matemaatika algmõisteid; see hõlmab loendamisel ehk lõplike hulkade võrdlemisel saadava naturaalarvu mõistet ning selle mitmesuguseid üldistusi, sealhulgas täisarv, ratsionaalarv ja kompleksarv.

Uus!!: Bakterid ja Arv · Näe rohkem »

Atsetoon

Atsetooni keemiline valem Atsetoon ehk 2-propanoon ehk dimetüülketoon (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga (56 °C) ja sulamistemperatuuriga (–95 °C) läbipaistev vedelik, mis kuulub ketoonide aineklassi.

Uus!!: Bakterid ja Atsetoon · Näe rohkem »

Autotroof

Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas).

Uus!!: Bakterid ja Autotroof · Näe rohkem »

Avatud süsteem

Avatud süsteem (ka avasüsteem) on termodünaamiline süsteem, millel on ümbritsevaga nii energia- kui ka ainevahetus.

Uus!!: Bakterid ja Avatud süsteem · Näe rohkem »

Üherakuline organism

valgusmikroskoobi all. Raku sees on näha põietaolised vakuoolid. Raku pinnal on kiiret liikumist võimaldavad ripsmed Üherakuline organism on organism, kes koosneb ainult ühest rakust.

Uus!!: Bakterid ja Üherakuline organism · Näe rohkem »

B12-vitamiin

B12-vitamiin ehk kobalamiinid on mittesüstemaatiline (tavatermin) üldnimetus vesilahustuvate antianeemiliste bioaktiivsete, valdavalt orgaaniliste molekulide ja nende ühendite rühma kohta.

Uus!!: Bakterid ja B12-vitamiin · Näe rohkem »

Bacteroidetes

Bacteroidetes on hõimkond anaeroobseid spoore mittemoodustavaid pulgakujulisi gramnegatiivseid baktereid.

Uus!!: Bakterid ja Bacteroidetes · Näe rohkem »

Bakteriaalsed kopsuinfektsioonid

Bakteriaalsed kopsuinfektsioonid on bakterite tekitatud nakkushaigused kopsus.

Uus!!: Bakterid ja Bakteriaalsed kopsuinfektsioonid · Näe rohkem »

Bakterioloogia

Bakterioloogia on mikrobioloogia haru, mis uurib baktereid ning tegeleb nende liikide tuvastamise, klassifitseerimise ja iseloomustamisega.

Uus!!: Bakterid ja Bakterioloogia · Näe rohkem »

Bakterite loend

Bakterite loend loetleb baktereid.

Uus!!: Bakterid ja Bakterite loend · Näe rohkem »

Baktertoidumürgistus

Baktertoidumürgistus ehk bakteriaalne toidumürgistus on mürgiseid baktereid sisaldava toidu söömise tagajärjel tekkiv toidumürgistus.

Uus!!: Bakterid ja Baktertoidumürgistus · Näe rohkem »

Batsill (perekond)

Batsill (Bacillus) on grampositiivsete pulgakujuliste bakterite perekond, mis kuulub hõimkonda Firmicutes.

Uus!!: Bakterid ja Batsill (perekond) · Näe rohkem »

Batsillid

Batsillid (.

Uus!!: Bakterid ja Batsillid · Näe rohkem »

Biokile

Biokile (inglise keeles biofilm) on limakihiga ümbritsetud mikroorganismide kooslus, mis tekib piirpindadele.

Uus!!: Bakterid ja Biokile · Näe rohkem »

Bioloogiline lagunemine

Bioloogiline lagunemine ehk biolagunemine ehk biodegradatsioon on orgaaniliste ainete muundumine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks (CO2, H2O, NH3) mikroorganismide toimel.

Uus!!: Bakterid ja Bioloogiline lagunemine · Näe rohkem »

Bioluminestsents

jaanimardikatel esineb bioluminestsents Bioluminestsents on elus organismide võime iseseisvalt helendada, ehk kiirata valgust.

Uus!!: Bakterid ja Bioluminestsents · Näe rohkem »

Biosüntees

Biosüntees on üldine biokeemiline protsess, mille tagajärjel organismis moodustuvad elutegevuse (metabolismi) käigus lihtsamatest keemilistest ühenditest keerukamad ühendid.

Uus!!: Bakterid ja Biosüntees · Näe rohkem »

Biotehnoloogia

Biotehnoloogia on rakendusliku bioloogia valdkond, mis kasutab elusorganisme ja nende saadusi inimese tervise ja elukeskkonna parandamisel.

Uus!!: Bakterid ja Biotehnoloogia · Näe rohkem »

Botulism

Botulism on lihaste lõdva halvatusega kulgev väga raske haigus, mida põhjustab anaeroobse bakteri Clostridium botulinumi eritatav mürkaine – botuliin.

Uus!!: Bakterid ja Botulism · Näe rohkem »

Düsenteeria

Düsenteeria ehk šigelloos ehk verine kõhutõbi on nakkushaigus, mis kulgeb eelkõige jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulahtisusega.

Uus!!: Bakterid ja Düsenteeria · Näe rohkem »

Desinfektsioon

Desinfektsioon ehk desinfitseerimine on mikroorganismide hävitamine elututelt objektidelt füüsikaliste protseduuride või keemiliste ainete kasutamisega.

Uus!!: Bakterid ja Desinfektsioon · Näe rohkem »

Difteeria

Difteeria (ladina keeles Diphtheria) ehk kurgutõbi on bakteriaalne nakkushaigus, mille põhjustab Corynebacterium diphtheriae.

Uus!!: Bakterid ja Difteeria · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Uus!!: Bakterid ja DNA · Näe rohkem »

Elektronmikroskoop

1933. aastal Ernst Ruska ehitatud elektronmikroskoop. Tegu on esimese elektronmikroskoobiga, mille lahutusvõime ületas valgusmikroskoobi oma Elektronmikroskoop on elektronoptiline seade, mis annab väikestest objektidest suurendatud kujutisi elektronide kimbu – elektronsondi – abil.

Uus!!: Bakterid ja Elektronmikroskoop · Näe rohkem »

Endosümbiont

Endosümbiont on organism, kes elab teise organismi kehas või rakus, nõnda moodustavad need kaks organismi endosümbioosi.

Uus!!: Bakterid ja Endosümbiont · Näe rohkem »

Endospoor

Värvitud preparaat ''Bacillus subtilisest''. Endospoorid on värvunud roheliselt ja vegetatiivne rakk punaselt Helendavad ''Paenibacillus alvei'' endospoorid faaskontrastmikroskoobis Endospoorid on grampositiivsete bakterite uinunud, vastupidavad ja mittepaljunevad struktuurid.

Uus!!: Bakterid ja Endospoor · Näe rohkem »

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Uus!!: Bakterid ja Energia · Näe rohkem »

Energiaressurss

Energiaressurss ehk energiaallikas on ressurss, mida saab kasutada elektri-, soojus- ja muud liiki energia saamiseks.

Uus!!: Bakterid ja Energiaressurss · Näe rohkem »

Ensüüm

ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.

Uus!!: Bakterid ja Ensüüm · Näe rohkem »

Etanool

Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.

Uus!!: Bakterid ja Etanool · Näe rohkem »

Eukarüoodid

Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.

Uus!!: Bakterid ja Eukarüoodid · Näe rohkem »

Fakultatiivanaeroob

Fakultatiivanaeroobid ehk fakultatiivsed anaeroobid on bakterid (anaeroobid), kellel peale hapnikuhingamise on mineraalse hingamise võime ja kes võivad elada ka anaeroobses keskkonnas.

Uus!!: Bakterid ja Fakultatiivanaeroob · Näe rohkem »

Fülogenees

parafüleetiline rühm (sinine) Fülogenees ehk põlvnemiskäik on mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu.

Uus!!: Bakterid ja Fülogenees · Näe rohkem »

Fülogeneetiline süstemaatika

Fülogeneetiline süstemaatika on suund bioloogilises taksonoomias, mis seab eesmärgiks koostada niisugune süsteem, mis võimalikult täpselt vastaks eluslooduse fülogeneesile ehk põlvnemisloole.

Uus!!: Bakterid ja Fülogeneetiline süstemaatika · Näe rohkem »

Firmikuudid

''Bacillus subtilis'' ''Bacillus subtilis,'' ''Firmicutes'''e hõimkonna liige Firmikuudid (ladina Firmicutes; firmus, tugev, ja cutis, nahk) on bakterihõimkond, mis hõlmab väikese G+C sisaldusega (alla 50%) valdavalt grampositiivseid bakteriliike.

Uus!!: Bakterid ja Firmikuudid · Näe rohkem »

Fototroof

Fototroof on organism, kes peamise energiaallikana kasutab valguskiirguse energiat.

Uus!!: Bakterid ja Fototroof · Näe rohkem »

GASP fenotüüp

GASP fenotüüp on bakterite omadus, mis lubab neil võrreldes ülejäänud populatsiooniga pärast surmafaasi kasvu jätkata.

Uus!!: Bakterid ja GASP fenotüüp · Näe rohkem »

Geen

aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.

Uus!!: Bakterid ja Geen · Näe rohkem »

Gemmatimonadetes

Gemmatimonadetes on gramnegatiivsete bakterite hõimkond, mis eristub hästi 16S rDNA analüüsi abil.

Uus!!: Bakterid ja Gemmatimonadetes · Näe rohkem »

Gemmatimonas aurantiaca

Gemmatimonas aurantiaca on gramnegatiivne aeglaselt kasvav polüfosfaati akumuleeriv fakultatiivne aeroobne bakter, mis kuulub hõimkonda Gemmatimonadetes.

Uus!!: Bakterid ja Gemmatimonas aurantiaca · Näe rohkem »

Golgi kompleks

Golgi kompleks (GK), ka Golgi keha ja Golgi aparaat, on enamikus eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell.

Uus!!: Bakterid ja Golgi kompleks · Näe rohkem »

Gonorröa

Gonorröa, kõnekeeles tripper, on sugulisel teel leviv haigus (suguhaigus), mida tekitab bakter Neisseria gonorrhoeae.

Uus!!: Bakterid ja Gonorröa · Näe rohkem »

Gramnegatiivsed bakterid

Gramnegatiivne ''Pseudomonas aeruginosa'' (punased pulkbakterid) mikroskoobi all Gramnegatiivsed bakterid (tähistatakse G(–) või GN) on bakterid, mis erinevalt grampositiivsetest bakteritest kaotavad Grami meetodiga uurimisel pärast etanooliga loputamist aluselist värvust (kristallvioletti).

Uus!!: Bakterid ja Gramnegatiivsed bakterid · Näe rohkem »

Grampositiivsed bakterid

Grampositiivsed bakterid, värvunud violetseks. Batsillid (pulkbakterid) ja kokid (sfäärilised). Mõned gramnegatiivsed on ka olemas, värvitud punaseks. Grampositiivsed bakterid (tähistatakse G(+) või GP) on bakterid, mis erinevalt gramnegatiivsetest bakteritest hoiavad Grami meetodiga uurimisel aluselist värvust (kristallvioletti) pärast etanooliga loputamist.

Uus!!: Bakterid ja Grampositiivsed bakterid · Näe rohkem »

Guaniin

Guaniini struktuurivalem G-C-aluspaari struktuurivalem Guaniin on lämmastikalus, mis kuulub puriini derivaatide hulka.

Uus!!: Bakterid ja Guaniin · Näe rohkem »

Haigus

Haigus (kreeka νόσος nosos 'haigus', 'tõbi', ladina morbus) on organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses.

Uus!!: Bakterid ja Haigus · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Bakterid ja Hapnik · Näe rohkem »

Hapupiim

Hapupiim Dhakas 2023. aastal Hapupiim on hapendatud ehk piimhappebakterite tekitatud käärimise tagajärjel kalgendunud piim.

Uus!!: Bakterid ja Hapupiim · Näe rohkem »

Harilik hernes

Harilik hernes (Pisum sativum) on liblikõieliste sugukonda herne perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.

Uus!!: Bakterid ja Harilik hernes · Näe rohkem »

Heitvesi

Heitvesi (inglise effluent) on inimkasutuses olnud ja seejärel loodusesse tagasi lastud vesi.

Uus!!: Bakterid ja Heitvesi · Näe rohkem »

Heterotroof

Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest.

Uus!!: Bakterid ja Heterotroof · Näe rohkem »

Horisontaalne geeniülekanne

"Elu puu", mis kujutab horisontaalset ja vertikaalset geeniülekannet Horisontaalne geeniülekanne ehk horisontaalne geenisiire on geneetilise informatsiooni kandumine ühest organismist teise muul viisil kui paljunemise kaudu vanemalt järglasele.

Uus!!: Bakterid ja Horisontaalne geeniülekanne · Näe rohkem »

Inimene

Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.

Uus!!: Bakterid ja Inimene · Näe rohkem »

Jämesool

Jämesool ja selle osad Jämesool (ladina keeles intestinum grassum) on selgroogsete loomade kõhuõõnes paiknev seedekanali lõpuosa, mis algab peensoole lõpust ja lõpeb pärakukanaliga (anaalkanaliga).

Uus!!: Bakterid ja Jämesool · Näe rohkem »

Jogurt

Türgi jogurt Jogurt on harilikult maitsestatud paks hapupiimaliik, mis sisaldab muudest hapupiimadest rohkem kuivaineid.

Uus!!: Bakterid ja Jogurt · Näe rohkem »

Juur

Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.

Uus!!: Bakterid ja Juur · Näe rohkem »

Juust

Kõvad juustud Juust on valgu- ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kodukitse- või lambapiimast, -lõssist, -koorest, -petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise, kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel.

Uus!!: Bakterid ja Juust · Näe rohkem »

Katk

Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).

Uus!!: Bakterid ja Katk · Näe rohkem »

Käärimine

Käärimine ehk fermentatsioon ehk fermenteerumine (ka anaeroobne glükolüüs) on teatud tüüpi organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses (hapnikuvabas) keskkonnas ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel.

Uus!!: Bakterid ja Käärimine · Näe rohkem »

Kõhutüüfus

Kõhutüüfus (ladina keeles typhus abdominalis või febris typhoides) on bakteri Salmonella typhi põhjustatud eluohtlik soolestiku nakkushaigus.

Uus!!: Bakterid ja Kõhutüüfus · Näe rohkem »

Keefir

Keefir klaasis Keefir ehk kefiir on täis- või poolkooritud piim, mida on kääritatud mitme bakteriliigi ja pärmiga.

Uus!!: Bakterid ja Keefir · Näe rohkem »

Keemiline energia

Keemiline energia (ka keemilise sideme energia, sidemeenergia) on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest.

Uus!!: Bakterid ja Keemiline energia · Näe rohkem »

Kemoheterotroofia

Kemoheterotroofia on organismide toitumistüüp, mille puhul on energiaallikaks keemilised ühendid (s.t. mitte valgus) ning süsinikuallikaks on orgaaniline aine.

Uus!!: Bakterid ja Kemoheterotroofia · Näe rohkem »

Kemolitotroofid

Kemolitotroofid (ka kemosünteesijad, kemosünteesijad bakterid, kemolitotroofsed bakterid, kemolitotroofsed mikroobid) on mikroorganismid (peamiselt bakterid), kes saavad energiat keemiliste sidemete energiast (erinevalt autolitotroofidest, kes saavad energiat valguskiirgusest) ja kasutavad elektroni doonorina anorgaanilisi ühendeid (erinevalt kemoorganotroofidest, kes kasutavad selleks orgaanilisi ühendeid).

Uus!!: Bakterid ja Kemolitotroofid · Näe rohkem »

Kemotroof

Kemotroof on organism, kes peamise energiaallikana kasutab toiduga saadavate ainete keemiliste sidemete energiat, neid aineid oksüdeerides.

Uus!!: Bakterid ja Kemotroof · Näe rohkem »

Keskkond

Keskkond ehk miljöö (inglise environment, saksa Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.

Uus!!: Bakterid ja Keskkond · Näe rohkem »

Kivistis

Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis Geoloogia tudengid lubjakivi väljalt fossiile otsimas Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.

Uus!!: Bakterid ja Kivistis · Näe rohkem »

Klamüüdia

''Chlamydia trachomatis'' rakusisesed kehad (pruunid) rakukultuuris Klamüüdia (Chlamydia) on väikeste obligatoorselt intratsellulaarsete mikroobide perekond, mis ühendab kolme inimpatogeenset liiki: Chlamydia trachomatis, Chlamydia pneumoniae ja Chlamydia psittaci.

Uus!!: Bakterid ja Klamüüdia · Näe rohkem »

Klorofüll

Klorofüll annab taimede lehtedele rohelise värvuse Klorofüll (ka leheroheline) on taimedes, vetikates ja tsüanobakterites sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvuse.

Uus!!: Bakterid ja Klorofüll · Näe rohkem »

Kloroplast

Kloroplasti ultrastruktuur: 1 – välismembraan, 2 – membraanidevaheline ruum, 3 – sisemembraan, 4 – strooma, 5 – luumen (tülakoidi siseruum), 6 – tülakoidi membraan, 7 – graana (tülakoidide virn), 8 – tülakoid (lamell), 9 – tärklis, 10 – ribosoom, 11 – plastiidne DNA, 12 – lipiiditilgake Kloroplastid (varem ka klorofülliterakesed) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.

Uus!!: Bakterid ja Kloroplast · Näe rohkem »

Klostriidid

Klostriidid on perekonda Clostridium kuuluvad bakterid.

Uus!!: Bakterid ja Klostriidid · Näe rohkem »

Kommensalism

Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu).

Uus!!: Bakterid ja Kommensalism · Näe rohkem »

Koolera

Koolera (Cholera) on äge nakkushaigus, mille tekitajaks on kooleravibrioonid (Vibrio Cholerae).

Uus!!: Bakterid ja Koolera · Näe rohkem »

Korünebakter

Korünebakterid (Corynebacterium) on perekond väikseid pleomorfseid eosteta ja kihnuta grampositiivseid pulkbaktereid, mis asetsevad sageli lühikeste ahelatena või hiina kirjamärke meenutavate kogumikena.

Uus!!: Bakterid ja Korünebakter · Näe rohkem »

Kreem

Kreem (prantsuse sõnast crème 'piimakoor') on püdela või pastataolise rasvaine (näiteks vaseliini, taimse rasva, õli) vesiemulsioon.

Uus!!: Bakterid ja Kreem · Näe rohkem »

Kromosoom

Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).

Uus!!: Bakterid ja Kromosoom · Näe rohkem »

Kude

Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.

Uus!!: Bakterid ja Kude · Näe rohkem »

Kuumaveeallikas

Yellowstone'i rahvuspargis Euroopa suurim kuumveeallikas Deildartunguhver Islandil (180 l/s, 97 °C) Kuumaveeallikas on allikas, mille vee temperatuur on üle +20 °C või üle asukoha aasta keskmise õhutemperatuuri.

Uus!!: Bakterid ja Kuumaveeallikas · Näe rohkem »

Lagundajad

Lagundajad ehk destruendid ehk redutsendid on surnud organismide koostisaineid, orgaanilisi ühendeid lagundavad heterotroofsed organismid (bakterid, seened, selgrootud loomad).

Uus!!: Bakterid ja Lagundajad · Näe rohkem »

Läkaköha

Läkaköha on väga nakkav gramnegatiivse bakteri Bordetella pertussis’e põhjustatud hingamisteede infektsioon.

Uus!!: Bakterid ja Läkaköha · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Bakterid ja Lämmastik · Näe rohkem »

Lämmastikusidumine

Teravmägedes Sassendaleni piirkonnas Lämmastikusidumine (ka lämmastiku sidumine, lämmastiku fikseerimine, lämmastiku seondamine) on keemiline protsess, mille tagajärjel atmosfääri suhteliselt inertne molekulaarne lämmastik (N2) muundatakse redutseeritud (näiteks ammoniaak) või oksüdeeritud (näiteks nitraat) vormiks.

Uus!!: Bakterid ja Lämmastikusidumine · Näe rohkem »

Leepra

Leepra ehk pidalitõbi ehk Hanseni tõbi on pikka aega kestev peamiselt inimestel esinev raske nakkushaigus, mis põhjustab granulomatoosset põletikku ja mille tekitajaks on mükobakterid leepra mükobakter ja Mycobacterium lepromatosis.

Uus!!: Bakterid ja Leepra · Näe rohkem »

Liik (bioloogia)

Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.

Uus!!: Bakterid ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »

Lipiidid

Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.

Uus!!: Bakterid ja Lipiidid · Näe rohkem »

Listerioos

Listerioos on grampositiivse listeeriabakteri (Listeria monocytogenes) põhjustatav nakkushaigus, mis levib peaasjalikult loomsete toiduainete kaudu.

Uus!!: Bakterid ja Listerioos · Näe rohkem »

Litotroof

Litotroof on organism, kes elektroni doonorina kasutab anorgaanilisi aineid.

Uus!!: Bakterid ja Litotroof · Näe rohkem »

Loomad

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Uus!!: Bakterid ja Loomad · Näe rohkem »

Majonees

pisi Majonees on külm kaste, mille tegemiseks on kasutatud taimeõli, munarebu või muna pulbrit, piimapulbrit ja mitmesuguseid maitseaineid nagu sinepipulber, suhkur, pipar.

Uus!!: Bakterid ja Majonees · Näe rohkem »

Mariaani süvik

Mariaani süviku asukoht Mariaani süvik on süvik Vaikse ookeani lääneosas.

Uus!!: Bakterid ja Mariaani süvik · Näe rohkem »

Mügarbakterid

Mügarbakterid (Rhizobium) on perekond gramnegatiivseid mullabakterid, kes seovad õhust lämmastikku.

Uus!!: Bakterid ja Mügarbakterid · Näe rohkem »

Mükobakter

Mükobakter (Mycobacterium) on perekond happekindlaid grampositiivseid, eoseid mittemoodustavaid pulgakujulisi baktereid.

Uus!!: Bakterid ja Mükobakter · Näe rohkem »

Meningiit

Meningiit on ajukelmepõletik, mida võivad tekitada viirused (sh HI-viirus, mumpsiviirus, tsütomegaloviirus, puukentsefaliit), bakterid (nt meningokokk, haemofilus influenzae), seened ja algloomad.

Uus!!: Bakterid ja Meningiit · Näe rohkem »

Merevaik

naksurlaste sugukonnast Sipelgas merevaigus Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.

Uus!!: Bakterid ja Merevaik · Näe rohkem »

Mesilane

''Apis mellifera'' Mesilasnukud Erakmesilane Anthophora bimaculata (emane) hariliku sininuki (Jasione montana) õiel. Tallinn, Eesti Mesilane (Apis) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.

Uus!!: Bakterid ja Mesilane · Näe rohkem »

Metaan

Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.

Uus!!: Bakterid ja Metaan · Näe rohkem »

Metabolism

Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.

Uus!!: Bakterid ja Metabolism · Näe rohkem »

Mikrobioloogia

Mikroorganismide kasvatamine Petri tassil Mikrobioloogia (vkr mikros 'väike', bios 'elu', logos 'õpetus') on mikroorganismide ehk mikroobide uurimisega tegelev teadusharu.

Uus!!: Bakterid ja Mikrobioloogia · Näe rohkem »

Mikrofloora

Tsüanobakterid on veekogu mikrofloora osa Mikrofloora on mikroorganismide kogum mingis paigas.

Uus!!: Bakterid ja Mikrofloora · Näe rohkem »

Mikromeeter

Mikromeeter (tähis µm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub miljondiku meetriga: Enne SI-süsteemi kehtestamist (1960. a) oli mikromeetri nimetus mikron (tähis µ).

Uus!!: Bakterid ja Mikromeeter · Näe rohkem »

Mikroskoop

stereomikroskoobi abil reisidokumendi õigsust Mikroskoop (kreeka sõnadest mikros 'väike' ja skopeō 'vaatan') on optikariist, mis võimaldab näha väikeste, inimsilmale enamasti nähtamatute esemete, elusorganismide või nende objektide struktuuri detailide suurendatud kujutisi.

Uus!!: Bakterid ja Mikroskoop · Näe rohkem »

Mitokonder

Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.

Uus!!: Bakterid ja Mitokonder · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Bakterid ja Molekul · Näe rohkem »

Muda

settinud savikas muda Muda on veega segunenud kleepuv savikas-aleuriitne sete.

Uus!!: Bakterid ja Muda · Näe rohkem »

Muld

Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.

Uus!!: Bakterid ja Muld · Näe rohkem »

Mycoplasma genitalium

Mycoplasma genitalium on sugulisel teel leviv väike ja patogeenne bakter, mis elab inimeste kuseteede ja suguelundite limaskestade epiteelirakkudel.

Uus!!: Bakterid ja Mycoplasma genitalium · Näe rohkem »

Nafta

Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.

Uus!!: Bakterid ja Nafta · Näe rohkem »

Nahaparkimine

Nahaparkimine (ka: parkimine) on toornaha töötlemine mehaaniliste ja keemiliste meetodite abil nahaks.

Uus!!: Bakterid ja Nahaparkimine · Näe rohkem »

Nakkushaigused

Nakkushaigused (ladina keeles morbi contagiosi, ainsuses morbus contagiosus) ehk infektsioonhaigused (ladina keeles morbi infectiosi, ainsuses morbus infectiosus) on haigused või haigustunnusteta kandlusseisundid, mille põhjustab organismi sattunud nakkustekitaja ja mille puhul on võimalik levik inimeselt või loomalt inimesele või loomale otseselt või kaudselt.

Uus!!: Bakterid ja Nakkushaigused · Näe rohkem »

New Mexico

Taos Pueblo kiriku varemed New Mexico (hispaania keeles Nuevo México, navaho keeles Yootó Hahoodzo) on Ameerika Ühendriikide osariik 1912.

Uus!!: Bakterid ja New Mexico · Näe rohkem »

Nitraadid

Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.

Uus!!: Bakterid ja Nitraadid · Näe rohkem »

Nitrifitseerijad bakterid

Nitrifitseerivad bakterid on kemoautotroofsed või kemolitotroofsed bakterid, kes eluks vajaliku energia saavad nitrifikatsioonist.

Uus!!: Bakterid ja Nitrifitseerijad bakterid · Näe rohkem »

Nukleiinhapped

Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid.

Uus!!: Bakterid ja Nukleiinhapped · Näe rohkem »

Nukleotiidid

Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.

Uus!!: Bakterid ja Nukleotiidid · Näe rohkem »

Nurisünnitus

Nurisünnitus ehk iseeneslik abort ehk spontaanne abort on surnud embrüo või loote iseeneslik väljumine emakast.

Uus!!: Bakterid ja Nurisünnitus · Näe rohkem »

Oksüdatsioon

Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.

Uus!!: Bakterid ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »

Optika

Optika ehk valgusõpetus on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi, sealjuures ka aine ja valguse vastastikmõju.

Uus!!: Bakterid ja Optika · Näe rohkem »

Orgaaniline aine

Orgaaniline aine ehk orgaaniline aines ehk orgaanika on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid.

Uus!!: Bakterid ja Orgaaniline aine · Näe rohkem »

Organism

Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.

Uus!!: Bakterid ja Organism · Näe rohkem »

Organotroof

Organotroof on organism, kes elektroni doonorina kasutab orgaanilisi aineid.

Uus!!: Bakterid ja Organotroof · Näe rohkem »

Osmoos

Osmoos on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal).

Uus!!: Bakterid ja Osmoos · Näe rohkem »

Parasitism

Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.

Uus!!: Bakterid ja Parasitism · Näe rohkem »

Pastöörimine

Pastöörimine ehk pastöriseerimine on toiduainete, eriti piima kuumtöötlemine enamasti keemistäpist madalamatel temperatuuridel.

Uus!!: Bakterid ja Pastöörimine · Näe rohkem »

Patogeen

Patogeen (ka patogeenne mikroob, tõvestav mikroob) on mikroorganism, harvem ka keemiline aine, mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi.

Uus!!: Bakterid ja Patogeen · Näe rohkem »

Päikeseenergia

Päikeseenergia on päikesekiirguse energia.

Uus!!: Bakterid ja Päikeseenergia · Näe rohkem »

Põllumajandus

Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.

Uus!!: Bakterid ja Põllumajandus · Näe rohkem »

Peptidoglükaan

Peptidoglükaan ehk mureiin (ladina sõnast murus 'müür, vall, kaitse') on lineaarne polümeer (makromolekul), mis koosneb suhkrutest ja aminohapetest, moodustades võrgustiku paljude bakterite plasmamembraani peal (rakukestas) (arhedel mureiin puudub).

Uus!!: Bakterid ja Peptidoglükaan · Näe rohkem »

Peremeesorganism

Peremeesorganism (lühemalt peremees) on organism, kelle kehas või kehapinnal elutseb parasiit.

Uus!!: Bakterid ja Peremeesorganism · Näe rohkem »

Pesupulber

Pesupulbrid Pesupulber on pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest.

Uus!!: Bakterid ja Pesupulber · Näe rohkem »

Piil

Soolekepikese piilid Piil on paljude gramnegatiivsete ja mõnede grampostiivsete bakterite ning arhede rakupinnal esinev valguline jätke, mille põhifunktsiooniks on enamasti rakkude kinnitumine erinevatele pindadele.

Uus!!: Bakterid ja Piil · Näe rohkem »

Piim

Piim klaasis Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed.

Uus!!: Bakterid ja Piim · Näe rohkem »

Plasmiid

Bakter: 1. Kromosomaalne DNA, 2. Plasmiidid Plasmiidid on kromosoomivälised DNA molekulid, mis avastati Enterobacteriaceae sugukonda kuuluvatest bakteritest.

Uus!!: Bakterid ja Plasmiid · Näe rohkem »

Pooldumine

Ripslooma ''Colpidium'' pooldumine Pooldumine on organismide vegetatiivne sigimisviis ja ühtlasi rakujagunemine, mille tagajärjel vastav rakk jaguneb kaheks suhteliselt võrdseks osaks.

Uus!!: Bakterid ja Pooldumine · Näe rohkem »

Prokarüoot

pisi Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk.

Uus!!: Bakterid ja Prokarüoot · Näe rohkem »

Proteobakterid

Proteobakterid (Proteobacteria) on suurim, mitmekesiseim ja üks tähtsamaid rühmi (käsitletud tavaliselt hõimkonna tasemel) baktereid.

Uus!!: Bakterid ja Proteobakterid · Näe rohkem »

Protistid

Protistid Protistid (ka: algloomad; ladina keeles Protista, Protozoa) on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka.

Uus!!: Bakterid ja Protistid · Näe rohkem »

Pungumine

Pungumine on organismide vegetatiivne sigimisviis, kus uus organism (järglane) saab alguse vanemorganismi keha väljasopistusest.

Uus!!: Bakterid ja Pungumine · Näe rohkem »

Rakukest

Rakukest on rakumembraanist väljaspool olev kest.

Uus!!: Bakterid ja Rakukest · Näe rohkem »

Rakutuum

Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.

Uus!!: Bakterid ja Rakutuum · Näe rohkem »

Rasvhapped

Võihape, lühikese ahelaga rasvhape Rasvhapped on pika alifaatse ahelaga karboksüülhapped, mis võivad esineda nii küllastunud kui ka küllastumata ühenditena.

Uus!!: Bakterid ja Rasvhapped · Näe rohkem »

Rauabakterid

Rauabakterid on kemoautotroofsed bakterid, kes võivad elutegevuseks vajaliku energia saada kahevalentse raua ühendeid kolmevalentseks oksüdeerides.

Uus!!: Bakterid ja Rauabakterid · Näe rohkem »

Rõngas

pisi Rõngas on geomeetriline kujund, mille moodustavad kaks samal tasandil asuvat kontsentrilist (ühise keskpunktiga) ringjoont.

Uus!!: Bakterid ja Rõngas · Näe rohkem »

Ribosoom

70S ribosoomi 50S alaühik. Kollane osa on rRNA ja sinine märgib valgulist osa. Punasega on märgitud aktiivsait Ribosoom translatsioonil. Näha on ka kahe alaühiku vahel olevad tRNA-d Ribosoom (inglise ribosome) on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest.

Uus!!: Bakterid ja Ribosoom · Näe rohkem »

Ristik

Valge ristik Aasristik Ristik (Trifolium L.) on liblikõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.

Uus!!: Bakterid ja Ristik · Näe rohkem »

Roiskumine

Roiskumine on anaeroobne protsess, kus orgaanilised ained (tavaliselt valgud) lagunevad teatavate bakterite – roisubakterite – elutegevuse tulemusena.

Uus!!: Bakterid ja Roiskumine · Näe rohkem »

Sahhariidid

Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.

Uus!!: Bakterid ja Sahhariidid · Näe rohkem »

Salmonelloos

Salmonelloos on nakkushaigus, mida põhjustavad aeroobsed gramnegatiivsed bakterid Salmonella bakterite perekonnast.

Uus!!: Bakterid ja Salmonelloos · Näe rohkem »

Saprobiont

Saprobiont on surnud orgaanilises aines elav organism.

Uus!!: Bakterid ja Saprobiont · Näe rohkem »

Saprofüüt

Saprofüüdid on kõdutaimed, kes toituvad seente vahendusel surnud orgaanilisest ainest.

Uus!!: Bakterid ja Saprofüüt · Näe rohkem »

Süüfilis

Süüfilis ehk luues ehk prantsuse haigus (ladina keeles syphilis, morbus gallicus, lues venerea) on peamiselt inimestel esinev infektsioonhaigus, pikka aega kestev põletikuline seisund, mis võib avalduda nii kliiniliselt aktiivse haiguse kui latentse nakkusena ja mille tekitajaks on bakter Treponema pallidum pallidum.

Uus!!: Bakterid ja Süüfilis · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Uus!!: Bakterid ja Süsihappegaas · Näe rohkem »

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Uus!!: Bakterid ja Süsinik · Näe rohkem »

Seedimine

Seedimine on toidu mehaaniline ja keemiline lagundamine väiksemateks osadeks, mida elusorganismil on kergem omandada (nt vereringe kaudu).

Uus!!: Bakterid ja Seedimine · Näe rohkem »

Seisuveekogu

Seisuveekogu on mandriveekogu, milles vesi seisab (ei voola) ja veevahetus on aeglane.

Uus!!: Bakterid ja Seisuveekogu · Näe rohkem »

Siberi katk

Siberi katkuks ehk antraksiks ehk põrnatõveks (ladina keeles anthrax) nimetatakse nakkushaigust, mida levitavad ja põhjustavad põrnatõvebatsillid.

Uus!!: Bakterid ja Siberi katk · Näe rohkem »

Soolekepike

Soolekepike ehk soolebakter ehk coli-bakter ehk kolibakter (Escherichia coli, lühendatult E. coli) on üks paljudest enterobakterite sugukonda kuuluvatest pulgakujuliste bakterite liikidest, kes elab põhiliselt imetajate soolestikus.

Uus!!: Bakterid ja Soolekepike · Näe rohkem »

Streptococcus pyogenes

Streptococcus pyogenes on bakteriliik.

Uus!!: Bakterid ja Streptococcus pyogenes · Näe rohkem »

Stromatoliit

Stromatoliit Saaremaal Kübassaare rannal Stromatoliit Saaremaal Kübassaare rannal Stromatoliit on lubiainest moodustis, mis tekib vees tsüanobakterite (ehk sinivetikate) või teiste mikroorganismide elutegevuse toimel.

Uus!!: Bakterid ja Stromatoliit · Näe rohkem »

Sulatatud juust

Sulatatud juust on piimatoode, mida valmistatakse ühe või mitme juustusordi jahvatamisel, segamisel, sulatamisel ja emulgeerimisel emulgaatoriga ja kuumutades ning millele võib olla lisatud piimatooteid ja muid toiduaineid.

Uus!!: Bakterid ja Sulatatud juust · Näe rohkem »

Suu

Inimlapse suu Kärbse suu Suu (ladina os) on paljudel loomadel peas asuv ava, suuõõne osa, millega algab seedekulgla.

Uus!!: Bakterid ja Suu · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Uus!!: Bakterid ja Taimed · Näe rohkem »

Tüüfus

Tüüfuseks ehk soetõveks nimetati mitut nakkushaigust, mis kulgevad kestva kõrge palaviku ja teadvuse hägunemisega.

Uus!!: Bakterid ja Tüüfus · Näe rohkem »

Teetanus

Teetanus ehk kangestuskramptõbi on äge nakkushaigus, mida põhjustab pinnases elava bakteri Clostridium tetani poolt anaeroobsetes tingimustes produtseeritud eksotoksiin.

Uus!!: Bakterid ja Teetanus · Näe rohkem »

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Uus!!: Bakterid ja Temperatuur · Näe rohkem »

Thermotogae

Thermotogae on hõimkond termofiilseid anaeroobseid kääritajaid baktereid, mis kasutavad elektronide aktseptorina väävlit ja prootoneid.

Uus!!: Bakterid ja Thermotogae · Näe rohkem »

Thiomargarita namibiensis

Mikrofoto värvitud ''T. namibiensis'''est Thiomargarita namibiensis ("Namiibia väävlipärl") on gramnegatiivne kerakujuline bakter, kes elab ookeani mandrilaval.

Uus!!: Bakterid ja Thiomargarita namibiensis · Näe rohkem »

Toitumistüüp

Toitumistüüp (ehk troofia ehk esmane toitumistüüp) on organismide toidusaamise põhimõtteline viis.

Uus!!: Bakterid ja Toitumistüüp · Näe rohkem »

Toksiin

Toksiin (toxinum) on bioloogilise organismi – mikroobi, taime, seene või looma eritatud mürgine aine.

Uus!!: Bakterid ja Toksiin · Näe rohkem »

Toksoplasmoos

Toksoplasmoos on ainurakse parasiidi Toxoplasma gondii põhjustatud haigus.

Uus!!: Bakterid ja Toksoplasmoos · Näe rohkem »

Tsüanobakterid

Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.

Uus!!: Bakterid ja Tsüanobakterid · Näe rohkem »

Tsütoplasma

rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.

Uus!!: Bakterid ja Tsütoplasma · Näe rohkem »

Tsütosiin

Tsütosiin (C) on üks neljast peamisest lämmastikalusest (teised kolm: adeniin, guaniin, tümiin), mis kuulub DNA ja RNA koostisse.

Uus!!: Bakterid ja Tsütosiin · Näe rohkem »

Tsütoskelett

rakkude tuumad sinise värviga Tsütoskelett ehk rakuskelett on raku tsütoplasmas paiknev valkudest koosnev niitjate ja torujate struktuuride võrgustik, mille peamised ülesanded on rakule kuju andmine ja selle säilitamine ning organellide ja kudede stabiliseerimine.

Uus!!: Bakterid ja Tsütoskelett · Näe rohkem »

Tselluloos

Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.

Uus!!: Bakterid ja Tselluloos · Näe rohkem »

Tsentrosoom

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. '''Tsentrosoom''' Tsentrosoom on rakuorganell, mis etendab olulist osa mikrotuubulitest koosneva tsütoskeleti organiseerimisel ning rakutsükli reguleerimisel.

Uus!!: Bakterid ja Tsentrosoom · Näe rohkem »

Tuberkuloos

Tuberkuloos (ladina keeles tuberculosis; lühend TB, tbc) ehk tiisikus on mitmetel selgroogsetel (sh madudel) esinev akuutne või krooniline granulomatoosse põletikuga kulgev nakkushaigus, mida võivad põhjustada tuberkuloosi mükobakteri kompleksi rühma liikmed, kes võivad nakatada kõiki elundkondi ja kudesid, kõige sagedamini kopse.

Uus!!: Bakterid ja Tuberkuloos · Näe rohkem »

Uus-Meremaa

Uus-Meremaa on saareriik Okeaania (sh Polüneesia) edelaosas; Austraaliast eraldab teda Tasmani meri.

Uus!!: Bakterid ja Uus-Meremaa · Näe rohkem »

Valgus

Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.

Uus!!: Bakterid ja Valgus · Näe rohkem »

Vanakreeka keel

Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.

Uus!!: Bakterid ja Vanakreeka keel · Näe rohkem »

Väävel

Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.

Uus!!: Bakterid ja Väävel · Näe rohkem »

Väävlibakterid

Väävlibakterid on kemolitotroofsed bakterid, kes eluks vajaliku energia saavad keemiliste ühendite oksüdeerimisest ja elektroni doonorina kasutavad väävliühendeid.

Uus!!: Bakterid ja Väävlibakterid · Näe rohkem »

Või

Võipakk Rasvainete riiul poes Või on peamiselt lehmapiima koorest valmistatud toiduaine, mille rasvasisaldus on 68–82,5%.

Uus!!: Bakterid ja Või · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Bakterid ja Vesi · Näe rohkem »

Vesinikeksponent

Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).

Uus!!: Bakterid ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »

Vesiniksulfiid

Vesiniksulfiidi molekuli ehitus Vesiniksulfiid ehk divesiniksulfiid (vananenud termin: väävelvesinik; keemiline valem H2S) on mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas.

Uus!!: Bakterid ja Vesiniksulfiid · Näe rohkem »

Vibur

Bakteriviburi joonis Vibur ehk flagell on bakterite, arhede ja väiksemate eukarüootide väljaulatuv karvataoline liikumisorganell.

Uus!!: Bakterid ja Vibur · Näe rohkem »

Viirused

Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.

Uus!!: Bakterid ja Viirused · Näe rohkem »

Vitamiinid

Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.

Uus!!: Bakterid ja Vitamiinid · Näe rohkem »

Voogamine

''Bacillus subtilis'' koloonia voogav liikumine Petri tassil Voogamine on bakterite kooskõlaline kollektiivne liikumine üle tahke pinna pöörlevate viburite jõul.

Uus!!: Bakterid ja Voogamine · Näe rohkem »

1975

1975.

Uus!!: Bakterid ja 1975 · Näe rohkem »

1978

1978.

Uus!!: Bakterid ja 1978 · Näe rohkem »

1999

1999.

Uus!!: Bakterid ja 1999 · Näe rohkem »

2007

2007.

Uus!!: Bakterid ja 2007 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Bacteria, Bakter.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »