Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Budistlik eetika

Index Budistlik eetika

Budistlik eetika (paali keeles sīla, sanskriti keeles śīla) on õpetuste ja traditsioonide, nõuannete ja juhendite, reeglite ja tõotuste kogumid selleks, et õigemini näha ja tahta, kõnelda ja tegutseda, elada ja püüelda, mõista ja olla.

44 suhted: Arhat, Õige eluviis, Õige kavatsus, Õige kõne, Õige keskendumine, Õige püüdlus, Õige teadvustamine, Õige tegu, Õige vaade, Bodhisattva, Buda, Budism, Budismi ajalugu, Budistlik meditatsioon, Deeva, Dharma, Eetika, Ida mõtteloo leksikon, Isetus, Kaastunne, Kaheksa tõotust, Kaheksaosaline tee, Kümme tõotust, Kolm kalliskivi, Kolm meelemürki, Mahajaana, Meeleplekk, Munk, Nunn, Paali keel, Pratimokša, Rõõm, Sangha, Sanskriti keel, Sõbralikkus, Sõltuvuslik tekkimine, Siddhārtha Gautama, Skandha, Taṇhā, Võrdne suhtumine, Viis takistust, Viis tõotust, Virgumine, Zen.

Arhat

Arahant või arhat (paali keeles arahant; sanskriti keeles arhat, 'väärikas'; tiibeti keeles dgra bcom pa; hiina keeles 阿羅漢 aluohan; jaapani keeles arakan) on budismis inimene, kes on vabanenud kõigist sansaaras hoidvatest köidikutest ning saavutanud lõpliku ja täieliku virgumise ehk nirvaana.

Uus!!: Budistlik eetika ja Arhat · Näe rohkem »

Õige eluviis

Õige eluviis (paali keeles sammā ājīva, sanskriti keeles samyagājīva) on Buddha antud Kaheksaosalise tee viies osa, mida Buddha õpetas Dhammaratta käimapanemise suttas ja mille sisuks on hoidumine.

Uus!!: Budistlik eetika ja Õige eluviis · Näe rohkem »

Õige kavatsus

Õige kavatsus (paali keeles sammā-saṅkappa, sanskriti keeles samyaksaṃkalpa) ehk õige mõte on Buddha antud Kaheksaosalise tee teine osa, mida Buddha õpetas Dhammaratta käimapanemise suttas (paali k. Dhammacakkappavattana sutta) ja mille sisuks on.

Uus!!: Budistlik eetika ja Õige kavatsus · Näe rohkem »

Õige kõne

Õige kõne, ka õige jutt (paali k. sammā vācā), on Buddha antud Kaheksaosalise tee kolmas osa, mida Buddha õpetas Dhammaratta käimapanemise suttas (pl. k. Dhammacakkappavattana sutta) ja mis tähendab hoidumist.

Uus!!: Budistlik eetika ja Õige kõne · Näe rohkem »

Õige keskendumine

Õige keskendumine või õige korrastamine (paali keeles sammā-samādhi) on Buddha antud Kaheksaosalise tee kaheksas osa, mida Buddha õpetas Dhammaratta käimapanemise suttas.

Uus!!: Budistlik eetika ja Õige keskendumine · Näe rohkem »

Õige püüdlus

Õige püüdlus (paali keeles sammā vāyāma, sanskriti keeles samyagvyāyāma) on Buddha antud Kaheksaosalise tee kuues osa, mida Buddha õpetas Dhammaratta käimapanemise suttas ja mille sisuks on neli püüdlust.

Uus!!: Budistlik eetika ja Õige püüdlus · Näe rohkem »

Õige teadvustamine

Õige teadvustamine (paali keeles sammā sati, sanskriti keeles samyaksmṛti) ehk õige teadvelolek on budismis Kaheksaosalise tee seitsmes osa Dhammaratta käimapanemise suttas.

Uus!!: Budistlik eetika ja Õige teadvustamine · Näe rohkem »

Õige tegu

Õige tegu (paali keeles sammā-kammanta, sanskriti keeles samyakkarmānta) on Buddha antud Kaheksaosalise tee neljas osa, mida Buddha õpetas Dhammaratta käimapanemise suttas (paali k. Dhammacakkappavattana sutta)  ja selle sisuks on hoidumine.

Uus!!: Budistlik eetika ja Õige tegu · Näe rohkem »

Õige vaade

Õige vaade (paali keeles sammā-diṭṭhi, sanskriti keeles samyagdṛṣṭi) on Buddha antud Kaheksaosalise tee esimene osa mida Buddha õpetas Dhammaratta käimapanemise suttas (paali keeles Dhammacakkappavattana sutta) ja mis kätkeb endas õiget vaadet.

Uus!!: Budistlik eetika ja Õige vaade · Näe rohkem »

Bodhisattva

Bodhisattva (sanskriti keeles ‘virgumisolend’; paali keeles bodhisatta; tiibeti keeles byang chub sems dpa’; hiina keeles 菩薩 pusa; jaapani keeles bosatsu) on budismis inimene või mõni muu olend, kes on otsustanud saada budaks, et vabaneda ümbersündidest ehk sansaarast ning vabastada kõik olendid kannatusest.

Uus!!: Budistlik eetika ja Bodhisattva · Näe rohkem »

Buda

Tian Tan Buddha kuju Lantau saarel Hongkongis Buda (sanskriti ja paali keeles buddha 'virgunu'; tiibeti keeles sangs rgyas; hiina keeles 佛 fo; jaapani keeles butsu) on budismis üldmõiste, teadvuse kõrgeimasse seisundisse ehk virgumisse jõudnud inimene, kelle meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid.

Uus!!: Budistlik eetika ja Buda · Näe rohkem »

Budism

Nepalis 2022. aastal Budism on laialdane ja mitmekülgne nähtus, mis avaldub paljude Ida- ja Kagu-Aasia rahvaste ja kultuuride religioonides ja folklooris, pärimustes ja kombestikus, keeles ja kirjanduses, kunstis, muusikas, arhitektuuris ja mujal, mis sai alguse 6.–5. sajandil eKr elanud Siddhārtha Gautama õpetustest.

Uus!!: Budistlik eetika ja Budism · Näe rohkem »

Budismi ajalugu

1000x1000px.

Uus!!: Budistlik eetika ja Budismi ajalugu · Näe rohkem »

Budistlik meditatsioon

Buddha-munk mediteerimas Budistlik meditatsioon ehk meeleharjutused on üldnimetus budismis kasutatavate meditatsioonitehnikate kohta.

Uus!!: Budistlik eetika ja Budistlik meditatsioon · Näe rohkem »

Deeva

Deeva, ka deva (sanskriti ja paali keeles देव, Deva ‘taevalik’, 'jumalik', 'täiuslik'; hiina keeles 天人, tiān rén; jaapani keeles 天, ten) on india mütoloogias, hinduismis, jainismis ja budismis üleloomulik olend, jumalus.

Uus!!: Budistlik eetika ja Deeva · Näe rohkem »

Dharma

Dharma (sanskriti keeles dharma; paali keeles dhamma; tiibeti keeles chos; hiina keeles 法 fa; jaapani keeles hō,, eesti keeles ka seadmus) on mitmetähenduslik mõiste paljudes Indiast pärinevates õpetustes, hinduismis, budismis, jainismis, sikkhismis ehk dharmalikes religioonides.

Uus!!: Budistlik eetika ja Dharma · Näe rohkem »

Eetika

Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.

Uus!!: Budistlik eetika ja Eetika · Näe rohkem »

Ida mõtteloo leksikon

"Ida mõtteloo leksikon" on Linnart Mälli, Märt Läänemetsa ja Teet Toome koostatud teatmeteos, mis sisaldab andmeid Indias, Hiinas ja Jaapanis tekkinud mõttesuundade kohta.

Uus!!: Budistlik eetika ja Ida mõtteloo leksikon · Näe rohkem »

Isetus

Isetus ehk minatus (sanskriti keeles anātman; paali keeles anattā; tiibeti keeles bdag med; hiina keeles 無 我 wu wo; jaapani keeles muga) on üks kesksemaid mõisteid budismis, mis otsetõlkes tähendab omaenda "mina" ehk "iseenda" puudumist.

Uus!!: Budistlik eetika ja Isetus · Näe rohkem »

Kaastunne

Kaastunne on võime tunda kaasa teise inimese või looma valu, leina ja kannatuste suhtes.

Uus!!: Budistlik eetika ja Kaastunne · Näe rohkem »

Kaheksa tõotust

Kaheksa tõotust on budismis kõlblusnormide loend pühendunud järgijatele erilistel päevadel ja pühadel.

Uus!!: Budistlik eetika ja Kaheksa tõotust · Näe rohkem »

Kaheksaosaline tee

Kaheksaosaline tee (paali keeles aṭṭhaṅgikamagga; sanskriti keeles aṣṭāṅgikamārga; tiibeti keeles lam yan lag brgyad; hiina keeles ⼋正道 bazhengdao; jaapani keeles hashōdō) ehk õilis kaheksaosaline tee või õilsate kaheksaosaline tee on kannatuse lakkamiseni viiva tee (paali keeles nirodhagāminī paṭipadā arija sacca) sisu ehk meetod, mida Buddha õpetas Dhammaratta käimapanemisel.

Uus!!: Budistlik eetika ja Kaheksaosaline tee · Näe rohkem »

Kümme tõotust

Kümme tõotust või kümme käitumisjuhist (sanskriti keeles daśaśīla; paali keeles dasasīla; tiibeti keeles tshul khrims bcu; hiina keeles ⼗戒 shijie; jaapani keeles jikkai) on budismis kõlblusnormide loend selle kohta, milliseid olukordi ja tegevusi inimene igapäevases elus peaks vältima.

Uus!!: Budistlik eetika ja Kümme tõotust · Näe rohkem »

Kolm kalliskivi

Kolm kalliskivi (paali keeles tiratna, sanskritis triratna), ka kolm kaitset, on budismis kolm kõige kõrgemalt austatud väärtust.

Uus!!: Budistlik eetika ja Kolm kalliskivi · Näe rohkem »

Kolm meelemürki

Kolm meelemürki või kolm oskamatuse juurt (sanskriti keeles triviṣa või akuśala-mūla; paali keeles akusala-mūla, tiibeti keeles dug gsum) on budismis, džainismis ja teistes õpetustes põhilised takistajad vaimse arengu ja virgumise teel.

Uus!!: Budistlik eetika ja Kolm meelemürki · Näe rohkem »

Mahajaana

Mahajaana (sanskriti keeles mahāyāna, 'suur sõiduk'; tiibeti keeles theg pa chen po; hiina keeles ⼤乘 dasheng; jaapani keeles daijō) on üks budismi peamistest suundadest theravaada ja vadžrajaana kõrval.

Uus!!: Budistlik eetika ja Mahajaana · Näe rohkem »

Meeleplekk

Meeleplekk (sanskriti keeles kleśa või cittakleśa, क्लेश; paali keeles kilesa või cittakilesa; tiibeti keeles nyon mongs, ཉོན་མོངས།; hiina keeles fannao, 煩惱; jaapani keeles bonnō) on budismis, džainismis ja teistes idamaistes õpetustes vaimse arengu, virgumise ja vabanemise peamine takistaja.

Uus!!: Budistlik eetika ja Meeleplekk · Näe rohkem »

Munk

Sofonisba Anguissola. Munga portree (1556) Munk (kreeka keelest μοναχός monachos 'üksik, üksildane') on isik, kes praktiseerib religioosset askeetlust, elades kas üksi või koos teiste munkadega, kuid säilitades alati teatava eraldatuse nendest, kes ei jaga temaga sama eesmärki.

Uus!!: Budistlik eetika ja Munk · Näe rohkem »

Nunn

Nunn on vaimsele elule pühendunud naisisik, kes üldreeglina on saanud pühitsuse, andnud vastava tõotuse ning on seeläbi (katoliku kirikus) vaimuliku ordu (organisatsiooni) liige.

Uus!!: Budistlik eetika ja Nunn · Näe rohkem »

Paali keel

Paali (pāḷi, Pali) ehk Maaghadhi (paali: Māgadhī) keel kuulub indoeuroopa keelkonna indoiraani keelerühma.

Uus!!: Budistlik eetika ja Paali keel · Näe rohkem »

Pratimokša

Pratimokša (sanskriti keeles prātimokṣa; paali keeles pāṭimokkha ‘täielik vabanemine’; tiibeti keeles so sor thar pa; hiina keeles 波羅提⽊叉 poluotimucha; jaapani keeles haradaimokusha) on budistliku koguduse (sangha) käitumisjuhiste kogu, mis sisaldub Prātimokṣa-sūtra’s.

Uus!!: Budistlik eetika ja Pratimokša · Näe rohkem »

Rõõm

Naer on rõõmu tüüpiline väljendusviis Rõõm on meeldiv emotsioon, mis tekib emotsionaalse reaktsioonina meeldivale olukorrale või mälestusele.

Uus!!: Budistlik eetika ja Rõõm · Näe rohkem »

Sangha

Sangha (pali k.: सन्घ saṅgha; sanskriti k.: संघ saṃgha; Wylie: 'dus sde) on budismi järgijate kogudus.

Uus!!: Budistlik eetika ja Sangha · Näe rohkem »

Sanskriti keel

Sõna ''sanskrit'' devanaagari kirjas ja ladina transliteratsioonis Sanskriti keel ehk sanskrit (lühemalt: saṃskṛtam; sõna-sõnalt 'kokku pandu', 'koostatu'; pikemalt: saṃskṛtā vāk) kuulub india vanade keelte hulka, milles on kirjutatud hinduismi, budismi ja džainismi ajaloolised tekstid.

Uus!!: Budistlik eetika ja Sanskriti keel · Näe rohkem »

Sõbralikkus

Sõbralikkus on inimese iseloomujoon, ühiskondlik väärtus või emotsioon, mille tunnusteks on lahkus, heasoovlikkus, rahumeelsus, abivalmidus, tähelepanelikkus jmt.

Uus!!: Budistlik eetika ja Sõbralikkus · Näe rohkem »

Sõltuvuslik tekkimine

Sõltuvuslik tekkimine (sanskriti keeles pratītyasamutpāda; paali keeles paṭiccasamuppāda; tiibeti keeles rten cing ’brel bar ’byung ba; hiina keeles 縁起 yuanqi; jaapani keeles engi) on budismis üks kesksemaid õpetusi, mille kohaselt miski ei ole püsiv ega teki iseenesest, vaid on pidevas põhjuse-tagajärje seoses.

Uus!!: Budistlik eetika ja Sõltuvuslik tekkimine · Näe rohkem »

Siddhārtha Gautama

Siddhārtha Gautama (paali keeles Siddhattha Gotama); ka Gautama Buddha, Šakjamuni Buddha või ka lihtsalt Buddha oli vaimne õpetaja muistses Indias u 5.-4.

Uus!!: Budistlik eetika ja Siddhārtha Gautama · Näe rohkem »

Skandha

Skandhad ehk kogumikud (sanskriti keeles स्कन्ध skandha ‘kuhelik, kuhjatis, kogum’, paali keeles khanda; tiibeti keeles phung po; hiina keeles 蘊 yun; jaapani keeles un; inglise keeles aggregates) või klammerdumise ehk kippumise kogumikud (paali keeles upādānakkhandhā) on budismis isiksust moodustavad tegurid ehk isiksuse koostisosad.

Uus!!: Budistlik eetika ja Skandha · Näe rohkem »

Taṇhā

Taṇhā, janu ehk ahnus, ka tahtmine või kiindumus (paali keeles tañhā 'janu',; sanskritis tṛṣṇā 'janu'), ka iha, himu, täitmatus või kirg (sanskritis rāga; paali keeles lobha tiibeti keeles dod chags, sred pa); (hiina keeles 渇仰 keyang, 欲 yu, 愛 ai; jaapani keeles katsugō, yoku, ai) on budismis üks kesksemaid mõisteid, mis tähistab kõige laiemas mõttes inimest sansaaras hoidvaid tegureid.

Uus!!: Budistlik eetika ja Taṇhā · Näe rohkem »

Võrdne suhtumine

Võrdne suhtumine, samaväärsus või eelistamatus (sanskriti keeles upekṣā; paali keeles upekkhā ‘üle vaatamine, ühetaolisus'; tiibeti keeles btang snyams; hiina keeles 捨 she; jaapani keeles sha; inglise keeles equanimity) on budismis üks väärtuslikumaid meeleseisundeid ja omadusi.

Uus!!: Budistlik eetika ja Võrdne suhtumine · Näe rohkem »

Viis takistust

Viis takistust (paali keeles pañca nīvaraṇāni, sanskritis pañca nivāraṇa) on budismis viis tegurit, mis segavad ja takistavad inimese vaimset arengut, pühendumuslikku praktikat ja igapäevast elu.

Uus!!: Budistlik eetika ja Viis takistust · Näe rohkem »

Viis tõotust

Viis tõotust või viis käitumisjuhist (paali ja sanskriti keeles pañcaśīla; tiibeti keeles rtsa don lnga po; hiina keeles 五 戒 wujie; jaapani keeles gokai) on kõikides budismi suundades ja koolkondades põhilised kõlblusnormid.

Uus!!: Budistlik eetika ja Viis tõotust · Näe rohkem »

Virgumine

Virgumine (sanskriti ja paali keeles bodhi; tiibeti keeles byang chub; hiina keeles 菩提 puti; jaapani keeles bodai), ka valgustus või valgustumine on budismi keskseid mõisteid, mis tähendab nii teadvuse kõrgeimat seisundit kui ka selleni jõudmise protsessi.

Uus!!: Budistlik eetika ja Virgumine · Näe rohkem »

Zen

Zen ehk zen-budism (jaapani keeles 禅) on Jaapani budismi koolkonnad, mis jõudsid 12. ja 13. sajandil Jaapanisse hiina budismi chani koolkondade mõjul ja vahendusel.

Uus!!: Budistlik eetika ja Zen · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »