Kiiremini kui brauser!
62 suhted: Ambla kihelkond, Assessor, Berend Johann von Bock (1701–1769), Daugavgrīva, Eestimaa, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Georg von Bock, Harjumaa, Heinrich von Bock, Järvamaa, Kehtna mõis, Lahmuse mõis, Lään, Lümandu mõis (Märjamaa), Liivimaa, Liivimaa õuekohus, Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium, Liivimaa maamarssal, Liivimaa maanõunik, Liivimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Loodi mõis, Nõmme mõis (Väike-Maarja), Oleri mõis, Paeküla mõis, Pahuvere mõis, Päri mõis (Viljandi), Pühatu mõis, Põlisaadel, Rapla kihelkond, Räsna mõis, Rüütelkonnamõis, Riidaku mõis, Riigimõis, Rootsi, Rootsi keel, Saksa keel, Sileesia, Soontaga mõis, Surju mõis, Suure-Jaani kihelkond, Tõeline riiginõunik, Timotheus Eberhard von Bock, Triigi mõis (Väike-Maarja), Trikāta mõis, Vaimastvere mõis, Vana-Liivimaa, Vana-Võidu mõis, Vardi mõis (Paistu), ..., Vene keel, Venemaa keiserlik merevägi, Viljandi kihelkond, Viljandimaa, Woldemar von Bock, Wolmar Johann von Bock, Wrocław, 1599, 1689, 1747, 1758, 1818. Laienda indeks (12 rohkem) »
Ambla kihelkond
Ambla kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ampel, lühend Amb) oli ajalooline haldusüksus Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Ambla kihelkond · Näe rohkem »
Assessor
Assessor on kollegiaalse kohtu-, haldus- või kirikuorgani kaasistuja.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Assessor · Näe rohkem »
Berend Johann von Bock (1701–1769)
Berend Johann von Bock (12. aprill (vkj 1. aprill) 1701–1769 Võisiku mõis) oli Liivimaa poliitik.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Berend Johann von Bock (1701–1769) · Näe rohkem »
Daugavgrīva
Daugavgrīva Riia kaardil vasakul Daugavgrīva (saksa ja eesti Dünamünde, eesti keeles ka Väina-Jõesuu, poola Dynemunt, vene Усть-Двинск (Ust-Dvinsk)) on Daugava (Väina) jõe suudmes asuv ajalooline asula, mis alates 1959.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Daugavgrīva · Näe rohkem »
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Eestimaa · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli Eestimaa seisusliku omavalitsuse Eestimaa rüütelkonna liikmete register.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »
Georg von Bock
Georg von Bock Georg von Bock (vene keeles Георгий Тимофеевич Бок) (6. oktoober (ukj 18. oktoober) 1818 – 12. juuni 1876 Schwerin) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi mereväelane, viitseadmiral.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Georg von Bock · Näe rohkem »
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Harjumaa · Näe rohkem »
Heinrich von Bock
Heinrich August von Bock (27. märts (ukj 8. aprill) 1771 Loodi − 21. märts (ukj 2. aprill) 1863 Loodi) oli Liivimaa maanõunik ja põllumees.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Heinrich von Bock · Näe rohkem »
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Järvamaa · Näe rohkem »
Kehtna mõis
Kehtna mõisa peahoone Kehtna mõisa peahoone tagant Kehtna mõis (saksa keeles Kechtel) oli rüütlimõis Harjumaal Rapla kihelkonnas, tänapäeval jäävad kunagise mõisa maad Kehtna valla territooriumile Rapla maakonnas.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Kehtna mõis · Näe rohkem »
Lahmuse mõis
Lahmuse mõisa härrastemaja 2017. aastal Lahmuse mõisa härrastemaja 2008. aastal Lahmuse mõis (saksa keeles Lachmes) oli rüütlimõis Viljandi kreisis Suure-Jaani kihelkonnas.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Lahmuse mõis · Näe rohkem »
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Lään · Näe rohkem »
Lümandu mõis (Märjamaa)
Lümandu mõis (saksa keeles Limmat) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 25.01.2016).
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Lümandu mõis (Märjamaa) · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa õuekohus
Liivimaa õuekohus oli Liivimaa kohtuorgan (õuekohus), mis tegutses aastatel 1630–1889.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Liivimaa õuekohus · Näe rohkem »
Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium
Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium oli Liivimaa evangeelse kiriku kõrgem kirikuvalitsemisasutus aastatel 1633–1919.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium · Näe rohkem »
Liivimaa maamarssal
Liivimaa maamarssal (saksa keeles Livländischen Landmarschall, vene keeles предводитель дворянства) oli 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna (Ritterschaft) kõrgem ametnik Liivimaal, kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva (Landtag).
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Liivimaa maamarssal · Näe rohkem »
Liivimaa maanõunik
Liivimaa maanõunik (saksa keeles Livländische Landrat ja Landrat von Livland) oli Liivimaa omavalitsusliku institutsiooni Liivimaa maanõunike kolleegiumi (1643−1920) liige, kes valiti Liivimaa rüütelkonna maapäeval aadliseisusest mõisaomanike seast − alates XVIII sajandist matrikliaadli hulgast − eluajaks ja kelle kinnitas ametisse kindralkuberner (hiljem Venemaa siseminister).
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Liivimaa maanõunik · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel (saksa keeles Adelsmatrikkel von Livländischen Ritterschaften) oli Liivimaa seisusliku korporatsiooni Liivimaa rüütelkonna liikmete register.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »
Loodi mõis
Loodi mõisa peahoone (juuli 2012) Loodi mõis (saksa keeles Kersel) oli rüütlimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 13.11.2015).
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Loodi mõis · Näe rohkem »
Nõmme mõis (Väike-Maarja)
Nõmme mõis (saksa keeles Nömme) oli poolmõis (varem rüütlimõis) Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Nõmme mõis (Väike-Maarja) · Näe rohkem »
Oleri mõis
Oleri mõis (saksa keeles Ohlershof, läti keeles Oleru muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Lõuna-Ruhja kihelkonnas.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Oleri mõis · Näe rohkem »
Paeküla mõis
Paeküla mõis (saksa keeles Paenküll) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Paeküla mõis · Näe rohkem »
Pahuvere mõis
Pahuvere mõis (saksa keeles Willust) oli rüütlimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Pahuvere mõis · Näe rohkem »
Päri mõis (Viljandi)
Päri mõis (saksa keeles Ninigal, varem Jerwer ja Ninigalshof) oli rüütlimõis Viljandimaal Viljandi kihelkonnas.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Päri mõis (Viljandi) · Näe rohkem »
Pühatu mõis
Pühatu mõis (saksa keeles Pühhat) oli kuni 1865.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Pühatu mõis · Näe rohkem »
Põlisaadel
Põlisaadli ehk vana aadli ehk vana-aadli alla arvati need aadlisuguvõsad, kelle esindajate kuulumist rüütliseisusse saab tõestada hiljemalt 14. sajandist.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Põlisaadel · Näe rohkem »
Rapla kihelkond
Rapla kirik (2009) Rapla kihelkond (lühend Rap, saksa keeles Kirchspiele Rappel) oli kihelkond Harjumaa lõunaosas ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Rapla kihelkond · Näe rohkem »
Räsna mõis
Räsna mõis (saksa keeles Resna) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Räsna mõis · Näe rohkem »
Rüütelkonnamõis
Rüütelkonnamõis, harvemini rüütlikogu mõis (saksa keeles Ritterschaftsgut), ka landraadimõis (Landratsgut) oli rüütelkonnale kuulunud mõis.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Rüütelkonnamõis · Näe rohkem »
Riidaku mõis
Riidaku mõis (saksa keeles Ridaka) kuni 1877.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Riidaku mõis · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Riigimõis · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Sileesia · Näe rohkem »
Soontaga mõis
Soontaga mõis (saksa keeles Sontack, ka 1439 Sontacke, 1518 Sodatz, 1585 Sotak) oli metsamõis Rõngu kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Soontaga mõis · Näe rohkem »
Surju mõis
väljaanne.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Surju mõis · Näe rohkem »
Suure-Jaani kihelkond
Suure-Jaani kirik Suure-Jaani kihelkond (lühend SJn; saksa keeles Kirchspiel Groß-St. Johannis in Kreis Fellin, St. Johannis Kirchspiel im Fellinschen) oli kihelkond Viljandimaal, Pärnu ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Suure-Jaani kihelkond · Näe rohkem »
Tõeline riiginõunik
Tõeline riiginõunik (ka tegelik riiginõunik; vene keeles действительный статский советник) oli Venemaa keisririigi tsiviilteenistuse IV klassi teenistusaste, mis oli võrdne armee kindralmajori ja mereväe kontradmirali auastmega.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Tõeline riiginõunik · Näe rohkem »
Timotheus Eberhard von Bock
Timotheus Eberhard von Bock (24. november (13. november vkj.) 1787 Tartu – 23. aprill (11. aprill vkj.) 1836 Võisiku mõis) oli baltisaksa päritolu Venemaa dissident ja sõjaväelane.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Timotheus Eberhard von Bock · Näe rohkem »
Triigi mõis (Väike-Maarja)
Triigi mõis (saksa keeles Ottenküll) oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal, nüüdisajal asub Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja valla territooriumil.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Triigi mõis (Väike-Maarja) · Näe rohkem »
Trikāta mõis
Trikāta mõis (saksa keeles Schloß Trikaten, läti keeles Trikātas muiža) oli rüütelkonnamõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Trikāta mõis · Näe rohkem »
Vaimastvere mõis
Vaimastvere mõisa ait Vaimastvere mõis (saksa keeles Waimastfer) oli mõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas, selle kõrvalmõis oli Tirma.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Vaimastvere mõis · Näe rohkem »
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »
Vana-Võidu mõis
Vana-Võidu mõisa peahoone Vana-Võidu mõisa esiväljak Vana-Võidu mõisa aiatööriistade kuur Vana-Võidu mõis (saksa keeles Alt-Woidoma) oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Vana-Võidu mõis · Näe rohkem »
Vardi mõis (Paistu)
Vardi mõis (saksa keeles Schwarzhof) oli rüütlimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Vardi mõis (Paistu) · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Vene keel · Näe rohkem »
Venemaa keiserlik merevägi
Venemaa keiserlik laevastik, ka Venemaa keiserlik merevägi (vene Российский императорский флот) oli Venemaa Keisririigi merevägi.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Venemaa keiserlik merevägi · Näe rohkem »
Viljandi kihelkond
Viljandi Pauluse kirik Viljandi kihelkond (lühend Vil) oli ajalooline kihelkond Liivimaa kubermangus Viljandi kreisis Viljandimaal, mille alad jäävad Viljandi linna ümbrusse.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Viljandi kihelkond · Näe rohkem »
Viljandimaa
Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Viljandimaa · Näe rohkem »
Woldemar von Bock
Woldemar Bernhard Wilhelm Georg Heinrich von Bock (9. november 1816 Loodi mõis Viljandi kreis Liivimaa kubermang Venemaa Keisririik – 1. veebruar 1903 Bamberg Baieri kuningriik, Saksa keisririik) oli Liivimaa jurist, ajaloolane, publitsist, poliitik, helilooja.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Woldemar von Bock · Näe rohkem »
Wolmar Johann von Bock
Wolmar Johann von Bock (ristitud 10. jaanuaril 1673 (vkj 31. detsembril 1672) Riias; suri juulis 1710 Dünamündes) oli Liivimaa aadlik ja Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant).
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Wolmar Johann von Bock · Näe rohkem »
Wrocław
Wrocław (saksa Breslau, ladina Vratislavia, tšehhi Vratislav) on linn Poola lääneosas, Alam-Sileesia vojevoodkonna halduskeskus.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja Wrocław · Näe rohkem »
1599
1599.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja 1599 · Näe rohkem »
1689
1689.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja 1689 · Näe rohkem »
1747
1747.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja 1747 · Näe rohkem »
1758
1758.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja 1758 · Näe rohkem »
1818
1818.
Uus!!: Bock (Lahmuse) ja 1818 · Näe rohkem »
