Kiiremini kui brauser!
70 suhted: Ajujää, Arktika paalia, Arktiline kliimavööde, Atlandi ookean, Aul, Barentsi meri, Bellona (organisatsioon), BirdLife International, Grööni meri, Hangelind, IBA, Ilmajaam, Imetajad, Jää-tormilind, Jääkajakas, Jääkaru, Juga, Kaljukajakas, Katastrimõõdistamine, Külm sõda, Kinnisjää, Kivisüsi, Komsomolets (allveelaev), Krüüsel, Kriegsmarine, Lääne-Teravmäed, Lühinokk-hani, Lõunatirk, Lehtsammaltaimed, Liustik, Loivalised, Looduskaitseala, Lumepüü, Meremees, Meremiil, Meririsla, Merisalat, Morsk, Nõukogude Liit, Nordkapp, Norra, Norra meri, Ny-Ålesund, Ornitoloogia, Põhja-Atlandi hoovus, Põhjatirk, Polaaröö, Polaarpäev, Polaarrebane, Polüklooritud bifenüülid, ..., Puna-veetallaja, Saksa keisririik, Surfamine, Svalbard, Svalbardi leping, Svalbardposten, Teine maailmasõda, Toitumisahel, Trygve Halvdan Lie, Tuumaallveelaev, Vaalapüük, Valge meri, Valgepõsk-lagle, Väikealk, Venemaa Keisririik, VHF-sagedusala, Viigerhüljes, Viikingiaeg, Willem Barents, 1920. Laienda indeks (20 rohkem) »
Ajujää
Põhja-Jäämerd nähtuna Hiina jäämurdjalt Xue Long (Lumedraakon) Ajujää ehk triivjää on veekogude jääkate, mis on jagunenud osadeks ning triivinud tekkekohast eemale.
Uus!!: Karusaar ja Ajujää · Näe rohkem »
Arktika paalia
Arktika paalia (Salvelinus alpinus) ehk mägihõrnas on üks viiest paalia perekonna liigist.
Uus!!: Karusaar ja Arktika paalia · Näe rohkem »
Arktiline kliimavööde
Arktilise kliima ala Arktiline kliimavööde on põhjapoolkeral asuv põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb arktiline õhumass.
Uus!!: Karusaar ja Arktiline kliimavööde · Näe rohkem »
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Uus!!: Karusaar ja Atlandi ookean · Näe rohkem »
Aul
Aul (Clangula hyemalis) on partlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Karusaar ja Aul · Näe rohkem »
Barentsi meri
Kaart Barentsi meri on meri Euraasia loodeosas, Põhja-Jäämere osa.
Uus!!: Karusaar ja Barentsi meri · Näe rohkem »
Bellona (organisatsioon)
Bellona on rahvusvaheline keskkonnaorganisatsioon, mis asutati 1986.
Uus!!: Karusaar ja Bellona (organisatsioon) · Näe rohkem »
BirdLife International
BirdLife International (endise nimega International Council for Bird Preservation) on rahvusvaheline mittetulunduslik looduskaitseorganisatsioon, mille peaeesmärk on kaitsta maailma linde ja nende elupaiku.
Uus!!: Karusaar ja BirdLife International · Näe rohkem »
Grööni meri
350px Grööni meri on mereala Põhja-Jäämeres, mis piirneb läänes Gröönimaaga, lõunas Islandiga, idas Jan Mayeniga ja kirdes Teravmägedega.
Uus!!: Karusaar ja Grööni meri · Näe rohkem »
Hangelind
Hangelind (Plectrophenax nivalis), vana nimetusega lumetsiitsitaja, on linnuliik tsiitsitajalaste sugukonnast.
Uus!!: Karusaar ja Hangelind · Näe rohkem »
IBA
IBA (Important Bird Areas – 'tähtsate linnualade projekt') on projekt, mille eesmärk on välja selgitada tähtsamad lindude pesitsus- ja talvitusalad ning rändepeatuspaigad kogu maailmas ja organiseerida nende kaitset.
Uus!!: Karusaar ja IBA · Näe rohkem »
Ilmajaam
Tartu ilmajaam Tõravere observatooriumi juures Ilmajaam on vaatluskoht, kus toimub ilmaelementide (temperatuur, tuule kiirus ja suund, sademed jt) mõõtmine ja vaatlemine.
Uus!!: Karusaar ja Ilmajaam · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Karusaar ja Imetajad · Näe rohkem »
Jää-tormilind
Jää-tormilinnu muna Jää-tormilind (Fulmarus glacialis) on linnuliik tormilindlaste sugukonnast.
Uus!!: Karusaar ja Jää-tormilind · Näe rohkem »
Jääkajakas
Jääkajakas on ka kalakajaka rahvapärane nimetus. ---- Jääkajakas (Larus hyperboreus) on suur kajakas, kes on levinud Arktikas (Põhja-Jäämeri saartel ja Islandil) ja Euroopas Atlandi ookeani rannikul.
Uus!!: Karusaar ja Jääkajakas · Näe rohkem »
Jääkaru
Video maadlevatest jääkarudest Kanadas Jääkaru (Ursus maritimus) on karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonna loomaliik, kes elab eelkõige Arktikas ning on maismaa suurim kiskja.
Uus!!: Karusaar ja Jääkaru · Näe rohkem »
Juga
Juga on vee vaba langemine järsult astangult.
Uus!!: Karusaar ja Juga · Näe rohkem »
Kaljukajakas
Kaljukajakas (Rissa tridactyla) on kajaklane, kes on levinud Arktikas.
Uus!!: Karusaar ja Kaljukajakas · Näe rohkem »
Katastrimõõdistamine
Katastrimõõdistamine ehk maamõõtmine (praktikas nimetatud ka: maakorraldustööd) on geodeesiaharu, mis tegeleb maakatastritega seotud geodeetiliste töödega ja koostab katastrikaarte.
Uus!!: Karusaar ja Katastrimõõdistamine · Näe rohkem »
Külm sõda
Jossif Stalin, Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt 1945. aastal Jalta konverentsil teise maailmasõja võitjariikide juhtidena Winston Churchill 1944 Kanadas Külm sõda (inglise Cold War, vene холодная война) oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt teise maailmasõja järgsel rahuperioodil.
Uus!!: Karusaar ja Külm sõda · Näe rohkem »
Kinnisjää
Läänemeres. Gdynia, Poola Kinnisjää on ookeane, meresid ja lahtesid kattev liikumatu merejää, mis asub tekkekohas ning on kinnitunud kalda või ranna külge.
Uus!!: Karusaar ja Kinnisjää · Näe rohkem »
Kivisüsi
Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.
Uus!!: Karusaar ja Kivisüsi · Näe rohkem »
Komsomolets (allveelaev)
Komsomolets (K-278) oli ainuke Projekt 685 klassi (NATO nimega Mike-klass) kuulunud Nõukogude Liidu ründeallveelaev.
Uus!!: Karusaar ja Komsomolets (allveelaev) · Näe rohkem »
Krüüsel
Krüüsel (Cepphus grylle) on merelind krüüsli perekonnast alklaste sugukonnast.
Uus!!: Karusaar ja Krüüsel · Näe rohkem »
Kriegsmarine
Kriegsmarine vapp Kriegsmarine lipp Kriegsmarine (eesti keeles "sõjamerelaevastik") oli 1935–1945 Saksamaa merelaevastiku ametlik nimetus.
Uus!!: Karusaar ja Kriegsmarine · Näe rohkem »
Lääne-Teravmäed
400px Lääne-Teravmäed on saar Teravmägede lääneosas.
Uus!!: Karusaar ja Lääne-Teravmäed · Näe rohkem »
Lühinokk-hani
Lühinokk-hani Lühinokk-hani (Anser brachyrhynchus) on partlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Karusaar ja Lühinokk-hani · Näe rohkem »
Lõunatirk
LõunatirkDominic Couzens, "Linnud Euroopa linnuliikide täielik käsiraamat", tõlkinud Olav Renno, lk 177, 2005,Varrak, ISBN 978 9985 3 1459 3 (Uria aalge) on alklaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Karusaar ja Lõunatirk · Näe rohkem »
Lehtsammaltaimed
Lehtsammaltaimed (Bryophyta) on taimede hõimkond, kuhu kuuluvad väikesed pehmed, tavaliselt 1–10 cm pikkused, harva pikemad sammaltaimed.
Uus!!: Karusaar ja Lehtsammaltaimed · Näe rohkem »
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Uus!!: Karusaar ja Liustik · Näe rohkem »
Loivalised
Loivalised (Pinnipedia) on poolvee-eluliste mereimetajate alamselts (käsitletud ka alamseltsi Caniformia ülemsugukonnana).
Uus!!: Karusaar ja Loivalised · Näe rohkem »
Looduskaitseala
Kabli looduskaitseala Looduskaitseala on kaitseala, mis on loodud looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
Uus!!: Karusaar ja Looduskaitseala · Näe rohkem »
Lumepüü
Lumepüü (Lagopus muta) on kanaliste seltsi kuuluv lind.
Uus!!: Karusaar ja Lumepüü · Näe rohkem »
Meremees
Meremees on inimene, kes töötab laeval või on laeval sõjaväeteenistuses, laevapere liige.
Uus!!: Karusaar ja Meremees · Näe rohkem »
Meremiil
Meremiil ehk geograafiline miil on põhiühik kauguste mõõtmiseks merenduses ja lennunduses.
Uus!!: Karusaar ja Meremiil · Näe rohkem »
Meririsla
Meririsla Meririsla ehk merirüdi (Calidris maritima) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.
Uus!!: Karusaar ja Meririsla · Näe rohkem »
Merisalat
Merisalat (Cochlearia) on taimeperekond ristõieliste sugukonnas.
Uus!!: Karusaar ja Merisalat · Näe rohkem »
Morsk
Morsk (Odobenus rosmarus) on ainuke morsklaste sugukonda kuuluv liik ja Arktika suurim loivaline.
Uus!!: Karusaar ja Morsk · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Karusaar ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Nordkapp
400x400px Nordkapp (saami Davvenjárga) on neem Skandinaavia poolsaare põhjatipus Magerøya saarel.
Uus!!: Karusaar ja Nordkapp · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Karusaar ja Norra · Näe rohkem »
Norra meri
Norra meri Atlandi ookeani kirdeosas Norra meri on Atlandi ookeani osa.
Uus!!: Karusaar ja Norra meri · Näe rohkem »
Ny-Ålesund
thumb Ny-Ålesund on asula Svalbardil Lääne-Teravmägede saare läänerannikul Brøggerhalvøyal Kongsfjordeni ääres.
Uus!!: Karusaar ja Ny-Ålesund · Näe rohkem »
Ornitoloogia
Vaatamata kaasaegse teadustehnoloogia edusammudele teatakse suhteliselt vähe lindude öisest rändest ja selle detailidest. Üheks võimaluseks infot koguda on rändurite püük võrkudega ning nende varustamine märgistega. Kakuliste ränne on aktiivseim vaiksetel ja selgetel öödel. Selle kakulise vabastab Kihnu välibaasis võrgust Soome ornitoloog Timo Pettay. Moodsad linnuradarid (vasakul horisontaal- ning paremal vertikaalradar) võimaldavad jälgida lindude rännet ka ööpimeduses, mil klassikalised vaatlused pole võimalikud. Radaruuringud lubavad saada teavet lindude rändeaktiivsuse, selle fenoloogia, kõrguse ja seoste kohta keskkonnatingimustega. Kormoran (''Phalacrocorax carbo'') on üks paljudest ornitoloogide uurimisobjektidest Ornitoloogia ehk linnuteadus on zooloogia haru, mis uurib linde, käsitledes nii nende ehitust, talitlust, süstemaatikat, levikut jmt aspekte.
Uus!!: Karusaar ja Ornitoloogia · Näe rohkem »
Põhja-Atlandi hoovus
Põhja-Atlandi hoovus on Golfi hoovuse jätk Põhja-Atlandi hoovus on soe pinnahoovus Atlandi ookeani põhjaosas, Golfi hoovuse jätk.
Uus!!: Karusaar ja Põhja-Atlandi hoovus · Näe rohkem »
Põhjatirk
Põhjatirk (Uria lomvia) on alklaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Karusaar ja Põhjatirk · Näe rohkem »
Polaaröö
Päike on polaaröö ajal horisondist madalamal Polaaröö lõunapoolusel Antarktikas Polaaröö on ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi horisondist madalamal.
Uus!!: Karusaar ja Polaaröö · Näe rohkem »
Polaarpäev
Polaarpäeva ajal päike öösel ei looju Polaarpäev on ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi silmapiirist kõrgemal.
Uus!!: Karusaar ja Polaarpäev · Näe rohkem »
Polaarrebane
Polaarrebane ehk jäärebane (Vulpes lagopus) on koerlaste sugukonda kuuluv väike kiskja.
Uus!!: Karusaar ja Polaarrebane · Näe rohkem »
Polüklooritud bifenüülid
Polüklooritud bifenüülide keemiline struktuur Polüklooritud bifenüülid (lühendatult PCB-d) on tsüklilised orgaanilised ühendid, kus kahel omavahel seotud benseenituumal on 1–10 vesiniku aatomit asendunud kloori aatomi(te)ga.
Uus!!: Karusaar ja Polüklooritud bifenüülid · Näe rohkem »
Puna-veetallaja
Puna-veetallaja Puna-veetallaja (Phalaropus fulicarius) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.
Uus!!: Karusaar ja Puna-veetallaja · Näe rohkem »
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Uus!!: Karusaar ja Saksa keisririik · Näe rohkem »
Surfamine
thumb Surfamine on spordiala, kus sportlane lainelaua abil veelainel liigub.
Uus!!: Karusaar ja Surfamine · Näe rohkem »
Svalbard
496x496px Svalbard (enne 1925. aastat tuntud kui Spitsbergen või Spitzbergen), eesti keeles ka Teravmäed, on Norra saarestik Põhja-Jäämeres.
Uus!!: Karusaar ja Svalbard · Näe rohkem »
Svalbardi leping
Svalbardi leping (norra keeles Svalbardtraktaten) on rahvusvaheline leping, mis näeb ette Norra suveräänsuse Svalbardi üle.
Uus!!: Karusaar ja Svalbardi leping · Näe rohkem »
Svalbardposten
Svalbardposten on Svalbardil Longyearbyenis reedeti ilmuv nädalaleht.
Uus!!: Karusaar ja Svalbardposten · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Karusaar ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Toitumisahel
Toitumisahel ehk toiduahel (inglise trophic chain, food chain, feed chain) on jada organisme, keda seostab järjestikku toitumine ja sealhulgas ka toiduobjektiks olemine.
Uus!!: Karusaar ja Toitumisahel · Näe rohkem »
Trygve Halvdan Lie
Trygve Lie Trygve Halvdan Lie (16. juuli 1896 Kristiania – 30. detsember 1968) oli Norra poliitik, esimene ÜRO peasekretär.
Uus!!: Karusaar ja Trygve Halvdan Lie · Näe rohkem »
Tuumaallveelaev
Esimene aatomiallveelaev Nautilus, USA Kaasaegne Seawolf-klassi aatomiallveelaev, USA Suurim aatomiallveelaev: NSV Liit, Venemaa Akula-klassi allveelaev Tuumaallveelaev ehk aatomiallveelaev on allveelaev, mille jõuallikas ja pardasüsteemid saavad energiat ühest või mitmest tuumkütusega laetud tuumareaktorist.
Uus!!: Karusaar ja Tuumaallveelaev · Näe rohkem »
Vaalapüük
Hollandlased püüavad vaalu Jan Mayeni saare lähedal (18. sajand) Vaalapüük on vaalade peale peetav jaht.
Uus!!: Karusaar ja Vaalapüük · Näe rohkem »
Valge meri
Asukoht kaardil NASA satelliidifotod Valgest merest: ülemine kevadel, alumine varatalvel Valge meri (vene Белое море, karjala Valkea meri, Vienanmeri, neenetsi Сэрако ям’) on Põhja-Jäämere sisemeri.
Uus!!: Karusaar ja Valge meri · Näe rohkem »
Valgepõsk-lagle
Valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) on partlaste sugukonda lagle perekonda kuuluv veelind.
Uus!!: Karusaar ja Valgepõsk-lagle · Näe rohkem »
Väikealk
Väikealk Leviala Väikealk ehk ürr (Alle alle) on alklaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Karusaar ja Väikealk · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Karusaar ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
VHF-sagedusala
VHF-sagedusala (ingl k Very High Frequency, ülikõrgsagedus) ehk meeterlaineala on raadiosagedusala vahemikus 30 MHz kuni 300 MHz.
Uus!!: Karusaar ja VHF-sagedusala · Näe rohkem »
Viigerhüljes
Viigerhüljes ehk viiger (Pusa hispida, varasem nimi Phoca hispida) on suhteliselt väike ja jässakas lühikese koonuga hüljes.
Uus!!: Karusaar ja Viigerhüljes · Näe rohkem »
Viikingiaeg
Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).
Uus!!: Karusaar ja Viikingiaeg · Näe rohkem »
Willem Barents
Willem Barents Willem Barents (hollandi Barendsz; umbes 1550 – 20. juuni 1597 Novaja Zemlja Venemaa) oli hollandi meresõitja, polaaruurija ja kartograaf.
Uus!!: Karusaar ja Willem Barents · Näe rohkem »
1920
1920.
Uus!!: Karusaar ja 1920 · Näe rohkem »
