Kiiremini kui brauser!
113 suhted: Aderkaši mõis, Aidu mõis (Paistu), Aitsra mõis, Ala mõis, Aleksei Lobanov-Rostovski (1824−1896), Alexander von Berg, Allaži mõis, Ķeiži mõis, Ķipēni mõis, Ērgļi mõis, Beļava mõis, Belgia, Berg, Berg (Kaarma), Berg (Kandla), Branti mõis, Budenbroka mõis, Cērtene mõis, Eestimaa, Eestimaa kubermang, Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Eriņi mõis, Fideikomiss, Friedrich Berg, Friedrich Wilhelm Rembert von Berg, Gregor von Berg, Holstre mõis, Hummuli mõis, Ikšele mõis, Jalaväekindral, Jaunjērcēni mõis, Järvakandi mõis, Jūdaži mõis, Jõgisoo mõis (Kullamaa), Kastrāne mõis, Katvari mõis, Kääsla mõis, Keeni mõis, Kindral en chef, Kindralfeldmarssal (Venemaa), Kindralmajor, Koigi mõis (Ambla), Kuimetsa mõis, Laimjala mõis, Läänemaa, Liivimaa, Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet, Liivimaa maamarssal, Liivimaa maanõunik, ..., Liivimaa ordu, Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Loodna mõis, Lota mõis, Luiste mõis, Mālmuiža mõis, Meeskohus, Mišleri mõis, More mõis, Muižkalnsi mõis, Nagliena mõis, Norra mõis, Palivere mõis, Palsmane mõis, Pāle mõis, Päri mõis, Pärsama mõis, Pociemsi mõis, Rūstuži mõis, Rüütelkonnamõis, Reinhold von Berg, Riigimõis, Ropaži mõis, Roperbeķi mõis, Rucka mõis (Umurga kihelkond), Ruhja kihelkond, Russkaja rodoslovnaja kniga, Saksa keel, Saksi mõis, Sangaste mõis, Sikšņi mõis, Stalbe mõis, Suntaži mõis, Tõeline riiginõunik, Teenuse mõis, Turpla mõis, Uue-Salatsi mõis, Uuemõisa mõis (Hageri), Vasall, Väike-Kõpu mõis, Veļķi mõis (Rubene kihelkond), Vecdrusti mõis, Viiburi, Viitseadmiral, Vizla mõis, Zelgauska mõis, Zeltiņi mõis, 1536, 1620, 1675, 1745, 1747, 1808, 1823, 1825, 1826, 1849, 1856, 1857, 1866, 1882, 1911, 1919. Laienda indeks (63 rohkem) »
Aderkaši mõis
Aderkaši mõis (saksa keeles Fistehlen, läti keeles Aderkašu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Madliena kihelkonnas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Aderkaši mõis · Näe rohkem »
Aidu mõis (Paistu)
Aidu mõis (saksa keeles Aidenhof) oli riigimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016).
Uus!!: Berg (Päri) ja Aidu mõis (Paistu) · Näe rohkem »
Aitsra mõis
Aitsra mõis (saksa keeles Adscher) oli Ala mõisa kõrvalmõis Helme kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016).
Uus!!: Berg (Päri) ja Aitsra mõis · Näe rohkem »
Ala mõis
Ala mõis (saksa keeles Assikas) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016).
Uus!!: Berg (Päri) ja Ala mõis · Näe rohkem »
Aleksei Lobanov-Rostovski (1824−1896)
Vürst Aleksei Borissovitš Lobanov-Rostovski (18. (ukj 30. detsember) 1824 Voroneži kubermang − 18. (30. august) 1896 Šepetovka, Rovenski maakond, Volõõnia kubermang) oli Venemaa diplomaat, riigitegelane, ajaloolane ja genealoog.
Uus!!: Berg (Päri) ja Aleksei Lobanov-Rostovski (1824−1896) · Näe rohkem »
Alexander von Berg
Alexander von Berg (vene Александр Федорович Берг; 13/25. jaanuar 1803 Tartu – 2. märts 1884 London) oli baltisaksa päritolu Venemaa Keisririigi riigitegelane ja diplomaat, kindralfeldmarssal Friedrich Wilhelm Rembert von Bergi noorem vend.
Uus!!: Berg (Päri) ja Alexander von Berg · Näe rohkem »
Allaži mõis
Mõisa häärber aastal 1905 Allaži mõis (saksa keeles Allasch, läti keeles Allažu muiža, ka Allažu muižas pils) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Allaži kihelkonnas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Allaži mõis · Näe rohkem »
Ķeiži mõis
Ķeiži mõis (saksa keeles Keysen, läti keeles Ķeižu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Ēvele kihelkonnas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Ķeiži mõis · Näe rohkem »
Ķipēni mõis
Mõisa peahoone Ķipēni mõis (saksa keeles Eck, varem Neu-Eck, läti keeles Ķipēnu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Ķipēni mõis · Näe rohkem »
Ērgļi mõis
Ērgļi mõis (saksa keeles Schloß Erlaa, läti keeles Ērgļu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Võnnu kreisis Ērgļi-Ogre kihelkonnas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Ērgļi mõis · Näe rohkem »
Beļava mõis
Beļava mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 56 Beļava mõisa häärber Beļava mõis (saksa keeles Kortenhof, läti keeles Beļavas muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Valga kreisis Gulbene kihelkonnas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Beļava mõis · Näe rohkem »
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Belgia · Näe rohkem »
Berg
Berg on mitme aadlisuguvõsa nimi.
Uus!!: Berg (Päri) ja Berg · Näe rohkem »
Berg (Kaarma)
Berg (saksa keeles Berg a. d. H. Carmel, ′Berg Kaarma kojast′, eristamaks neid teistest Bergi-nimelistest suguvõsadest) on Saaremaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Berg (Päri) ja Berg (Kaarma) · Näe rohkem »
Berg (Kandla)
Berg (saksa keeles Berg a. d. H. Kandel, ′Berg Kandla kojast′, eristamaks neid teistest Bergi-nimelistest suguvõsadest), varem dem Berge, Rootsis tuntud kui Berch on täpselt teadmata päritolu põlisaadlisuguvõsa.
Uus!!: Berg (Päri) ja Berg (Kandla) · Näe rohkem »
Branti mõis
Branti mõis (saksa keeles Horstenhof, läti keeles Brantu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Branti mõis · Näe rohkem »
Budenbroka mõis
Budenbroka mõis (saksa keeles Schujenpahlen, läti keeles Budenbrokas muiža, ka Skuju Pālenu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Dikļi kihelkonnas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Budenbroka mõis · Näe rohkem »
Cērtene mõis
Mõis Johann Christoph Brotze gravüüril Cērtene mõis (saksa keeles Zehrten, läti keeles Cērtenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Cērtene mõis · Näe rohkem »
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Uus!!: Berg (Päri) ja Eestimaa · Näe rohkem »
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Uus!!: Berg (Päri) ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli Eestimaa seisusliku omavalitsuse Eestimaa rüütelkonna liikmete register.
Uus!!: Berg (Päri) ja Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna maanõunik
Eestimaa rüütelkonna maanõunikud (saksa keeles Landrat, vene keeles ландрат) moodustasid kokku Eestimaa seisusliku omavalitsusorgani Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi, kes lahendas Eestimaa olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal.
Uus!!: Berg (Päri) ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik · Näe rohkem »
Eriņi mõis
Eriņi mõis (saksa keeles Heringshof, läti keeles Eriņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Lõuna-Ruhja kihelkonnas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Eriņi mõis · Näe rohkem »
Fideikomiss
Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.
Uus!!: Berg (Päri) ja Fideikomiss · Näe rohkem »
Friedrich Berg
Krahv Friedrich Georg Magnus Berg Friedrich Georg Magnus Berg (16. veebruar 1845 Tartu – 22. märts 1938 Sangaste) oli Liivimaa suurpõllumees, sordi- ja tõuaretaja, leidur, krahv (1856), Sangaste mõisnik, Sangaste lossi ehitaja, krahv.
Uus!!: Berg (Päri) ja Friedrich Berg · Näe rohkem »
Friedrich Wilhelm Rembert von Berg
Friedrich Wilhelm Rembert von Berg Krahv Friedrich Wilhelm Rembert von Berg (vene keeles Фёдор Фёдорович фон Берг või ФридрихВильгельм Ремберт фон Берг; 15. (vkj)/ 27. mai 1794 Sangaste mõis, Tartumaa – 6. (vkj) / 18. jaanuar 1874 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.
Uus!!: Berg (Päri) ja Friedrich Wilhelm Rembert von Berg · Näe rohkem »
Gregor von Berg
Gregor von Berg (Venemaal tuntud kui Григорий Максимович Берг ja Григорий Маврикиевич Берг; 16. august 1765 Luunja mõis, Liivimaa kubermang – 26. märts 1838 Tallinn, Eestimaa kubermang) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral).
Uus!!: Berg (Päri) ja Gregor von Berg · Näe rohkem »
Holstre mõis
Holstre mõis (saksa keeles Holstfershof) oli riigimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 19.01.2016).
Uus!!: Berg (Päri) ja Holstre mõis · Näe rohkem »
Hummuli mõis
Hummuli mõisa peahoone (2012) Hummuli mõis (saksa keeles Hummelshof) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Berg (Päri) ja Hummuli mõis · Näe rohkem »
Ikšele mõis
Ikšele mõis (saksa keeles Uexküllshof, varem Ninigal ja Ninigallshof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Ikšele mõis · Näe rohkem »
Jalaväekindral
Kaks Venemaa keisririigi jalaväekindrali ja kindraladjutant (1862) Jalaväekindral (inglise keeles general of the infantry) on mitmes riigis kehtinud või kehtiv sõjaväeline auaste.
Uus!!: Berg (Päri) ja Jalaväekindral · Näe rohkem »
Jaunjērcēni mõis
Jaunjērcēni mõis (saksa keeles Wohlfahrtslinde, läti keeles Jaunjērcēnu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Ēvele kihelkonnas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Jaunjērcēni mõis · Näe rohkem »
Järvakandi mõis
Järvakandi mõisa peahoone, 19. sajandi lõpp Järvakandi mõis (saksa keeles Jerwakant) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Berg (Päri) ja Järvakandi mõis · Näe rohkem »
Jūdaži mõis
Jūdaži mõis (saksa keeles Judasch, läti keeles Jūdažu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Allaži kihelkonnas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Jūdaži mõis · Näe rohkem »
Jõgisoo mõis (Kullamaa)
Jõgisoo mõis (saksa keeles Joeggis) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Berg (Päri) ja Jõgisoo mõis (Kullamaa) · Näe rohkem »
Kastrāne mõis
Kastrāne mõis (saksa keeles Kastran, läti keeles Kastrānes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Suntaži kihelkonnas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Kastrāne mõis · Näe rohkem »
Katvari mõis
Katvari mõis (saksa keeles Kadfer, läti keeles Katvaru muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Katvari mõis · Näe rohkem »
Kääsla mõis
Kääsla mõis (saksa keeles Käsal) oli Loodna mõisa kõrvalmõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Berg (Päri) ja Kääsla mõis · Näe rohkem »
Keeni mõis
Keeni mõis (saksa keeles Könhof) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Uus!!: Berg (Päri) ja Keeni mõis · Näe rohkem »
Kindral en chef
Kindral en chef on mitmetes riikides kehtinud või kehtiv sõjaväeline auaste.
Uus!!: Berg (Päri) ja Kindral en chef · Näe rohkem »
Kindralfeldmarssal (Venemaa)
Kindralfeldmarssal (vene keeles генерал-фельдмаршал) oli Venemaa tsaari- ja keisririigi kõrgeim sõjaväeline auaste 1917.
Uus!!: Berg (Päri) ja Kindralfeldmarssal (Venemaa) · Näe rohkem »
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
Uus!!: Berg (Päri) ja Kindralmajor · Näe rohkem »
Koigi mõis (Ambla)
Koigi mõis (saksa keeles Koik) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Berg (Päri) ja Koigi mõis (Ambla) · Näe rohkem »
Kuimetsa mõis
19. sajandist, kus on näha ka mõisa tolleaegne hoonestus, aed ja park. Autor: Carl Faehlmann Kuimetsa mõis (saksa keeles Kuimetz) oli rüütelkonnamõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Berg (Päri) ja Kuimetsa mõis · Näe rohkem »
Laimjala mõis
Laimjala mõis (saksa keeles Laimjall, varem Gustavstahl) oli riigimõis, a-st 1793 rüütlimõis Pöide kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Berg (Päri) ja Laimjala mõis · Näe rohkem »
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Berg (Päri) ja Läänemaa · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Berg (Päri) ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet
Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet (saksa keeles Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät, vene keeles Лифляндское общеполезное экономическое общество), aastatel 1855–1917 Keiserlik Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet oli Liivimaa kubermangus ja Lõuna-Eestis aastail 1792–1940 tegutsenud selts, Baltimaade vanim teadusselts.
Uus!!: Berg (Päri) ja Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet · Näe rohkem »
Liivimaa maamarssal
Liivimaa maamarssal (saksa keeles Livländischen Landmarschall, vene keeles предводитель дворянства) oli 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna (Ritterschaft) kõrgem ametnik Liivimaal, kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva (Landtag).
Uus!!: Berg (Päri) ja Liivimaa maamarssal · Näe rohkem »
Liivimaa maanõunik
Liivimaa maanõunik (saksa keeles Livländische Landrat ja Landrat von Livland) oli Liivimaa omavalitsusliku institutsiooni Liivimaa maanõunike kolleegiumi (1643−1920) liige, kes valiti Liivimaa rüütelkonna maapäeval aadliseisusest mõisaomanike seast − alates XVIII sajandist matrikliaadli hulgast − eluajaks ja kelle kinnitas ametisse kindralkuberner (hiljem Venemaa siseminister).
Uus!!: Berg (Päri) ja Liivimaa maanõunik · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Berg (Päri) ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel (saksa keeles Adelsmatrikkel von Livländischen Ritterschaften) oli Liivimaa seisusliku korporatsiooni Liivimaa rüütelkonna liikmete register.
Uus!!: Berg (Päri) ja Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »
Loodna mõis
Loodna mõis (saksa keeles Pall) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 29.10.2015).
Uus!!: Berg (Päri) ja Loodna mõis · Näe rohkem »
Lota mõis
Lota mõis (saksa keeles Charlottenthal) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Berg (Päri) ja Lota mõis · Näe rohkem »
Luiste mõis
Luiste mõis (saksa keeles Luist) oli Loodna mõisa kõrvalmõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 29.10.2015).
Uus!!: Berg (Päri) ja Luiste mõis · Näe rohkem »
Mālmuiža mõis
Mālmuiža mõis (saksa keeles Mahlenhof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Velēna kihelkonnas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Mālmuiža mõis · Näe rohkem »
Meeskohus
Meeskohus (saksa keeles Manngericht) ehk vasallikohus oli Eestimaal ja Liivimaal tegutsenud kohtuasutus.
Uus!!: Berg (Päri) ja Meeskohus · Näe rohkem »
Mišleri mõis
Mišleri mõis (saksa keeles Schadenhof, läti keeles Mišleru muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Lõuna-Ruhja kihelkonna aladel.
Uus!!: Berg (Päri) ja Mišleri mõis · Näe rohkem »
More mõis
More mõis (saksa keeles Moritzberg, läti keeles Mores muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Nītaure kihelkonnas.
Uus!!: Berg (Päri) ja More mõis · Näe rohkem »
Muižkalnsi mõis
Muižkalnsi mõis (saksa keeles Lindenhof, läti keeles Muižkalnu muiža) oli algul rüütlimõis, hiljem aga Katvari mõisa kõrvalmõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Muižkalnsi mõis · Näe rohkem »
Nagliena mõis
Nagliena mõis (saksa keeles Wassilissa, läti keeles Naglienas muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Valga kreisis Gulbene kihelkonnas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Nagliena mõis · Näe rohkem »
Norra mõis
Norra mõis (saksa keeles Kaltenborn) oli rüütlimõis Järvamaal Koeru kihelkonnas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Norra mõis · Näe rohkem »
Palivere mõis
Palivere mõis Palivere mõis (saksa keeles Pallifer) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Berg (Päri) ja Palivere mõis · Näe rohkem »
Palsmane mõis
Mõisa peahoone Palsmane mõis (saksa keeles Palzmar) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Palsmane kihelkonnas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Palsmane mõis · Näe rohkem »
Pāle mõis
Pāle mõis (saksa keeles Sepkull, läti keeles Pāles muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Katriņa kihelkonnas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Pāle mõis · Näe rohkem »
Päri mõis
Päri mõis on olnud mitme Eesti mõisa nimi.
Uus!!: Berg (Päri) ja Päri mõis · Näe rohkem »
Pärsama mõis
Pärsama mõis (saksa keeles Persama) oli riigimõis Karja kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Berg (Päri) ja Pärsama mõis · Näe rohkem »
Pociemsi mõis
Pociemsi mõis (saksa keeles Posendorf, varem Hof zu Pahl, läti keeles Pociema muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Pociemsi mõis · Näe rohkem »
Rūstuži mõis
Rūstuži mõis (saksa keeles Rüssel, läti keeles Rūstužu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Katriņa kihelkonnas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Rūstuži mõis · Näe rohkem »
Rüütelkonnamõis
Rüütelkonnamõis, harvemini rüütlikogu mõis (saksa keeles Ritterschaftsgut), ka landraadimõis (Landratsgut) oli rüütelkonnale kuulunud mõis.
Uus!!: Berg (Päri) ja Rüütelkonnamõis · Näe rohkem »
Reinhold von Berg
Friedrich Reinhold von Berg (26. oktoober (vkj) 1736 Ērgļi − 5. jaanuar (vkj) 1809 Ropaži) oli Liivimaa rüütelkonna tegelane ja mõisaomanik.
Uus!!: Berg (Päri) ja Reinhold von Berg · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Berg (Päri) ja Riigimõis · Näe rohkem »
Ropaži mõis
Ropaži mõis (saksa keeles Schloẞ Rodenpois, läti keeles Ropažu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Ropaži kihelkonnas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Ropaži mõis · Näe rohkem »
Roperbeķi mõis
Roperbeķi mõis (saksa keeles Roperbeck, varem Salsenhof, läti keeles Roperbeķu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Roperbeķi mõis · Näe rohkem »
Rucka mõis (Umurga kihelkond)
Rucka mõis (saksa keeles Würzenberg, varem Wodis ja Rutzkenhof, läti keeles Ruckas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Rucka mõis (Umurga kihelkond) · Näe rohkem »
Ruhja kihelkond
Ruhja kihelkond ehk Rūjiena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Rujen, läti keeles Rūjienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis kuni 1889.
Uus!!: Berg (Päri) ja Ruhja kihelkond · Näe rohkem »
Russkaja rodoslovnaja kniga
"Russkaja rodoslovnaja kniga" (vene keeles Русская родословная книга) on Venemaa aadlit käsitlev genealoogiline teos, mille autor on vürst Aleksei Lobanov-Rostovski (1824−1896).
Uus!!: Berg (Päri) ja Russkaja rodoslovnaja kniga · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksi mõis
Saksi mõisa peahoone peatrepi poolt vaadatuna 2012. aastal Saksi mõis (saksa keeles Saximois, Saximois in Kirchspiel St. Katharinen, Wierland) oli mõis Lääne-Virumaal Kadrina kihelkonnas, tänapäeval asub mõis Lääne-Virumaal Tapa valla territooriumil.
Uus!!: Berg (Päri) ja Saksi mõis · Näe rohkem »
Sangaste mõis
Peahoone Peahoone Peahoone Sangaste mõis (saksa keeles Schloß Sagnitz, vene keeles Шлосс-Загниц) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Berg (Päri) ja Sangaste mõis · Näe rohkem »
Sikšņi mõis
Sikšņi mõis (saksa keeles Vaucluse) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Valga kreisis Koivaliina kihelkonnas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Sikšņi mõis · Näe rohkem »
Stalbe mõis
Stalbe mõis (läti keeles Stalbes muiža, saksa keeles Stolben) oli mõis Lätis, nüüdisaegse haldusjaotuse järgi Cēsise piirkonnas Stalbe vallas Stalbe asulas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Stalbe mõis · Näe rohkem »
Suntaži mõis
Suntaži mõisa peahoone Suntaži mõis (saksa keeles Schloß Sunzel, varem Sunstelle; läti keeles Suntažu muiža, ka Suntažu pils) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Riia kreisis Suntaži kihelkonnas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Suntaži mõis · Näe rohkem »
Tõeline riiginõunik
Tõeline riiginõunik (ka tegelik riiginõunik; vene keeles действительный статский советник) oli Venemaa keisririigi tsiviilteenistuse IV klassi teenistusaste, mis oli võrdne armee kindralmajori ja mereväe kontradmirali auastmega.
Uus!!: Berg (Päri) ja Tõeline riiginõunik · Näe rohkem »
Teenuse mõis
Teenuse mõis (saksa keeles Stenhusen) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 29.10.2015).
Uus!!: Berg (Päri) ja Teenuse mõis · Näe rohkem »
Turpla mõis
Turpla mõis (saksa keeles Turpel) oli eramõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Berg (Päri) ja Turpla mõis · Näe rohkem »
Uue-Salatsi mõis
Uue-Salatsi mõis ehk Svētciemsi mõis, ka Jaunsalaca mõis (saksa keeles Neu-Salis, läti keeles Svētciema muiža, ka Jaunsalacas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Salatsi kihelkonnas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Uue-Salatsi mõis · Näe rohkem »
Uuemõisa mõis (Hageri)
Uuemõisa mõis (saksa keeles Neuhof) oli Adila mõisa kõrvalmõis Hageri kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Berg (Päri) ja Uuemõisa mõis (Hageri) · Näe rohkem »
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Uus!!: Berg (Päri) ja Vasall · Näe rohkem »
Väike-Kõpu mõis
Väike-Kõpu mõis (saksa keeles Klein-Köppo) oli riigimõis Kõpu kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 18.01.2016).
Uus!!: Berg (Päri) ja Väike-Kõpu mõis · Näe rohkem »
Veļķi mõis (Rubene kihelkond)
Veļķi mõisa peahoone Veļķi mõis (saksa keeles Welkenhof, läti keeles Veļķu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Rubene kihelkonnas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Veļķi mõis (Rubene kihelkond) · Näe rohkem »
Vecdrusti mõis
Vecdrusti mõis, varem Drusti mõis (saksa keeles Alt-Drostenhof, varem Drostenhof, läti keeles Vecdrustu muiža, varem Drustu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Drusti kihelkonnas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Vecdrusti mõis · Näe rohkem »
Viiburi
Kubermangulinna Viiburi linnaplaan aastast 1839 Viiburi linnus Viiburi (vene keeles Выборг Võborg, soome keeles Viipuri, rootsi keeles Viborg, saksa keeles Wiborg, Wiburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis.
Uus!!: Berg (Päri) ja Viiburi · Näe rohkem »
Viitseadmiral
Suurbritannia mereväe viitseadmirali õlakud Viitseadmiral on paljudes riikides kehtiv sõjaväeline auaste, mis on kõrgem kontradmiralist ja madalam admiralist.
Uus!!: Berg (Päri) ja Viitseadmiral · Näe rohkem »
Vizla mõis
Vizla mõis (saksa keeles Friedrichshof, varem Wissel, läti keeles Vizlas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Palsmane kihelkonnas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Vizla mõis · Näe rohkem »
Zelgauska mõis
Zelgauska mõis (saksa keeles Selgowsky, läti keeles Zelgauskas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Bērzaune kihelkonnas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Zelgauska mõis · Näe rohkem »
Zeltiņi mõis
Zeltiņi mõis (saksa keeles Selting) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.
Uus!!: Berg (Päri) ja Zeltiņi mõis · Näe rohkem »
1536
1536.
Uus!!: Berg (Päri) ja 1536 · Näe rohkem »
1620
1620.
Uus!!: Berg (Päri) ja 1620 · Näe rohkem »
1675
1675.
Uus!!: Berg (Päri) ja 1675 · Näe rohkem »
1745
1745.
Uus!!: Berg (Päri) ja 1745 · Näe rohkem »
1747
1747.
Uus!!: Berg (Päri) ja 1747 · Näe rohkem »
1808
1808.
Uus!!: Berg (Päri) ja 1808 · Näe rohkem »
1823
1823.
Uus!!: Berg (Päri) ja 1823 · Näe rohkem »
1825
1825.
Uus!!: Berg (Päri) ja 1825 · Näe rohkem »
1826
1826.
Uus!!: Berg (Päri) ja 1826 · Näe rohkem »
1849
1849.
Uus!!: Berg (Päri) ja 1849 · Näe rohkem »
1856
1856.
Uus!!: Berg (Päri) ja 1856 · Näe rohkem »
1857
1857.
Uus!!: Berg (Päri) ja 1857 · Näe rohkem »
1866
1866.
Uus!!: Berg (Päri) ja 1866 · Näe rohkem »
1882
1882.
Uus!!: Berg (Päri) ja 1882 · Näe rohkem »
1911
1911.
Uus!!: Berg (Päri) ja 1911 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Berg (Päri) ja 1919 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Berg (Haus Kattentack), Berg a. d. H. Kattentack, Berg a.d. Kattentack.
