Kiiremini kui brauser!
79 suhted: Aadel, Aadlisuguvõsa, Aitsra mõis, Ala mõis, Alderi mõis, Arula mõis, Õpetatud Eesti Selts, Ermitaaž, Heinrich Bruiningk, Hellenurme mõis, Hermann von Bruiningk, Hernhuutlus Eestis, Kiidjärve mõis, Kiuma mõis, Kolleegiuminõunik, Krabi mõis, Kuramaa rüütelkond, Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Labrenči mõis, Lübeck, Leebiku mõis, Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet, Liivimaa õuekohus, Liivimaa maamarssal, Liivimaa maanõunik, Liivimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Liivimaa superintendent, Linnakodanik, Narva Johannese kogudus, Narva raad, Narva rae liikmete loend, Palupera mõis, Palupera mõisa kalmistu, Pangodi mõis, Päidla mõis, Penuja mõis, Praost, Raehärra, Rannu mõis, Rõngu kihelkond, Riigimõis, Riiginõunik, Rucka mõis (Umurga kihelkond), Saksa-Rooma keiser, Stalbe mõis, Strīķi mõis, Tartu Ülikool, Tartumaa, Uue-Kirepi mõis, ..., Uusna mõis, Valguta mõis, Vana-Kasaritsa mõis, Vana-Kirepi mõis, Vana-Nõo mõis, Vana-Prangli mõis, Vana-Suislepa mõis, Vanamõisa mõis, Väike-Konguta mõis, Vene keel, Veselauska mõis, Vestfaal, Virumaa, Vorbuse mõis, 1613, 1660, 1673, 1677, 1711, 1736, 1737, 1747, 1759, 1769, 1777, 1833, 1836, 1840, 1847. Laienda indeks (29 rohkem) »
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Uus!!: Bruiningk ja Aadel · Näe rohkem »
Aadlisuguvõsa
Aadlisuguvõsa on suguvõsa, mille moodustavad aadliseisusse tõstetud esiisa ja tema järglased.
Uus!!: Bruiningk ja Aadlisuguvõsa · Näe rohkem »
Aitsra mõis
Aitsra mõis (saksa keeles Adscher) oli Ala mõisa kõrvalmõis Helme kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016).
Uus!!: Bruiningk ja Aitsra mõis · Näe rohkem »
Ala mõis
Ala mõis (saksa keeles Assikas) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016).
Uus!!: Bruiningk ja Ala mõis · Näe rohkem »
Alderi mõis
Alderi mõis (saksa keeles Hollershof, läti keeles Alderu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Ādaži kihelkonnas.
Uus!!: Bruiningk ja Alderi mõis · Näe rohkem »
Arula mõis
Arula mõis (saksa keeles Arrol) oli mõis, mis asus Otepää kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Bruiningk ja Arula mõis · Näe rohkem »
Õpetatud Eesti Selts
Õpetatud Eesti Selts (lühend ÕES; saksa keeles Gelehrte Estnische Gesellschaft, lühend GEG) on vanim Eesti teadusselts.
Uus!!: Bruiningk ja Õpetatud Eesti Selts · Näe rohkem »
Ermitaaž
Ermitaaž (ametliku nimetusega Riiklik Ermitaaž) on muuseum Venemaal Peterburis.
Uus!!: Bruiningk ja Ermitaaž · Näe rohkem »
Heinrich Bruiningk
Heinrich Bruiningk (7. juuli 1675 Narva – 24. jaanuar 1736 Riia) oli Eesti vaimulik, Liivimaa kindralsuperintendent.
Uus!!: Bruiningk ja Heinrich Bruiningk · Näe rohkem »
Hellenurme mõis
Hellenurme mõisa peahoone Peahoone Hellenurme mõis (saksa keeles Hellenorm) oli rüütlimõis Rõngu kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Bruiningk ja Hellenurme mõis · Näe rohkem »
Hermann von Bruiningk
Gottfried Robert Hermann von Bruiningk (26. august (vkj) 1849 Tartu – 31. mai 1927 Riia) oli Eesti ja Läti baltisaksa arhivaar ja ajaloolane.
Uus!!: Bruiningk ja Hermann von Bruiningk · Näe rohkem »
Hernhuutlus Eestis
Liivimaale jõudsid esimesed hernhuutlased eesotsas Christan Davidiga 1729.
Uus!!: Bruiningk ja Hernhuutlus Eestis · Näe rohkem »
Kiidjärve mõis
Kiidjärve mõisa ait-kuivati Kiidjärve mõis (saksa keeles Kiddijerw) oli rüütlimõis Tartumaal Võnnu kihelkonnas, praeguse haldusjaotuse järgi Põlva maakonnas Põlva vallas.
Uus!!: Bruiningk ja Kiidjärve mõis · Näe rohkem »
Kiuma mõis
Kiuma mõis (ka Kioma mõis; saksa keeles Kioma) oli rüütlimõis Põlva kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Bruiningk ja Kiuma mõis · Näe rohkem »
Kolleegiuminõunik
Kolleegiuminõunik (vene keeles коллежский советник) oli Venemaa keisririigi tsiviilteenistuse VI klassi teenistusaste, mis oli võrdne armee polkovniku ja mereväe 1. järgu kapteni auastmega.
Uus!!: Bruiningk ja Kolleegiuminõunik · Näe rohkem »
Krabi mõis
Krabi mõis (saksa keeles Schönangern) oli rüütlimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Bruiningk ja Krabi mõis · Näe rohkem »
Kuramaa rüütelkond
Kuramaa rüütelkond (ka Kuramaa-Piltene rüütelkond) oli Kuramaal tegutsenud seisuslik aadlikorporatsioon.
Uus!!: Bruiningk ja Kuramaa rüütelkond · Näe rohkem »
Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli Kuramaa seisusliku omavalitsuse Kuramaa rüütelkonna liikmete register.
Uus!!: Bruiningk ja Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »
Labrenči mõis
Labrenči mõis (saksa keeles Labrentz, ka Labbrenz, läti keeles Labrenču muiža) oli rüütlimõis, hiljem Sauļi kõrvalmõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.
Uus!!: Bruiningk ja Labrenči mõis · Näe rohkem »
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Uus!!: Bruiningk ja Lübeck · Näe rohkem »
Leebiku mõis
Leebiku mõis (saksa keeles Abenkat) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Bruiningk ja Leebiku mõis · Näe rohkem »
Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet
Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet (saksa keeles Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät, vene keeles Лифляндское общеполезное экономическое общество), aastatel 1855–1917 Keiserlik Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet oli Liivimaa kubermangus ja Lõuna-Eestis aastail 1792–1940 tegutsenud selts, Baltimaade vanim teadusselts.
Uus!!: Bruiningk ja Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet · Näe rohkem »
Liivimaa õuekohus
Liivimaa õuekohus oli Liivimaa kohtuorgan (õuekohus), mis tegutses aastatel 1630–1889.
Uus!!: Bruiningk ja Liivimaa õuekohus · Näe rohkem »
Liivimaa maamarssal
Liivimaa maamarssal (saksa keeles Livländischen Landmarschall, vene keeles предводитель дворянства) oli 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna (Ritterschaft) kõrgem ametnik Liivimaal, kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva (Landtag).
Uus!!: Bruiningk ja Liivimaa maamarssal · Näe rohkem »
Liivimaa maanõunik
Liivimaa maanõunik (saksa keeles Livländische Landrat ja Landrat von Livland) oli Liivimaa omavalitsusliku institutsiooni Liivimaa maanõunike kolleegiumi (1643−1920) liige, kes valiti Liivimaa rüütelkonna maapäeval aadliseisusest mõisaomanike seast − alates XVIII sajandist matrikliaadli hulgast − eluajaks ja kelle kinnitas ametisse kindralkuberner (hiljem Venemaa siseminister).
Uus!!: Bruiningk ja Liivimaa maanõunik · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Uus!!: Bruiningk ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel (saksa keeles Adelsmatrikkel von Livländischen Ritterschaften) oli Liivimaa seisusliku korporatsiooni Liivimaa rüütelkonna liikmete register.
Uus!!: Bruiningk ja Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »
Liivimaa superintendent
Liivimaa superintendent oli 1622–1919 (1675-1919 Liivimaa kindralsuperintendent (harvem nimetatud Liivimaa ülemsuperintendent)) Liivimaa kõrgeim vaimulik juht (superintendent).
Uus!!: Bruiningk ja Liivimaa superintendent · Näe rohkem »
Linnakodanik
Linnakodanik (ka pürjel, bürger, saksa keeles Stadtbürger) oli feodalismiajal linnakogukonna liige, kes oli täieõiguslik ja isiklikult vaba.
Uus!!: Bruiningk ja Linnakodanik · Näe rohkem »
Narva Johannese kogudus
Narva Johannese kogudus (ka Narva Jaani kogudus) oli lutelik kogudus, mis enne Teist maailmasõda kasutas Narva Johannese kirikut (hävis 1944).
Uus!!: Bruiningk ja Narva Johannese kogudus · Näe rohkem »
Narva raad
Narva raad oli Narva linna kohtu- ja valitsusorgan (raad) 14.
Uus!!: Bruiningk ja Narva raad · Näe rohkem »
Narva rae liikmete loend
Narva rae liikmete loend sisaldab praegu nimed kuni 1558.
Uus!!: Bruiningk ja Narva rae liikmete loend · Näe rohkem »
Palupera mõis
Palupera mõis (saksa keeles Palloper) oli rüütlimõis Otepää kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Bruiningk ja Palupera mõis · Näe rohkem »
Palupera mõisa kalmistu
Palupera mõisa kalmistu on kalmistu Otepää kihelkonnas Tartumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Palupera külas Elva vallas Tartu maakonnas.
Uus!!: Bruiningk ja Palupera mõisa kalmistu · Näe rohkem »
Pangodi mõis
Pangodi mõis (saksa keeles Spankau, varem Edes) oli riigimõis Nõo kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimp.shtml (vaadatud 25.01.2016).
Uus!!: Bruiningk ja Pangodi mõis · Näe rohkem »
Päidla mõis
Päidla mõis (saksa keeles Samhof, varem Krowelshof) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tartumaal Otepää kihelkonnas.
Uus!!: Bruiningk ja Päidla mõis · Näe rohkem »
Penuja mõis
Penuja mõis (saksa keeles Penneküll) oli rüütlimõis Halliste kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Uus!!: Bruiningk ja Penuja mõis · Näe rohkem »
Praost
Praost on amet kirikus.
Uus!!: Bruiningk ja Praost · Näe rohkem »
Raehärra
Raehärra oli ajaloolises linnavalitsemises eluks ajaks valitud rae liige, kes enamasti juhtis üht linnaomavalitsuse valdkonda või ametkonda.
Uus!!: Bruiningk ja Raehärra · Näe rohkem »
Rannu mõis
Rannu mõis (saksa keeles Schloß Randen) oli rüütlimõis Rannu kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Uus!!: Bruiningk ja Rannu mõis · Näe rohkem »
Rõngu kihelkond
Rõngu kirik Rõngu kihelkond (lühend Rõn; saksa keeles Kirchspiel Ringen) oli kihelkond Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Bruiningk ja Rõngu kihelkond · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Bruiningk ja Riigimõis · Näe rohkem »
Riiginõunik
*Riiginõunik on Rootsi Riiginõukogu liige.
Uus!!: Bruiningk ja Riiginõunik · Näe rohkem »
Rucka mõis (Umurga kihelkond)
Rucka mõis (saksa keeles Würzenberg, varem Wodis ja Rutzkenhof, läti keeles Ruckas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.
Uus!!: Bruiningk ja Rucka mõis (Umurga kihelkond) · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Bruiningk ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Stalbe mõis
Stalbe mõis (läti keeles Stalbes muiža, saksa keeles Stolben) oli mõis Lätis, nüüdisaegse haldusjaotuse järgi Cēsise piirkonnas Stalbe vallas Stalbe asulas.
Uus!!: Bruiningk ja Stalbe mõis · Näe rohkem »
Strīķi mõis
Strīķi mõis (saksa keeles Strikenhof, läti keeles Strīķu muiža) oli riigimõis Liivimaal Võnnu kreisis Võnnu kihelkonnas.
Uus!!: Bruiningk ja Strīķi mõis · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Bruiningk ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Uus!!: Bruiningk ja Tartumaa · Näe rohkem »
Uue-Kirepi mõis
Uue-Kirepi mõis (saksa keeles Neu-Kirrumpäh; ka Väike-Kirepi mõis (saksa keeles Klein-Kirrumpäh)) oli Vana-Kirepi mõisa kõrvalmõis Rõngu kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Bruiningk ja Uue-Kirepi mõis · Näe rohkem »
Uusna mõis
Uusna mõis (saksa keeles Neu-Tennasilm) oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 27.01.2016).
Uus!!: Bruiningk ja Uusna mõis · Näe rohkem »
Valguta mõis
Valguta mõis (saksa keeles Walguta) oli rüütlimõis Rannu kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Bruiningk ja Valguta mõis · Näe rohkem »
Vana-Kasaritsa mõis
Vana-Kasaritsa mõis (saksa keeles Alt-Kasseritz) oli riigimõis Võrumaal Rõuge kihelkonnas.
Uus!!: Bruiningk ja Vana-Kasaritsa mõis · Näe rohkem »
Vana-Kirepi mõis
Vana-Kirepi mõis ehk Kirepi mõis (saksa keeles Alt-Kirrumpäh, varem Kirrumpäh) oli rüütlimõis Rõngu kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Bruiningk ja Vana-Kirepi mõis · Näe rohkem »
Vana-Nõo mõis
Vana-Nõo mõis (saksa keeles Alt-Nüggen) oli riigimõis Tartumaal Nõo kihelkonnashttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).
Uus!!: Bruiningk ja Vana-Nõo mõis · Näe rohkem »
Vana-Prangli mõis
Vana-Prangli mõis, ka Prangli mõis (saksa keeles Alt-Wrangelshof, varem Wrangelshof), oli rüütlimõis Tartumaal Kambja kihelkonnas.
Uus!!: Bruiningk ja Vana-Prangli mõis · Näe rohkem »
Vana-Suislepa mõis
Vana-Suislepa mõis (saksa keeles Alt-Suislep) oli riigimõis Tarvastu kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 24.01.2016).
Uus!!: Bruiningk ja Vana-Suislepa mõis · Näe rohkem »
Vanamõisa mõis
Vanamõisa mõis on mitme mõisa nimi.
Uus!!: Bruiningk ja Vanamõisa mõis · Näe rohkem »
Väike-Konguta mõis
Väike-Konguta mõisa peahoone 2006. aastal Väike-Konguta mõis (saksa keeles Klein-Kongota) oli rüütlimõis Puhja kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 24.01.2016).
Uus!!: Bruiningk ja Väike-Konguta mõis · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Bruiningk ja Vene keel · Näe rohkem »
Veselauska mõis
Veselauska mõis, tänapäeval Veselava (saksa keeles Wesselshof, läti keeles Veselavas muiža), oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Uus!!: Bruiningk ja Veselauska mõis · Näe rohkem »
Vestfaal
Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž). Vestfaal (saksa Westfalen) on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmas alasid praegustel Alam-Saksi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaadel.
Uus!!: Bruiningk ja Vestfaal · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Bruiningk ja Virumaa · Näe rohkem »
Vorbuse mõis
Vorbuse mõisasüda 2017. aastal Vorbuse mõisa kõrvalhoone Vorbuse mõis, varem Voore mõis (saksa keeles Forbushof, varem Worr ja Nonnertshof) oli rüütlimõis Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas.
Uus!!: Bruiningk ja Vorbuse mõis · Näe rohkem »
1613
1613.
Uus!!: Bruiningk ja 1613 · Näe rohkem »
1660
1660.
Uus!!: Bruiningk ja 1660 · Näe rohkem »
1673
1673.
Uus!!: Bruiningk ja 1673 · Näe rohkem »
1677
1677.
Uus!!: Bruiningk ja 1677 · Näe rohkem »
1711
1711.
Uus!!: Bruiningk ja 1711 · Näe rohkem »
1736
1736.
Uus!!: Bruiningk ja 1736 · Näe rohkem »
1737
1737.
Uus!!: Bruiningk ja 1737 · Näe rohkem »
1747
1747.
Uus!!: Bruiningk ja 1747 · Näe rohkem »
1759
1759.
Uus!!: Bruiningk ja 1759 · Näe rohkem »
1769
1769.
Uus!!: Bruiningk ja 1769 · Näe rohkem »
1777
1777.
Uus!!: Bruiningk ja 1777 · Näe rohkem »
1833
1833.
Uus!!: Bruiningk ja 1833 · Näe rohkem »
1836
1836.
Uus!!: Bruiningk ja 1836 · Näe rohkem »
1840
1840.
Uus!!: Bruiningk ja 1840 · Näe rohkem »
1847
1847.
Uus!!: Bruiningk ja 1847 · Näe rohkem »
