Kiiremini kui brauser!
6 suhted: Briņģi mõis, Drusti kihelkond, Liivimaa, Rüütlimõis, Saksa keel, Võnnu kreis.
Briņģi mõis
Briņģi mõisa peahoone Briņģi mõis (saksa keeles Brinkenhof-Sustel, läti keeles Briņģu muiža, ka Susteles muiža ja Pāvītes muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Võnnu kreisis Vecpiebalga kihelkonnas.
Uus!!: Briņģi mõis (Drusti kihelkond) ja Briņģi mõis · Näe rohkem »
Drusti kihelkond
Drusti kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Drostenhof, läti keeles Drustu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu kreisis, varem Dzērbene-Drusti kaksikkihelkonna osa.
Uus!!: Briņģi mõis (Drusti kihelkond) ja Drusti kihelkond · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Briņģi mõis (Drusti kihelkond) ja Liivimaa · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Briņģi mõis (Drusti kihelkond) ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Briņģi mõis (Drusti kihelkond) ja Saksa keel · Näe rohkem »
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Briņģi mõis (Drusti kihelkond) ja Võnnu kreis · Näe rohkem »
