Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Brandenburgi mark

Index Brandenburgi mark

Brandenburgi mark (saksa Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Püha-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.

115 suhted: Albrecht Friedrich, Albrecht Karu, Albrecht von Hohenzollern, Ansbachi markkrahvkond, Askania dünastia, Bayreuthi vürstkond, Berliin, Brandenburg, Brandenburg (linn), Brandenburgi mark, Brandenburgi piiskopkond, Diötsees, Drang nach Osten, Elbe, Flaamid, Flandria, Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Harz, Heinrich I (Saksa kuningas), Historiograafia, Hohenzollernid, Hollandlased, Joachim I, Joachim II, Jobst Brandenburgist, Kaliningrad, Karl IV, Kristlus, Kulden, Kuurvürst, Lausitz, Läänemeri, Lääneslaavlased, Lothar III (Saksa-Rooma keiser), Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser), Mainzi kuurvürstkond, Markkrahv, Mecklenburg, Meißeni markkrahvkond, Nürnberg, Neumark, Pagan, Personaalunioon, Pomereelia, Pommeri, Poola Kuningriik, Preisimaa, Preisimaa hertsogiriik, Residents, Rooma-Katoliku Kirik, ..., Saksa keel, Saksa kuningas, Saksa ordu, Saksa-Rooma riik, Saksimaa, Saksimaa hertsogiriik, Sigismund (Saksa-Rooma keiser), Sileesia, Szczecin, Taani, Tšehhi kuningriik, Varauusaeg, Vürst, Vendi ristisõda, Vendid, Wenzel (Saksa kuningas), Wittelsbachi dünastia, 10. sajand, 11. sajand, 1127, 1134, 1147, 1150, 1157, 1160. aastad, 1170, 1231, 1250, 1320, 1323, 1325, 1328, 1333, 1347, 1348, 1350, 1351, 1356, 1356. aasta kuldbulla, 1365, 1367, 1373, 14. sajand, 1411, 1414, 1415, 1417, 1425, 1437, 1440, 1472, 1473, 1486, 1560. aastad, 1566, 1577, 1618, 1769, 1791, 1815, 8. sajand, 928, 929, 965, 983. Laienda indeks (65 rohkem) »

Albrecht Friedrich

Albrecht Friedrich Albrecht Friedrich (29. aprill 1553 Königsberg – 27. august 1618 Fischhausen) oli Preisimaa hertsog aastatel 1568–1618.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Albrecht Friedrich · Näe rohkem »

Albrecht Karu

Albrechti mälestusmärk Spandau tsitadellis Albrecht Karu (saksa keeles Albrecht der Bär; u 1100 – 18. november 1170 Stendal), ka Albrecht Ballenstedtist, oli esimene Brandenburgi markkrahv (Albrecht I von Brandenburg) aastast 1157 kuni oma surmani ja lühikest aega 1138–1142 Saksimaa hertsog.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Albrecht Karu · Näe rohkem »

Albrecht von Hohenzollern

kõrgmeistrina Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 16. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Albrecht von Hohenzollern · Näe rohkem »

Ansbachi markkrahvkond

Ansbachi vürstkond (saksa: Fürstentum Ansbach) või Markgraftum Brandenburg-Ansbach oli otse keisrile alluv vürstkond Saksa-Rooma riigis keskusega Baieri linnas Ansbachis.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Ansbachi markkrahvkond · Näe rohkem »

Askania dünastia

Askania dünastia oli Saksa valitsejasugu, mida tunti nendele kuulunud kõige pikaajalisema valduse Anhalti järgi ka kui Anhalti dünastiat.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Askania dünastia · Näe rohkem »

Bayreuthi vürstkond

Bayreuthi vürstkond (saksa: Fürstentum Bayreuth) või Brandenburg-Bayreuthi markkrahvkond (Markgraftum Brandenburg-Bayreuth) oli vahetult keisrile alluv Saksa-Rooma riigi territoorium, mida valitses Hohenzollerni dünastia Frangimaa haru.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Bayreuthi vürstkond · Näe rohkem »

Berliin

Vaade üle Großer Tiergarteni pargi Berliini südalinnale Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn, liidumaa (1. järgu haldusüksus) ja suurim linn.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Berliin · Näe rohkem »

Brandenburg

Brandenburg on Saksamaa liidumaa.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Brandenburg · Näe rohkem »

Brandenburg (linn)

Brandenburg on kreisivaba linn Saksamaal Brandenburgi liidumaal.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Brandenburg (linn) · Näe rohkem »

Brandenburgi mark

Brandenburgi mark (saksa Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Püha-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »

Brandenburgi piiskopkond

Brandenburgi piiskopkond (ladina: Episcopatus Brandenburgensis või Dioecesis Brandenburgensis) oli katoliku piiskopkond, mille Saksamaa kuningas Otto I rajas aastal 948 Marca Geronis (Saksi Idamark) territooriumil Elbe jõest idas.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Brandenburgi piiskopkond · Näe rohkem »

Diötsees

Diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) ehk piiskopkond on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Diötsees · Näe rohkem »

Drang nach Osten

Drang nach Osten (saksa keeles, tõlkes 'Tung itta') on väljend, millega 19. sajandil hakati esialgu poola, vene ja prantsuse propagandas tähistama Saksamaa poliitilise ja kultuurilise mõju ning saksakeelse asustuse levikut Ida-Euroopas alates 12. sajandist.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Drang nach Osten · Näe rohkem »

Elbe

pisi Elbe (saksa; tšehhi Labe) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Elbe · Näe rohkem »

Flaamid

Flaamid (hollandi keeles de Vlamingen) on hollandi keelt kõnelev Belgia rahvusrühm, kes kuulub germaani rahvaste hulka.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Flaamid · Näe rohkem »

Flandria

Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Flandria · Näe rohkem »

Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)

Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Harz

Harz on mäestik Euroopas Saksamaal.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Harz · Näe rohkem »

Heinrich I (Saksa kuningas)

Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Heinrich I (Saksa kuningas) · Näe rohkem »

Historiograafia

Historiograafia on ajalooteaduse arengut ja meetodeid uuriv teadus või kitsamalt mingi teema (nt valdkonna, piirkonna või perioodi) ajaloolise käsitluse kirjeldus ja analüüs.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Historiograafia · Näe rohkem »

Hohenzollernid

Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II, 1890-ndatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Hohenzollernid · Näe rohkem »

Hollandlased

Hollandlased (endanimetus Hollanders) on germaani rahvas, Hollandi põhirahvastik.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Hollandlased · Näe rohkem »

Joachim I

Joachim I Nestor Joachim I Nestor (21. veebruar 1484 Cölln – 11. juuli 1535 Stendal) oli aastatel 1499–1535 Brandenburgi kuurvürst.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Joachim I · Näe rohkem »

Joachim II

Joachim II Hector (13. jaanuar 1505 – 3. jaanuar 1571) oli Brandenburgi kuurvürst aastatel 1535–1571.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Joachim II · Näe rohkem »

Jobst Brandenburgist

Jobst Brandenburgist Jobst Brandenburgist ehk Jodokus (1351 – 18. jaanuar 1411) oli Määrimaa markkrahv ja Brandenburgi kuurvürst ning valiti 1410 Saksa kuningaks.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Jobst Brandenburgist · Näe rohkem »

Kaliningrad

Moskva prospekt Kaliningrad (vene Калининград, leedu Karaliaučius, poola Królewiec) on Venemaa sadamalinn Läänemere lõunakaldal, Kaliningradi oblasti keskus.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Kaliningrad · Näe rohkem »

Karl IV

Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (Karel I.).

Uus!!: Brandenburgi mark ja Karl IV · Näe rohkem »

Kristlus

Kristluse osakaal riigiti, kõrgeim osakaal on lillaga, madalaim oranžiga Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Kristlus · Näe rohkem »

Kulden

Kulden (saksa Gulden) oli Firenze floriini eeskujul löödud kuldmünt, hiljem kasutati sama sõna ka arveldusühiku ning hõbemündi kohta.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Kulden · Näe rohkem »

Kuurvürst

Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Kuurvürst · Näe rohkem »

Lausitz

Lausitzi asukoht Euroopas Lausitz (ülemsorbi keeles Łužica, alamsorbi keeles Łužyca, Sorbimaa, käibel on eesti keeles ka vaste Lusaatia) on ajaloolis-geograafiline piirkond, mille põhiosa asub Saksamaal tänapäeva Saksimaa liidumaa idaosas ja Brandenburgi lõunaosas vastu Poola ja Tšehhimaa piiri.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Lausitz · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemeri ehk Limneameri (eesti keeles on nimi "Balti meri ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Läänemeri · Näe rohkem »

Lääneslaavlased

Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Lääneslaavlased · Näe rohkem »

Lothar III (Saksa-Rooma keiser)

Lothar III pitsat Lothar III von Supplinburg (ka Lothar von Süpplingenburg; juuni 1075 – 4. detsember 1137) oli Saksa kuningas alates 1125, Saksa-Rooma keiser alates 1133 kuni surmani, 1137.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Lothar III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)

Ludwig IV Ludwig IV (ka Ludwig Baierist; 1282 – 11. oktoober 1347) oli Wittelsbachi dünastiast pärinev Saksa kuningas alates 1314, alates 1328 ka Saksa-Rooma keiser.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Mainzi kuurvürstkond

Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad 1500. aasta paiku. Pärast Vestfaali rahu jäi Mainzi peapiiskopkond ikka veel suurimaks Saksamaal, hõlmates 10 abipiiskopkonda. Piiskopkondade ja peapiiskopkondade (vaimulik) territoorium oli tavaliselt palju suurem kui vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade (ilmalik) territoorium, mida valitses sama isik. 18. sajandi Mainzi kuurvürstkonna kaart. Mainzi kuurvürstkond (Kurfürstentum Mainz või Kurmainz) oli mainekaim ja üks mõjukamaid riike Saksa-Rooma riigis selle loomisest kuni lõpetamiseni 19.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Mainzi kuurvürstkond · Näe rohkem »

Markkrahv

Markkrahv on krahvist kõrgem, aga suveräänsest parunist madalam aadlitiitel.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Markkrahv · Näe rohkem »

Mecklenburg

Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, hõlmates läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Mecklenburg · Näe rohkem »

Meißeni markkrahvkond

Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Meißeni markkrahvkond · Näe rohkem »

Nürnberg

Nürnberg on linn Saksamaal Baieris.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Nürnberg · Näe rohkem »

Neumark

Neumark, tuntud ka kui Uus mark (poola: Nowa Marchia) või kui Ida-Brandenburg, oli Brandenburgi margi ja selle järglaste piirkond Odra jõest idas territooriumil, mis sai 1945.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Neumark · Näe rohkem »

Pagan

Pagan (ladina keeles paganus 'maamees, talupoeg'.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Pagan · Näe rohkem »

Personaalunioon

Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Personaalunioon · Näe rohkem »

Pomereelia

Pomereelia ja Kulmimaa 19. sajandi lõpus Pomereelia (poola Pomorze Gdańskie, saksa Pommerellen või Pomerellen, inglise Pomerelia) on piirkond endisel Lääne-Preisimaal Pommerist (Pomorze) ida pool, mõnikord on seda loetud ka Pommeri idapoolseimaks osaks.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Pomereelia · Näe rohkem »

Pommeri

Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, saksa keeles Pommern, inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Pommeri · Näe rohkem »

Poola Kuningriik

Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Preisimaa · Näe rohkem »

Preisimaa hertsogiriik

Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Residents

Eesti presidendi ametlik residents asub Kadrioru administratiivhoones. Residents on valitsuse, riigipea, suursaadiku või mõne muu kõrgema aukandja ametlik asukoht või elupaik.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Residents · Näe rohkem »

Rooma-Katoliku Kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (eestikeelne ametlik nimi Rooma-Katoliku Kirik, ladina Sancta Romana Ecclesia 'Püha Rooma Kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Uus!!: Brandenburgi mark ja Rooma-Katoliku Kirik · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keele levik maailmas. '''Tumeoranž:''' riigikeel '''Heleoranž:''' teine riigikeel või mitteametlik asjaajamiskeel '''Oranž ruut:''' saksakeelne vähemus Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksa kuningas

Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Saksa kuningas · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae), esialgu lihtsalt Püha Rooma riik, oli keskajal ja uusajal Kesk-Euroopas eksisteerinud riik.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Saksimaa

Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Saksimaa · Näe rohkem »

Saksimaa hertsogiriik

Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Sigismund (Saksa-Rooma keiser)

Sigismund (ka Siegmund; 14. või 15. veebruar 1368 – 7. detsember 1437) oli viimane Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa kuningas 1410–1437 ja Saksa-Rooma keiser 1433–1437.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Sigismund (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Sileesia

Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Sileesia · Näe rohkem »

Szczecin

Szczecin (kašuubi keeles Szczecëno, saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Szczecin · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Taani · Näe rohkem »

Tšehhi kuningriik

Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb praegu tänapäevases Tšehhi vabariigis.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Tšehhi kuningriik · Näe rohkem »

Varauusaeg

Ajaloos järgneb uusaja osa varauusaeg hiliskeskajale.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Varauusaeg · Näe rohkem »

Vürst

Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Vürst · Näe rohkem »

Vendi ristisõda

Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Vendi ristisõda · Näe rohkem »

Vendid

Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Vendid · Näe rohkem »

Wenzel (Saksa kuningas)

right Wenzel (26. veebruar 1361 – 16. august 1419) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa kuningas 1378–1400 ja Böömimaa kuningas (Wenceslaus IV või Václav IV., mõnikord hüüti ka "Joodikuks") 1378.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Wenzel (Saksa kuningas) · Näe rohkem »

Wittelsbachi dünastia

Wittelsbachi dünastia valitses Baierit 1180–1918, samuti olid sellest soost pärinevad monarhid võimul Skandinaavias, kõige pikemalt Rootsis (1654–1721).

Uus!!: Brandenburgi mark ja Wittelsbachi dünastia · Näe rohkem »

10. sajand

10.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 10. sajand · Näe rohkem »

11. sajand

11.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 11. sajand · Näe rohkem »

1127

1127.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1127 · Näe rohkem »

1134

1134.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1134 · Näe rohkem »

1147

1147.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1147 · Näe rohkem »

1150

1150.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1150 · Näe rohkem »

1157

1157.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1157 · Näe rohkem »

1160. aastad

1160.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1160. aastad · Näe rohkem »

1170

1170.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1170 · Näe rohkem »

1231

1231.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1231 · Näe rohkem »

1250

1250.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1250 · Näe rohkem »

1320

1320.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1320 · Näe rohkem »

1323

1323.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1323 · Näe rohkem »

1325

1325.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1325 · Näe rohkem »

1328

1328.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1328 · Näe rohkem »

1333

1333.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1333 · Näe rohkem »

1347

1347.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1347 · Näe rohkem »

1348

1348.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1348 · Näe rohkem »

1350

1350.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1350 · Näe rohkem »

1351

1351.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1351 · Näe rohkem »

1356

1356.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1356 · Näe rohkem »

1356. aasta kuldbulla

Karli silla juures 1356.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1356. aasta kuldbulla · Näe rohkem »

1365

1365.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1365 · Näe rohkem »

1367

1367.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1367 · Näe rohkem »

1373

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1373 · Näe rohkem »

14. sajand

14.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 14. sajand · Näe rohkem »

1411

1411.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1411 · Näe rohkem »

1414

1414.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1414 · Näe rohkem »

1415

1415.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1415 · Näe rohkem »

1417

1417.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1417 · Näe rohkem »

1425

1425.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1425 · Näe rohkem »

1437

1437.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1437 · Näe rohkem »

1440

1440.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1440 · Näe rohkem »

1472

1472.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1472 · Näe rohkem »

1473

1473.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1473 · Näe rohkem »

1486

1486.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1486 · Näe rohkem »

1560. aastad

1560.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1560. aastad · Näe rohkem »

1566

1566.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1566 · Näe rohkem »

1577

1577.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1577 · Näe rohkem »

1618

1618.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1618 · Näe rohkem »

1769

1769.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1769 · Näe rohkem »

1791

1791.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1791 · Näe rohkem »

1815

1815.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1815 · Näe rohkem »

8. sajand

8.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 8. sajand · Näe rohkem »

928

928.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 928 · Näe rohkem »

929

929.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 929 · Näe rohkem »

965

965.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 965 · Näe rohkem »

983

983.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 983 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Brandenburgi kuurvürst, Brandenburgi kuurvürstiriik, Brandenburgi markkrahv, Brandenburgi markkrahvkond.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »