Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik

Index Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik

Kiriku altar Üks Budsłaŭ kiriku tornidest Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik või Budslavi Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik (valgevene keeles Касцёл Унебаўзяцця Найсвяцейшай Дзевы Марыі) on kirik Valgevenes Minski oblastis Miadziełi rajoonis Budsłaŭ külanõukogus Budsłaŭ agrolinnakeses.

32 suhted: Agrolinnake, Aleksander (Poola kuningas), Barokk, Budsłaŭ, Clemens VIII, Ikoon, Johannes Paulus II, Kalvinism, Kardinal, Kastuss Kalinovski, Kazimierz Świątek, Kirik (pühakoda), Maarja, Miadziełi rajoon, Minski oblast, Tsistertslaste ordu, Valgevene, Valgevene keel, 1504, 1560, 1589, 1591, 1613, 1633, 1643, 1750, 1756, 1767, 1783, 1992, 1993, 1998.

Agrolinnake

pisi Agrolinnake (valgevene keeles аграгарадок, vene keeles агрогородок) on Valgevene asulatüüp, kus on välja arendatud sotsiaalne ja tööstuslik infrastruktuur, tagamaks sealse elanikkonna ja ümbritsevate alade elustandardit.

Uus!!: Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik ja Agrolinnake · Näe rohkem »

Aleksander (Poola kuningas)

Aleksander. Jan Matejko maal Aleksander (5. august 1461 – 19. august 1506) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst (Aleksandrase nime all) alates 1492 ja Poola kuningas alates 1501 kuni oma surmani.

Uus!!: Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik ja Aleksander (Poola kuningas) · Näe rohkem »

Barokk

Barokk on 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele omane stiil.

Uus!!: Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik ja Barokk · Näe rohkem »

Budsłaŭ

Budsłaŭ (valgevene-eesti transkriptsioonis Budslav, poola keeles Budsław) on agrolinnake (endine alev) Valgevenes Minski oblastis Miadziełi rajoonis, Budsłaŭ külanõukogu halduskeskus.

Uus!!: Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik ja Budsłaŭ · Näe rohkem »

Clemens VIII

Clemens VIII (kodanikunimega Ippolito Aldobrandini, 24. veebruar 1536 – 3. märts 1605) oli paavst aastatel 1592–1605.

Uus!!: Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik ja Clemens VIII · Näe rohkem »

Ikoon

Vladimiri Jumalaema ikoon. 12. saj. Tretjakovi galerii, Moskva Andrei Rubljov. Kolmainsus. Umbes 1410. Tretjakovi galerii, Moskva Ikoon (kreeka keeles εἰκών eikōn 'kuju', 'kujutis') on enamasti puidule maalitud pühapilt idakirikus, millel on kujutatud Jeesus Kristust, Maarjat, mõnd pühakut, inglit või püha ajaloo või kirikuloo stseeni.

Uus!!: Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik ja Ikoon · Näe rohkem »

Johannes Paulus II

Johannes Paulus II, ladinapäraselt Ioannes Paulus II; kodanikunimega Karol Józef Wojtyła; 18. mai 1920 – 2. aprill 2005) oli paavst aastatel 1978–2005. Ta oli 264. paavst. Johannes Paulus II oli ainus slaavlasest paavst ja esimene mitteitaallasest paavst pärast Hadrianus VI-t (1522). Ta oli esimene paavst, kes külastas Eestit. Ajakiri Time valis ta 1994. aasta inimeseks. Ta oli kõige enam välisvisiite teinud paavst. Karol Wojtyła hüüdnimi oli Lolek. Karol Józef Wojtyła sündis 18. mail 1920 Poolas Wadowices ühele juudi perekonnale kuulunud majas aadressil Ulica Rynek 2 Poola armee 12. jalaväerügemendi 1. leitnandi Karol Wojtyła (1879–1941) ja Emilia Kaczorowska (1884–1929) kolmelapselise pere noorima lapsena. Ta ristiti 20. juunil 1920 sõjaväekaplani Franciszek Żaki poolt, tema ristivanemad olid Józef Kucmierczyk ja Maria Wiadrowska. Wojtyła sai esimese armulaua mais 1929 ja konfirmeeriti 3. mail 1938 Krakovi peapiiskopi Adam Sapieha poolt, millega seoses võttis ta Karol Hubert Rostworowski järgi oma konfirmatsiooninimeks "Hubert". Wojtyła teenis kaks aastat Wadowice kirikus altaripoisina. Suvel 1932, mais 1939 ja mais 1942 käis ta palverännakutel Częstochowas. 14. detsembril 1935 sai Wojtyła Neitsi Maarja Seltsi liikmeks. Johannes Paulus II sünnikodu Wadowices Wojtyła läbis 20. juunist 17. augustini 1938 Poola armee tööpataljoni koosseisus ajateenistuse, kuid keeldus relva kasutamast ja tulistamast. Juulis 1939 viibis ta taas sõjaväelisel väljaõppel. 1938 kolis ta koos isaga Krakówisse. 6. veebruaril 1939 ühines ta Krakówis üliõpilasseltsi euharistliku halastusosakonnaga. Veebruaris 1940 kohtus ta Jan Tyranowskiga, kes mõjutas tema usulisi veendumusi ja kelle mõjul liitus Wojtyła põrandaaluse usurühmaga Żywy Różaniec. 1941 liitus ta salaorganisatsiooniga Unia. 1942. aastast jätkas ta õpinguid põrandaaluses seminaris. 29. veebruaril 1944 sai ta löögi Saksa veoautolt ja viibis haiglas 12. märtsini 1944. 11. novembril 1944 tehti Wojtyłale tonsuur, 17. detsembril 1944 ja 21. detsembril 1944 sai ta madalamad vaimulikupühitsused. 13. oktoobril 1946 ordineeris kardinal Adam Sapieha ta alamdiakoniks, 20. oktoobril 1946 diakoniks ja 1. novembril 1946 preestriks. 2. novembril 1946 pidas ta Krakovi katedraalis püha Leonardi krüptis oma esimese missa. Nii piiskopi kui peapiiskopina osales Wojtyła 1962–1965 Vatikani II kirikukogul, andes oma panuse kirikukogu mõjukate dokumentide, nagu usuvabaduse dekreedi "Dignitatis Humanae" ja kiriku pastoraalse konstitutsiooni "Gaudium et Spes" koostamisele. Piiskop Wojtyła külastas Ameerika Ühendriike, Lähis-Ida, Aafrikat, Aasiat ja Austraaliat. Wojtyła osales 29. septembrist 29. oktoobrini 1967, 30. septembrist 6. novembrini 1971, 27. septembrist 26. oktoobrini 1974 ja 30. septembrist 29. oktoobrini 1977 maailma piiskoppide sinodil. Ta osales 1976 Philadelphias toimunud armulauakongressil. Ta valdas lisaks emakeelele 8 võõrkeelt: hispaania, inglise, itaalia, ladina, portugali, prantsuse, saksa ja vene keelt. Kardinal Wojtyła osales 2 konklaavil 1978. Enne teda osales viimase paavstina 2 konklaavil Gregorius XVI. Karol Wojtyła 1929. aastal.

Uus!!: Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik ja Johannes Paulus II · Näe rohkem »

Kalvinism

Kalvinism (ka reformeeritud traditsioon, reformeeritud kristlus, reformeeritud protestantism, reformeeritud usk) on 16.

Uus!!: Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik ja Kalvinism · Näe rohkem »

Kardinal

Kardinalist peapiiskopi vapikaunistus. Punane kardinalikübar (''galero''), millel on 30 külgtutti, näitab, et tegu on kardinaliga. Rist näitab, et tegu on peapiiskopiga. Moto ja vapikilp on igal kardinalil erinev. Kardinali kooririietus Kardinal on katoliku kiriku hierarhias paavstist 1 aste allpool asuv ametikoht.

Uus!!: Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik ja Kardinal · Näe rohkem »

Kastuss Kalinovski

Kastuss Kalinovski (valgevene Кастусь Каліноўскі; vene Вицент-Константин Калиновский; poola Wincenty Konstanty Kalinowski; 21. jaanuar 1838 – 10. märts 1864) oli Valgevene revolutsionäär-demokraat, publitsist, üks 1863.–1864. aasta ülestõusu juhte Valgevenes.

Uus!!: Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik ja Kastuss Kalinovski · Näe rohkem »

Kazimierz Świątek

Kazimierz Świątek Kazimierz Świątek (valgevene keeles Казімір Свёнтак; 21. oktoober 1914 Valga – 21. juuli 2011 Pinsk) oli Valgevene katoliku piiskop ja kardinal.

Uus!!: Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik ja Kazimierz Świątek · Näe rohkem »

Kirik (pühakoda)

Oleviste kirik Tallinnas Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.

Uus!!: Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik ja Kirik (pühakoda) · Näe rohkem »

Maarja

Raffael. Sixtuse madonna. 1512–1513 Maarja (ka neitsi Maarja, vanakreeka keeles Μαριάμ Mariám, lühemalt Μαρία María; heebrea keeles מרים Maryām; aramea keeles ܡܪܝܡ Mariam) on kristluse rajaja Jeesuse ema, kelle abikaasa oli puusepp Joosep ja kelle tegevuse peamine allikas on Uus Testament.

Uus!!: Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik ja Maarja · Näe rohkem »

Miadziełi rajoon

Miadziełi rajoon on 2.

Uus!!: Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik ja Miadziełi rajoon · Näe rohkem »

Minski oblast

Minski oblast on 1. järgu haldusüksus (oblast) Valgevenes.

Uus!!: Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik ja Minski oblast · Näe rohkem »

Tsistertslaste ordu

Tsistertslaste rõivastuses mungad Tsistertslaste vapp Legenda Aurea" Tsistertslaste ordu (ladina keeles Sacer Ordo Cisterciensis; lühend OCist) on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu.

Uus!!: Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik ja Tsistertslaste ordu · Näe rohkem »

Valgevene

Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.

Uus!!: Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik ja Valgevene · Näe rohkem »

Valgevene keel

Valgevene keel on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik ja Valgevene keel · Näe rohkem »

1504

1504.

Uus!!: Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik ja 1504 · Näe rohkem »

1560

1560.

Uus!!: Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik ja 1560 · Näe rohkem »

1589

1589.

Uus!!: Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik ja 1589 · Näe rohkem »

1591

1591.

Uus!!: Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik ja 1591 · Näe rohkem »

1613

1613.

Uus!!: Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik ja 1613 · Näe rohkem »

1633

1633.

Uus!!: Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik ja 1633 · Näe rohkem »

1643

1643.

Uus!!: Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik ja 1643 · Näe rohkem »

1750

1750.

Uus!!: Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik ja 1750 · Näe rohkem »

1756

1756.

Uus!!: Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik ja 1756 · Näe rohkem »

1767

1767.

Uus!!: Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik ja 1767 · Näe rohkem »

1783

1783.

Uus!!: Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik ja 1783 · Näe rohkem »

1992

1992.

Uus!!: Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik ja 1992 · Näe rohkem »

1993

1993.

Uus!!: Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik ja 1993 · Näe rohkem »

1998

1998.

Uus!!: Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik ja 1998 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Budslau Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik, Budslavi Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »