Kiiremini kui brauser!
6 suhted: Aragats, Aragatsotni maakond, Armeenia, Armeenia keel, Bjurakani observatoorium, Hatškar.
Aragats
Aragats (armeenia Արագած) on kihtvulkaan Kaukaasias, Armeenia kõrgeim mägi.
Uus!!: Bjurakan ja Aragats · Näe rohkem »
Aragatsotni maakond
Aragatsotni maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Bjurakan ja Aragatsotni maakond · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Bjurakan ja Armeenia · Näe rohkem »
Armeenia keel
Armeenia keel (Հայերեն լեզու hajeren lesu) on keel, mida kõnelevad armeenlased.
Uus!!: Bjurakan ja Armeenia keel · Näe rohkem »
Bjurakani observatoorium
Viktor Hambardzumjani nimeline Bjurakani astrofüüsikaobservatoorium (armeenia keeles Բյուրականի աստղադիտարան) on observatoorium Armeenias.
Uus!!: Bjurakan ja Bjurakani observatoorium · Näe rohkem »
Hatškar
Gošavanki kloostris asub üks tuntumaid hatškare. Loodud 1291. aastal meister Poghose poolt Kaks 16. sajandi Julfa-tüüpi hatškari, eemaldatud Julfa surnuaiast enne selle hävitamist Aserbaidžaani poolt Hatškarid võivad esineda ka rohkearvuliste rühmadena, nagu näiteks need Noratuzi surnuaias Nüüdisaegne hatškariraidurite töökoda Jerevani kesklinnas Hatškar (armeenia keeles խաչքար; sõnadest խաչ hatšh, 'rist' ja քար khar, 'kivi') ehk Armeenia ristikivi on risti kujutisega kivist mälestusmärk või steel, millesse on tihti lisaks risti sümbolile raiutud ka teisi kujutisi, näiteks rosette, botaanilisi ja lintjaid läbipõimuvaid motiive.
Uus!!: Bjurakan ja Hatškar · Näe rohkem »
