Kiiremini kui brauser!
23 suhted: Aragóni kroon, Aragóni kuningate loend, Aragóni kuningriik, Barcelona krahvkond, Charles II Paljaspea, Ebro, Francisco Franco, Hispaania kuningas, Hispaania mark, Hispaania monarhide loend, Hispaania pärilussõda, Hugues Capet, Juan Carlos I, Juan de Borbón, Barcelona krahv, Kapetingid, Karl Suur, Karolingid, Kastiilia kuningriik, Kataloonia, Prantsusmaa monarhide loend, Saratseenid, Septimaania, Toulouse'i krahv.
Aragóni kroon
Aragóni kroon (aragoni Corona d'Aragón, katalaani Corona d'Aragó) oli paljude tiitlite ja riikidega personaal- ja dünastiline unioon Aragóni kuninga kätes.
Uus!!: Barcelona krahv ja Aragóni kroon · Näe rohkem »
Aragóni kuningate loend
Aragoni vapp See on Aragóni valitsejate loend.
Uus!!: Barcelona krahv ja Aragóni kuningate loend · Näe rohkem »
Aragóni kuningriik
Aragóni kuningriik (hispaania Reino de Aragón) oli kuningriik Pürenee poolsaarel 1035–1707.
Uus!!: Barcelona krahv ja Aragóni kuningriik · Näe rohkem »
Barcelona krahvkond
Barcelona krahvkond (punane) Aragóni krooni poolsaarel laienemise kontekstis Barcelona krahvkond (Comtat de Barcelona) vastab Barcelona krahvide poolt 9.–18.
Uus!!: Barcelona krahv ja Barcelona krahvkond · Näe rohkem »
Charles II Paljaspea
Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.
Uus!!: Barcelona krahv ja Charles II Paljaspea · Näe rohkem »
Ebro
Ebro jõgi Tortosa linnas Ebro (katalaani Ebre) on jõgi Euroopas Pürenee poolsaarel.
Uus!!: Barcelona krahv ja Ebro · Näe rohkem »
Francisco Franco
Francisco Paulino Hermenegildo Teódulo Franco y Bahamonde Salgado Pardo (lühendatult Francisco Franco Bahamonde või generalissimus (Generalísimo) Francisco Franco või el Caudillo ('juht')); (4. detsember 1892 Ferrol – 20. november 1975 Madrid) oli Hispaania riigipea aastast 1936 kuni 1975.
Uus!!: Barcelona krahv ja Francisco Franco · Näe rohkem »
Hispaania kuningas
Hispaania kuningas on Hispaania riigipea ametinimetus.
Uus!!: Barcelona krahv ja Hispaania kuningas · Näe rohkem »
Hispaania mark
Hispaania mark (hispaania Marca Hispánica, katalaani Marca Hispànica, aragoni ja oksitaani Marca Hispanica, baski Hispaniako Marka, prantsuse Marche Hispanique), tuntud ka kui Barcelona mark, oli puhvertsoon Septimaania provintsi taga, loodud aastal 795 Karl Suure poolt kui kaitsebarjäär Al-Ándalusi Omajaadide ja frankide kuningriigi vahel.
Uus!!: Barcelona krahv ja Hispaania mark · Näe rohkem »
Hispaania monarhide loend
Selles tabelis on toodud Hispaania monarhide nimistu alates 1556.
Uus!!: Barcelona krahv ja Hispaania monarhide loend · Näe rohkem »
Hispaania pärilussõda
Hispaania pärilussõda (1701–1714) oli 18. sajandi alguspoole suurimaid sõjalisi kokkupõrkeid Euroopas.
Uus!!: Barcelona krahv ja Hispaania pärilussõda · Näe rohkem »
Hugues Capet
Hugues Capet hilisemal maalil Hugues Capet (umbes 940 – 24. oktoober 996) oli esimene Kapetingide soost Prantsusmaa kuningriigi kuningas 987.
Uus!!: Barcelona krahv ja Hugues Capet · Näe rohkem »
Juan Carlos I
Juan Carlos I ja kuninganna Sofia, 2004 Juan Carlos I vapp Juan Carlos I (Juan Carlos Alfonso Víctor María de Borbón y Borbón-Dos Sicilias; sündinud 5. jaanuaril 1938 Roomas) oli Hispaania kuningas aastatel 1975–2014.
Uus!!: Barcelona krahv ja Juan Carlos I · Näe rohkem »
Juan de Borbón, Barcelona krahv
Juan de Borbón, Barcelona krahv. 1959. aasta foto. Juan de Borbón, Barcelona krahv (Don Juan Carlos Teresa Silverio Alfonso de Borbón y Battenberg; 20. juuni 1913, Granja de San Ildefonso, Segovia, Hispaania – 1. aprill 1993, Madrid) oli kuningas Alfonso XIII kolmas poeg, Hispaania troonipärija aastatel 1933–1941 ja de jure Hispaania kuningas ja troonipretendent aastatel 1941–1977.
Uus!!: Barcelona krahv ja Juan de Borbón, Barcelona krahv · Näe rohkem »
Kapetingid
Kapetingid valitsesid Prantsusmaad 987–1328.
Uus!!: Barcelona krahv ja Kapetingid · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Barcelona krahv ja Karl Suur · Näe rohkem »
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Uus!!: Barcelona krahv ja Karolingid · Näe rohkem »
Kastiilia kuningriik
Kastiilia Kuningriik (hispaania keeles Reino de Castilla, ladina keeles Regnum Castellae) oli keskaegne riik Pürenee poolsaarel.
Uus!!: Barcelona krahv ja Kastiilia kuningriik · Näe rohkem »
Kataloonia
Kataloonia (katalaani: Catalunya, arani: Catalonha, hispaania: Cataluña) on maa Ibeeria poolsaarel, Hispaania autonoomne piirkond.
Uus!!: Barcelona krahv ja Kataloonia · Näe rohkem »
Prantsusmaa monarhide loend
Monarhia oli Prantsusmaal valitsev riigikord 843–1792, 1804–1848 ja 1852–1870.
Uus!!: Barcelona krahv ja Prantsusmaa monarhide loend · Näe rohkem »
Saratseenid
Saratseenid (ladina keeles Saraceni) oli üldnimetus keskaegses Euroopas Loode-Araabia araablaste kohta ning hiljem Euroopa ja Bütsantsi kristlike ajaloolaste kasutatud nimetus kõigi araablaste kohta.
Uus!!: Barcelona krahv ja Saratseenid · Näe rohkem »
Septimaania
Septimaania aastal 537 Septimaania (prantsuse Septimanie; oksitaani Septimània; katalaani Septimània) oli Rooma provintsi Gallia Narbonensise läänepiirkond, mis läks läänegootide kontrolli alla aastal 462, kui Septimaania loovutati nende kuningale Theoderich II-le.
Uus!!: Barcelona krahv ja Septimaania · Näe rohkem »
Toulouse'i krahv
Toulouse'i krahvide vapp. Languedoc'i poliitiline kaart Albilaste sõdade eelõhtul, Toulouse'i dünastia valitsemise all. Louis-Alexandre de Bourboni büst, Yves-Étienne Collet (1761–1843). Vaatamiseks Bresti meremuuseumis. Toulouse'i krahv Raymond IV valitses Toulouse'i alates Merovingide ajastust kui ühte suurematest linnadest Lõuna-Gallias, olenemata ühest või teisest rivaalitsevast Frangi kuningast pärast Chlodowech I. Sellele kuninga poolt nimetatule pole järglasi teada, kuigi mõned nimed on tänapäevani säilinud.
Uus!!: Barcelona krahv ja Toulouse'i krahv · Näe rohkem »
