Kiiremini kui brauser!
92 suhted: Abisõna, Abitegusõna, Aeg, Afrikaat, Ahtushäälik, Ainsus, Akuut, Alaleütlev kääne, Alaltütlev kääne, Allofoon, Alus (keeleteadus), Araabia kiri, Artikkel, Arv, Arv (keeleteadus), Arvsõna, Arvusüsteem, Aspiratsioon, Bön, Burušaski keel, Eesti keel, Foneem, Fonoloogia, Gilgit-Baltistan, Grammatiline sugu, Häälik, Hiina, Hiina-Tiibeti keeled, Homonüüm, India, Indoeuroopa keeled, Infiks, Infinitiiv, Inglise keel, IPA, Isolaatkeel, Jammu ja Kashmir, Kaashäälik, Karachi, Kääne, Käskiv kõneviis, Kõneviis, Keelekontakt, Kesk-Aasia, Kirjakeel, Ladina kiri, Laensõna, Laiend, Lause, Lauselühend, ..., Leedu keel, Lokatiiv, Minevik, Mineviku kesksõna, Mitmus, Morfoloogia, Naa-dene keeled, Nasalisatsioon, Nimisõna, Ninahäälik, Olevik, Omadussõna, Omastav kääne, Onomatopöa, Pakistan, Pinyin, Poolvokaal, Predikaat, Prefiks, Rajav kääne, Rõhk (keeleteadus), Riigikeel, Saksa keel, Sanskriti keel, Süntaks, Sõnajärg, Sibilant, Sihiline tegusõna, Sihitis, Sihitu tegusõna, Sufiks, Täishäälik, Türgi keel, Tegusõna, Tegusõna pöördelised vormid, Tiibet, Tingiv kõneviis, Transkriptsioon, Tremulant, Tulevik (keeleteadus), Turgi keeled, Urdu keel. Laienda indeks (42 rohkem) »
Abisõna
Abisõna ehk partikkel on uuemas keeleteaduskäsitluses muutumatu mittetäistähenduslik sõna (s.o abimäärsõna, kaassõna, rõhumäärsõna, sidesõna või hüüdsõna); suulise kõne kirjeldamisel võidakse partikliteks nimetada ka ainult hüüdsõnu ja rõhumäärsõnu.
Uus!!: Burušaski keel ja Abisõna · Näe rohkem »
Abitegusõna
Abitegusõna on tegusõna, mis täiendab teiste verbide semantilisi kategooriaid, nagu näiteks pööre, kõneviis või aeg.
Uus!!: Burušaski keel ja Abitegusõna · Näe rohkem »
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Uus!!: Burušaski keel ja Aeg · Näe rohkem »
Afrikaat
Afrikaat on keele süsteemis ühele foneemile vastav häälik, mis algab sulghäälikuna ning läheb sulu veniva, plahvatuseta avanemise kaudu samas või ligikaudu samas häälduskohas üle ahtushäälikuks.
Uus!!: Burušaski keel ja Afrikaat · Näe rohkem »
Ahtushäälik
Ahtushäälik ehk spirant ehk hõõrdhäälik ehk frikatiiv on selline konsonant, mille hääldamisel õhu takistus on osaline.
Uus!!: Burušaski keel ja Ahtushäälik · Näe rohkem »
Ainsus
Ainsus ehk singular on arvukategooria liige, mis eristab üht asja vastandatuna kahele või enamale: naine, laud, vihik.
Uus!!: Burušaski keel ja Ainsus · Näe rohkem »
Akuut
Akuut (´) on diakriitiline märk, mis näiteks koos e-tähega näeb välja nii: é.
Uus!!: Burušaski keel ja Akuut · Näe rohkem »
Alaleütlev kääne
Alaleütlev kääne ehk allatiiv on väliskohakäänete hulka kuuluv sihikääne.
Uus!!: Burušaski keel ja Alaleütlev kääne · Näe rohkem »
Alaltütlev kääne
Alaltütlev kääne ehk ablatiiv on kääne, millega väljendatakse põhiliselt liikumise lähtepunkti.
Uus!!: Burušaski keel ja Alaltütlev kääne · Näe rohkem »
Allofoon
Allofoon on foneemi häälduskuju.
Uus!!: Burušaski keel ja Allofoon · Näe rohkem »
Alus (keeleteadus)
Alus ehk subjekt ehk grammatiline subjekt on lauseliige, mis märgib lauses öeldisega väljendatud tegevuse sooritajat või öeldisega väljendatud olukorras olijat.
Uus!!: Burušaski keel ja Alus (keeleteadus) · Näe rohkem »
Araabia kiri
Araabia kirja levik. Tumerohelisega on riigid, mille riigikeel kasutab araabia kirja, helerohelisega riigid, kus araabia kirja kasutatakse ametlike keelte kirjutamisel paralleelselt mõne muu kirjasüsteemiga. Araabia kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel araabia keele ülesmärkimiseks.
Uus!!: Burušaski keel ja Araabia kiri · Näe rohkem »
Artikkel
Artikkel (ladina articulus) on sõna, mis on kasutuses mitmes tähenduses.
Uus!!: Burušaski keel ja Artikkel · Näe rohkem »
Arv
Arv on üks matemaatika algmõisteid; see hõlmab loendamisel ehk lõplike hulkade võrdlemisel saadava naturaalarvu mõistet ning selle mitmesuguseid üldistusi, sealhulgas täisarv, ratsionaalarv ja kompleksarv.
Uus!!: Burušaski keel ja Arv · Näe rohkem »
Arv (keeleteadus)
Arv ehk nuumerus on morfoloogiline kategooria, mille liikmete ülesanne on eristada üht asja (ainsus) kahest (kaksus) või enamast asjast (mitmus).
Uus!!: Burušaski keel ja Arv (keeleteadus) · Näe rohkem »
Arvsõna
Arvsõna väljendab asjade kvantitatiivseid tunnuseid, põhiliselt arvu või järjekorda ning vastab küsimustele mitu? mitmes? Kirja võib arvsõnu panna kahel viisil – kas sõna või numbriga.
Uus!!: Burušaski keel ja Arvsõna · Näe rohkem »
Arvusüsteem
Arvusüsteem ehk numeratsioonisüsteem on võtete ja sümbolite kogum, mis võimaldab arve ühesel viisil nimetada ja tähistada.
Uus!!: Burušaski keel ja Arvusüsteem · Näe rohkem »
Aspiratsioon
Aspiratsioon ehk hõngus – lühike h-taoline heli, mis vahel esineb helitute sulghäälikute ehk klusiilide järel.
Uus!!: Burušaski keel ja Aspiratsioon · Näe rohkem »
Bön
Bön (tiibeti keeles bon, བོན་) on usund Tiibetis.
Uus!!: Burušaski keel ja Bön · Näe rohkem »
Burušaski keel
Burušaski keel on teadaolevate sugulaskeelteta ehk isoleeritud keel Pakistanis ja Indias.
Uus!!: Burušaski keel ja Burušaski keel · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Burušaski keel ja Eesti keel · Näe rohkem »
Foneem
Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest.
Uus!!: Burušaski keel ja Foneem · Näe rohkem »
Fonoloogia
Fonoloogia (ka foneemika ning fonemaatika) on keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega.
Uus!!: Burušaski keel ja Fonoloogia · Näe rohkem »
Gilgit-Baltistan
Gilgit-Baltistan (varem Põhjaalad) on Pakistani eriterritoorium, mis moodustab osa vaidlusalusest alast Kashmirist.
Uus!!: Burušaski keel ja Gilgit-Baltistan · Näe rohkem »
Grammatiline sugu
Grammatiline sugu ehk sugu on keeleteaduses grammatiline kategooria, mille järgi jaotuvad nimisõnad klassidesse võttes aluseks, milline kuju on nimisõnaga ühilduval sõnal, nagu asesõnal, omadussõnal ja tegusõnal.
Uus!!: Burušaski keel ja Grammatiline sugu · Näe rohkem »
Häälik
Häälik ehk foon on vähim kuuldeliselt eristatav suulise kõne üksus.
Uus!!: Burušaski keel ja Häälik · Näe rohkem »
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Uus!!: Burušaski keel ja Hiina · Näe rohkem »
Hiina-Tiibeti keeled
teised Hiina-Tiibeti keeled on keelkond, kuhu kuuluvad Tiibeti-Birma keeled, hiina keeled, miao-jao keeled ja kami-tai keeled.
Uus!!: Burušaski keel ja Hiina-Tiibeti keeled · Näe rohkem »
Homonüüm
Homonüüm on samakujuline, kuid eri tähendusega sõna (või üldisemalt märk).
Uus!!: Burušaski keel ja Homonüüm · Näe rohkem »
India
Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.
Uus!!: Burušaski keel ja India · Näe rohkem »
Indoeuroopa keeled
Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.
Uus!!: Burušaski keel ja Indoeuroopa keeled · Näe rohkem »
Infiks
Infiks ehk siseliide on morfeem, mida kasutatakse sõnajuure siseselt.
Uus!!: Burušaski keel ja Infiks · Näe rohkem »
Infinitiiv
Infinitiiv (ka tegevusnimi) on verbi ehk tegusõna infiniitne lihtvorm.
Uus!!: Burušaski keel ja Infinitiiv · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Burušaski keel ja Inglise keel · Näe rohkem »
IPA
Ingliskeelne IPA-tabel (2015) IPA (International Phonetic Alphabet) ehk RFT (rahvusvaheline foneetiline tähestik) on märgendusstandard, mis peab tegema võimalikuks kõikide maailma keelte foneetilise transkriptsiooni.
Uus!!: Burušaski keel ja IPA · Näe rohkem »
Isolaatkeel
Isolaatkeel ehk isoleeritud keel on keel, mida pole seni õnnestunud genealoogiliselt liigitada ja mis ei paista ühegi maailma keelega suguluses olevat.
Uus!!: Burušaski keel ja Isolaatkeel · Näe rohkem »
Jammu ja Kashmir
Jammu ja Kashmir oli India põhjapoolseim osariik.
Uus!!: Burušaski keel ja Jammu ja Kashmir · Näe rohkem »
Kaashäälik
Kaashäälik ehk konsonant on häälik, mille hääldamisel tekitatakse kõnekulglas takistus või suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: Burušaski keel ja Kaashäälik · Näe rohkem »
Karachi
Karachi on linn Pakistanis, Sindhi provintsi keskus.
Uus!!: Burušaski keel ja Karachi · Näe rohkem »
Kääne
Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna või nimisõnafraasi süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses.
Uus!!: Burušaski keel ja Kääne · Näe rohkem »
Käskiv kõneviis
Käskiv kõneviis ehk imperatiiv on tegusõna kõneviis, mille ülesanne on väljendada käskimist, keelamist või lubamist ja suunata keegi sedasi mingile tegevusele.
Uus!!: Burušaski keel ja Käskiv kõneviis · Näe rohkem »
Kõneviis
Kõneviis e moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria.
Uus!!: Burušaski keel ja Kõneviis · Näe rohkem »
Keelekontakt
Keelekontaktiks nimetatakse erinevate keelte või keelekujude omavahelise kokkupuute tagajärjel tekkivaid mõjusid nende grammatikas ja sõnavaras.
Uus!!: Burušaski keel ja Keelekontakt · Näe rohkem »
Kesk-Aasia
Kesk-Aasia ÜRO liigituse järgi. Kesk-Aasia lõunaosa on väga mägine. Kesk-Aasia on piirkond Aasia siseosas, hõlmab Venemaa impeeriumi ja Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud Aasia alasid Siberist lõunas.
Uus!!: Burušaski keel ja Kesk-Aasia · Näe rohkem »
Kirjakeel
Kirjakeel on keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil.
Uus!!: Burušaski keel ja Kirjakeel · Näe rohkem »
Ladina kiri
Ladina kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel ladina keele ülesmärkimiseks.
Uus!!: Burušaski keel ja Ladina kiri · Näe rohkem »
Laensõna
Laensõna on teisest keelest laenatud sõna, mis on eesti keeles kohanenud meie keele häälikulise struktuuriga.
Uus!!: Burušaski keel ja Laensõna · Näe rohkem »
Laiend
Laiend on lauses esinevate fraaside peasõnaga alistusseoses olev lause mistahes kõrvalliige, milleks võib olla sihitis, öeldistäide, määrus või täiend, mis täpsustab ning piiritleb fraasi peasõna.
Uus!!: Burušaski keel ja Laiend · Näe rohkem »
Lause
Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.
Uus!!: Burušaski keel ja Lause · Näe rohkem »
Lauselühend
Lauselühend on aluse ja öeldiseta lause moodustaja, mille peasõna on tegusõna käändeline vorm.
Uus!!: Burušaski keel ja Lauselühend · Näe rohkem »
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Uus!!: Burušaski keel ja Leedu keel · Näe rohkem »
Lokatiiv
Lokatiiv (lühend loc) on tegevuse aega või kohta väljendav kääne.
Uus!!: Burušaski keel ja Lokatiiv · Näe rohkem »
Minevik
Minevik on aeg, mis eelneb olevikule, või kõik see, mis on ajas möödunud.
Uus!!: Burušaski keel ja Minevik · Näe rohkem »
Mineviku kesksõna
Mineviku kesksõna ehk mineviku partitsiip on tegusõna käändeline vorm.
Uus!!: Burušaski keel ja Mineviku kesksõna · Näe rohkem »
Mitmus
Mitmus ehk pluural on arvukategooria liige, mis eristab kaht või enamat asja vastandatuna ühele: naised, lauad, vihikud.
Uus!!: Burušaski keel ja Mitmus · Näe rohkem »
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Uus!!: Burušaski keel ja Morfoloogia · Näe rohkem »
Naa-dene keeled
Naa-dene keelte levila enne kontakti eurooplastega Naa-dene keeled on Põhja-Ameerika põliskeeltest koosnev keelkond, kuhu kuuluvad ejaki keel, tlingiti keel ning alamrühmana atapaski keeled (apatši, hupa, kojuko, navaho jt).
Uus!!: Burušaski keel ja Naa-dene keeled · Näe rohkem »
Nasalisatsioon
Nasalisatsioon on koartikulatsiooninähtus, mille puhul nasaali ümbruses olevad häälikud saavad nasaalse värvingu.
Uus!!: Burušaski keel ja Nasalisatsioon · Näe rohkem »
Nimisõna
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Uus!!: Burušaski keel ja Nimisõna · Näe rohkem »
Ninahäälik
Ninahäälikud ehk nasaalid on häälikud, mille tekitamisel on pehme suulagi madalal ja õhk väljub läbi nina.
Uus!!: Burušaski keel ja Ninahäälik · Näe rohkem »
Olevik
Olevik on "nüüd" mineviku ja tuleviku vahel või kõik selles toimuv.
Uus!!: Burušaski keel ja Olevik · Näe rohkem »
Omadussõna
Omadussõna ehk adjektiiv (ladina keeles nomen adiectivum) väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Omadussõnade sõnaliiki kuuluvad sõnad, mida kasutatakse nimisõna või nimisõnafraasi täiendina sellega tähistatud asja omaduse (või ka suhte) märkimiseks, samuti öeldistäitena niisuguse omaduse preditseerimiseks asjale, mida tähistab lause alus.
Uus!!: Burušaski keel ja Omadussõna · Näe rohkem »
Omastav kääne
Omastav kääne ehk genitiiv on grammatiline kääne, millega markeeritakse nimisõna täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat, ning mis vastab küsimustele "kelle?" ja "mille?".
Uus!!: Burušaski keel ja Omastav kääne · Näe rohkem »
Onomatopöa
Onomatopöa ehk helijäljendus (vanakreekakeelsest sõnast ὀνοματοποιία; ὄνομα "nimi" ja ποιέω "ma teen") on kuuldud helide sõnadesse panemine ehk jäljendav väljendamine häälikute abil. Eesti keeles, nagu ka teistes läänemeresoome keeltes, kasutatakse onomatopöad rikkalikult.
Uus!!: Burušaski keel ja Onomatopöa · Näe rohkem »
Pakistan
Veokid Pakistani maanteel Pakistan on riik Aasias.
Uus!!: Burušaski keel ja Pakistan · Näe rohkem »
Pinyin
Diakriitilised märgid toonide märkimiseks Pinyin (拼音 pīnyīn) on hiina keele omaladina transliteratsioon Hiina Rahvavabariigis.
Uus!!: Burušaski keel ja Pinyin · Näe rohkem »
Poolvokaal
Poolvokaal on vokaaliga sarnanevalt hõõrdumiskahinata hääldatav konsonant (näit. j, w sõnades majja, laua).
Uus!!: Burušaski keel ja Poolvokaal · Näe rohkem »
Predikaat
Predikaat on traditsioonilises loogikas see, mida millegi kohta öeldakse; termin propositsioonis, mida öeldakse teise termini (subjekti) kohta ehk omistatakse subjektile ehk preditseeritakse subjekti kohta.
Uus!!: Burušaski keel ja Predikaat · Näe rohkem »
Prefiks
Prefiksid ehk eesliited on morfeemid, mis lisatakse sõna algusse juure või tüve ette.
Uus!!: Burušaski keel ja Prefiks · Näe rohkem »
Rajav kääne
Rajav kääne ehk rajav ehk terminatiiv on kääne, mis väljendab ruumilist, ajalist, vahel ka kvantitatiivset piiri märkivat määrust või täiendit.
Uus!!: Burušaski keel ja Rajav kääne · Näe rohkem »
Rõhk (keeleteadus)
Rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus, mis avaldub sõna teatud silpide hääldamisel.
Uus!!: Burušaski keel ja Rõhk (keeleteadus) · Näe rohkem »
Riigikeel
Riigikeel on keel, mis on riigi või muu territooriumi konstitutsioonis riigikeeleks määratud.
Uus!!: Burušaski keel ja Riigikeel · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Burušaski keel ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sanskriti keel
Sõna ''sanskrit'' devanaagari kirjas ja ladina transliteratsioonis Sanskriti keel ehk sanskrit (lühemalt: saṃskṛtam; sõna-sõnalt 'kokku pandu', 'koostatu'; pikemalt: saṃskṛtā vāk) kuulub india vanade keelte hulka, milles on kirjutatud hinduismi, budismi ja džainismi ajaloolised tekstid.
Uus!!: Burušaski keel ja Sanskriti keel · Näe rohkem »
Süntaks
Süntaks ehk lauseõpetus on grammatika osa, mis käsitleb sõnade ühendamist sõnaühenditeks ja lauseteks.
Uus!!: Burušaski keel ja Süntaks · Näe rohkem »
Sõnajärg
Sõnajärg on sõnade ja fraaside järjekord lauses, üks lause moodustajate süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid.
Uus!!: Burušaski keel ja Sõnajärg · Näe rohkem »
Sibilant
Sibilandid ehk sisihäälikud on kaashäälikud, mille hääldamisel on kuulda iseloomulikku sisisevat heli.
Uus!!: Burušaski keel ja Sibilant · Näe rohkem »
Sihiline tegusõna
Sihiline tegusõna ehk transitiivverb ehk transitiiv ehk sihiline pöördsõna on tegusõna, mis väljendab sihilist tegevust ja toob harilikult endaga lausesse kaasa sihitise.
Uus!!: Burušaski keel ja Sihiline tegusõna · Näe rohkem »
Sihitis
Sihitis ehk objekt ehk grammatiline objekt on lauseliige, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks.
Uus!!: Burušaski keel ja Sihitis · Näe rohkem »
Sihitu tegusõna
Sihitu tegusõna ehk intransitiivne tegusõna ehk intransitiiv ehk sihitu pöördsõna on tegusõna, mis esineb ilma sihitiseta.
Uus!!: Burušaski keel ja Sihitu tegusõna · Näe rohkem »
Sufiks
Sufiksid ehk järelliited on morfeemid, mida lisatakse sõna lõppu juure või tüve järele.
Uus!!: Burušaski keel ja Sufiks · Näe rohkem »
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Uus!!: Burušaski keel ja Täishäälik · Näe rohkem »
Türgi keel
Türgi keel (Türkçe) on turgi keelte oguusi rühma kuuluv keel, Türgi ametlik keel.
Uus!!: Burušaski keel ja Türgi keel · Näe rohkem »
Tegusõna
Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.
Uus!!: Burušaski keel ja Tegusõna · Näe rohkem »
Tegusõna pöördelised vormid
Tegusõna pöördeline vorm ehk finiitvorm ehk finiitne vorm on tegusõna vorm, mis võib esineda lauses iseseisvalt öeldisena ja milles avalduvad tegusõna morfoloogilised kategooriad.
Uus!!: Burušaski keel ja Tegusõna pöördelised vormid · Näe rohkem »
Tiibet
Tiibeti riigi lipp Tiibet (tiibeti བོད་ (Pö, Wylie transliteratsioonis Bod); mongoli Төвд (Tüvd), hiina 西藏 (Xīzàng)) on piirkond Sise-Aasias, tiibetlaste kodumaa.
Uus!!: Burušaski keel ja Tiibet · Näe rohkem »
Tingiv kõneviis
Tingiva kõneviisi ehk konditsionaali põhitähenduseks on märkida sündmuse (või seisundi) irreaalsust vaatlushetkel ja selle episteemilist võimalikkust (esinemise tõenäosust) mingis kujuteldavas situatsioonis („võimalikus maailmas“).
Uus!!: Burušaski keel ja Tingiv kõneviis · Näe rohkem »
Transkriptsioon
Transkriptsioon on ümberkirjutus või ümberkirjutamine (transkribeerimine).
Uus!!: Burušaski keel ja Transkriptsioon · Näe rohkem »
Tremulant
Tremulant ehk värihäälik on konsonant, mille moodustamisel pannakse mingi häälduselund vibreerima.
Uus!!: Burušaski keel ja Tremulant · Näe rohkem »
Tulevik (keeleteadus)
Tulevik on aja kui lause grammatilise kategooria liige, mille puhul lausega väljendatav eelneb tegevusele.
Uus!!: Burušaski keel ja Tulevik (keeleteadus) · Näe rohkem »
Turgi keeled
pisi Turgi keeled on Altai keelterühma kuuluv keelkond, mille keeli kõnelevad põhiliselt Kagu-Euroopas ja Aasias elavad turgi rahvad.
Uus!!: Burušaski keel ja Turgi keeled · Näe rohkem »
Urdu keel
Urdu keel (omanimetus: اردو) on hindustani keele üks kahest standardiseeritud kirjakeelsest vormist.
Uus!!: Burušaski keel ja Urdu keel · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Boorishki, Brushas, Brushias, Burushaski, Burušaki keel, Burušaški keel, Kanjut, Kunjoot, Miśa:ski, Werchikwār.
