Kiiremini kui brauser!
187 suhted: Aadlikonvent, Albert (Riia piiskop), Aleksandra Fjodorovna (Nikolai II abikaasa), Arthur Buxhoevden, Assessor, Audla mõis, Axel Buxhoeveden, Łódź, Łomża kubermang, Äripäev, Brüssel, Bremen, Bremeni peapiiskopkond, Buxhoevedeni Rist, Cannes, Carlos Matthias Ludwig Konstantin Otto von Buxhoeveden, Daugavgrīva kihelkond, Davos, Eestimaa aadlilipkond, Eestimaa kubermang, Eestimaa rüütelkond, Enivere mõis, Friedrich von Buxhoeveden, Gəncə, Haabneeme mõis, Haimre mõis, Hanila kirikumõis, Harjumaa, Helsingi, Hermann I (Saare-Lääne piiskop), Hermann von Buxhövden, Holstein-Gottorp, Jalta, Järvamaa, Jürsi mõis, Johann von Buxhoeveden, Kaarma kihelkond, Kaasani kubermang, Kargi mõis, Kärevere mõis (Türi), Kärla kihelkond, Kõljala mõis, Keila kihelkond, Kellamäe mõis, Kihelkonna, Kihelkonnakohus, Kindralleitnant, Kohtukoda, Koigi mõis, Koikla mõis, ..., Kolleegiuminõunik, Kolonelleitnant, Koluvere, Koluvere mõis, Koluvere piiskopilinnus, Konsistoorium, Konsul (diplomaatia), Krahv, Krasnojarski krai, Kuivastu, Kuivastu mõis, Kullamaa kihelkond, Kumna mõis, Kuressaare, Ladina keel, Lauka mõis, Lääne-Nigula kihelkond, Läänemaa, Lööne mõis, Lihula kihelkond, Lihula mõis, Lihula piiskop, Liivimaa, Liivimaa kubermang, Liivimaa rüütelkond, Lokuta mõis, Lublin, Lublini kubermang, Maarjamaa Risti teenetemärk, Maidla mõis (Kullamaa), Meeskohus, Ministeriaal, Moskva, Muhu kihelkond, Muhu-Suuremõisa mõis, Mullutu mõis, Muratsi mõis, Nõukogude Liit, Neeruti mõis (Kadrina), Nižni Novgorod, Nice, NKVD, Ohukotsu mõis, Oisu mõis, Oriküla mõis, Orkse mõis, Osilia, Otto von Buxhoeveden, Paadla mõis, Paju mõis (Kihelkonna), Palivere mõis, Parun, Pädaste mõis, Põlisaadel, Peterburi, Pioneeriteenistus, Poola, Prääma mõis, Rahvusarhiiv, Randvere mõis, Rannamõisa mõis, Reinhold von Buxhoeveden, Reinhold von Buxhoeveden (surnud 1664), Reopä mõis, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Riiginõunik (Venemaa), Rittmeister, Roobaka mõis, Rootsiküla mõis, Ropp, Saare mõis (Noarootsi), Saare mõis (Pöide), Saare-Lääne piiskop, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa, Saaremaa majandusvalitsus, Saaremaa mäss, Saaremaa rüütelkond, Saksamaa, Sassi mõis, Sääre mõis, Seitsmeaastane sõda, Seljaküla mõis, Senaator, Sipa mõis, Sipa mõis (Lihula), Stiftifoogt, Suure-Kullamaa mõis, Taani, Tagamõisa mõis, Tartu piiskop, Tännassilma mõis, Türi kihelkond, Türi mõis, Türi-Alliku mõis, Tõeline riiginõunik, Tõeline salanõunik, Tõlluste mõis, Thbilisi, Theoderic de Bekeshovede, Tiibadjutant, Tobolsk, Vabadusrist, Vaikna mõis, Vaikse ookeani laevastik, Valjala kihelkond, Vana-Puka mõis, Väike-Kullamaa mõis, Võlla mõis, VELK Saaremaa konsistooriumiringkond, Vene-Rootsi sõda (1808–1809), Venemaa keiser, Venemaa keiserlik merevägi, Venemaa keisririigi senaatorite loend, Venemaa Keisririigi Valitsev Senat, Vennarti mõis, Viimsi mõis, 1163, 1165, 1229, 1248, 1285, 1548, 1557, 1575, 16. veebruar, 1664, 1741, 1745, 1747, 1750, 1811, 1883, 19. oktoober, 1956, 21. august. Laienda indeks (137 rohkem) »
Aadlikonvent
Aadlikonvendiks võidakse nimetada mingi piirkonna aadli üld- või esinduskogu.
Uus!!: Buxhoeveden ja Aadlikonvent · Näe rohkem »
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Uus!!: Buxhoeveden ja Albert (Riia piiskop) · Näe rohkem »
Aleksandra Fjodorovna (Nikolai II abikaasa)
Aleksandra Fjodorovna (vene keeles Александра Феодоровна, enne abiellumist ja õigeusku ristimist Victoria Alix Helena Louise Beatrice von Hessen und bei Rhein; 6. juuni 1872 Darmstadt, Hesseni Suurhertsogiriik, Saksa keisririik – 17. juuli 1918 Jekaterinburg, Venemaa Nõukogude Vabariik) oli Hesseni printsess ning Venemaa Keisririigi viimane keisrinna, keiser Nikolai II abikaasa.
Uus!!: Buxhoeveden ja Aleksandra Fjodorovna (Nikolai II abikaasa) · Näe rohkem »
Arthur Buxhoevden
Peter Eugen Arthur von Buxhoeveden VR I/2 (Saksamaal Peter Eugen Arthur Baron von Buxhoeveden, 16/28. märts 1882 Muratsi mõis Kuressaare kreis Venemaa Keisririik – 27. november 1964 Karlsruhe Saksamaa Liitvabariik) oli Venemaa Keisririigi ja Eesti sõjaväelane (kolonel).
Uus!!: Buxhoeveden ja Arthur Buxhoevden · Näe rohkem »
Assessor
Assessor on kollegiaalse kohtu-, haldus- või kirikuorgani kaasistuja.
Uus!!: Buxhoeveden ja Assessor · Näe rohkem »
Audla mõis
Audla mõis (saksa keeles Hauküll) oli rüütlimõis Saaremaal Pöide kihelkonnas.
Uus!!: Buxhoeveden ja Audla mõis · Näe rohkem »
Axel Buxhoeveden
Parun Axel Buxhoeveden (Alexander Peter Eduard Buxhoeveden; 21. aprill/3. mai 1856 Kuressaare – 16. veebruar 1919 Kuivastu lähedal) oli Saaremaa maamarssal aastail 1905–1919.
Uus!!: Buxhoeveden ja Axel Buxhoeveden · Näe rohkem »
Łódź
Łódź on maakonnaõigustega linn Poolas, Łódźi vojevoodkonna halduskeskus.
Uus!!: Buxhoeveden ja Łódź · Näe rohkem »
Łomża kubermang
Łomża kubermangu asukoht Poola kaardil Łomża kubermang oli Venemaa Keisririigi Kongressi-Poola alal asunud haldusüksus (kubermang).
Uus!!: Buxhoeveden ja Łomża kubermang · Näe rohkem »
Äripäev
Äripäev (lühend: ÄP) on Eesti ajaleht, mis asutati 1989.
Uus!!: Buxhoeveden ja Äripäev · Näe rohkem »
Brüssel
Euroopa Parlamendi hoone La Grand–Place Brüsseli raekoda Brüssel (prantsuse keeles Bruxelles, hollandi keeles Brussel, saksa keeles Brüssel) on de iure Belgia pealinn.
Uus!!: Buxhoeveden ja Brüssel · Näe rohkem »
Bremen
Bremen (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Breemen) on linn Saksamaal, mis moodustab koos Bremerhaveni linnaga iseseisva Bremeni liidumaa.
Uus!!: Buxhoeveden ja Bremen · Näe rohkem »
Bremeni peapiiskopkond
Bremeni peapiiskopkond (ka Hamburg-Bremeni peapiiskopkond, saksa Erzbistum Bremen, mitte segi ajada tänapäevase Hamburgi peapiiskopkonnaga, mis asutati aastal 1994) oli ajalooline katoliiklik piiskopkond (787–1566/1648) ja moodustas Saksa-Rooma riigis aastatel 1180–1648 kirikliku riigi (teiste nimede all aastani 1823), nimega vürstlik Bremeni peapiiskopkond (saksa Erzstift Bremen).
Uus!!: Buxhoeveden ja Bremeni peapiiskopkond · Näe rohkem »
Buxhoevedeni Rist
Buxhoevedeni Rist on Volker von Buxhoevedeni poolt 27. oktoobril 2008 kodanikualgatuse korras asutatud aumärk, mida antakse välja Liivimaa (Riia) piiskopi Albert von Buxhoevedeni (u 1165 – 1229) mälestuseks.
Uus!!: Buxhoeveden ja Buxhoevedeni Rist · Näe rohkem »
Cannes
Cannes on linn Lõuna-Prantsusmaal Vahemere rannikul Provence-Alpes-Côte d'Azuris.
Uus!!: Buxhoeveden ja Cannes · Näe rohkem »
Carlos Matthias Ludwig Konstantin Otto von Buxhoeveden
Parun Karlos Matthias Ludwig Konstantin Otto von Buxhoeveden (14. märts 1856 (ukj) Tartu – 4. august 1935 Brüssel, Belgia) oli Venemaa keisririigi riigitegelane, diplomaat.
Uus!!: Buxhoeveden ja Carlos Matthias Ludwig Konstantin Otto von Buxhoeveden · Näe rohkem »
Daugavgrīva kihelkond
Daugavgrīva kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Dünamünde) oli haldusüksus Riia kreisis Riia kubermangus Riia asehaldurkonnas ja Liivimaa kubermangus Lätimaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Daugavgrīva kihelkond · Näe rohkem »
Davos
Davos on vald Lõuna-Šveitsis Graubündeni kantonis Landwasseri jõe ääres.
Uus!!: Buxhoeveden ja Davos · Näe rohkem »
Eestimaa aadlilipkond
Eestimaa aadlilipkond (rootsi keeles Estländska adelsfanan) oli Eestimaal tegutsenud regulaarväeüksus (aadlilipkond).
Uus!!: Buxhoeveden ja Eestimaa aadlilipkond · Näe rohkem »
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Uus!!: Buxhoeveden ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Uus!!: Buxhoeveden ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Enivere mõis
Enivere mõis (saksa keeles Sternberg) oli poolmõis Martna kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Uus!!: Buxhoeveden ja Enivere mõis · Näe rohkem »
Friedrich von Buxhoeveden
Friedrich von Buxhoeveden Krahv Friedrich Wilhelm von Buxhoevedeni ja tema järeltulijate vapp Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden (4. september 1750 Võlla mõis, Muhu kihelkond – vkj. 23. august 1811 Koluvere loss) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane, krahv aastast 1797, jalaväekindral aastast 1803.
Uus!!: Buxhoeveden ja Friedrich von Buxhoeveden · Näe rohkem »
Gəncə
Gəncə (mööndav Gäncä; varasem venepärane nimekuju oli Gjandža) on linn Aserbaidžaani idaosas.
Uus!!: Buxhoeveden ja Gəncə · Näe rohkem »
Haabneeme mõis
Haabneeme mõis (saksa keeles Habbinem) oli eramõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 29.01.2016).
Uus!!: Buxhoeveden ja Haabneeme mõis · Näe rohkem »
Haimre mõis
Haimre mõis (saksa keeles Heimar) on endine mõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Haimre mõis · Näe rohkem »
Hanila kirikumõis
Hanila kirikumõis (saksa keeles Pastorat Hannehl) oli kirikumõis Hanila kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Hanila kirikumõis · Näe rohkem »
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Uus!!: Buxhoeveden ja Harjumaa · Näe rohkem »
Helsingi
Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.
Uus!!: Buxhoeveden ja Helsingi · Näe rohkem »
Hermann I (Saare-Lääne piiskop)
Hermann I de Bekeshoevede (ka Buxhoeveden, 1230–1285) oli Saare-Lääne piiskop 1262–1285.
Uus!!: Buxhoeveden ja Hermann I (Saare-Lääne piiskop) · Näe rohkem »
Hermann von Buxhövden
Hermann von Buxhövden, Tartu piiskopina Hermann I (1163 – pärast 1248) oli saksa päritolu Liivimaa kirikutegelane ning Lihula ja Tartu piiskopkonna piiskop, Hermann oli nii Tartu piiskopkonna ilmalik maaisand, Saksa-Rooma riigi riigivürst, kui ka vaimulik valitseja.
Uus!!: Buxhoeveden ja Hermann von Buxhövden · Näe rohkem »
Holstein-Gottorp
Holstein-Gottorp või Schleswig-Holstein-Gottorp on historiograafiline nimi, samuti kaasaegne lühinimi Schleswigi ja Holsteini hertsogkondade osadele (tuntud ka kui Hertsoglik Holstein), mida valitsesid Schleswig-Holstein-Gottorpi hertsogid.
Uus!!: Buxhoeveden ja Holstein-Gottorp · Näe rohkem »
Jalta
Jalta on kuurortlinn Ukrainas Krimmi lõunarannikul.
Uus!!: Buxhoeveden ja Jalta · Näe rohkem »
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Uus!!: Buxhoeveden ja Järvamaa · Näe rohkem »
Jürsi mõis
Jürsi (Jursi) mõis (saksa keeles Jührs) oli rüütlimõis Valjala kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Jürsi mõis · Näe rohkem »
Johann von Buxhoeveden
Johann von Buxhoeveden oli Saaremaa stiftifoogt 1527., 1528.
Uus!!: Buxhoeveden ja Johann von Buxhoeveden · Näe rohkem »
Kaarma kihelkond
Kuressaare maakond ehk Saaremaa provints Mellini atlases (1798) Kaarma kirik Kaarma kihelkond (lühend Kaa; saksa keeles Kirchspiel Karmel, Kirchspiel Karmel in Oesel) oli kihelkond Saaremaal Liivimaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Kaarma kihelkond · Näe rohkem »
Kaasani kubermang
Kaasani kubermangu vapp Kaasani kubermang oli Venemaa keisririigi ja Venemaa NFSV haldusüksus (kubermang).
Uus!!: Buxhoeveden ja Kaasani kubermang · Näe rohkem »
Kargi mõis
Kargi mõis (saksa keeles Karky) oli rüütlimõis Jämaja kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Kargi mõis · Näe rohkem »
Kärevere mõis (Türi)
Kärevere mõis (saksa keeles Kerrefer) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 26.01.2016).
Uus!!: Buxhoeveden ja Kärevere mõis (Türi) · Näe rohkem »
Kärla kihelkond
Kärla kirik Kärla kihelkond (lühend Kär; saksa keeles Kirchspiel Kergel in Oesel) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.
Uus!!: Buxhoeveden ja Kärla kihelkond · Näe rohkem »
Kõljala mõis
Kõljala mõisa peahoone (2005) Kõljala mõis (saksa keeles Köljall) oli mõis Saaremaal Püha kihelkonnas, mis jääb nüüdisajal Saaremaa valla territooriumile.
Uus!!: Buxhoeveden ja Kõljala mõis · Näe rohkem »
Keila kihelkond
Keila kirik Keila kihelkond (lühend Kei, saksa keeles Kirchspiel Kegel) on ajalooline kihelkond Lääne-Harju praostkonnas Harjumaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Keila kihelkond · Näe rohkem »
Kellamäe mõis
Kellamäe mõis (saksa keeles Kellamäggi) oli riigimõis Kaarma kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Buxhoeveden ja Kellamäe mõis · Näe rohkem »
Kihelkonna
Kihelkonna on alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas 33 km kaugusel Kuressaarest Kihelkonna lahe ääres.
Uus!!: Buxhoeveden ja Kihelkonna · Näe rohkem »
Kihelkonnakohus
Kihelkonnakohus (saksa keeles Gemeindegericht, Kirchspielgericht) oli 19. sajandil Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangus tegutsenud kohus, mis tegeles talurahva kaebustega ja oli talurahvakohtu üks osa.
Uus!!: Buxhoeveden ja Kihelkonnakohus · Näe rohkem »
Kindralleitnant
Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnandi õlak Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.
Uus!!: Buxhoeveden ja Kindralleitnant · Näe rohkem »
Kohtukoda
Kohtukoda (varasemate nimetustega Ringkonnakohus ja Kohtupalat) oli Eesti apellatsioonikohus asukohaga Tallinnas.
Uus!!: Buxhoeveden ja Kohtukoda · Näe rohkem »
Koigi mõis
Kunagise Koigi mõisa peahoone 2008. aasta jaanuaris Koigi mõis 09.02.2021 Koigi mõis (saksa keeles Koik) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Koigi mõis · Näe rohkem »
Koikla mõis
Koikla mõis (saksa keeles Koiküll) oli rüütlimõis Karja kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Koikla mõis · Näe rohkem »
Kolleegiuminõunik
Kolleegiuminõunik (vene keeles коллежский советник) oli Venemaa keisririigi tsiviilteenistuse VI klassi teenistusaste, mis oli võrdne armee polkovniku ja mereväe 1. järgu kapteni auastmega.
Uus!!: Buxhoeveden ja Kolleegiuminõunik · Näe rohkem »
Kolonelleitnant
Kolonelleitnant on sõjaväeline auaste paljudes maades, sealhulgas Eesti kaitseväes.
Uus!!: Buxhoeveden ja Kolonelleitnant · Näe rohkem »
Koluvere
Koluvere on kahe küla nimi Eestis.
Uus!!: Buxhoeveden ja Koluvere · Näe rohkem »
Koluvere mõis
Koluvere mõis (saksa keeles Schloß Lode) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Lääne-Nigula vallas (vaadatud 10.11.2014).
Uus!!: Buxhoeveden ja Koluvere mõis · Näe rohkem »
Koluvere piiskopilinnus
Koluvere linnus ja vallikraavid Koluvere linnus ja vallikraav Koluvere linnuse sild üle Liivi jõe Koluvere linnuse kivisild Koluvere piiskopilinnus (saksa keeles Lode, Schloß Lode; soome keeles on kasutatud ka Lukkolinna) on Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Risti-Virtsu maantee ääres asuv endine Saare-Lääne piiskopilinnus.
Uus!!: Buxhoeveden ja Koluvere piiskopilinnus · Näe rohkem »
Konsistoorium
Konsistoorium ehk luterlik kirikuvalitsus on kiriku haldus- ja kohtukolleegium, mis koosneb kas ainult vaimulikest või vaimulikest ja ilmikutest (segakonsistoorium).
Uus!!: Buxhoeveden ja Konsistoorium · Näe rohkem »
Konsul (diplomaatia)
Konsul on avalik teenistuja, kes on lähetatud välisriiki oma kodanike huvide kaitseks selles riigis.
Uus!!: Buxhoeveden ja Konsul (diplomaatia) · Näe rohkem »
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Uus!!: Buxhoeveden ja Krahv · Näe rohkem »
Krasnojarski krai
Krasnojarski krai (Красноярский край) on 1. järgu haldusüksus Venemaal Siberi föderaalringkonnas.
Uus!!: Buxhoeveden ja Krasnojarski krai · Näe rohkem »
Kuivastu
Kuivastu (varem ka Kuivaste) on küla Saare maakonnas Muhu vallas.
Uus!!: Buxhoeveden ja Kuivastu · Näe rohkem »
Kuivastu mõis
Kuivastu mõis (saksa keeles Kuiwast) oli rüütlimõis Muhu kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Buxhoeveden ja Kuivastu mõis · Näe rohkem »
Kullamaa kihelkond
Kullamaa kirik Kullamaa kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Goldenbeck, lühend Kul) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Uus!!: Buxhoeveden ja Kullamaa kihelkond · Näe rohkem »
Kumna mõis
Mõisa peahoone Kumna mõis, varem Knoobuse mõis (saksa keeles Kumna) oli rüütlimõis Harjumaal Keila kihelkonnas, tänapäeva Kumna küla lähedal Lääne-Harju vallas Harju maakonnas.
Uus!!: Buxhoeveden ja Kumna mõis · Näe rohkem »
Kuressaare
Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.
Uus!!: Buxhoeveden ja Kuressaare · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Buxhoeveden ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lauka mõis
Lauka mõis (saksa keeles Lauk, ka Lauck) oli Hiiumaal asuva Kõrgessaare mõisa kõrvalmõis Reigi (Roicks) kihelkonnas ajaloolisel Läänemaal (vaadatud 24.01.2016).
Uus!!: Buxhoeveden ja Lauka mõis · Näe rohkem »
Lääne-Nigula kihelkond
Lääne-Nigula kirik Lääne-Nigula kihelkond (lühend LNg; saksa keeles Kirchspiel Poenal) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Uus!!: Buxhoeveden ja Lääne-Nigula kihelkond · Näe rohkem »
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Buxhoeveden ja Läänemaa · Näe rohkem »
Lööne mõis
Lööne mõis oli rüütlimõis Valjala kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Lööne mõis · Näe rohkem »
Lihula kihelkond
Lihula kirik Lihula kihelkond (lühend Lih; saksa keeles Kirchspiel Leal) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Uus!!: Buxhoeveden ja Lihula kihelkond · Näe rohkem »
Lihula mõis
Lihula mõisa härrastemaja Lihula mõis (saksa keeles Schloß Leal) oli mõis Lihula kihelkonnas Läänemaal Lihulas.
Uus!!: Buxhoeveden ja Lihula mõis · Näe rohkem »
Lihula piiskop
Lihula ehk Eestimaa piiskop oli Lihula piiskopkonna pea.
Uus!!: Buxhoeveden ja Lihula piiskop · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Buxhoeveden ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Uus!!: Buxhoeveden ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Lokuta mõis
Lokuta mõis (saksa keeles Tecknal) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Buxhoeveden ja Lokuta mõis · Näe rohkem »
Lublin
Lublin on suurim linn Ida-Poolas, Lublini vojevoodkonna halduskeskus.
Uus!!: Buxhoeveden ja Lublin · Näe rohkem »
Lublini kubermang
Lublini kubermangu asukoht Poola kaardil Lublini kubermang oli Venemaa Keisririigi haldusüksus (kubermang).
Uus!!: Buxhoeveden ja Lublini kubermang · Näe rohkem »
Maarjamaa Risti teenetemärk
Maarjamaa Risti teenetemärgi kett Maarjamaa Risti teenetemärk (inglise keeles Order of the Cross of Terra Mariana, prantsuse keeles Ordre de la Croix de Terra Mariana) on Eesti Vabariigi teenetemärk.
Uus!!: Buxhoeveden ja Maarjamaa Risti teenetemärk · Näe rohkem »
Maidla mõis (Kullamaa)
Maidla mõis, varem Mäemõisa mõis (saksa keeles Tockumbeck) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Maidla mõis (Kullamaa) · Näe rohkem »
Meeskohus
Meeskohus (saksa keeles Manngericht) ehk vasallikohus oli Eestimaal ja Liivimaal tegutsenud kohtuasutus.
Uus!!: Buxhoeveden ja Meeskohus · Näe rohkem »
Ministeriaal
Ministeriaal oli Lääne-Euroopas suurfeodaali teenija, kelle kohustuste hulka võisid kuuluda majandus-, haldus-, sõjalised või õukondlikud küsimused.
Uus!!: Buxhoeveden ja Ministeriaal · Näe rohkem »
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Uus!!: Buxhoeveden ja Moskva · Näe rohkem »
Muhu kihelkond
Muhu kihelkond (lühend Muh; saksa keeles Kirchspiel Mohn (Moon) in Oesel (inseln Mohn)) oli kihelkond Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis, nüüdse Muhu valla alal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Muhu kihelkond · Näe rohkem »
Muhu-Suuremõisa mõis
Muhu-Suuremõisa mõis (saksa keeles Mohn-Großenhof) oli riigimõis Muhu kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Muhu-Suuremõisa mõis · Näe rohkem »
Mullutu mõis
Mullutu mõis (saksa keeles Mullut) oli rüütlimõis Kaarma kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 24.01.2016).
Uus!!: Buxhoeveden ja Mullutu mõis · Näe rohkem »
Muratsi mõis
Muratsi mõis (saksa keeles Murratz) oli rüütlimõis Kaarma kihelkonnas Saaremaal (vaadatud 24.01.2016).
Uus!!: Buxhoeveden ja Muratsi mõis · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Buxhoeveden ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Neeruti mõis (Kadrina)
Neeruti mõisa peahoone Neeruti mõisa allee Neeruti mõis (saksa keeles Buxhöwden, vene keeles Буксгевден) on juugendstiilis peahoonega mõis Lääne-Virumaal Kadrina vallas.
Uus!!: Buxhoeveden ja Neeruti mõis (Kadrina) · Näe rohkem »
Nižni Novgorod
Nižni Novgorod (vene keeles Нижний Новгород 'alumine uus linn' või 'alumine Novgorod') on elanike arvult Venemaa kuues linn, Nižni Novgorodi oblasti keskus.
Uus!!: Buxhoeveden ja Nižni Novgorod · Näe rohkem »
Nice
Nice (oksitaani keeles Nissa (kohalik kirjapilt) ja Niça (ametlik); itaalia ja saksa Nizza (eesti keeles mööndav); itaalia keeles ka Nizza Marittima, ladina Nicaea) on linn Lõuna-Prantsusmaal Vahemere kaldal Prantsuse Rivieras Provence-Alpes-Cote d'Azuri piirkonnas.
Uus!!: Buxhoeveden ja Nice · Näe rohkem »
NKVD
Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (vene keeles Народный комиссариат внутреннихдел СССР), lühend NKVD (vene keeles НКВД СССР NKVD SSSR), oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelevalve-, luure- ning kinnipidamisasutuste valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest vastutanud asutus.
Uus!!: Buxhoeveden ja NKVD · Näe rohkem »
Ohukotsu mõis
Ohukotsu mõis (saksa keeles Odenwald, aastani 1843 Odenkotz) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Ohukotsu mõis · Näe rohkem »
Oisu mõis
Oisu mõis (saksa keeles Oiso) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal (vaadatud 26.01.2016).
Uus!!: Buxhoeveden ja Oisu mõis · Näe rohkem »
Oriküla mõis
Oriküla mõis (saksa keeles Orriküll) oli rüütelkonnamõis Kärla kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Oriküla mõis · Näe rohkem »
Orkse mõis
Orkse mõis (saksa keeles Orks) oli Palivere mõisa kõrvalmõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Orkse mõis · Näe rohkem »
Osilia
Osilia oli 1873.
Uus!!: Buxhoeveden ja Osilia · Näe rohkem »
Otto von Buxhoeveden
Otto von Buxhoeveden (surnud 24. september 1575 Paadla mõis) oli Saaremaa aadlik ja Taani ooberstleitnant.
Uus!!: Buxhoeveden ja Otto von Buxhoeveden · Näe rohkem »
Paadla mõis
Paadla mõis (saksa keeles Padel) oli rüütlimõis Kärla kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Paadla mõis · Näe rohkem »
Paju mõis (Kihelkonna)
Paju mõis, ka Pajumõisa (saksa keeles Pajomois) oli rüütlimõis (fideikomiss) Kihelkonna kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Paju mõis (Kihelkonna) · Näe rohkem »
Palivere mõis
Palivere mõis Palivere mõis (saksa keeles Pallifer) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Palivere mõis · Näe rohkem »
Parun
Parun (ladina keeles baro) on Euroopa aadlitiitel, mis jääb feodaalses hierarhias krahvide ja rüütlite vahele.
Uus!!: Buxhoeveden ja Parun · Näe rohkem »
Pädaste mõis
Pädaste mõisa peahoone Pädaste mõis (saksa keeles Peddast) oli rüütlimõis Muhu kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Pädaste mõis · Näe rohkem »
Põlisaadel
Põlisaadli ehk vana aadli ehk vana-aadli alla arvati need aadlisuguvõsad, kelle esindajate kuulumist rüütliseisusse saab tõestada hiljemalt 14. sajandist.
Uus!!: Buxhoeveden ja Põlisaadel · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Buxhoeveden ja Peterburi · Näe rohkem »
Pioneeriteenistus
Taktikaline tingmärk pisi Pioneeriteenistus (ka pioneerivägi, insenerivägi) on maaväe insenertehniline lahingutoetusrelvaliik (väeliik).
Uus!!: Buxhoeveden ja Pioneeriteenistus · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Buxhoeveden ja Poola · Näe rohkem »
Prääma mõis
Prääma mõis (saksa keeles Bremerfeld) oli rüütlimõis Paide kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Prääma mõis · Näe rohkem »
Rahvusarhiiv
Rahvusarhiivi peahoone Noora Tartus Nooruse 3 Rahvusarhiiv on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, mis alustas tegevust 1.
Uus!!: Buxhoeveden ja Rahvusarhiiv · Näe rohkem »
Randvere mõis
Randvere mõis (saksa keeles Randefer) oli rüütlimõis Kaarma kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Buxhoeveden ja Randvere mõis · Näe rohkem »
Rannamõisa mõis
Rannamõisa mõis on mitme Eesti mõisa nimi.
Uus!!: Buxhoeveden ja Rannamõisa mõis · Näe rohkem »
Reinhold von Buxhoeveden
Reinhold von Buxhoevedeni vapp Koluvere linnusel Reinhold von Buxhoeveden (surnud 1557) oli Saare-Lääne piiskop 1532–1541.
Uus!!: Buxhoeveden ja Reinhold von Buxhoeveden · Näe rohkem »
Reinhold von Buxhoeveden (surnud 1664)
Reinhold von Buxhoeveden (surnud 1664) oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane (rittmeister), Saaremaa maanõunik ning mõisnik Saare- ja Eestimaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Reinhold von Buxhoeveden (surnud 1664) · Näe rohkem »
Reopä mõis
Reopä mõis (saksa keeles Reopa; ka Rõuma mõis) oli Koluvere mõisa karjamõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Reopä mõis · Näe rohkem »
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Uus!!: Buxhoeveden ja Riia peapiiskop · Näe rohkem »
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Uus!!: Buxhoeveden ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »
Riiginõunik (Venemaa)
Riiginõunik (vene keeles статский советник, saksa k. Staatsrat) oli Venemaa V klassi tsiviilteenistuse auaste.
Uus!!: Buxhoeveden ja Riiginõunik (Venemaa) · Näe rohkem »
Rittmeister
"Rittmeister". Autor Juliusz Kossak, 1886 Rittmeister (saksa keeles 'ratsaväeülem') oli eskadroniülema auaste mõne riigi ratsaväes (eelkõige Kesk-Euroopas ja Skandinaavias).
Uus!!: Buxhoeveden ja Rittmeister · Näe rohkem »
Roobaka mõis
Roobaka mõis (saksa keeles Ropaka) oli Saaremaal Karja kihelkonnas asunud rüütlimõis.
Uus!!: Buxhoeveden ja Roobaka mõis · Näe rohkem »
Rootsiküla mõis
Rootsiküla mõis (saksa keeles Rotziküll) oli rüütlimõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Buxhoeveden ja Rootsiküla mõis · Näe rohkem »
Ropp
Roppide vapp Ropp (saksa keeles von der Ropp; ka Roop) oli baltisaksa aadlisuguvõsa, kuhu kuulus ka paruneid.
Uus!!: Buxhoeveden ja Ropp · Näe rohkem »
Saare mõis (Noarootsi)
Saare mõisa härrastemaja, 2009 Saare mõis oli rüütlimõis Noarootsi kihelkonnas.
Uus!!: Buxhoeveden ja Saare mõis (Noarootsi) · Näe rohkem »
Saare mõis (Pöide)
Saare mõis (saksa keeles Holmhof) oli rüütelkonnamõis Pöide kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).
Uus!!: Buxhoeveden ja Saare mõis (Pöide) · Näe rohkem »
Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.
Uus!!: Buxhoeveden ja Saare-Lääne piiskop · Näe rohkem »
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Uus!!: Buxhoeveden ja Saare-Lääne piiskopkond · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Buxhoeveden ja Saaremaa · Näe rohkem »
Saaremaa majandusvalitsus
Saaremaa majandusvalitsus, ka Saaremaa ökonoomiavalitsus (saksa keeles Öselsche Ökonomieverwaltung, vene keeles Эзельское Экономическое Управление), aastani 1783 Saaremaa provintsiaalkantselei, ka Saaremaa maakantselei (saksa keeles Öselsche Provinzialkanzlei, vene keeles Эзельская провинциальная канцелярия) oli aastatel 1684–1841 Saaremaa provintsi majandusasjade juhtimisega tegelenud kroonuasutus.
Uus!!: Buxhoeveden ja Saaremaa majandusvalitsus · Näe rohkem »
Saaremaa mäss
Saaremaa mäss (ka Saaremaa ülestõus) oli Eesti Ajutise Valitsuse ja mõisnikevastane mäss Saare maakonnas 1919.
Uus!!: Buxhoeveden ja Saaremaa mäss · Näe rohkem »
Saaremaa rüütelkond
Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.
Uus!!: Buxhoeveden ja Saaremaa rüütelkond · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Buxhoeveden ja Saksamaa · Näe rohkem »
Sassi mõis
Sassi mõis, ka Kabila mõis (saksa keeles Kabbil)http://www.mois.ee/pikknimk.shtml (vaadatud 15.03.2016) oli rüütlimõis Valjala kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Sassi mõis · Näe rohkem »
Sääre mõis
Sääre mõis (saksa keeles Zerel, vananenud saksakeelne nimi Etzerll) oli rüütlimõis Jämaja kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Sääre mõis · Näe rohkem »
Seitsmeaastane sõda
Seitsmeaastane sõda oli aastail 1756–1763 Euroopas, Põhja-Ameerikas, Indias ja Lääne-Aafrikas peetud sõda, milles osalesid praktiliselt kõik Euroopa olulisemad riigid.
Uus!!: Buxhoeveden ja Seitsmeaastane sõda · Näe rohkem »
Seljaküla mõis
Seljaküla mõis (saksa keeles Sellenküll) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Seljaküla mõis · Näe rohkem »
Senaator
Senaator on isik, kes on valitud valijaskonna poolt senatisse.
Uus!!: Buxhoeveden ja Senaator · Näe rohkem »
Sipa mõis
Sipa mõis (saksa keeles Sipp) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 29.10.2015).
Uus!!: Buxhoeveden ja Sipa mõis · Näe rohkem »
Sipa mõis (Lihula)
Sipa mõis (saksa keeles Sippa) oli Lihula mõisa kõrvalmõis Lihula kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Sipa mõis (Lihula) · Näe rohkem »
Stiftifoogt
Stiftifoogt (saksa keeles Stiftvogt) oli tähtsaim ilmalik võimukandja piiskopkonnas.
Uus!!: Buxhoeveden ja Stiftifoogt · Näe rohkem »
Suure-Kullamaa mõis
Suur(e)-Kullamaa mõis (saksa keeles Groß-Goldenbeck) oli poolmõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Uus!!: Buxhoeveden ja Suure-Kullamaa mõis · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Buxhoeveden ja Taani · Näe rohkem »
Tagamõisa mõis
Tagamõisa mõis (saksa keeles Taggamois) oli riigimõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Tagamõisa mõis · Näe rohkem »
Tartu piiskop
Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.
Uus!!: Buxhoeveden ja Tartu piiskop · Näe rohkem »
Tännassilma mõis
Tännassilma mõis (saksa keeles Tennasilm) oli eramõis Keila kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Tännassilma mõis · Näe rohkem »
Türi kihelkond
Türi kirik Türi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Turgel, lühend Tür) oli ajalooline kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Uus!!: Buxhoeveden ja Türi kihelkond · Näe rohkem »
Türi mõis
Türi mõis (saksa keeles Turgel) oli Türi-Alliku mõisa karjamõis Türi kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Türi mõis · Näe rohkem »
Türi-Alliku mõis
Türi-Alliku mõis (saksa keeles Allenküll) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Türi-Alliku mõis · Näe rohkem »
Tõeline riiginõunik
Tõeline riiginõunik (ka tegelik riiginõunik; vene keeles действительный статский советник) oli Venemaa keisririigi tsiviilteenistuse IV klassi teenistusaste, mis oli võrdne armee kindralmajori ja mereväe kontradmirali auastmega.
Uus!!: Buxhoeveden ja Tõeline riiginõunik · Näe rohkem »
Tõeline salanõunik
Tõeline salanõunik, ka tegelik salanõunik (vene keeles действительный тайный советник) oli Venemaa keisririigi tsiviilteenistuse II klassi teenistusaste, mis oli võrdne armee general en chef'i (vene keeles генерал-аншеф'i; 1763–1796) ja mereväe admirali auastmega.
Uus!!: Buxhoeveden ja Tõeline salanõunik · Näe rohkem »
Tõlluste mõis
Tõlluste mõis ehk Tõlliste mõis (saksa keeles Töllist, varem ka Adries või Arries) oli rüütlimõis Püha kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Tõlluste mõis · Näe rohkem »
Thbilisi
Thbilisi (gruusia omaladinas Tbilisi, ajaloosündmuste kontekstis ka Tiflis) on Gruusia pealinn.
Uus!!: Buxhoeveden ja Thbilisi · Näe rohkem »
Theoderic de Bekeshovede
Theoderic de Bekeshovede (ka Theoderic(h) von Buxhövden, von Buxhoeveden, de Bikeshoved, Theoderic(h) de Raupe, de Raupena, de Rope, de Ropa, von der Ropp) oli Riia piiskopi Alberti vend, Idumea foogt, oma teise venna piiskop Hermanni vasall Ugandis ning de Rope'de (von der Ropp) mõisnikusoo rajaja.
Uus!!: Buxhoeveden ja Theoderic de Bekeshovede · Näe rohkem »
Tiibadjutant
Tiibadjutant (saksa keeles Flügeladjutant, vene keeles Флигель-адъютант) oli sõjaväeline ametikoht.
Uus!!: Buxhoeveden ja Tiibadjutant · Näe rohkem »
Tobolsk
Tobolsk on linn Venemaal Tjumeni oblastis, Tobolski rajooni keskus.
Uus!!: Buxhoeveden ja Tobolsk · Näe rohkem »
Vabadusrist
Eesti Vabadusrist Eesti Vabadusrist (algne ametlik nimi Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäeval 24. veebruaril 1919 iseseisvuse ja vabaduse võitluse teenuste autasuks.
Uus!!: Buxhoeveden ja Vabadusrist · Näe rohkem »
Vaikna mõis
Vaikna mõis (saksa keeles Waikna) oli Koluvere mõisa kõrvalmõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Vaikna mõis · Näe rohkem »
Vaikse ookeani laevastik
Vaikse ookeani laevastiku embleem Venemaa Föderatsiooni Sõjalaevastiku Vaikse ookeani laevastik (vene keeles Тихоокеанский флот ВМФ России, lühend TOF, ka TF) on Venemaa mereväe laevastikukoondis, mille peabaas asub Vladivostokis.
Uus!!: Buxhoeveden ja Vaikse ookeani laevastik · Näe rohkem »
Valjala kihelkond
Valjala kihelkond (lühend Vll; saksa keeles Kirchspiel Wolde in Oesel) oli kihelkond Saaremaal Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis.
Uus!!: Buxhoeveden ja Valjala kihelkond · Näe rohkem »
Vana-Puka mõis
Vana-Puka mõis (saksa keeles Alt-Bockenhof, varem Bockenhof, Buxhövdenshof) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Vana-Puka mõis · Näe rohkem »
Väike-Kullamaa mõis
Väike-Kullamaa mõis (saksa keeles Klein-Goldenbeck) oli Koluvere mõisa kõrvalmõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 18.01.2016).
Uus!!: Buxhoeveden ja Väike-Kullamaa mõis · Näe rohkem »
Võlla mõis
Võlla mõis (saksa keeles Magnusdahl) oli rüütlimõis Muhu kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Uus!!: Buxhoeveden ja Võlla mõis · Näe rohkem »
VELK Saaremaa konsistooriumiringkond
VELK Saaremaa konsistooriumiringkond (saksa keeles Oeselscher Consistorial-Bezirk) oli Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piirkondlik koguduste haldusorgan Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangus Saaremaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja VELK Saaremaa konsistooriumiringkond · Näe rohkem »
Vene-Rootsi sõda (1808–1809)
Vene-Rootsi sõda (1808–1809), tuntud ka kui Soome sõda, oli Venemaa keisririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõda seni Rootsi kuningriigi valduses olnud Soome territooriumi pärast.
Uus!!: Buxhoeveden ja Vene-Rootsi sõda (1808–1809) · Näe rohkem »
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Uus!!: Buxhoeveden ja Venemaa keiser · Näe rohkem »
Venemaa keiserlik merevägi
Venemaa keiserlik laevastik, ka Venemaa keiserlik merevägi (vene Российский императорский флот) oli Venemaa Keisririigi merevägi.
Uus!!: Buxhoeveden ja Venemaa keiserlik merevägi · Näe rohkem »
Venemaa keisririigi senaatorite loend
Venemaa keisririigi Valitseva Senati liikmete loend 1711−1917.
Uus!!: Buxhoeveden ja Venemaa keisririigi senaatorite loend · Näe rohkem »
Venemaa Keisririigi Valitsev Senat
Senati hoone Peterburis (2010) Venemaa Keisririigi Valitsev Senat, aastatel 1726−1730 Kõrgem senat (vene keeles Правительствующий сенат) oli Venemaa keisririigi kõrgeim riigiorgan, mis allus Venemaa keisrile ja keiser ühtlasi valis ka senati liikmed.
Uus!!: Buxhoeveden ja Venemaa Keisririigi Valitsev Senat · Näe rohkem »
Vennarti mõis
Vennarti mõis (saksa keeles Fenieth) oli Paadla mõisa kõrvalmõis Kärla kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Vennarti mõis · Näe rohkem »
Viimsi mõis
Viimsi mõisahoone Viimsi mõisahoone tagakülg Viimsi mõis (saksa keeles Wiems) oli rüütlimõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Buxhoeveden ja Viimsi mõis · Näe rohkem »
1163
1163.
Uus!!: Buxhoeveden ja 1163 · Näe rohkem »
1165
1165.
Uus!!: Buxhoeveden ja 1165 · Näe rohkem »
1229
1229.
Uus!!: Buxhoeveden ja 1229 · Näe rohkem »
1248
1248.
Uus!!: Buxhoeveden ja 1248 · Näe rohkem »
1285
1285.
Uus!!: Buxhoeveden ja 1285 · Näe rohkem »
1548
1548.
Uus!!: Buxhoeveden ja 1548 · Näe rohkem »
1557
1557.
Uus!!: Buxhoeveden ja 1557 · Näe rohkem »
1575
1575.
Uus!!: Buxhoeveden ja 1575 · Näe rohkem »
16. veebruar
16.
Uus!!: Buxhoeveden ja 16. veebruar · Näe rohkem »
1664
1664.
Uus!!: Buxhoeveden ja 1664 · Näe rohkem »
1741
1741.
Uus!!: Buxhoeveden ja 1741 · Näe rohkem »
1745
1745.
Uus!!: Buxhoeveden ja 1745 · Näe rohkem »
1747
1747.
Uus!!: Buxhoeveden ja 1747 · Näe rohkem »
1750
1750.
Uus!!: Buxhoeveden ja 1750 · Näe rohkem »
1811
1811.
Uus!!: Buxhoeveden ja 1811 · Näe rohkem »
1883
1883.
Uus!!: Buxhoeveden ja 1883 · Näe rohkem »
19. oktoober
19.
Uus!!: Buxhoeveden ja 19. oktoober · Näe rohkem »
1956
1956.
Uus!!: Buxhoeveden ja 1956 · Näe rohkem »
21. august
21.
Uus!!: Buxhoeveden ja 21. august · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Bekeshovede, Buxhoevden, Buxhövden, Buxhöwden, Von Buxhoeveden.
