Kiiremini kui brauser!
17 suhted: Bērzaune, Bērzaune kirikumõis, Bērzaune mõis, Grostona mõis, Johann Friedrich Hartknoch, Kihelkonnakirik, Kirikumõis, Lautere mõis, Läti keel, Liivimaa, Mārciena mõis, Rüütlimõis, Riigimõis, Saksa keel, Võnnu kreis, Võnnu vojevoodkond, Zelgauska mõis.
Bērzaune
Bērzaune on küla (vidējciems) Lätis Madona piirkonnas Bērzaune vallas.
Uus!!: Bērzaune kihelkond ja Bērzaune · Näe rohkem »
Bērzaune kirikumõis
Bērzaune kirikumõis (saksa keeles Bersohn Pastorat, läti keeles Bērzaunes mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Võnnu kreisis Bērzaune kihelkonnas.
Uus!!: Bērzaune kihelkond ja Bērzaune kirikumõis · Näe rohkem »
Bērzaune mõis
Bērzaune mõis (saksa keeles Schloß Bersohn) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Bērzaune kihelkonnas.
Uus!!: Bērzaune kihelkond ja Bērzaune mõis · Näe rohkem »
Grostona mõis
Grostona mõis (saksa keeles Großdohn, läti keeles Grostonas muiža) oli riigimõis Liivimaal Võnnu kreisis Bērzaune kihelkonnas.
Uus!!: Bērzaune kihelkond ja Grostona mõis · Näe rohkem »
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Uus!!: Bērzaune kihelkond ja Johann Friedrich Hartknoch · Näe rohkem »
Kihelkonnakirik
Kihelkonnakirik on kihelkonna koguduse kasutuses olev kirik.
Uus!!: Bērzaune kihelkond ja Kihelkonnakirik · Näe rohkem »
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Uus!!: Bērzaune kihelkond ja Kirikumõis · Näe rohkem »
Lautere mõis
Lautere mõis (saksa keeles Lauternsee, läti keeles Lautera muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Bērzaune kihelkonnas.
Uus!!: Bērzaune kihelkond ja Lautere mõis · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Bērzaune kihelkond ja Läti keel · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Bērzaune kihelkond ja Liivimaa · Näe rohkem »
Mārciena mõis
Mārciena mõis (saksa keeles Martzen, läti keeles Mārcienas muiža, ka Mārcienas pils) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Bērzaune kihelkonnas.
Uus!!: Bērzaune kihelkond ja Mārciena mõis · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Bērzaune kihelkond ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Bērzaune kihelkond ja Riigimõis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Bērzaune kihelkond ja Saksa keel · Näe rohkem »
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Bērzaune kihelkond ja Võnnu kreis · Näe rohkem »
Võnnu vojevoodkond
Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.
Uus!!: Bērzaune kihelkond ja Võnnu vojevoodkond · Näe rohkem »
Zelgauska mõis
Zelgauska mõis (saksa keeles Selgowsky, läti keeles Zelgauskas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Bērzaune kihelkonnas.
Uus!!: Bērzaune kihelkond ja Zelgauska mõis · Näe rohkem »
