Ava Google MapsisSisukord
41 suhted: Ameerika Ühendriigid, Ameerika paalia, California, Geograafilised koordinaadid, Harilik tamm, Hirvlased, Jääkaur, Järv, Kalakotkas, Kaljukotkas, Kanada lagle, Kanalisäga, Kanarbikulised, Karpkala, Karplased, Kotkad, Lõgismadu, Lõhelased, Liigveelase, Linnud, Lumehani, Meriforell, Metskalkun, Napa maakond, Nerka, Pais, Pelikan, Pesukaru, Puuma, Sägalised, Sinilõpuseline päikeseahven, Skunk, Suurpütt, Suursuu-forellahven, Tehisjärv, Valgla, Värvulised, Vikerforell, 1953, 1958, 1963.
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Vaata Berryessa järv ja Ameerika Ühendriigid
Ameerika paalia
Ameerika paalia ehk oja-mägihõrnas (Salvelinus fontinalis) on kalaliik, kes kuulub lõhelaste (Salmonidae) sugukonda ja paaliate (Salvelinus) perekonda.
Vaata Berryessa järv ja Ameerika paalia
California
California tunnuslaulu "I Love You, California" esitab Prince's Orchestra 1914. aastal California (mööndav ka Kalifornia) on Ameerika Ühendriikide osariik riigi lääneosas Vaikse ookeani rannikul.
Vaata Berryessa järv ja California
Geograafilised koordinaadid
Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid.
Vaata Berryessa järv ja Geograafilised koordinaadid
Harilik tamm
Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.
Vaata Berryessa järv ja Harilik tamm
Hirvlased
Hirvlased (Cervidae) on sõraliste seltsi kuuluv imetajate sugukond.
Vaata Berryessa järv ja Hirvlased
Jääkaur
Jääkaur (Gavia immer) on kaurlaste sugukonda kuuluv keskmise suurusega veelind.
Vaata Berryessa järv ja Jääkaur
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Vaata Berryessa järv ja Järv
Kalakotkas
Kalakotkas (Pandion haliaetus) on kalakotkaslaste sugukonna ainus liik.
Vaata Berryessa järv ja Kalakotkas
Kaljukotkas
Kaljukotkas ehk maakotkas (Aquila chrysaetos) on suur haugaslane.
Vaata Berryessa järv ja Kaljukotkas
Kanada lagle
Kanada lagle Kanada lagle (Branta canadensis) on partlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Vaata Berryessa järv ja Kanada lagle
Kanalisäga
Kanalisäga (Ictalurus punctatus) on sägaliste seltsi kuuluv kala.
Vaata Berryessa järv ja Kanalisäga
Kanarbikulised
Kanarbikulised (Ericaceae) on kanarbikulaadsete seltsi arvatud puittaimede sugukond.
Vaata Berryessa järv ja Kanarbikulised
Karpkala
Karpkala (Cyprinus carpio) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Vaata Berryessa järv ja Karpkala
Karplased
Karplased ehk karpkalalased (Cyprinidae) on karpkalaliste seltsi kuuluv sugukond kalu.
Vaata Berryessa järv ja Karplased
Kotkad
Kotkad on suured röövlinnud, kes kõik kuuluvad pistrikuliste seltsi (Falconiformes) ja neist enamik haugaslaste (Accipitridae) sugukonda; see hõlmab mitu perekonda, kes ei pruugi olla üksteisega geneetiliselt lähedalt seotud.
Vaata Berryessa järv ja Kotkad
Lõgismadu
Lõgismadu (van nimetus: latsutaja madu, Crotalus) on maoperekond.
Vaata Berryessa järv ja Lõgismadu
Lõhelased
Lõhelased (Salmonidae) on luukalade sugukond.
Vaata Berryessa järv ja Lõhelased
Liigveelase
Liigveelase on vesiehitis, mis võimaldab liigset tulvavett juhtida paisust mööda või paisust üle.
Vaata Berryessa järv ja Liigveelase
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Vaata Berryessa järv ja Linnud
Lumehani
Tavaline valge lumehani Lumehane sinakashall vorm Lumehani (Chen caerulescens; Anser caerulescens) on partlaste sugukonda hane perekonda kuuluv linnuliik.
Vaata Berryessa järv ja Lumehani
Meriforell
Meriforell (Salmo trutta) on lõhelaste sugukonda lõhe perekonda kuuluv kala.
Vaata Berryessa järv ja Meriforell
Metskalkun
Metskalkun (Meleagris gallopavo) on maailma suurim ja raskeim kanaline, kuuludes Põhja-Ameerika faunasse.
Vaata Berryessa järv ja Metskalkun
Napa maakond
Napa maakond on maakond Ameerika Ühendriikides California osariigis.
Vaata Berryessa järv ja Napa maakond
Nerka
Nerka (Oncorhynchus nerka) on lõhelaste sugukonda kuuluv kalaliik idaforelli perekonnast.
Vaata Berryessa järv ja Nerka
Pais
Induse jõel asuv ülisuurte mõõtmetega pais Pakistanis, mille tagust veehoidlat kutsutakse Tarbela järveks Karuni jõel Iraanis asuv pais Õhtune vaade Mont Blancile ja ehitusjärgus Emossoni paisule 1971. aastal Pais on enamasti inimese ehitatud vesiehitis, mille eesmärk on kas veevoolu tõkestada või selle taha vett paisutada (tekitada veehoidla) ning tekitada energiat sealt läbi voolava vee kaudu.
Vaata Berryessa järv ja Pais
Pelikan
pisi Pelikan ehk roosapelikan (Pelecanus onocrotalus) on pelikaniliste seltsi kuuluv liik linde.
Vaata Berryessa järv ja Pelikan
Pesukaru
Pesukaru (Procyon lotor) on keskmise suurusega imetaja, kes elab pärismaisena Põhja-Ameerikas.
Vaata Berryessa järv ja Pesukaru
Puuma
Puuma (Puma concolor) on kaslaste sugukonna puuma perekonda kuuluv imetaja. Puuma on olnud esindatud ka Tallinna Loomaaias.
Vaata Berryessa järv ja Puuma
Sägalised
Sägalised on mitmekülgne grupp kiiruimseid kalu.
Vaata Berryessa järv ja Sägalised
Sinilõpuseline päikeseahven
Sinilõpuseline päikeseahven (Lepomis macrochirus) on ahvenaliste seltsi kuuluv Põhja-Ameerika mageveekogudes elav röövkala.
Vaata Berryessa järv ja Sinilõpuseline päikeseahven
Skunk
Skunk ehk vöötskunk ehk skunks (Mephitis mephitis) on kiskjaliste seltsi vinuklaste sugukonda (või varasema taksonoomia kohaselt kärplaste sugukonna vinuklaste alamsugukonda) kuuluv loom, kes on tuntud oma võime poolest eritada vänge haisuga nõret.
Vaata Berryessa järv ja Skunk
Suurpütt
Suurpütt (Aechmophorus occidentalis) on pütlaste sugukonda suurpüti perekonda kuuluv linnuliik.
Vaata Berryessa järv ja Suurpütt
Suursuu-forellahven
Suursuu-forellahven ehk aunas (Micropterus salmoides) on mageveekala, kes kuulub päikesekalalaste sugukonda.
Vaata Berryessa järv ja Suursuu-forellahven
Tehisjärv
Tehisjärv on inimtegevuse tagajärjel tekkinud järv, mille hüdroloogiline režiim sarnaneb loodusliku järve omaga.
Vaata Berryessa järv ja Tehisjärv
Valgla
jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala (ka vesikond, bassein) on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.
Vaata Berryessa järv ja Valgla
Värvulised
Värvulised (Passeriformes) on kõige liigirikkam lindude selts.
Vaata Berryessa järv ja Värvulised
Vikerforell
Vikerforell ehk vikerhõrnas (Oncorhynchus mykiss) on lõheliste seltsi idalõhe perekonda kuuluv kala.
Vaata Berryessa järv ja Vikerforell
1953
1953.
Vaata Berryessa järv ja 1953
1958
1958.
Vaata Berryessa järv ja 1958
1963
1963.
Vaata Berryessa järv ja 1963