Kiiremini kui brauser!
28 suhted: Aadel, Äntu mõis, Berend Johann von Bock (1701–1769), Eestimaa, Hans Heinrich von Rosen (1703–1780), Hessen-Kasseli maakrahvkond, Juliuse kalender, Karinu mõis, Keava mõis, Kolonelleitnant, Korjodi mõis, Kreisikohus, Lehmja mõis, Leitnant, Onu, Orina mõis, Piira mõis, Prandi mõis, Rosen (valge), Silmsi mõis, Tagavere mõis, Venemaa Keisririik, Wolmar Johann von Bock, 15. november, 1738, 1761, 1809, 24. aprill.
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Uus!!: Bengt Friedrich von Rosen ja Aadel · Näe rohkem »
Äntu mõis
Äntu mõis (saksa keeles Engdes) oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 18.01.2016).
Uus!!: Bengt Friedrich von Rosen ja Äntu mõis · Näe rohkem »
Berend Johann von Bock (1701–1769)
Berend Johann von Bock (12. aprill (vkj 1. aprill) 1701–1769 Võisiku mõis) oli Liivimaa poliitik.
Uus!!: Bengt Friedrich von Rosen ja Berend Johann von Bock (1701–1769) · Näe rohkem »
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Uus!!: Bengt Friedrich von Rosen ja Eestimaa · Näe rohkem »
Hans Heinrich von Rosen (1703–1780)
Hans Heinrich von Rosen (ristiti 20. oktoobril (vkj 9. oktoobril) 1703 Tallinnas; suri 19. oktoobril (vkj 8. oktoobril) 1780 Karinu mõisas) oli Eestimaa aadlik.
Uus!!: Bengt Friedrich von Rosen ja Hans Heinrich von Rosen (1703–1780) · Näe rohkem »
Hessen-Kasseli maakrahvkond
Hessen-Kasseli maakrahvkond (saksa: Landgrafschaft Hessen-Kassel), ka Hessen-Cassel, oli Saksa-Rooma riigi osastisriik keisri otseses alluvuses, mis tekkis, kui Hesseni maakrahvkond jagati aastal 1567 pärast Hesseni maakrahvi Philipp I surma.
Uus!!: Bengt Friedrich von Rosen ja Hessen-Kasseli maakrahvkond · Näe rohkem »
Juliuse kalender
Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).
Uus!!: Bengt Friedrich von Rosen ja Juliuse kalender · Näe rohkem »
Karinu mõis
Karinu mõisa peahoone Karinu mõisa peahoone Karinu mõis (saksa keeles Kardina) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Bengt Friedrich von Rosen ja Karinu mõis · Näe rohkem »
Keava mõis
Kunagise Keava mõisa peahoone talvel Keava mõisa peahoone (vaadatud 11.07.2021) Keava mõis (saksa keeles Kedenpäh) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Bengt Friedrich von Rosen ja Keava mõis · Näe rohkem »
Kolonelleitnant
Kolonelleitnant on sõjaväeline auaste paljudes maades, sealhulgas Eesti kaitseväes.
Uus!!: Bengt Friedrich von Rosen ja Kolonelleitnant · Näe rohkem »
Korjodi mõis
Korjodi mõis (saksa keeles Korjoth, Klein-Arknal) oli eramõis Rakvere kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Bengt Friedrich von Rosen ja Korjodi mõis · Näe rohkem »
Kreisikohus
Kreisikohus ehk maakonnakohus oli aastatel 1817–1889 Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangus tegutsenud talurahvakohus.
Uus!!: Bengt Friedrich von Rosen ja Kreisikohus · Näe rohkem »
Lehmja mõis
Lehmja mõisa moonakatemaja Lehmja mõisa kõrvalhoone vudamendile ehitatud tänapäevane elamu Lehmja mõisa tiik Lehmja mõis on endine mõis Harjumaal Jüri kihelkonnas.
Uus!!: Bengt Friedrich von Rosen ja Lehmja mõis · Näe rohkem »
Leitnant
100px Leitnant on sõjaväeline auaste, mis Eesti kaitseväes on madalam kaptenist ja kõrgem nooremleitnandist.
Uus!!: Bengt Friedrich von Rosen ja Leitnant · Näe rohkem »
Onu
Onu on ema või isa vend.
Uus!!: Bengt Friedrich von Rosen ja Onu · Näe rohkem »
Orina mõis
Orina mõis (saksa keeles Orgena) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Bengt Friedrich von Rosen ja Orina mõis · Näe rohkem »
Piira mõis
Piira mõisahoone Piira mõis (saksa keeles Piera) oli rüütlimõis Rakvere kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Bengt Friedrich von Rosen ja Piira mõis · Näe rohkem »
Prandi mõis
Prandi mõisakeskuse plaan.Autor: F. Leufner (1829) Prandi mõis (saksa keeles Brandtenhof, Brandten; varem Kardina, Kardenay) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Bengt Friedrich von Rosen ja Prandi mõis · Näe rohkem »
Rosen (valge)
Roseni (valge) suguvõsa aadlivapp Roseni (valge) suguvõsa vabahärravapp Rosen on Eestimaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Bengt Friedrich von Rosen ja Rosen (valge) · Näe rohkem »
Silmsi mõis
Silmsi mõis (saksa keeles Silms) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Bengt Friedrich von Rosen ja Silmsi mõis · Näe rohkem »
Tagavere mõis
Tagavere mõis (saksa keeles Tackfer) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 15.11.2015).
Uus!!: Bengt Friedrich von Rosen ja Tagavere mõis · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Bengt Friedrich von Rosen ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Wolmar Johann von Bock
Wolmar Johann von Bock (ristitud 10. jaanuaril 1673 (vkj 31. detsembril 1672) Riias; suri juulis 1710 Dünamündes) oli Liivimaa aadlik ja Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant).
Uus!!: Bengt Friedrich von Rosen ja Wolmar Johann von Bock · Näe rohkem »
15. november
15.
Uus!!: Bengt Friedrich von Rosen ja 15. november · Näe rohkem »
1738
1738.
Uus!!: Bengt Friedrich von Rosen ja 1738 · Näe rohkem »
1761
1761.
Uus!!: Bengt Friedrich von Rosen ja 1761 · Näe rohkem »
1809
1809.
Uus!!: Bengt Friedrich von Rosen ja 1809 · Näe rohkem »
24. aprill
24.
Uus!!: Bengt Friedrich von Rosen ja 24. aprill · Näe rohkem »
