Kiiremini kui brauser!
80 suhted: Anarhia, Aprill, Atlandi ookean, August, Belgia, Brüsseli metroo, Brüsseli tänavate loend, Brüsseliseerimine, Brugge, Burgundia, Burgundia hertsog, Charles Südi, De facto, De iure, Detsember, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Liit, Euroopa Parlament, Evere, Flandria, Grand-Place, Habsburgid, Hoburaudtee, Hollandi keel, Joseph II, Köln, Keldid, Kindlus, Lään, Linnamüür, Louis IV, Louis XIV, Luxembourg, Magritte'i muuseum, Marie (Burgundia), Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Mereline kliima, NATO, November, Otto II (Saksa-Rooma keiser), Pealinna Brüsseli piirkond, Pissiv poiss, Prantsuse keel, Prantsuse revolutsioon, Prantsusmaa, Prantsusmaa kuningas, Reputatsioon, Saksa keel, Saksa-Rooma keiser, ..., Strasbourg, Suurtükivägi, Teine maailmasõda, Tulekahju, Vandalism, Veebruar, Viini kongress, Zenne, 11. sajand, 13. august, 1357, 1379, 1405, 1406, 1482, 15. august, 1695, 1794, 1815, 1830, 1867, 1869, 1871, 1952, 1960. aastad, 1976, 2023. aasta terrorirünnak Brüsselis, 977, 979, 997. Laienda indeks (30 rohkem) »
Anarhia
Anarhiamärk Anarhia (kr ἀναρχία 'võimuta olek, valitsemise puudumine') on vabadest isikutest koosnev võimuta ühiskond; ühiskonna selline seisund, mille puhul pole valitsust, pole ühe inimese sunduslikku võimu teise inimese üle, pole riiki, üleüldse kohustuslikku ühiskondlikku organisatsiooni.
Uus!!: Brüssel ja Anarhia · Näe rohkem »
Aprill
Aprill on Gregoriuse kalendris aasta neljas kuu.
Uus!!: Brüssel ja Aprill · Näe rohkem »
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Uus!!: Brüssel ja Atlandi ookean · Näe rohkem »
August
August ehk lõikuskuu on Gregoriuse kalendris aasta kaheksas kuu.
Uus!!: Brüssel ja August · Näe rohkem »
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Brüssel ja Belgia · Näe rohkem »
Brüsseli metroo
Brüsselis asuva metroo plaan Brüsseli metroo (prantsuse keeles Métro de Bruxelles, hollandi keeles Brusselse metro, saksa keeles Metro Brüssel) on Belgia pealinnas Brüsselis asuv metroo, mis avati 1976.
Uus!!: Brüssel ja Brüsseli metroo · Näe rohkem »
Brüsseli tänavate loend
Siin on loetletud Brüsseli tänavad.
Uus!!: Brüssel ja Brüsseli tänavate loend · Näe rohkem »
Brüsseliseerimine
Brüsselis lammutati paljud ajaloolised hooned ning asendati need ühetaoliste kaasaegsete hoonetega. See pilvelõhkuja seisab kohas, kus varem asus arhitekt Victor Horta loodud juugendstiilis hoone Maison du Peuple. Foto on tehtud Rue Samaritaine'i tänavalt. Brüsseliseerimine (inglise keeles Brusselization, prantsuse bruxellisation, hollandi verbrusseling) tähistab linnaplaneerimises kaasaegsete kõrghoonete valimatut ja hooletut kasutuselevõttu gentrifikatsiooni mõjutatud ümbruskondades ning sellest on saanud juhusliku linnaarengu ja ümberkorraldamiste musternäide.
Uus!!: Brüssel ja Brüsseliseerimine · Näe rohkem »
Brugge
Kanal Brugges Kanal Brugges Brugge (eesti keeles varem ka Brügge) on linn Belgias, Lääne-Flandria provintsi keskus.
Uus!!: Brüssel ja Brugge · Näe rohkem »
Burgundia
Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.
Uus!!: Brüssel ja Burgundia · Näe rohkem »
Burgundia hertsog
Burgundia hertsog oli Burgundia hertsogkonna valitseja.
Uus!!: Brüssel ja Burgundia hertsog · Näe rohkem »
Charles Südi
Charles Südi 1460. aastal Charles Südi (hollandi keeles Karel de Stoute, prantsuse keeles Charles le Téméraire, ristinimega Charles Martin; 10. november 1433 Dijon – 5. jaanuar 1477) oli Burgundia hertsog aastatel 1467–1477, Valois-Burgundia dünastiast.
Uus!!: Brüssel ja Charles Südi · Näe rohkem »
De facto
De facto (ladina keeles 'tegelikult', 'faktiliselt') tähendab midagi tegelikkuses eksisteerivat või toimunut, mis aga pole seadusega kinnistatud või fikseeritud.
Uus!!: Brüssel ja De facto · Näe rohkem »
De iure
De iure ehk de jure (ladina keeles 'kehtiva õigusega', 'õiguslikult, juriidiliselt', 'seaduste kohaselt', 'ametlikult') on mõiste, mis vastandub väljendile de facto ('tegelikult', 'faktiliselt', 'praktikas').
Uus!!: Brüssel ja De iure · Näe rohkem »
Detsember
Detsember ehk jõulukuu ehk talvistepühakuu ehk talvekuu on Gregoriuse kalendris aasta kaheteistkümnes kuu.
Uus!!: Brüssel ja Detsember · Näe rohkem »
Euroopa Komisjon
Euroopa Komisjon on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist.
Uus!!: Brüssel ja Euroopa Komisjon · Näe rohkem »
Euroopa Liidu Nõukogu
Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist ja Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga.
Uus!!: Brüssel ja Euroopa Liidu Nõukogu · Näe rohkem »
Euroopa Liit
Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.
Uus!!: Brüssel ja Euroopa Liit · Näe rohkem »
Euroopa Parlament
200px Euroopa Parlamendi hoone Brüsselis Euroopa Parlament (mitteametlikult ka europarlament) on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist.
Uus!!: Brüssel ja Euroopa Parlament · Näe rohkem »
Evere
Evere on üks üheksateistkümnest Belgia Brüsseli piirkonna vallast.
Uus!!: Brüssel ja Evere · Näe rohkem »
Flandria
Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.
Uus!!: Brüssel ja Flandria · Näe rohkem »
Grand-Place
La Grand-Place (prantsuse) või Grote Markt (hollandi) on Brüsseli keskväljak.
Uus!!: Brüssel ja Grand-Place · Näe rohkem »
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Uus!!: Brüssel ja Habsburgid · Näe rohkem »
Hoburaudtee
Hoburaudtee on endisaegne tänava- või käitisesisene raudtee, kus veojõuna kasutati hobust.
Uus!!: Brüssel ja Hoburaudtee · Näe rohkem »
Hollandi keel
Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.
Uus!!: Brüssel ja Hollandi keel · Näe rohkem »
Joseph II
Joseph II. Anton von Maron Joseph II (13. märts 1741 Schönbrunni loss, Viin – 20. veebruar 1790, Viin) oli esimene Habsburgi-Lotringi soost Saksa-Rooma keiser ja Austria ertshertsog.
Uus!!: Brüssel ja Joseph II · Näe rohkem »
Köln
Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.
Uus!!: Brüssel ja Köln · Näe rohkem »
Keldid
Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.
Uus!!: Brüssel ja Keldid · Näe rohkem »
Kindlus
Malborki kindlus Kindlus on iseseisev (püsiva garnisoni, relvastuse ja varustusega) sõjaväeline organisatsioon, mis valdab kindlusehitiste kogumi mõjuväljas olevat kohta ning kasutab seda kogumit (nimetatakse samuti kindluseks) oma sõjaväe liikumise, mingi kaitseotstarbe (vastase sõjaväe tõrjumise) jaoks või ründe lähtekohana.
Uus!!: Brüssel ja Kindlus · Näe rohkem »
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Uus!!: Brüssel ja Lään · Näe rohkem »
Linnamüür
Harjumäel Linnamüür on linna ümbritsev müür, mille eesmärk on kaitsta linna rünnakute eest.
Uus!!: Brüssel ja Linnamüür · Näe rohkem »
Louis IV
Louis IV (920 – 10. september 954) oli Lääne-Frangi kuningas 936–954.
Uus!!: Brüssel ja Louis IV · Näe rohkem »
Louis XIV
Louis XIV või Päikesekuningas (prantsuse keeles le Roi Soleil) 5. september 1638 – 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1643–1715, Austria Anna ja Prantsusmaa kuninga Louis XIII poeg. Tal oli ka noorem vend Philippe d'Orléans (21.
Uus!!: Brüssel ja Louis XIV · Näe rohkem »
Luxembourg
Luxembourg on Luksemburgi pealinn ning Luxembourgi ringkonna ja Luxembourgi kantoni keskus.
Uus!!: Brüssel ja Luxembourg · Näe rohkem »
Magritte'i muuseum
Magritte'i muuseum (prantsuse keeles Musée Magritte, inglise ja hollandi keeles Magritte Museum) on Belgia kunstniku René Magritte'i loomingu muuseum Brüsselis.
Uus!!: Brüssel ja Magritte'i muuseum · Näe rohkem »
Marie (Burgundia)
pisi pisi Marie Rikas (13. veebruar 1457 Brüssel – 27. märts 1482 Wijnendale loss) oli Burgundia titulaarhertsoginna 5.
Uus!!: Brüssel ja Marie (Burgundia) · Näe rohkem »
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.
Uus!!: Brüssel ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Mereline kliima
Merelise kliimaga alad Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi Mereline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud väikesed ööpäevased ja aastased õhutemperatuuride amplituudid, suur suhteline niiskus, suur pilvisus ja aastane sademete hulk.
Uus!!: Brüssel ja Mereline kliima · Näe rohkem »
NATO
NATO liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsuse keeles Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.
Uus!!: Brüssel ja NATO · Näe rohkem »
November
November ehk kooljakuu ehk talvekuu ehk hingekuu on Gregoriuse kalendris aasta üheteistkümnes kuu.
Uus!!: Brüssel ja November · Näe rohkem »
Otto II (Saksa-Rooma keiser)
Otto II Otto II (955 – 7. detsember 983 Rooma) oli Saksa-Rooma keiser aastast 973 kuni surmani.
Uus!!: Brüssel ja Otto II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Pealinna Brüsseli piirkond
Pealinna Brüsseli piirkond on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast Flandria ja Valloonia kõrval.
Uus!!: Brüssel ja Pealinna Brüsseli piirkond · Näe rohkem »
Pissiv poiss
pisi "Pissiv poiss" (Manneken Pis) on purskkaev Brüsselis, üks Brüsseli tähtsamaid vaatamisväärsusi.
Uus!!: Brüssel ja Pissiv poiss · Näe rohkem »
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Uus!!: Brüssel ja Prantsuse keel · Näe rohkem »
Prantsuse revolutsioon
Bastille vallutamine Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799.
Uus!!: Brüssel ja Prantsuse revolutsioon · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Brüssel ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Prantsusmaa kuningas
Prantsusmaa kuningas (prantsuse keeles roi; sama sõna tähendab prantsuse keeles ka tamme) oli Prantsusmaa valitseja aastail 843–1792, 1814–1815 ja 1815–1848.
Uus!!: Brüssel ja Prantsusmaa kuningas · Näe rohkem »
Reputatsioon
Maine ehk reputatsioon (ehk renomee) on üldiselt levinud hinnang inimese või kollektiivi või ettevõtte kohta.
Uus!!: Brüssel ja Reputatsioon · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Brüssel ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Brüssel ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Strasbourg
Lycée int pontonniers Strasbourgis 2014. aastal Strasbourg on linn Kirde-Prantsusmaal, Grand Esti piirkonna ja Bas-Rhini departemangu keskus ja suurim asula (Prantsusmaa suuruselt seitsmes).
Uus!!: Brüssel ja Strasbourg · Näe rohkem »
Suurtükivägi
Suurtükiväe väeliigi (relvaliigi) NATO taktikaline põhitingmärk Suurtükivägi (vananenud termin artilleeria) on relvaliik, mille ülesandeks on toetada lahingutegevuses osalevate väeliikide ja relvaliikide tegevust kaudtulega ja võidelda vastase suurtükiväeüksustega.
Uus!!: Brüssel ja Suurtükivägi · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Brüssel ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Tulekahju
Tulekahju kustutamine Tuletõrjujad tulekahju likvideerimisel Magasini tänav 25 maja juuresFoto: Ave Maria Mõistlik, 12. august 2011 Ettenähtust võimsama lambi kasutamise tagajärjel sulama hakanud lambipesa. Satelliitfoto maastikupõlengust Austraalias 2019. aastal Tulekahju (ka põleng) on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda.
Uus!!: Brüssel ja Tulekahju · Näe rohkem »
Vandalism
Vandalism (ladinakeelsest germaani hõimu nimest vandali 'vandaalid') on kultuuriväärtuste hävitamine.
Uus!!: Brüssel ja Vandalism · Näe rohkem »
Veebruar
Veebruar on Juliuse kalendris ja Gregoriuse kalendris aasta teine kuu, samuti aasta kõige lühem kuu.
Uus!!: Brüssel ja Veebruar · Näe rohkem »
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Uus!!: Brüssel ja Viini kongress · Näe rohkem »
Zenne
pisi Zenne Rebecqis Veepuhastusjaam Zenne ääres Zenne (prantsuse Senne) on jõgi Belgias.
Uus!!: Brüssel ja Zenne · Näe rohkem »
11. sajand
11.
Uus!!: Brüssel ja 11. sajand · Näe rohkem »
13. august
13.
Uus!!: Brüssel ja 13. august · Näe rohkem »
1357
1357.
Uus!!: Brüssel ja 1357 · Näe rohkem »
1379
1379.
Uus!!: Brüssel ja 1379 · Näe rohkem »
1405
1405.
Uus!!: Brüssel ja 1405 · Näe rohkem »
1406
1406.
Uus!!: Brüssel ja 1406 · Näe rohkem »
1482
1482.
Uus!!: Brüssel ja 1482 · Näe rohkem »
15. august
15.
Uus!!: Brüssel ja 15. august · Näe rohkem »
1695
1695.
Uus!!: Brüssel ja 1695 · Näe rohkem »
1794
1794.
Uus!!: Brüssel ja 1794 · Näe rohkem »
1815
1815.
Uus!!: Brüssel ja 1815 · Näe rohkem »
1830
1830.
Uus!!: Brüssel ja 1830 · Näe rohkem »
1867
1867.
Uus!!: Brüssel ja 1867 · Näe rohkem »
1869
1869.
Uus!!: Brüssel ja 1869 · Näe rohkem »
1871
1871.
Uus!!: Brüssel ja 1871 · Näe rohkem »
1952
1952.
Uus!!: Brüssel ja 1952 · Näe rohkem »
1960. aastad
1960.
Uus!!: Brüssel ja 1960. aastad · Näe rohkem »
1976
1976.
Uus!!: Brüssel ja 1976 · Näe rohkem »
2023. aasta terrorirünnak Brüsselis
2023.
Uus!!: Brüssel ja 2023. aasta terrorirünnak Brüsselis · Näe rohkem »
977
977.
Uus!!: Brüssel ja 977 · Näe rohkem »
979
979.
Uus!!: Brüssel ja 979 · Näe rohkem »
997
997.
Uus!!: Brüssel ja 997 · Näe rohkem »
