Kiiremini kui brauser!
66 suhted: Albaania keel, Algkeel, Ameerika Ühendriigid, Assimileerumine, Austraalia, Balkani poolsaar, Baltistika, Baltlased, Dnepr, Elbląg, Fleksioon, Galindi keel, Germaani keeled, Germaanlased, Hüdronüüm, Illüüria keel, Indoeuroopa algkeel, Indoeuroopa keeled, Indoeurooplased, Indoiraani keeled, Jatvingi keel, Kanada, Katekismus, Kõnekeel, Kiiev, Kirjakeel, Kura keel, Latgali keel, Läänemeresoome keeled, Läänemeri, Läti, Läti keel, Leedu, Leedu keel, Moskva, Nõukogude Liit, Poola, Poola jagamised, Preisi keel, Preisimaa, Saksa ordu, Sanskriti keel, Seeli keel, Semgali keel, Slaavi keeled, Slaavlased, Soome-ugri keeled, Soome-ugri rahvad, Suue, Suwałki, ..., Traakia keel, Valgevene, Venemaa, Wisła, 1. aastatuhat eKr, 13. sajand, 13. sajand eKr, 1350, 1530, 1545, 1547, 1569, 1585, 17. sajand, 1795, 98 eKr. Laienda indeks (16 rohkem) »
Albaania keel
Albaania keele leviala Albaania keel (gjuha shqipe, shqip) kuulub indoeuroopa keelkonda, moodustades selles omaette keelerühma.
Uus!!: Balti keeled ja Albaania keel · Näe rohkem »
Algkeel
Algkeeleks nimetatakse võrdlev-ajaloolises keeleteaduses vähemalt kahe reaalselt teada oleva omavahel suguluses oleva keele rekonstrueeritud hüpoteetilist esivanemat.
Uus!!: Balti keeled ja Algkeel · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Uus!!: Balti keeled ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »
Assimileerumine
Assimileerumine (assimilatsioon) on inimeste või gruppide sarnanenumine teiste gruppidega.
Uus!!: Balti keeled ja Assimileerumine · Näe rohkem »
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Uus!!: Balti keeled ja Austraalia · Näe rohkem »
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Uus!!: Balti keeled ja Balkani poolsaar · Näe rohkem »
Baltistika
Baltistika on balti rahvaste ajalugu, keeli, kirjandust, arheoloogiat käsitlev teadusala.
Uus!!: Balti keeled ja Baltistika · Näe rohkem »
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Uus!!: Balti keeled ja Baltlased · Näe rohkem »
Dnepr
Dnepr (vene keeles Днепр, valgevene keeles Дняпро, Dniapro, ukraina keeles Дніпро) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Balti keeled ja Dnepr · Näe rohkem »
Elbląg
Elblągi vanalinna hooned Elbląg (saksa keeles Elbing) on maakonnaõigustega linn Kirde-Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas.
Uus!!: Balti keeled ja Elbląg · Näe rohkem »
Fleksioon
Fleksioon (ladina sõnast flexio 'paindumine') ehk fusioon on sõnavormide moodustamise viis, mille korral eri morfeemid mõjutavad üksteist nii, et sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendust kandvateks osadeks.
Uus!!: Balti keeled ja Fleksioon · Näe rohkem »
Galindi keel
Balti hõimud, ca 1200 Galindi keel on balti keelte hulka kuuluv hääbunud keel, millest on väga vähe teada.
Uus!!: Balti keeled ja Galindi keel · Näe rohkem »
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Uus!!: Balti keeled ja Germaani keeled · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Balti keeled ja Germaanlased · Näe rohkem »
Hüdronüüm
Hüdronüüm on veeobjektide (jõgede, järvede, merede, lahtede, väinade jt) nimed.
Uus!!: Balti keeled ja Hüdronüüm · Näe rohkem »
Illüüria keel
Illüüria keel on muistsete illüürlaste keel.
Uus!!: Balti keeled ja Illüüria keel · Näe rohkem »
Indoeuroopa algkeel
Indoeuroopa keelepuu. Valged kastid on hüpoteetilised/konstrueeritud algkeeled, punased väljasurnud keeled, rohelised elus keeled Indoeuroopa algkeel on indoeuroopa keelte hüpoteetiline esivanem.
Uus!!: Balti keeled ja Indoeuroopa algkeel · Näe rohkem »
Indoeuroopa keeled
Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.
Uus!!: Balti keeled ja Indoeuroopa keeled · Näe rohkem »
Indoeurooplased
Indoeurooplased on indoeuroopa keeli kõnelevad rahvad ja hõimud tänapäeval ja minevikus.
Uus!!: Balti keeled ja Indoeurooplased · Näe rohkem »
Indoiraani keeled
Indoiraani keeled ehk aarja keeled ehk aaria keeled on indoeuroopa keelte haru, kuhu kuuluvad india keeled, iraani keeled ja nuristani keeled.
Uus!!: Balti keeled ja Indoiraani keeled · Näe rohkem »
Jatvingi keel
Balti hõimude asualad umbes 1200. aastal. Jatvingide asuala on märgitud tumedama rohelisega Jatvingi keel on hääbunud balti keel, mida kõneldi praegusel Valgevene-Poola piirialal.
Uus!!: Balti keeled ja Jatvingi keel · Näe rohkem »
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Uus!!: Balti keeled ja Kanada · Näe rohkem »
Katekismus
Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul.
Uus!!: Balti keeled ja Katekismus · Näe rohkem »
Kõnekeel
Kõnekeel ehk argikeel on igapäevases suhtlemises kasutatav keel.
Uus!!: Balti keeled ja Kõnekeel · Näe rohkem »
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Uus!!: Balti keeled ja Kiiev · Näe rohkem »
Kirjakeel
Kirjakeel on keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil.
Uus!!: Balti keeled ja Kirjakeel · Näe rohkem »
Kura keel
Kura ehk kurši keel on kuni 16.–17.
Uus!!: Balti keeled ja Kura keel · Näe rohkem »
Latgali keel
Latgali keel ehk latgale murre (latgali keeles latgaļu volūda, latgalīšu volūda) on peamiselt Ida-Läti Latgale piirkonnas latgalite kõneldav läti keele murre, mõnede hinnangute kohaselt ka eraldiseisev balti keel.
Uus!!: Balti keeled ja Latgali keel · Näe rohkem »
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Uus!!: Balti keeled ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Balti keeled ja Läänemeri · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Balti keeled ja Läti · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Balti keeled ja Läti keel · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Balti keeled ja Leedu · Näe rohkem »
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Uus!!: Balti keeled ja Leedu keel · Näe rohkem »
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Uus!!: Balti keeled ja Moskva · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Balti keeled ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Balti keeled ja Poola · Näe rohkem »
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Uus!!: Balti keeled ja Poola jagamised · Näe rohkem »
Preisi keel
Preisi keele levikuala Preisi keel (ka vana-preisi või muinaspreisi keel) on väljasurnud keel, mida kõnelesid preislased.
Uus!!: Balti keeled ja Preisi keel · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Balti keeled ja Preisimaa · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: Balti keeled ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Sanskriti keel
Sõna ''sanskrit'' devanaagari kirjas ja ladina transliteratsioonis Sanskriti keel ehk sanskrit (lühemalt: saṃskṛtam; sõna-sõnalt 'kokku pandu', 'koostatu'; pikemalt: saṃskṛtā vāk) kuulub india vanade keelte hulka, milles on kirjutatud hinduismi, budismi ja džainismi ajaloolised tekstid.
Uus!!: Balti keeled ja Sanskriti keel · Näe rohkem »
Seeli keel
Seeli keel oli keel, mida kõnelesid kuni XV sajandini seelid.
Uus!!: Balti keeled ja Seeli keel · Näe rohkem »
Semgali keel
Balti hõimude jaotus, ca 1200 pKr Semgali keel on välja surnud balti keel.
Uus!!: Balti keeled ja Semgali keel · Näe rohkem »
Slaavi keeled
Slaavi keeled Slaavi keeled on rühm indoeuroopa keelkonna keeli, mida kõneleb umbes 265 miljonit inimest.
Uus!!: Balti keeled ja Slaavi keeled · Näe rohkem »
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Uus!!: Balti keeled ja Slaavlased · Näe rohkem »
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Uus!!: Balti keeled ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »
Soome-ugri rahvad
Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.
Uus!!: Balti keeled ja Soome-ugri rahvad · Näe rohkem »
Suue
Amazonase suue Niiluse delta Okavango delta lõpeb Kalahari kõrbe põhjaservas soodes La Plata laht on tõenäoliselt Paraná jõe estuaar Suue on koht, kus jõgi suubub merre, järve või teise jõkke.
Uus!!: Balti keeled ja Suue · Näe rohkem »
Suwałki
Suwałki (leedu Suvalkai, saksa Suwalken, 1941–1944 Sudauen) on maakonnaõigustega linn Poola kirdeosas Podlaasia vojevoodkonnas, Suwałki maakonna keskus.
Uus!!: Balti keeled ja Suwałki · Näe rohkem »
Traakia keel
Traakia keele leviala Traakia keel oli halvasti kinnistunud väljasurnud keel, mida rääkisid traaklased iidsel ajal Kagu-Euroopas.
Uus!!: Balti keeled ja Traakia keel · Näe rohkem »
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Uus!!: Balti keeled ja Valgevene · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Balti keeled ja Venemaa · Näe rohkem »
Wisła
Wisła Põhja-Poolas Grudziądzi juures Wisła jõgikond Wisła (ka: Visla; saksa Weichsel, inglise ja ladina Vistula, tšehhi Visla) on pikim ja suurim Poola jõgi.
Uus!!: Balti keeled ja Wisła · Näe rohkem »
1. aastatuhat eKr
1.
Uus!!: Balti keeled ja 1. aastatuhat eKr · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Balti keeled ja 13. sajand · Näe rohkem »
13. sajand eKr
13.
Uus!!: Balti keeled ja 13. sajand eKr · Näe rohkem »
1350
1350.
Uus!!: Balti keeled ja 1350 · Näe rohkem »
1530
1530.
Uus!!: Balti keeled ja 1530 · Näe rohkem »
1545
1545.
Uus!!: Balti keeled ja 1545 · Näe rohkem »
1547
1547.
Uus!!: Balti keeled ja 1547 · Näe rohkem »
1569
1569.
Uus!!: Balti keeled ja 1569 · Näe rohkem »
1585
1585.
Uus!!: Balti keeled ja 1585 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Balti keeled ja 17. sajand · Näe rohkem »
1795
1795.
Uus!!: Balti keeled ja 1795 · Näe rohkem »
98 eKr
98.
Uus!!: Balti keeled ja 98 eKr · Näe rohkem »
