Side

558 suhted: Aadria meri, Aafrika eksarhaat, Aasia, Aëtius, Abbassiidide kalifaat, Adrianoopoli lahing (378), Agapetus I, Akko, Akvitaania hertsogkond, Albaania, Aleksandria, Alemannid, Aleppo, Alexandros (Bütsantsi keiser), Alexios I Komnenos, Alexios II Komnenos, Alexios III Angelos, Alexios IV Angelos, Alföld, Alpid, Altkäemaks, Anastasius I (keiser), Anatoolia, Andronikos I Komnenos, Andronikos II Palaiologos, Andronikos III Palaiologos, Antakya, Antiikaeg, Antiookia patriarhaat, Apenniini poolsaar, Apuulia, Apuulia krahvkond, Aquileia, Araablased, Arcadius, Arhitektuur, Armeenia, Armeenlased, Assüüria, Atika piirkond, Attila, Augustus, Augustus (lisanimi), Autonoomia (filosoofia), Autun, Avaari khaaniriik, Şaydā, İzmir, İzmit, İznik, ..., Bagrationi dünastia, Balkani poolsaar, Bari, Basiilika, Basileios I, Basileios II, Basileus, Bütsants, Bütsantsi keisrite loend, Bütsantsi-Araabia sõjad, Beirut, Berberid, Beyşehiri järv, Bitüünia, Bodeni järv, Bosnia banaat, Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal, Bosporus, Britannia, Bulgaaria, Bulgaarid, Bulgaarlased, Byzantion, Calabria, Cartagena (Hispaania), Clemens III, Clemens V, Clermont-Ferrand, Codex Theodosianus, Constans, Constans II, Constantinus II, Constantinus Suur, Constantius II, Daakia, Dalmaatsia, Damaskus, Despoot, Diocletianus, Dodekaneesid, Dogma, Doktriin, Dominioon, Doonau, Drava, Duklja, Durrës, Dyrrhachiumi lahing (1081), Edessa, Edirne, Egeuse meri, Egeuse saared, Egiptus, Enrico Dandolo, Ephesos, Erzurum, Esimene Bulgaaria tsaaririik, Esimene ristisõda, Eufrat, Eunuhh, Euroopa, Fatimiidid, Fatimiidide kalifaat, Filosoofia, Finantskriis, Frangi riik, Frangid, Frankokraatia, Früügia, Friedrich I Barbarossa, Frigiduse lahing, Gallia, Garnison, Gelibolu poolsaar, Genova, Germaania, Germaanlased, Glagoolitsa, Gooti sõda, Gravitatsiooniline kollaps, Gregorius VII, Gregorius X, Hagia Sophia, Haldusüksus, Hauteville, Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser), Hellenid, Hellenism, Herakleios I, Hertsog, Hispaania, Honorius, Horvaatia ajalugu, Horvaatia kuningriik (keskaegne), Horvaatia liidus Ungariga, Hulagiidid, Humanism, Hunnid, Hunnide impeerium, Idagoodid, Idagootide kuningriik, Idakirik, Igor, Ikonioni sultanaat, Ikonoklasm Bütsantsis, Ikoon, Illüüria, Imperaator, Inflatsioon, Inglismaa kuningas, Innocentius III, Investituuritüli, Iraan, Isaak II Angelos, Itaalia, Itaalia ajalugu, Itaalia katepanikion, Itaalia kuningas, Itaalia kuningriik (keskaegne), Ivan III, Jaroslav Tark, Jeesus, Jeruusalemm, Jeruusalemma kuningas, Jeruusalemma kuningriik, Johannes I Tzimiskes, Johannes II Komnenos, Johannes Philoponos, Julianus (keiser), Justinianus I, Justinianus II, Justinus I, Justinus II, Kalchedoni kirikukogu, Kalifaat, Kapadookia, Karl Suur, Kartaago, Kasaarid, Katalaunia lahing, Kataloonia, Katk, Katoliiklus, Katoliku kirik, Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni, Kaukaasia, Kórinthos, Küpros, Küprose kuningriik, Küprose saar, Kürenaika, Kütahya, Kefalloniá, Keiser, Kesk-Euroopa, Keskaeg, Khaan, Kiiev, Kiievi ja kogu Vene metropoliit, Kiievi metropoolia, Kiievi suurvürst, Kiievi-Vene, Kiliikia, Kiliikia Armeenia kuningriik, Kirikuriik, Kirillitsa, Kleerus, Kodusõda, Kogudus, Kolmas ristisõda, Konstantinoopol, Konstantinoopoli Õigeusu Kirik, Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh, Konstantinoopoli piiramine, Konstantinoopoli piiramine (1453), Konstantinos IV, Konstantinos V, Konstantinos VII, Koptid, Korfu, Korruptsioon, Kosovo lahing, Kreeka tuli, Kreekakatoliku kirik, Kreeta, Kristlus, Ktesiphon, Kuld, Kulminatsioon, Kunst, Kunst (kirjastus), Ladina keisririik, Langobardid, Langobardide kuningriik, Latakia, Lárisa, Lääne-Euroopa, Lääne-Rooma keisririik, Läänegoodid, Lähis-Ida, Lõuna-Itaalia, Lõuna-Kaukaasia, Lõunaslaavlased, Legaat, Leo I (paavst), Leo III (keiser), Leo III (paavst), Leo IV (keiser), Leo V (keiser), Leo VI (keiser), Levant, Limassol, Linnastumine, Liturgia, Loodusfilosoofia, Lothar III (Saksa-Rooma keiser), Maavärin, Magnentius, Majanduskriis, Makedoonia (piirkond), Makedoonia dünastia, Maksusüsteemid, Malta, Malta ordu, Manuel I Komnenos, Manzikerti lahing, Marcianus, Marcus Aurelius, Maritsa, Märts, Möösia, Mehmed II, Mesopotaamia, Messina, Messina väin, Michael I, Michael III, Michael IX Palaiologos, Michael VIII Palaiologos, Misjonär, Moldova, Monarh, Mongolite riik, Monofüsitism, Montenegro, Morea, Morea despootkond, Mosaiik, Moskva suurvürstiriik, Moskva tsaar, Murad I, Murad II, Muslim, Must meri, Napoli, Narses, Neljas ristisõda, Nestoriaanlus, Nikaia, Nikaia I kirikukogu, Nikaia keisririik, Nikephoros I, Nikephoros II Phokas, Nikephoros III Botaneiates, Nikomeedia, Normannid, Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse, Odoaker, Oikumeenia, Oikumeenilised kirikukogud, Oleg, Orhan I, Orjus, Osman I, Osmanid, Osmanite riik, Otranto väin, Paavst, Pagulus, Palaiologosed, Palermo, Palestiina, Palestiina (piirkond), Palgasõdur, Palverännak, Pandeemia, Pannoonia, Pantelleria, Paschalis II, Patriarh, Pärsia Impeerium, Püha maa, Püha Tool, Püreneed, Põhja-Aafrika, Põhja-Itaalia, Peloponnesos, Petšeneegid, Philipp (Saksa kuningas), Philippe II, Phokas, Piacenza, Polovetsid, Poola, Prantsusmaa, Prantsusmaa kuningas, Protektoraat, Pyrrhose võit, Rahandus, Ravenna, Ravenna eksarhaat, Ravenna San Vitale basiilika, Rüütel, Reggio Calabria, Rein, Reliikvia, Rhodose saar, Ristimine, Ristisõdijate riigid, Ristisõjad, Romanos I, Romanos IV Diogenes, Romanos Kauniltlaulja, Romulus Augustulus, Rooma, Rooma keiser, Rooma keisririik, Rooma provintsid, Rooma riik, Rooma-Pärsia sõjad, Roomlaste kuningas, Rumeenia, Rumi seldžukkide sultanaat, Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saladin, Saratseenid, Sardiinia, Sarmaadid, Sassaniidid, Sassaniidide riik, Süüria, Süüria ajalugu, Süürlased, Süleyman bin Kutalmış, Seldžukid, Seldžukkide riik, Senaator, Serbia kuningriik (keskaegne), Serbia suurvürstkond, Serbia tsaaririik, Serbia vürstkond (keskaegne), Serblased, Sevani järv, Siid, Siracusa, Sirmium, Sitsiilia, Sitsiilia ajalugu, Sitsiilia emiraat, Sitsiilia krahvkond, Sitsiilia kuningriik, Skisma, Skopje, Slaavlased, Sofia, Solidus, Sueebid, Sultan, Suur kirikulõhe, Suur rahvasterändamine, Svjatoslav I, Taani, Taranto vürstkond, Türann, Türgi, Türgi sultan, Teema (haldusüksus), Teine Bulgaaria tsaaririik, Teine ristisõda, Templiordu, Teokraatia, Teravili, Tessaalia, Tessaalia piirkond, Tetrarhia, Thbilisi, Theoderich Suur, Theodora Porphyrogennete, Theodosius I, Theodosius II, Theophilos, Thessaloníki, Tiberius II, Tonn, Traakia, Trabzon, Trapezundi keisririik, Tripoli, Tsaar, Tuneesia, Ungari ajalugu, Ungari kuningriik, Ungarlased, Urbanus II, Usund, Vahemere maad, Vahemeri, Valahhia, Valens, Vana-Kreeka, Vana-Makedoonia, Vana-Rooma keisrite loend, Vanakreeka keel, Vandaalid, Vandenõu, Varrak (kirjastus), Vasall, Vasallriik, Vastupaavst, Väike-Aasia, Veneetsia, Veneetsia doodž, Veneetsia vabariik, Viikingid, Vladimir Püha, Volga, Yarmūk, Zadar, Zeno, Zoe Karbonopsina, 10. sajand, 1036, 1054, 1081, 1084, 1092, 11. sajand, 1105, 1112, 1183, 1187, 1299, 1302, 1309, 1312, 1329, 1397, 1399, 1453, 1557, 1917. aasta revolutsioonid Venemaal, 20. august, 3. sajand, 324, 330, 337, 340, 349, 350, 350. aastad, 351, 352, 353, 354, 355, 356, 357, 358, 359, 361, 375, 378, 395, 4. sajand, 400, 401, 406, 409, 451, 452, 474, 491, 534, 537, 541, 542, 550, 6. sajand, 622, 625, 632, 636, 637, 639, 646, 649, 661, 7. sajand, 750, 812, 863, 9. sajand, 907, 941, 965, 968. Laienda indeks (508 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aadria meri

Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Aadria meri · Näe rohkem »

Aafrika eksarhaat

Aafrika eksarhaat aastal 565 Aafrika eksarhaat või (pealinna järgi) Kartaago eksarhaat oli Ida-Rooma keisririigi haldusüksus, mis hõlmas valdusi Vahemere lääneosas ja mida valitses eksarh või asekuningas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Aafrika eksarhaat · Näe rohkem »

Aasia

Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Aasia · Näe rohkem »

Aëtius

Reljeef, millel arvatakse olevat kujutatud Aëtiust Flavius Aëtius (umbes 400 Durostorum (praegu Silistra) – 21. september 454 Ravenna) oli Vana-Rooma väejuht, Katalaunia lahingu võitja.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Aëtius · Näe rohkem »

Abbassiidide kalifaat

Abbassiidide kalifaat ehk Bagdadi kalifaat oli Abbassiidide dünastia poolt valitsetud Kalifaat 750–1258.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Abbassiidide kalifaat · Näe rohkem »

Adrianoopoli lahing (378)

Adrianoopoli lahing peeti 378.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Adrianoopoli lahing (378) · Näe rohkem »

Agapetus I

Agapetus I (ka Agapitus I) oli paavst 535–536.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Agapetus I · Näe rohkem »

Akko

Akko (varem eesti keeles Akka) on linn Iisraeli Põhjaringkonnas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Akko · Näe rohkem »

Akvitaania hertsogkond

Akvitaania hertsogkond (oksitaani Duche d'Aquitània, prantsuse Duché d'Aquitaine) valitses Akvitaania ajaloolist piirkonda, mis laiub tänapäeva Prantsusmaal (mitte segi ajada tänapäeva Prantsuse Akvitaania piirkonnaga, mis on palju väiksem).

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Akvitaania hertsogkond · Näe rohkem »

Albaania

Albaania, ametlikult Albaania Vabariik, on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaare lääneosas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Albaania · Näe rohkem »

Aleksandria

Aleksandria on Egiptuse linn Vahemere rannikul.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Aleksandria · Näe rohkem »

Alemannid

Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Alemannid · Näe rohkem »

Aleppo

Aleppo (varem ka Haleb, ar حلب Ḩalab) on linn Süürias, Ḩalabi provintsi (Muḥāfaẓat Ḥalab) halduskeskus.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Aleppo · Näe rohkem »

Alexandros (Bütsantsi keiser)

Alexandros Porphyrogenitus (kreeka keeles: Αλέξανδρος (Alexandros); u 870  – 6. juuni 913) oli Bütsantsi keiser aastatel 912–913.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Alexandros (Bütsantsi keiser) · Näe rohkem »

Alexios I Komnenos

Alexios I Komnenos (kreeka keeles: Ἀλέξιος Κομνηνός, 1057 – 15. august 1118), ladinapäraselt Alexius I Comnenus, oli Bütsantsi keiser aastatel 1081–1118.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Alexios I Komnenos · Näe rohkem »

Alexios II Komnenos

Alexios II Komnenos (kreeka keeles Αλέξιος Β′ Κομνηνός; ladinapäraselt Alexius II Comnenus; 14. september 1169 – september 1183) oli Bütsantsi keiser aastatel 1180–1183. Alexios tõusis troonile alaealisena, mistõttu juhtisid riiki tegelikult tema lühikese valitsusaja jooksul regendid.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Alexios II Komnenos · Näe rohkem »

Alexios III Angelos

Alexios III Angelos (kreeka keeles Ἀλέξιος Κομνηνός Ἄγγελος (Alexios Komnēnos Angelos); umbes 1153 – 1211) oli Bütsantsi keiser 1195.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Alexios III Angelos · Näe rohkem »

Alexios IV Angelos

Alexios IV Angelos või ladinapäraselt Alexius IV Angelus (kreeka keeles Ἀλέξιος Ἄγγελος; u. 1182 – veebruar 1204) oli Bütsantsi keiser 1203.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Alexios IV Angelos · Näe rohkem »

Alföld

Alföld Ungari riigi piirides Hortobágyi rahvuspargis Alföld (ungari Alföld, Nagyalföld, Nagy Alföld või Nagy-Magyar-Alföld, slovaki Veľká dunajská kotlina, rumeenia Câmpia Tisei või Câmpia de Vest, horvaadi Panonska nizina, serbia Panonska nizija, ukraina Тисо-Дунайська низовина) ehk geograafiliselt Kesk-Doonau tasandik või ajalookultuuriliselt Pannoonia tasandik on rohtlatega stepp, mis hõlmab Ungari lõuna- ja idapoolset territooriumi.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Alföld · Näe rohkem »

Alpid

Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Alpid · Näe rohkem »

Altkäemaks

Altkäemaks ÜRO korruptsioonivastane konventsioon Altkäemaks on tasu ebaseadusliku teo toimepanemise eest.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Altkäemaks · Näe rohkem »

Anastasius I (keiser)

Anastasius I (Imperator Caesar Flavius Anastasius Augustus; kreeka keeles: Ἀναστάσιος – Anastásios; umbes 430 – 9. juuli 518) oli Ida-Rooma keiser 11. aprillist 491 kuni 9. juulini 518, valitsedes seega 27 aastat, 2 kuud ja 28 päeva.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Anastasius I (keiser) · Näe rohkem »

Anatoolia

Anatoolia piiritlus Anatoolia (vanakreeka nimest Άνατολή (sõnast ἀνατολή 'hommikukaar, ida'); türgi keeles Anadolu) on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Anatoolia · Näe rohkem »

Andronikos I Komnenos

Andronikos I Komnenos (kreeka keeles Ἀνδρόνικος Κομνηνός; ladinapäraselt Andronicus I Comnenus; umbes 1118 – 12. september 1185) oli Bütsantsi keiser, kes valitses aastatel 1183–1185 (kaks aastat).

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Andronikos I Komnenos · Näe rohkem »

Andronikos II Palaiologos

Andronikos II Palaiologos (kreeka keeles Ἀνδρόνικος Δούκας Ἄγγελος Κομνηνὸς Παλαιολόγος (Andrónikos Doúkās Ángelos Komnēnós Palaiologos), ladinapäraselt Andronicus II Palaeologus; 25. märts 1259 – 13. veebruar 1332) oli Bütsantsi keiser aastatel 1282–1328.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Andronikos II Palaiologos · Näe rohkem »

Andronikos III Palaiologos

Andronikos III Palaiologos (kreeka keeles Ἀνδρόνικος Δούκας Ἄγγελος Κομνηνός Παλαιολόγος (Andrónikos Doúkās Ángelos Komnēnós Palaiológos), ladinapäraselt Andronicus III Palaeologus; 25. märts 1297 – 15. juuni 1341) oli Bütsantsi keiser aastatel 1328–1341.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Andronikos III Palaiologos · Näe rohkem »

Antakya

Antakya (araabia انطاكية‎ (Anţākīyah)) on linn Türgis, Hatay provintsi keskus.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Antakya · Näe rohkem »

Antiikaeg

Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Antiikaeg · Näe rohkem »

Antiookia patriarhaat

pisi Antiookia patriarhaat (araabia keeles بطريركية أنطاكية وسائر المشرق للرومالأرثوذكس), ametlikult Antiookia Õigeusu Kirik, on üks autokefaalsetest õigeusu kirikutest.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Antiookia patriarhaat · Näe rohkem »

Apenniini poolsaar

Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Apenniini poolsaar on saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Apenniini poolsaar · Näe rohkem »

Apuulia

Apuulia (itaalia Puglia) on maakond Itaalias.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Apuulia · Näe rohkem »

Apuulia krahvkond

Apuulia ja Calabria krahvkond, hiljem Apuulia ja Calabria hertsogkond, oli Guillaume de Hauteville'i poolt aastal 1042 asutatud normannide riik Gargano, Capitanata, Apuulia, Campania ja Vulture territooriumitel.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Apuulia krahvkond · Näe rohkem »

Aquileia

Aquileia basiilika Aquileia (friuli Olee/Olea/Acuilee/Aquilee/Aquilea; veneetsia Aquiłeja/Aquiłegia) on Vana-Rooma linn Itaalias Aadria mere tipus laguunide servas u. 10 km merest Natiso (nüüd Natisone) jõe ääres, mille säng on Rooma aegadest saati mõnevõrra muutunud.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Aquileia · Näe rohkem »

Araablased

Maria Gażycz, "Araablanna" (1889) Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Araablased · Näe rohkem »

Arcadius

Arcadius (Imperator Caesar Divi Theodosi Filius Flavius Arcadius Augustus; kreeka keeles: Ἀρκάδιος, Arkadios; umbes 377 – 1. mai 408 Konstantinoopol) oli Ida-Rooma keiser 16. jaanuarist 383 kuni 1. maini 408.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Arcadius · Näe rohkem »

Arhitektuur

Tartu Ülikooli klassitsistlik peahoone Paul Klee, "Värviline arhitektuur" (1917) Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreeka sõnast architektōn 'ehitusmeister') ehk ehituskunst on ehitiste ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Arhitektuur · Näe rohkem »

Armeenia

Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Armeenia · Näe rohkem »

Armeenlased

1 000 + Armeenlased (armeenia keeles haj) on rahvas Armeenia mägismaal, Armeenia Vabariigi põlisasukad.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Armeenlased · Näe rohkem »

Assüüria

Assüüria on ajalooline piirkond Mesopotaamia põhjaosas Tigrise jõe ülemjooksul tänapäeva Põhja-Iraagi aladel.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Assüüria · Näe rohkem »

Atika piirkond

Atika piirkond on 1. järgu haldusüksus (piirkond) Kreeka keskosas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Atika piirkond · Näe rohkem »

Attila

Eugène Delacroix' maal (1843–1847) Attila (gooti keeles tähendab isakest, saksa Etzel, vanapõhja Atli või Atle, kutsutud ka Jumala vitsaks; umbes 406–453) oli hunnide hõimuliidu juht 434–453 (algul koos vend Bledaga, aastast 445, pärast venna tapmist, üksi).

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Attila · Näe rohkem »

Augustus

Augustus (Imperator Caesar Divi filius Augustus; sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); varem Octavianus; 23. september 63 eKr – 19. august 14 pKr) oli Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Augustus · Näe rohkem »

Augustus (lisanimi)

Augustus (ladina keeles 'suursugune') oli Rooma keisrite lisanimi, hiljem sai sellest imperaatori ehk tseesari sünonüüm, näiteks Otto I puhul.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Augustus (lisanimi) · Näe rohkem »

Autonoomia (filosoofia)

Autonoomia on isiku võime ja võimalus omada võimu oma tegude üle ning kujundada oma elu vastavalt omaenda põhjenditele ja motiividele.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Autonoomia (filosoofia) · Näe rohkem »

Autun

Autun on asula Ida-Prantsusmaal Bourgogne-Franche-Comté piirkonnas Saône-et-Loire'i departemangus.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Autun · Näe rohkem »

Avaari khaaniriik

Avaari khaaniriik oli nomaadidest turgi rahvaste konföderatsioon, mis rajati Pannoonia tasandiku piirkonnas aastal 567 avaaride poolt ja kestis aastani 804.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Avaari khaaniriik · Näe rohkem »

Şaydā

Şaydā on linn Liibanonis, Lõuna-Liibanoni kubernerkonna keskus.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Şaydā · Näe rohkem »

İzmir

İzmir on linn Türgi lääneosas ja suuruselt kolmas linn Türgis, ta on İzmiri provintsi pealinn.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja İzmir · Näe rohkem »

İzmit

İzmit (türgi keeles ka Kocaeli) on linn Türgi lääneosas Marmara mere İzmiti lahe kaldal, Kocaeli provintsi halduskeskus.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja İzmit · Näe rohkem »

İznik

İznik on linn ja ringkond Bursa provintsis Türgis.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja İznik · Näe rohkem »

Bagrationi dünastia

Bagrationi dünastia (ბაგრატიონი) on Gruusia valitsejasugu, maailma üks vanimaid kuninglikke dünastiaid.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Bagrationi dünastia · Näe rohkem »

Balkani poolsaar

Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Balkani poolsaar · Näe rohkem »

Bari

Bari on sadamalinn Itaalias, Apuulia maakonna ja Bari suurlinnapiirkonna halduskeskus.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Bari · Näe rohkem »

Basiilika

Salzburgi toomkirik järgib algse basiilika konstruktsioone Niguliste kirik Tallinnas on hoone tüübilt basiilika Basiilika põhiplaan Basiilika San Piero a Grado Pisa lähedal, 10. saj Basiilika (kreeka stoa basilikē 'kuninglik koda') on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotatud hoone tüüp, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea ehk valgmiku.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Basiilika · Näe rohkem »

Basileios I

Basileios I Makedoonlane (kreeka keeles: Βασίλειος ὁ Μακεδών (Basíleios ō Makedṓn); 811 – 29. august 886) oli Bütsantsi keiser aastatel 867–886.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Basileios I · Näe rohkem »

Basileios II

Basileios II (958 – 15. detsember 1025), hüüdnimega Bulgaarlastetapja, oli Bütsantsi keiser vahemikus 10. jaanuar 976 – 15. detsember 1025.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Basileios II · Näe rohkem »

Basileus

Basileus oli Vana-Kreeka maakonnajuht.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Basileus · Näe rohkem »

Bütsants

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Bütsants · Näe rohkem »

Bütsantsi keisrite loend

Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Bütsantsi keisrite loend · Näe rohkem »

Bütsantsi-Araabia sõjad

Kreeka tuld kasutas Bütsantsi laevastik esmakordselt Bütsantsi-Araabia sõdade ajal Bütsantsi-Araabia sõjad olid Bütsantsi ja peamiselt Araabia muslimite vahel peetud sõjad, mis toimusid 7. sajandi ja 11. sajandi vahel.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Bütsantsi-Araabia sõjad · Näe rohkem »

Beirut

Beirut on Liibanoni pealinn.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Beirut · Näe rohkem »

Berberid

Maroko berber Berberid on rahvas Põhja-Aafrikas, lääne pool Niiluse jõge.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Berberid · Näe rohkem »

Beyşehiri järv

Satelliidifoto järvest. Vaade Beyşehiri linnale. Beyşehiri järv (türgi Beyşehir Gölü) on järv Türgis Tauruse lääneosas Isparta ja Konya provintsis.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Beyşehiri järv · Näe rohkem »

Bitüünia

Bitüünia oli vanaaja maakond ja riik Väike-Aasia loodeosas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Bitüünia · Näe rohkem »

Bodeni järv

Bodeni järv satelliidifotol Vaade Bodeni järvele Bregenzis Bodeni järv ehk Boden (saksa keeles Bodensee, mitteametlikult ka Schwäbisches Meer) on järv Saksamaa, Šveitsi ja Austria piiril.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Bodeni järv · Näe rohkem »

Bosnia banaat

Bosnia banaat (bosnia keeles Banovina Bosna / Босɖɴскɖ бɖɴоvнɴɖ) oli keskaegne riik, mis hõlmas enamuse sellest, mis nüüd on Bosnia ja Hertsegoviina, samuti Dalmaatsia, Serbia ja Montenegro osi.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Bosnia banaat · Näe rohkem »

Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal

Järgnev on Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal, eriti pärast Illüüria ja Rooma perioodi ja enne Osmanite perioodi.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal · Näe rohkem »

Bosporus

Bosporus Bosporus (vanakreeka Βόσπορος Bosporos, sõnadest βοῦς 'härg' ja πόρος 'koolmekoht, väin'; türgi İstanbul Boğazı) on väin, mis eraldab Euroopat Aasiast ja ühendab Marmara merd Musta merega.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Bosporus · Näe rohkem »

Britannia

Britannia on muistne ühisnimi Inglismaa, Walesi ja Šotimaa kohta.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Britannia · Näe rohkem »

Bulgaaria

Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Bulgaaria · Näe rohkem »

Bulgaarid

Bulgaarid olid turgi hõimud.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Bulgaarid · Näe rohkem »

Bulgaarlased

Kuulsaid bulgaarlasi Bulgaarlaste diasporaa Bulgaarlased (endanimetus българи) on lõunaslaavi rahvas Balkanil, Bulgaaria põhirahvus.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Bulgaarlased · Näe rohkem »

Byzantion

Linna asukoht Byzantion oli Bosporuse väina Euroopa-poolsele kaldale rajatud Vana-Kreeka linn, millest hiljem sai Konstantinoopol.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Byzantion · Näe rohkem »

Calabria

Calabria ehk Kalaabria ehk Enotria (tõlkes "veinitegijate maa") on maakond Lõuna-Itaalias, mis moodustab Apenniini poolsaare "kinga" ninaosa Napolist lõuna pool.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Calabria · Näe rohkem »

Cartagena (Hispaania)

Cartagena on sadamalinn Hispaanias Murcia autonoomses piirkonnas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Cartagena (Hispaania) · Näe rohkem »

Clemens III

Clemens III (Paolo Scolari, ka Paolino Scolari; 1130 ? – 27. märts 1191) oli paavst 1187–1191.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Clemens III · Näe rohkem »

Clemens V

Clemens V (Bertrand de Got, ka Bertrand de Gout, Bertrand de Goult, Bertrand de Gouth, Bertrand de Gotto, Bertrand de Goth, Bertrand de Guto või Ramondo del Gotto; 1264 – 20. aprill 1314) oli paavst 1305–1314.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Clemens V · Näe rohkem »

Clermont-Ferrand

Clermont-Ferrand on linn Prantsusmaal, Puy-de-Dôme'i departemangu ja endise Auvergne'i piirkonna keskus.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Clermont-Ferrand · Näe rohkem »

Codex Theodosianus

Theodosius II kuju Louvre'is "Codex Theodosianus" (ee "Theodosiuse koodeks") oli esimene ametlik konstitutsioonide kogumik Rooma impeeriumi seadustest alates 312.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Codex Theodosianus · Näe rohkem »

Constans

Keiser Constansi marmorbüst Constans (täisnimega Flavius Julius Constans; 320/323 – veebruar 350) oli Vana-Rooma keiser aastatel 337–350.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Constans · Näe rohkem »

Constans II

Constans II või kreekapäraselt Konstans II (kreeka keeles: Κώνστας; 7. november 630 – 15. juuli 668) oli Bütsantsi keiser 641.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Constans II · Näe rohkem »

Constantinus II

Constantinus II (täisnimega Flavius Claudius Constantinus; 316 Arles – 340 Aquileia) oli Vana-Rooma keiser aastatel 337–340.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Constantinus II · Näe rohkem »

Constantinus Suur

Constantinus I Suur (ladina keeles Constantinus I Maximus; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; 27. veebruar 272 Naissus – 22. mai 337 Ankyronis) oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima. Katoliku, õigeusu, luteri ja armeenia kirik tähistavad 22. maid tema mälestuspäevana. H. G. Wells võrdles teda tema maailmaajaloo rolli poolest Aleksander Suure ja Julius Caesariga.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Constantinus Suur · Näe rohkem »

Constantius II

Constantius II pildiga kuldmünt Constantius II (kreekapäraselt Konstantios; täisnimega Flavius Julius Constantius; 7. august 317 Sirmium – 3. november 361 Tarsuse lähistel) oli Vana-Rooma keiser aastatel 337–361.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Constantius II · Näe rohkem »

Daakia

Daakia (ladina keeles Dacia) oli vanaaja maa, mis Rooma keisririigi ajal piirnes Tisza jõega läänes, Doonau alamjooksuga lõunas, Dnestri (või Pruti) jõega idas ning Karpaatidega põhjas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Daakia · Näe rohkem »

Dalmaatsia

Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Dalmaatsia · Näe rohkem »

Damaskus

Damaskus on Süüria pealinn.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Damaskus · Näe rohkem »

Despoot

Despoot on rooma tiitel, üldtähendusega isand.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Despoot · Näe rohkem »

Diocletianus

Diolectianuse pea Istanbuli arheoloogiamuuseumis Diocletianus (Imperator Caesar Caius Marcus Aurelius Numerius Diocletianus Augustus); sünninimi Diocles; (22. detsember 245 – 3. detsember 313) oli Vana-Rooma keiser 20. novembrist 283 kuni 1. maini 305.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Diocletianus · Näe rohkem »

Dodekaneesid

thumb Dodekaneesid on Kreeka saarestik Lõuna-Sporaadides Egeuse meres.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Dodekaneesid · Näe rohkem »

Dogma

Dogma on religioonis väide, milles ei kahelda, mida usutakse.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Dogma · Näe rohkem »

Doktriin

Doktriin (ladina keeles doctrina õpetus, juhtmõte) on vaadete, printsiipide, uskumiste, teaduslike, poliitiliste ja filosoofiliste tõekspidamiste süsteem, juhiste kogum, mis väljendab võimul olijate praktilise tegevuse põhisuundi ja pürgimusi.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Doktriin · Näe rohkem »

Dominioon

Victoria krooni alla kuuluva Briti impeeriumi kaart koos motoga "Meie impeerium on ulatuslikum kui eales varem" Dominioon oli osaliselt sõltumatu Briti impeeriumisse kuuluv riik (enamasti emamaa Suurbritannia endine koloonia).

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Dominioon · Näe rohkem »

Doonau

Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Doonau · Näe rohkem »

Drava

Drava (sloveeni, horvaadi; saksa Drau, ungari Dráva) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Drava · Näe rohkem »

Duklja

Duklja (montenegro keeles Дукља), ka Doclea või Diocleia (kreeka keeles Διοκλεία Diokleia), oli päriliku maaga keskaegne riik, mis hõlmas umbes tänapäeva Kagu-Montenegro territooriumid Kotorist läänes Bojana jõeni idas ning Zeta ja Morača jõgede läteteni põhjas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Duklja · Näe rohkem »

Durrës

Vaade Durrësile õhust Durrës on Albaania peamine sadamalinn, Durrësi maakonna halduskeskus.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Durrës · Näe rohkem »

Dyrrhachiumi lahing (1081)

Dyrrhachiumi lahing oli lahing 18.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Dyrrhachiumi lahing (1081) · Näe rohkem »

Edessa

Edessa (kreeka Έδεσσα, аrmeenia Եդեսիա,:Edesija) oli linn Ülem-Mesopotaamias, tänapäeva Lõuna-Türgis, Urfa ehk Şanlıurfa kohal.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Edessa · Näe rohkem »

Edirne

Edirne (varem Adrianoopol) on linn Ida-Traakias (Türgi Euroopa-osas), Kreeka ja Bulgaaria piiri lähedal.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Edirne · Näe rohkem »

Egeuse meri

Satelliidipilt Egeuse merest Veealune vulkaan Egeuse meres Egeuse meri on Vahemere osa, piiratud Balkani poolsaarega läänes ja põhjas, Väike-Aasia poolsaarega idas ja Kreetaga lõunas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Egeuse meri · Näe rohkem »

Egeuse saared

Egeuse saared (kreeka keeles Νησιά Αιγαίου(Nisiá Aigaíou); türgi keeles Ege Adaları) on Egeuse meres asuvate saarte rühm Kreeka mandriosast idas ja Türgist lääne pool.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Egeuse saared · Näe rohkem »

Egiptus

Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Egiptus · Näe rohkem »

Enrico Dandolo

Enrico Dandolo (ladina Henricus Dandulus; umbes 1107 Veneetsia – 21. juuni 1205 Konstantinoopol) oli Veneetsia doodž 1192–1205.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Enrico Dandolo · Näe rohkem »

Ephesos

Celsuse raamatukogu varemed Artemise templi illustratsioon Ephesos ehk Efesos oli Vana-Kreeka linn, mis asus Väike-Aasia poolsaare edelaosas, Egeuse mere idarannikul.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Ephesos · Näe rohkem »

Erzurum

Erzurum (armeenia Կարին (Karin)) on linn Türgis Ida-Anatoolia piirkonnas, Erzurumi provintsi keskus.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Erzurum · Näe rohkem »

Esimene Bulgaaria tsaaririik

Esimene Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Първo българско царство) on historiograafiline mõiste umbes 681.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Esimene Bulgaaria tsaaririik · Näe rohkem »

Esimene ristisõda

Esimene ristisõda toimus aastatel 1096–1099, eesmärgiga moslemitest seldžukkide väljatõrjumine pühalt maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Esimene ristisõda · Näe rohkem »

Eufrat

Eufrati ja Tigrise jõgi, mis suubuvad Pärsia lahte Eufrat (kurdi Çemê Feratê, türgi Fırat, araabia الفرات (Al-Furāt)) on jõgi Edela-Aasias, kogupikkus umbes 2800 km.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Eufrat · Näe rohkem »

Eunuhh

Eunuhh (kreeka keeles 'voodivalvur') on kohimees, kohitsetud haaremivalvur.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Eunuhh · Näe rohkem »

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Euroopa · Näe rohkem »

Fatimiidid

Fatimiidide kalifaadi suurim ulatus aastal 969 Fatimiidid ehk Fatimiidide dünastia oli Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas aastatel 909–1171 Fatimiidide kalifaati valitsenud dünastia.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Fatimiidid · Näe rohkem »

Fatimiidide kalifaat

Fatimiidide kalifaat oli Fatimiidide dünastia poolt aastatel 909–1171 valitsetud kalifaat Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Fatimiidide kalifaat · Näe rohkem »

Filosoofia

Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Filosoofia · Näe rohkem »

Finantskriis

Finantskriis ehk rahanduskriis on olukord, milles.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Finantskriis · Näe rohkem »

Frangi riik

Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Frangi riik · Näe rohkem »

Frangid

Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Frangid · Näe rohkem »

Frankokraatia

Frankokraatia (kreeka Φραγκοκρατία) ehk Latinokraatia (kreeka Λατινοκρατία); Veneetsia võimu all olnud Kreeka alade puhul ka Venetokraatia (Βενετοκρατία (Venetokratia) või Ενετοκρατία (Enetokratia)) on Neljandale ristisõjale järgnenud periood Kreeka ajaloos, mil peamiselt prantsuse ja itaalia päritolu ristisõdijad jagasid Bütsantsi mitmeks väiksemaks riigiks (Partitio terrarum imperii Romaniae).

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Frankokraatia · Näe rohkem »

Früügia

Früügia oli vanaaja maakond ja kuningriik Väike-Aasia loodeosas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Früügia · Näe rohkem »

Friedrich I Barbarossa

Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Friedrich I Barbarossa · Näe rohkem »

Frigiduse lahing

Frigiduse lahing oli lahing Lääne-Rooma valitseja Eugeniuse ja Ida-Rooma keisri Theodosius I vahel.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Frigiduse lahing · Näe rohkem »

Gallia

Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Gallia · Näe rohkem »

Garnison

Garnison on ühe asula või ka muudes määratud piirides alaliselt või ajutiselt paiknevatest väeüksustest, sõjaväeasutustest, sõjaväeliselt korrastatud struktuuriüksustest ja üksikutest sõjaväelastest garnisoniteenistuse (vahiteenistuse) läbiviimiseks moodustatud territoriaal-administratiivne väegrupp.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Garnison · Näe rohkem »

Gelibolu poolsaar

Gallipoli (türgi Gelibolu Yarımadası; kreeka Καλλίπολη ("ilus keel")) on poolsaar Türgi-Traakias, Türgi Euroopa osas, Egeuse merest läänes ja Dardanellidest idas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Gelibolu poolsaar · Näe rohkem »

Genova

Genova (ka Genua, ladina keeles Genua) on sadamalinn Itaalias Liguuria maakonnas, città metropolitana di Genova halduskeskus.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Genova · Näe rohkem »

Germaania

Rooma impeerium ja Magna Germania. Germaania on piirkond Reini ja Skandinaavia vahel, mis on saanud nime Rooma ajaloolase Tacituse kirjutatud kroonika järgi.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Germaania · Näe rohkem »

Germaanlased

Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Germaanlased · Näe rohkem »

Glagoolitsa

Meieisapalve glagoolitsas: ümar-, kandilises ja kursiivkirjaviisis Glagoolitsa kiri (ⰳⰾⰰⰳⱁⰾⰹⱌⰰ glagoolitsa) on vanim teadaolev slaavi tähestik.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Glagoolitsa · Näe rohkem »

Gooti sõda

Gooti sõda Ida-Rooma riigi ja Idagootide kuningriigi vahel peeti aastatel 535–554 Itaalias, Dalmaatsias, Sardiinias, Sitsiilias ja Korsikal.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Gooti sõda · Näe rohkem »

Gravitatsiooniline kollaps

Kollaps on kokkulangemine iseenda raskuse all.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Gravitatsiooniline kollaps · Näe rohkem »

Gregorius VII

Gregorius VII (Ildebrando, ka Ildebrando Aldobrandeschi da Soana, Hiltrapandus, Dhiltbrandus, Hellebrand; Saksa, Inglise ja Prantsuse ajalookirjutuses Hildebrand; 1020 ? – 25. mai 1085) oli paavst aastatel 1073–1085.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Gregorius VII · Näe rohkem »

Gregorius X

Gregorius X (Tedaldo Visconti, ka Tebaldo Visconti või Teobaldo Visconti; 1210 – 10. jaanuar 1276) oli paavst 1271–1276.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Gregorius X · Näe rohkem »

Hagia Sophia

Istanbuli Hagia Sophia Istanbuli Hagia Sophia Irene Hagia Sophia on endine õigeusu kirik, vahepeal aastail 1204–1261 katoliku kirik, hiljem aastail 1453–1931 mošee ja alates 1935.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Hagia Sophia · Näe rohkem »

Haldusüksus

Haldusüksus ehk administratiivüksus on haldusjaotusel põhinev, seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Haldusüksus · Näe rohkem »

Hauteville

Hauteville perekonna vapp Hauteville perekond (prantsuse: Maison de Hauteville, itaalia: Casa d'Altavilla, sitsiilia: Casa d'Autavilla) oli väike suursugune normanni perekond Cotentinist, mis tõusis Euroopas, Aasias ja Aafrikas esile oma vallutuste kaudu Vahemerel, eriti Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Hauteville · Näe rohkem »

Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)

Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Hellenid

Helleniteks (Έλληνες) nimetati algul üht Põhja-Kreeka hõimu, hiljem kõiki kreeka hõime.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Hellenid · Näe rohkem »

Hellenism

Hellenism on kultuuriperiood Aleksander Suure surmast 323 eKr kuni Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla 30 eKr.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Hellenism · Näe rohkem »

Herakleios I

Herakleios I (ladina Flavius Heraclius Augustus; kreeka keeles Φλάβιος Ἡράκλειος (umbes 575 – 11. veebruar 641) oli Bütsantsi keiser (Ida-Rooma keiser) 5. oktoobrist 610 kuni surmani 11. veebruaril 641, esimene Herakleiose dünastia keisritest. Ta oli üks tähtsamaid ja silmapaistvamaid Bütsantsi valitsejaid. Teda võib pidada viimaseks hilisantiigi valitsejaks ning esimeseks keskmise Bütsantsi riigi keisriks. Tema rajatud Herakleiose dünastia kestis 711. aastani. Herakleios oli sunnitud sõdima algul Pärsiaga (Sassaniidide riigiga), hiljem araablastega. Tema valitsusaja üks olulisemaid pärandeid oli kreeka keele muutmine ladina keele asemel keisririigi ametlikuks keeleks.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Herakleios I · Näe rohkem »

Hertsog

Inglise hertsogi kroon heraldikas Hertsog on vürstist kõrgem ja suurhertsogist madalam valitseja- või aadlitiitel.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Hertsog · Näe rohkem »

Hispaania

Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Hispaania · Näe rohkem »

Honorius

Honorius (Imperator Caesar Divi Theodosii Flavius Honorius Augustus, 384 –423) oli Lääne-Rooma keiser 395 – 423.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Honorius · Näe rohkem »

Horvaatia ajalugu

Horvaatia 21. sajandil Käesolevas artiklis antakse ülevaade Horvaatia alade ajaloost.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Horvaatia ajalugu · Näe rohkem »

Horvaatia kuningriik (keskaegne)

Horvaatia kuningriik (ladina: Regnum Croatiae; horvaadi: Kraljevina Hrvatska, Hrvatsko Kraljevstvo) oli keskaegne kuningriik Kesk-Euroopas, koosnedes enamasti sellest, mis praegu on Horvaatia (ilma enamuse Istriata ja mõne Dalmaatsia rannikulinnata), samuti tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviina osadest.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »

Horvaatia liidus Ungariga

Horvaatia kuningriik (ladina: Regnum Croatiae; horvaadi: Hrvatsko kraljevstvo või Kraljevina Hrvatska) astus pärast Trpimirovićite ja Svetoslavićite dünastiatest kuningate valitsemist ja pärimiskriisi pärast kuningas Dmitar Zvonimiri surma aastal 1102 liitu Ungari kuningriigiga.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Horvaatia liidus Ungariga · Näe rohkem »

Hulagiidid

Hulagiidide dünastia ehk Ilkhaniidide dünastia oli mongolite dünastia, mis valitses suurtel aladel Lähis-Idas aastatel 1256–1355 mongolite riigi lagunemisel tekkinud riiki, mille teine nimi oli ka Ilkhanaat.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Hulagiidid · Näe rohkem »

Humanism

Humanism (ladina keeles hūmānitās – 'inimlik') on humaanselt vooruslik inimese ja inimsuse väärtustamine.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Humanism · Näe rohkem »

Hunnid

Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Hunnid · Näe rohkem »

Hunnide impeerium

Hunnide impeerium oli hunnide hõimuliidu juhi Attila poolt aastatel 434–453 loodud riik.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Hunnide impeerium · Näe rohkem »

Idagoodid

Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Idagoodid · Näe rohkem »

Idagootide kuningriik

Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastastatel 493–553.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Idagootide kuningriik · Näe rohkem »

Idakirik

Idakirik (ka idakristlus) on üks kahest kristluse põhiharust, koondnimetus kõigile Euroopast ida pool tekkinud ja arenenud kristlikele kirikutele.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Idakirik · Näe rohkem »

Igor

Igor (ukraina keeles Ігор Рюрикович, ka Ingvar ja Inge; enne 879. – 945) oli Kiievi suurvürst alates 912 või 922.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Igor · Näe rohkem »

Ikonioni sultanaat

Ikonioni sultanaat (ka Κοnуа sultanaat) oli riik Väike-Aasias 11.–14. sajandil.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Ikonioni sultanaat · Näe rohkem »

Ikonoklasm Bütsantsis

Bütsantsi ikonoklasm (kreeka keeles Εικονομαχία Eikonomachía, sõna-sõnalt 'võitlus piltidega', 'ikoonisõda') ehk pilditüli hõlmab kaks perioodi Bütsantsi keisririigi ajaloos, mil riik ja kirik vaidlustasid ja keelasid religioonis pühaks tunnistatud isikute kujutiste – ikoonide – kasutamise nii kirikus kui ka keiserlikus riigiaparaadis.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Ikonoklasm Bütsantsis · Näe rohkem »

Ikoon

Vladimiri Jumalaema ikoon. 12. saj. Tretjakovi galerii, Moskva Andrei Rubljov. Kolmainsus. Umbes 1410. Tretjakovi galerii, Moskva Ikoon (kreeka keeles εἰκών eikōn 'kuju', 'kujutis') on enamasti puidule maalitud pühapilt idakirikus, millel on kujutatud Jeesus Kristust, Maarjat, mõnd pühakut, inglit või püha ajaloo või kirikuloo stseeni.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Ikoon · Näe rohkem »

Illüüria

Illüüria oli antiikajal piirkond Aadria mere idarannikul Balkani poolsaarel ligikaudu tänapäeva Albaania, Horvaatia ja Bosnia ja Hertsegoviina aladel.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Illüüria · Näe rohkem »

Imperaator

Imperaator oli impeeriumi või võimukandja Vana-Roomas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Imperaator · Näe rohkem »

Inflatsioon

Inflatsioon 2019 Inflatsioon on raha väärtuse langemine, millest tulenevalt tõuseb kaupade või teenuste hinnatase.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Inflatsioon · Näe rohkem »

Inglismaa kuningas

Inglismaa kuningas või Inglismaa kuninganna oli Inglismaa kuningriigi valitseja kuni kuninganna Elizabeth I surmani (1603), mil Šotimaa kuningas James VI päris ka Inglismaa trooni.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Inglismaa kuningas · Näe rohkem »

Innocentius III

Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Innocentius III · Näe rohkem »

Investituuritüli

Investituuritüli oli aastatel 1075–1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Investituuritüli · Näe rohkem »

Iraan

Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Iraan · Näe rohkem »

Isaak II Angelos

Isaak II Angelos (kreeka keeles Ἰσαάκιος Κομνηνός Ἄγγελος (Isaakios Komnenos Angelos); september 1156 – jaanuar 1204) oli Bütsantsi keiser aastatel 1185–1195 ja uuesti 1203–1204.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Isaak II Angelos · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Itaalia · Näe rohkem »

Itaalia ajalugu

Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Itaalia ajalugu on Apenniini poolsaare ning Itaalia ajalooliste alade (Põhja-Itaalia, Kesk-Itaalia ja Lõuna-Itaalia) ning ajalooliste piirkondande (Lombardia, Liguuria, Toscana, Sitsiilia, Sardiinia, Liguuria, Piemonte, Veneto jt) sündmuste kirjeldus.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Itaalia ajalugu · Näe rohkem »

Itaalia katepanikion

Itaalia katepanikion (kreeka keeles κατεπανίκιον Ἰταλίας) oli Bütsantsi provints (965–1071) Lõuna-Itaalias, kuhu kuulus Itaalia mandriosa lõuna pool joont, mis tõmmatud Monte Garganost Salerno laheni.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Itaalia katepanikion · Näe rohkem »

Itaalia kuningas

Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Itaalia kuningas · Näe rohkem »

Itaalia kuningriik (keskaegne)

Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »

Ivan III

Ivan III Ivan III ehk Ivan Suur (vene keeles Иван Великий (Ivan Veliki); 22. jaanuar 1440 – 27. oktoober 1505) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1462 kuni surmani.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Ivan III · Näe rohkem »

Jaroslav Tark

Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Jaroslav Tark · Näe rohkem »

Jeesus

Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas Juudamaal; suri tõenäoliselt kas 7. aprillil 30 või 3. aprillil 33 pKr Jeruusalemmas) oli karismaatiline juudi rändjutlustaja, usuõpetaja, tervendaja, märter ja prohvet, kelle tegevuse tulemusena tekkis kristlus.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Jeesus · Näe rohkem »

Jeruusalemm

Kaljutempel Jeruusalemm (vanemas kirjaviisis Jeruusalem) on Iisraeli pealinn (vaata Jeruusalemma seadus) ja riigi suurim linn.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Jeruusalemm · Näe rohkem »

Jeruusalemma kuningas

Jeruusalemma kuningas oli Jeruusalemma kuningriigi valitseja tiitel aastatel 1100–1291.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Jeruusalemma kuningas · Näe rohkem »

Jeruusalemma kuningriik

Jeruusalemma kuningriik oli 1099.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Jeruusalemma kuningriik · Näe rohkem »

Johannes I Tzimiskes

Johannes I Tzimiskes (kreeka keeles Ἰωάννης ὁ Τζιμισκής (Iōánnēs ho Tzimiskēs); u 925 – 10. jaanuar 976) oli Bütsantsi keiser alates 11. detsembrist 969 kuni 10. jaanuarini 976.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Johannes I Tzimiskes · Näe rohkem »

Johannes II Komnenos

Johannes II Komnenos (kreeka keeles Ίωάννης Βʹ Κομνηνός, Iōannēs II Komnēnos, ladinapäraselt Comnenus; 13. september 1087 – 8. aprill 1143), hüüdnimega Kaunis või Hea (Kaloïōannēs), oli Bütsantsi keiser alates 1118.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Johannes II Komnenos · Näe rohkem »

Johannes Philoponos

Johannes Philoponos (Ἰωάννης ὁ Φιλόπονος; ca 490 – ca 570; ka Johannes Aleksandriast või Johannes Grammaticus) oli Egiptuses Aleksandrias elanud filoloog, Aristotelese kommentaator ja kristlik teoloog, hulga filosoofiliste ja teoloogiliste teoste autor.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Johannes Philoponos · Näe rohkem »

Julianus (keiser)

Flavius Claudius Iulianus Julianus Apostata (ka Julianus Usutaganeja; sünninimi Flavius Claudius Julianus; 332 Konstantinoopol – 26. juuni 363 Ktesiphoni lähedal) oli Rooma keiser aastast 361 kuni surmani.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Julianus (keiser) · Näe rohkem »

Justinianus I

Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14. novembrini 565, valitsedes seega 38 aastat, 7 kuud ja 13 päeva.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Justinianus I · Näe rohkem »

Justinianus II

Justinianus II, kreeka päraselt Iustinianus (kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianos);668/669 – 4. november 711), hüüdnimega Rhinotmetos, Rhinotmetus või Ninatu (ὁ Ῥινότμητος), oli Bütsantsi keiser aastail 685–695 ja 705–711.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Justinianus II · Näe rohkem »

Justinus I

Justinus I (Imperator Caesar Flavius Iustinus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστῖνος, Ioustînos; u 450 – 1. august 527) oli Ida-Rooma keiser 9. juulist 518 kuni 1. augustini 527, valitsedes seega 9 aastat ja 23 päeva.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Justinus I · Näe rohkem »

Justinus II

Justinus II või Justinus Noorem (ladina keeles: Iustinus Iunior; kreeka keeles: Ἰουστῖνος, valitsejanimega Imperator Caesar Flavius Iustinus Augustus; umbes 520 – 5. oktoober 578) oli Bütsantsi keiser 14. novembrist 565 kuni surmani, valitsedes seega 12 aastat, 11 kuud ja 22 päeva.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Justinus II · Näe rohkem »

Kalchedoni kirikukogu

Kalchedoni kirikukogu (ka Chalkedoni kirikukogu) oli neljas oikumeeniline kirikukogu, mis toimus 8.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Kalchedoni kirikukogu · Näe rohkem »

Kalifaat

Kalifaat oli islamiriik (araabia riik) 7.–13.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Kalifaat · Näe rohkem »

Kapadookia

Kapadookia oli vanaaja maakond ja riik Väike-Aasia idaosas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Kapadookia · Näe rohkem »

Karl Suur

Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Karl Suur · Näe rohkem »

Kartaago

Kartaago ja mõjuala enne esimest Puunia sõda Kartaago (foiniikia Kart Hadašt ('uus linn'), vanakreeka Καρχηδών (Karchedon), ladina Carthago) oli foiniiklaste rajatud linn Vahemere lõunakaldal, Põhja-Aafrikas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Kartaago · Näe rohkem »

Kasaarid

Turgi rahvaste levikukaart Kasaarid oli turgi rahvas Volga alamjooksu, Aasovi, Doni ja Krimmi steppides ning nüüdse Dagestani ranniku- ja eelmägede alal.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Kasaarid · Näe rohkem »

Katalaunia lahing

Katalaunia lahing ehk lahing Katalaunia väljadel toimus 451.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Katalaunia lahing · Näe rohkem »

Kataloonia

Kataloonia (katalaani: Catalunya, arani: Catalonha, hispaania: Cataluña) on maa Ibeeria poolsaarel, Hispaania autonoomne piirkond.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Kataloonia · Näe rohkem »

Katk

Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Katk · Näe rohkem »

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Katoliiklus · Näe rohkem »

Katoliku kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Katoliku kirik · Näe rohkem »

Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni

Läänemerelt Mustale merele viinud kaubateede harud Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni (ka Austrvegr ehk Idatee) oli keskaegne (8.–11. sajandi) kaubatee Põhja-Euroopa ja Aasia vahel.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni · Näe rohkem »

Kaukaasia

Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Kaukaasia · Näe rohkem »

Kórinthos

Vaade tänapäevasele Kórinthose linnale Kórinthos (kreeka keeles Κόρινθος, vanakreeka keeles Ϙόρινθος) on Kreeka linn, mis asub Lõuna-Kreekas Peloponnesose piirkonnas Korinthía piirkonnaüksuses.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Kórinthos · Näe rohkem »

Küpros

Küprose Vabariik on loodusgeograafiliselt Aasias asuv ja tänapäeval geopoliitiliselt Euroopasse kuuluv saareriik Vahemere idaosas, Väike-Aasia poolsaarest lõunas asuval Küprose saarel. Küprose Vabariigi valitsus kontrollib pärast 1974. aasta Türgi invasiooni saare lääne- ja lõunaosa. Saare põhjaosas moodustatud Põhja-Küprose Türgi Vabariigi ala kuulub küll rahvusvahelise õiguse alusel Küprose Vabariigile, millel aga puudub kontroll ala üle. Küpros on alates 2004 Euroopa Liidu liige. Küprosest veel väiksemad Euroopa Liidu liikmed on Malta ja Luksemburg.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Küpros · Näe rohkem »

Küprose kuningriik

Küprose kuningriik oli ristisõdijate kuningriik Küprose saarel kõrg- ja hiliskeskajal, aastatel 1192–1489.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Küprose kuningriik · Näe rohkem »

Küprose saar

Küprose saare satelliidipilt Küprose saar on saar Vahemere idaosas Türgist lõuna pool.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Küprose saar · Näe rohkem »

Kürenaika

Kürenaika (araabia keeles Barqah / برقة; kreeka keeles Kyrinaïkí / Κυρηναϊκή; itaalia keeles Cirenaica) on ajalooline piirkond Liibüa idaosas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Kürenaika · Näe rohkem »

Kütahya

Kütahya on linn Türgis, Kütahya provintsi halduskeskus.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Kütahya · Näe rohkem »

Kefalloniá

Kefalloniá (ka Kefallinía; kreeka Κεφαλονιά, Κεφαλλονιά, Κεφαλληνία) on Kreekale kuuluv saar, suurim Joonia saartest.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Kefalloniá · Näe rohkem »

Keiser

Edward von Lõnguse teos "Alasti keiser" Tartus Keiser ehk imperaator on valitseja tiitel.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Keiser · Näe rohkem »

Kesk-Euroopa

Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »

Keskaeg

Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Keskaeg · Näe rohkem »

Khaan

Khaan (turgi khān, mongoli: Хаан / qāān) on feodaalvalitseja või sõjalise juhi tiitel turgi ja mongoli rahvastel.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Khaan · Näe rohkem »

Kiiev

Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Kiiev · Näe rohkem »

Kiievi ja kogu Vene metropoliit

Kiievi ja kogu Vene metropoliit (ukraina keeles Митрополит Київський та всієї Русі, vene keeles Митрополит Киевский и всея Руси) oli Kiievi-Vene riigis ja selle järglasriikides Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi alluvuses tegutsenud Kiievi metropoolia eestseisja tiitel aastatel 988–1461.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Kiievi ja kogu Vene metropoliit · Näe rohkem »

Kiievi metropoolia

Palvetav Jumalaema (Oranta). 11. saj mosaiik. Kiievi Püha Sofia peakiriku altariapsiid Kiievi metropoolia (ukraina keeles Київська митрополія) oli pärast 988.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Kiievi metropoolia · Näe rohkem »

Kiievi suurvürst

Kiievi suurvürst oli Kiievi-Vene valitseja tiitel 9.–13. sajandil.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Kiievi suurvürst · Näe rohkem »

Kiievi-Vene

Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »

Kiliikia

Kiliikia (Cilicia) Kiliikia oli ajalooline maakond ja riik Väike-Aasias, mis ulatus selle kagurannikust lõunas kuni Tauruse mägedeni põhjas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Kiliikia · Näe rohkem »

Kiliikia Armeenia kuningriik

Kiliikia Armeenia kuningriik (keskarmeenia keeles Կիլիկիոյ Հայոց Թագաւորութիւն Kilikioj Hajotsh Thagavoruthjun) oli sõltumatu kuningriik kõrgkeskaegses Väike-Aasias, mille rajasid Armeenia põgenikud pärast seldžukkide sissetungi Armeeniasse.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Kiliikia Armeenia kuningriik · Näe rohkem »

Kirikuriik

Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Kirikuriik · Näe rohkem »

Kirillitsa

Kirillitsat laialdaselt ei kasutata Kirillitsa ehk kürillitsa ehk kürilliline kiri on slaavi kiri, millel põhinevad vene tähestik ja paljude teiste, peamiselt õigeusu traditsiooniga slaavi rahvaste ning Venemaa mõju all olnud rahvaste keelte tähestikud.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Kirillitsa · Näe rohkem »

Kleerus

Kleerus on vaimulikkond, sõnaga on tähistatud vaimuliku seisuse liikmeid ehk kleerikuid ühendavat seltskonda; kleerusele vastanduvad ilmikud.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Kleerus · Näe rohkem »

Kodusõda

Kodusõda on sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Kodusõda · Näe rohkem »

Kogudus

Kogudus (harva ka kirikukogudus) on Eestis ajalooliselt kasutusel olnud sõna eelkõige kristliku usulise ühenduse tähenduses, kuid sõna "kogudus" tarvitavad Eestis oma nimes ka islami, juudi, krišna, bahai ja budismi usuühendused.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Kogudus · Näe rohkem »

Kolmas ristisõda

Kolmas ristisõda (1189–1192), oli Euroopa liidrite üritus tagasi vallutada püha maad Saladini käest.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Kolmas ristisõda · Näe rohkem »

Konstantinoopol

Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Konstantinoopol · Näe rohkem »

Konstantinoopoli Õigeusu Kirik

Konstantinoopoli Õigeusu Kirik, ametlikult Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat (kreeka keeles Οικουμενικό Πατριαρχείο Κωνσταντινουπόλεως, türgi keeles Rum Ortodoks Patrikhanesi) on üks autokefaalsetest õigeusu kirikutest.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Konstantinoopoli Õigeusu Kirik · Näe rohkem »

Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh

Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh (kreeka keeles Οικουμενικός Πατριάρχης Κωνσταντινουπόλεως) on Konstantinoopoli Õigeusu Kiriku eestseisja, Konstantinoopoli peapiiskopi tiitel.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh · Näe rohkem »

Konstantinoopoli piiramine

Konstantinoopoli piiramine leidis ajaloos aset mitmel korral, ainult kaks neist (1204. ja 1453. aastal) olid edukad.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Konstantinoopoli piiramine · Näe rohkem »

Konstantinoopoli piiramine (1453)

Konstantinoopoli piiramine toimus 1453.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Konstantinoopoli piiramine (1453) · Näe rohkem »

Konstantinos IV

Konstantinos IV (kreeka keeles: Κωνσταντῖνος (Kōnstantinos), ladinapäraselt Constantinus; umbes 650 – september 685), kutsutud ka kui Noorem (kreeka keeles: ὁ νέος, ho neos) ja hüüdnimega Pogonatos (kreeka keeles: Πωγωνάτος, "Habe"), mis pärineb isalt, oli Bütsantsi keiser septembrist 668 kuni septembrini 685.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Konstantinos IV · Näe rohkem »

Konstantinos V

Konstantinos V (kreeka keeles: Κωνσταντῖνος, (Kōnstantīnos) ladinapäraselt Constantinus; juuli 718 – 14. september 775) oli Bütsantsi keiser aastatel 741–755.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Konstantinos V · Näe rohkem »

Konstantinos VII

Konstantinos VII Porphyrogennetos (kreeka keeles Κωνσταντῖνος Ζ΄ Πορφυρογέννητος (Kōnstantinos Porphyrogennētos); 905 Konstantinoopol – 9. november 959 Konstantinoopol) oli neljas Makedoonia dünastiast Bütsantsi keiser aastatel 913–959.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Konstantinos VII · Näe rohkem »

Koptid

Egiptuse president Jamāl ‘Abd an-Nāşir kohtub kopti piiskoppide delegatsiooniga (1965) Koptid (ⲟⲩⲢⲉⲙ̀ⲛⲭⲏⲙⲓ ̀ⲛ̀Ⲭⲣⲏⲥⲧⲓ̀ⲁⲛⲟⲥ) on peamiselt Egiptuse linnades elav rahvas, muistsete egiptlaste järeltulijad.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Koptid · Näe rohkem »

Korfu

Korfu (kreeka keeles Κέρκυρα Kérkyra) on Kreekale kuuluv saar Joonia saarestikus.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Korfu · Näe rohkem »

Korruptsioon

ÜRO korruptsioonivastane konventsioon Korruptsioon (ladina corruptio, 'rikutus, moraalne laostumus') on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Korruptsioon · Näe rohkem »

Kosovo lahing

Kosovo lahing võib tähendada ühte järgmist.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Kosovo lahing · Näe rohkem »

Kreeka tuli

Toomas Slaavlase laevastiku vastu 821. aastal. Madrid Skylitzese illustratsioon 12. sajandist Kreeka tuli oli relv, mida Bütsantsi impeerium kasutas umbes 672.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Kreeka tuli · Näe rohkem »

Kreekakatoliku kirik

Kristluse levik 2.–14. sajandini Kreekakatoliku kirik on katoliku kiriku haru, mis järgib Bütsantsi (Konstantinoopoli) liturgilist traditsiooni (Bütsantsi riitust).

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Kreekakatoliku kirik · Näe rohkem »

Kreeta

Kreeta on Kreeka suurim saar.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Kreeta · Näe rohkem »

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Kristlus · Näe rohkem »

Ktesiphon

Ktesiphoni palee varemed 1864. aastal Ktesiphon (pärsia keeles Tīsfūn; araabia keeles Quṭaisifūn) oli Partia ja Sassaniidide riigi pealinn (vastavalt aastatel 247 eKr – 224 pKr ja 224–651).

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Ktesiphon · Näe rohkem »

Kuld

Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Kuld · Näe rohkem »

Kulminatsioon

Kulminatsioon on pinge haripunkt ajalises kunstiteoses, süžeelise teose puhul süžee arengus, konflikti kõrgpunkt.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Kulminatsioon · Näe rohkem »

Kunst

kujutavat kunsti. Konrad Mägi, "Itaalia maastik. Rooma", 1922–1923 Kunst (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus mistahes loomingulisel tegevusalal.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Kunst · Näe rohkem »

Kunst (kirjastus)

Kunst oli kirjastamisega tegelev Eesti ettevõte, mis loodi 1957.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Kunst (kirjastus) · Näe rohkem »

Ladina keisririik

Ladina keisririik oli pärast Neljandat ristisõda Bütsantsi aladele ristisõdijate rajatud feodaalne riik, mis loodi peale Konstantinoopoli vallutamist 1204.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Ladina keisririik · Näe rohkem »

Langobardid

Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Langobardid · Näe rohkem »

Langobardide kuningriik

Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »

Latakia

thumb Latakia on linn Süürias, riigi tähtsaim sadamalinn ja Latakia provintsi pealinn.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Latakia · Näe rohkem »

Lárisa

Lárisa (kreeka keeles Λάρισα) on linn Kreekas, Tessaalia piirkonna halduskeskus.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Lárisa · Näe rohkem »

Lääne-Euroopa

raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Lääne-Euroopa · Näe rohkem »

Lääne-Rooma keisririik

Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Lääne-Rooma keisririik · Näe rohkem »

Läänegoodid

Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Läänegoodid · Näe rohkem »

Lähis-Ida

Lähis-Ida Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Lähis-Ida · Näe rohkem »

Lõuna-Itaalia

Lõuna-Itaalia (Il Mezzogiorno – 'keskpäev') on traditsiooniline nimi Itaalia lõunapoolsele osale, mis hõlmab Apenniini poolsaare lõunaosa ning kaks suurt saart – Sitsiilia ja Sardiinia.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Lõuna-Itaalia · Näe rohkem »

Lõuna-Kaukaasia

Taga-Kaukaasia Lõuna-Kaukaasia ehk Taga-Kaukaasia on piirkond Suur-Kaukasuse mäestikust lõunas, mis hõlmab Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Lõuna-Kaukaasia · Näe rohkem »

Lõunaslaavlased

Lõunaslaavlased on slaavlaste allrühm, kes räägivad lõunaslaavi keeli.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Lõunaslaavlased · Näe rohkem »

Legaat

Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Legaat · Näe rohkem »

Leo I (paavst)

Leo I (ka Leo Suur) oli paavst 440–461.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Leo I (paavst) · Näe rohkem »

Leo III (keiser)

Leo III Isaurialane või kreekapäraselt Leon III (kreeka keeles Λέων Γ΄ ὁ Ἴσαυρος, Leōn III ho Isauros; umbes 685 – 18. juuni 741), tuntud ka kui Süürlane, oli Bütsantsi keiser 717.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Leo III (keiser) · Näe rohkem »

Leo III (paavst)

Leo III oli paavst 795–816.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Leo III (paavst) · Näe rohkem »

Leo IV (keiser)

Leo IV Kasaar kreekapäraselt Leon (kreeka keeles: Λέων Δ΄ ὁ Χάζαρος (Leōn IV ho Khazaros); 25. jaanuar 750 – 8. september 780) oli Bütsantsi keiser aastatel 775 - 780.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Leo IV (keiser) · Näe rohkem »

Leo V (keiser)

Leo V Armeenlane või kreekapäraselt Leon V (kreeka keeles: Λέων ὁ ἐξ Ἀρμενίας (Leōn ho ex Armenias); umbes 775 – 25. detsember 820) oli Bütsantsi keiser aastatel 813–820.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Leo V (keiser) · Näe rohkem »

Leo VI (keiser)

Leo VI või kreekapäraselt Leon VI, hüüdnimega Tark või Filosoof (kreek keeles: Λέων ὁ Σοφός (Leōn ho Sophos); 19. september 866 – 11. mai 912), oli Bütsantsi keiser aastatel 886–912.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Leo VI (keiser) · Näe rohkem »

Levant

Levant Levant (romaani keeltes '(päikese)tõus') on Levandi merega külgnev piirkond Edela-Aasias, mis suures osas kattus Suur-Süüriaga.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Levant · Näe rohkem »

Limassol

Limassol (kreeka Λεμεσός) on suuruselt teine linn Küprosel Küprose saare lõunarannikul, Limassoli ringkonna halduskeskus.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Limassol · Näe rohkem »

Linnastumine

Üha enam laieneva San Francisco kaart aastast 1859 Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Linnastumine · Näe rohkem »

Liturgia

Liturgia (kreeka keeles λειτουργία leiturgía, 'avalik teenistus') on kindla korra järgi peetav jumalateenistus.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Liturgia · Näe rohkem »

Loodusfilosoofia

Loodusfilosoofia (ladina keeles philosophia naturalis) on looduse ja füüsilise universumi filosoofilise uurimise viis, mis valitses enne moodsa teaduse arengut.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Loodusfilosoofia · Näe rohkem »

Lothar III (Saksa-Rooma keiser)

Lothar III pitsat Lothar III von Supplinburg (ka Lothar von Süpplingenburg; juuni 1075 – 4. detsember 1137) oli Saksa kuningas alates 1125, Saksa-Rooma keiser alates 1133 kuni surmani, 1137.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Lothar III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Maavärin

Panoraamfoto San Franciscost pärast 1906. aasta maavärinat Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Maavärin · Näe rohkem »

Magnentius

Magnentius (täisnimega Flavius Magnus Magnentius; 303 – 11. august 353) oli Vana-Rooma keiser 18. jaanuarist 350 kuni oma surmani 11. augustil 353.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Magnentius · Näe rohkem »

Majanduskriis

Börsihinnad Majanduskriis on kogu majandust või mõnda selle haru perioodiliselt haarava tootmise, turustamise ja rahaliste suhete järsk terav häirumine.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Majanduskriis · Näe rohkem »

Makedoonia (piirkond)

Gora ja Prohor Pčinjski (Serbia) Makedoonia (kreeka keeles Μακεδονία Makedonía; makedoonia ja serbia keeles Македонија Makedonija; bulgaaria keeles Македония Makedonija; türgi keeles Makedonya; albaania keeles Maqedoni/-a) on piirkond Balkani poolsaare keskosas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Makedoonia (piirkond) · Näe rohkem »

Makedoonia dünastia

Mündil on kujutatud dünastia rajaja – Basileios I Makedoonia dünastia oli Bütsantsi keisrite dünastia, mis valitses Bütsantsis perioodil 867–1056.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Makedoonia dünastia · Näe rohkem »

Maksusüsteemid

Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Maksusüsteemid · Näe rohkem »

Malta

Malta Vabariik on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mille peamised kuus saart on Malta, Gozo (Għawdex), Comino (Kemmuna), Manoeli, Cominotto (Kemmunett) ja Filfla saar.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Malta · Näe rohkem »

Malta ordu

Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta Malta ordu lipp Malta ordu vapp Malta ordu lippMalta ordu vapp deviis: Defensio fidei et obsequium pauperum SuurmeisterMarco Luzzago Liikmeidumbes 13 500 Tekkis1048 Rahaühikscudo Malta ordu on suveräänne katoliiklik ordu (ametlikult Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta 'Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu').

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Malta ordu · Näe rohkem »

Manuel I Komnenos

Manuel I Komnenos (Μανουήλ Α' Κομνηνός; 28. november 1118 – 24. september 1180) oli Bütsantsi keiser alates 1143.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Manuel I Komnenos · Näe rohkem »

Manzikerti lahing

Manzikerti lahing oli lahing 26.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Manzikerti lahing · Näe rohkem »

Marcianus

Marcianus (Imperator Caesar Flavius Marcianus Augustus; kreeka keeles: Μαρκιανός Markianós; umbes 390 - 27. jaanuar 457) oli Ida-Rooma keiser 25. augustist 450 - 27. jaanuarini 457, valitsedes seega 6 aastat, 5 kuud ja 2 päeva.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Marcianus · Näe rohkem »

Marcus Aurelius

Marcus Aurelius (ladina keeles Imperator Caesar Divi Antonini Pii Divi Hadriani Marcus Aurelius Antoninus Augustus; sünninimi Marcus Annius Catilius Severus; 26. aprill 121 – 17. märts 180) oli Vana-Rooma keiser 7. märtsist 161 kuni surmani.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Marcus Aurelius · Näe rohkem »

Maritsa

Maritsa või Marica ehk Évros (Vana-Kreeka kontekstis Hebros; bulgaaria Марица, kreeka Έβρος, vanakreeka ῞Εβρος, türgi Meriç) on jõgi Euroopa lõunaosas Balkani poolsaarel Bulgaaria edelaosas ning Kreeka ja Türgi piiril.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Maritsa · Näe rohkem »

Märts

Märts on Gregoriuse kalendris aasta kolmas kuu.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Märts · Näe rohkem »

Möösia

Provintsid ''Moesia Inferior'' (paremal) ja ''Moesia Superior'' (vasakul) esile tõstetud ''Moesia Inferior'' (esile tõstetud) ''Moesia Superior'' (esile tõstetud) hilisantiikajal Olbia Möösia (ladina: Moesia, Mœsia, kreeka; Μοισία) oli antiikne piirkond ja hiljem Rooma provints, mis paiknes Balkanil Doonaust lõunas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Möösia · Näe rohkem »

Mehmed II

Mehmed II Suur (ka Mehmed Vallutaja; ka Mehmet II) osmanitürgi keeles: محمدثانى‎, Meḥmed i sānī; türgi keeles: II.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Mehmed II · Näe rohkem »

Mesopotaamia

Mesopotaamia (Piiblis ka Kahejõemaa; kreeka Μεσοποταμία 'jõgedevaheline maa') on Lähis-Ida ajalooline piirkond ja tsivilisatsioon.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Mesopotaamia · Näe rohkem »

Messina

Messina on linn Itaalias Sitsiilia maakonnas, città metropolitana di Messina halduskeskus.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Messina · Näe rohkem »

Messina väin

Messina väin on väin, mis ühendab Türreeni ja Joonia merd ning eraldab Sitsiilia saart Apenniini poolsaarest.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Messina väin · Näe rohkem »

Michael I

Michael I Rangabe (kreeka keeles Μιχαὴλ Ῥαγγαβέ; umbes 770 – 11. jaanuar 844) oli Bütsantsi keiser aastatel 811–813.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Michael I · Näe rohkem »

Michael III

Michael III (kreeka keeles: Μιχαήλ; jaanuar 840 – 24. september 867) oli Bütsantsi keiser aastatel 842–867.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Michael III · Näe rohkem »

Michael IX Palaiologos

Michael IX Palaiologos (kreeka keeles Μιχαήλ Δούκας Ἄγγελος Κομνηνός Παλαιολόγος (Mikhaēl Doukas Angelos Komnēnos Palaiologos); ladinpäraselt Palaeologus; 17. aprill 1277 – 12. oktoober 1320) oli Bütsantsi keisririigi kaaskeiser oma isa Andronikos II Palaiologose kõrval 1294.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Michael IX Palaiologos · Näe rohkem »

Michael VIII Palaiologos

Michael VIII Dukas Angelos Komnenos Palaiologos või Palaeologus (kreeka keeles Μιχαὴλ Δούκας Ἄγγελος Κομνηνὸς Παλαιολόγος (Mikhaēl Doukas Angelos Komnēnos Palaiologos); u 1223 – 11. detsember 1282) oli Nikaia keiser aastatel 1259–1261 ja Bütsantsi keiser 1261–1282.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Michael VIII Palaiologos · Näe rohkem »

Misjonär

Aleksander Eisenschmidtile, kes töötas Aafrikas Misjonär on kristluse levitaja.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Misjonär · Näe rohkem »

Moldova

Moldova (ametlik nimi Moldova Vabariik, rumeenia keeles Republica Moldova, vanemas kirjapildis ka Moldaavia) on merepiirita riik Ida-Euroopas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Moldova · Näe rohkem »

Monarh

Monarh (kreeka keeles μόναρχος.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Monarh · Näe rohkem »

Mongolite riik

Mongolite riik (mongoli keeles Mongol-yn Ezent Güren ja Монголын эзэнт гүрэн, kasahhi keeles Моңғол қағандығы) eksisteeris 13.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Mongolite riik · Näe rohkem »

Monofüsitism

Monofüsiidid (kreeka k. monos 'üks' ja physis 'olemus, loomus') on Kristuse ühe loomuse õpetuse pooldajad.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Monofüsitism · Näe rohkem »

Montenegro

Montenegro (montenegro keeles Crna Gora; eesti keeles eriti varasemal ajal on olnud kasutusel ka nimi "Tšernogooria") on väike mägine riik Balkani poolsaarel Aadria mere ääres.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Montenegro · Näe rohkem »

Morea

Keskaegse Peloponnesose poolsaare kaart koos peamiste asulatega Morea (kreeka keeles Μορέας või Μωριάς) oli kesk- ja varauusaegne nimetus, mida kasutati Lõuna-Kreekas asuva Peloponnesose poolsaare kohta.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Morea · Näe rohkem »

Morea despootkond

Morea ehk Mystrási despootkond (kreeka Δεσποτᾶτον τοῦ Μορέως, Δεσποτᾶτον τοῦ Μυστρᾶ) oli 14.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Morea despootkond · Näe rohkem »

Mosaiik

Mosaiik 6. sajandist Ravennas Mosaiik on kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi- või mõne muu materjali tükkidest.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Mosaiik · Näe rohkem »

Moskva suurvürstiriik

Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Moskva suurvürstiriik · Näe rohkem »

Moskva tsaar

Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Moskva tsaar · Näe rohkem »

Murad I

Murad I Osmanite riik Murad I surma ajal 1389 Murad I ''tuğra'' Murad I (osmanitürgi keeles مراد اول Murad I; türgi keeles I. Murat Hüdavendigâr; hüüdnimi Hüdavendigâr pärsiakeelsest väljendist خداوندگار Khodāvandgār 'jumalale pühendunud'; 29. juuni 1326 – 15. juuni 1389) oli Osmanite riigi kolmas bei aastatel 1362–1383 ja oli esimene Osmanite riigi sultan aastatel 1383–1389.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Murad I · Näe rohkem »

Murad II

Murad II (ka Murat II; osmanitürgi keeles مراد ثانى Murād-ı sānī, türgi keeles II. Murat; juuni 1404 – 3. veebruar 1451) oli Osmanite sultan 1421–1444 ja 1446 kuni surmani.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Murad II · Näe rohkem »

Muslim

Moslemite osakaal riigiti Muslim ehk moslem on usklik, kes tunnistab islamit ja järgib islami rituaale.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Muslim · Näe rohkem »

Must meri

Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Must meri · Näe rohkem »

Napoli

Napoli (.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Napoli · Näe rohkem »

Narses

Arvatav Narsese kujutis Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil Narses (kreeka Ναρσής; 5. sajandi lõpp – hiljemalt 574) oli Ida-Rooma riigi väejuht ja eunuhh keiser Justinianus I valitsemisajal.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Narses · Näe rohkem »

Neljas ristisõda

Neljas ristisõda oli ristisõda, mis peeti 1202–1204.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Neljas ristisõda · Näe rohkem »

Nestoriaanlus

Nestoriaanlus on Konsantinoopoli peapiiskopist Nestoriosest (suri 450 pKr) alguse saanud kristluse suund, millest arenes välja nestoriaanlik kirik.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Nestoriaanlus · Näe rohkem »

Nikaia

Nikaia on olnud mitme koha nimi.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Nikaia · Näe rohkem »

Nikaia I kirikukogu

Nikaia esimene kirikukogu peeti Nikaias, tänapäeva Türgi aladel, 20. mai kuni 25. juulil 325.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Nikaia I kirikukogu · Näe rohkem »

Nikaia keisririik

Nikaia keisririik oli riik Väike-Aasia kirdeosas aastatel 1204–1261, mis tekkis Neljanda ristisõja ajal pärast Ida-Rooma riigi pealinna Konstantinoopoli vallutamist Lääne-Euroopa ristisõdijate poolt (1204).

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Nikaia keisririik · Näe rohkem »

Nikephoros I

Nikephoros I (kreeka keeles Νικηφόρος; 750 – 26. juuli 811) oli Bütsantsi keiser aastatel 802–811.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Nikephoros I · Näe rohkem »

Nikephoros II Phokas

Nikephoros II Phokas (kreeka keeles: Νικηφόρος Φωκᾶς; umbes 912 – 11. detsember 969), ladinapäraselt Nicephorus II Phocas, oli Bütsantsi keiser aastatel 963–969.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Nikephoros II Phokas · Näe rohkem »

Nikephoros III Botaneiates

Nikephoros III Botaneiates (kreeka keeles: Νικηφόρος Βοτανειάτης, 1002–1081) oli Bütsantsi keiser 7. jaanuarist 1078 kuni 1. aprillini 1081.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Nikephoros III Botaneiates · Näe rohkem »

Nikomeedia

Nikomeedia ehk Nikomedeia (kreeka keeles Νικομήδεια) oli ajalooline linn Väike-Aasias, tänapäeval tuntud kui Türgi linn İzmit.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Nikomeedia · Näe rohkem »

Normannid

Normannid on viikingite järeltulijad.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Normannid · Näe rohkem »

Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse

Sitsiilia kuningriik (roheline) aastal 1154, mis kujutab normannide vallutuste ulatust Itaalias mitme aastakümne jooksul, kui tegutsesid sõltumatud seiklejad Normannide Lõuna-Itaalia vallutus algas 11.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse · Näe rohkem »

Odoaker

Odoaker 477. aastal Ravennas löödud mündil Odoaker (ka Odowaker; umbes 435 – 493) oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Odoaker · Näe rohkem »

Oikumeenia

Oikumeenia tähendab kristlikus maailmas koostööd konfessioonide vahel.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Oikumeenia · Näe rohkem »

Oikumeenilised kirikukogud

Oikumeenilised kirikukogud on esimesed seitse ülemaailmset kirikukogu, mis peeti, kui kirik ei olnud veel lõhenenud katoliku ja õigeusu kirikuks.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Oikumeenilised kirikukogud · Näe rohkem »

Oleg

"Oleg jätab hüvasti oma lemmikhobusega", Viktor Vasnetsov Oleg (Ве́щий Оле́г, ka Helge, Helgu või Helgi; enne 862. aastat – 912 või 922) oli Vana-Vene riigi tegelik rajaja.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Oleg · Näe rohkem »

Orhan I

Orhan I ''tuğra'' Orhan Gazi Orhan Gazi (osmanitürgi keeles:اورخان غازی، اورخان بن عثمان بن ارطغرل; türgi keeles: Orhan Gazi; 1281 – märts 1362) oli Osmanite riigi teine bei ja valitses aastatel 1326–1362.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Orhan I · Näe rohkem »

Orjus

Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ori (täpsustus). ---- Jean-Léon Gérôme. Orjaturg. Umbes 1884 Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Orjus · Näe rohkem »

Osman I

Osman I Gazi Osman I Gazi (osmanitürgi keeles عثمان غازى Osmān Gazi, tuntud ka kui Osman Bei ja Osman Alp; 1258 – 1. august 1326) oli Osmanite riigi esimene bei aastatel 1299–1326, Osmanite dünastia ja Osmanite riigi rajaja.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Osman I · Näe rohkem »

Osmanid

Osmanid olid Osmanite riigi rajajad ja valitsejad aastatel 1299–1922.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Osmanid · Näe rohkem »

Osmanite riik

Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Osmanite riik · Näe rohkem »

Otranto väin

Otranto väin ühendab Aadria ja Joonia merd ning eraldab Apenniini ja Balkani poolsaart, on eraldajaks Itaalia ja Albaania vahel.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Otranto väin · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Paavst · Näe rohkem »

Pagulus

Süüria kodusõja põgenikelaager. Jordaania, 18. juuli 2013. Pagulus ehk maapagu ehk eksiil on sunnitud lahkumine elukohast.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Pagulus · Näe rohkem »

Palaiologosed

keiser Konstantinos XI Palaiologosed oli dünastia, mis valitses Bütsantsis 1261–1453 ja mille kõrvalharud valitsesid Montferrat's 1305–1533 ja Moreas (Peloponnesoses) 1383–1460.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Palaiologosed · Näe rohkem »

Palermo

Palermo (sitsiilia keeles Palermu) on 630 828 elanikuga linn, mis on oma rahvaarvult Itaalias viies, see asub Sitsiilia maakonnas ja on città metropolitana di Palermo halduskeskus.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Palermo · Näe rohkem »

Palestiina

Palestiina (ametlikult Palestiina Riik, araabia keeles دولة فلسطين 'Dawlat Filasţīn') on osaliselt tunnustatud riik Aasias Lähis-Idas Vahemere idakaldal.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Palestiina · Näe rohkem »

Palestiina (piirkond)

2. sajandil eKr Palestiina on ajalooline piirkond Lääne-Aasias Vahemerest Jordani jõeni.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Palestiina (piirkond) · Näe rohkem »

Palgasõdur

Palgasõdur on sõdur, kellel on tähtajaline palgalepingValimik sõjandustermineid.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Palgasõdur · Näe rohkem »

Palverännak

Palverännak on usulistel põhjustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Palverännak · Näe rohkem »

Pandeemia

Pandeemia ehk laustaud on riikide- ja kontinentidevaheline haiguspuhang, mille leviku suunda pole võimalik ette arvata ja mida harilikult seostatakse mitmete kahju toovate teguritega, nagu kahju inimeste (sh meditsiinitöötajate) tervisele ja elule, kahju riikide majandusele ja ravi, vaktsiinide puudumine jpt.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Pandeemia · Näe rohkem »

Pannoonia

Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Pannoonia · Näe rohkem »

Pantelleria

Pantelleria on saar ja vald (comune) Itaalias Sitsiilia maakonnas Trapani provintsis.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Pantelleria · Näe rohkem »

Paschalis II

Paschalis II (Rainerio, Raniero di Bieda, Rainerio Raineri, Raniero Ranieri di Bleda, Rainerius; 1050 või 1055 – 21. jaanuar 1118) oli paavst 1099–1118.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Paschalis II · Näe rohkem »

Patriarh

Patriarh (kreeka sõnast patriarkhēs 'pereisa, perekonnapea' sõnadest patēr 'isa' ja arkhē 'algus, võim') on suurpere meessoost pea.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Patriarh · Näe rohkem »

Pärsia Impeerium

Pärslaste iidset impeeriumi nimetatakse Pärsia impeeriumiks või Pärsia impeeriumiks, mis ulatus kohati Traakiast India loodeosa ja Egiptuseni.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Pärsia Impeerium · Näe rohkem »

Püha maa

piibli järgi Püha maa (ka Püha Maa); heebrea keeles אֶרֶץ הַקוֹדֵשׁ Eretz HaQodesh, araabia keeles الأرض المقدسة Al-Arḍ Al-Muqaddasah) on Iisraeli nimi judaismis. Traditsiooniliselt nimetavad nii juudid kui ka mittejuudid seda piirkonda Palestiinaks. Muslimid ja kristlased nimetavad nõnda ka piirkonda Jordani jõe ja Vahemere vahel, mis hõlmab nii tänapäeva Iisraeli kui ka Palestiinat. See piirkond on osalt tähtis just Jeruusalemma religioosse tähenduse tõttu, kuna linn on püha nii judaismis, kristluses kui ka islamis. Püha maa tähtsus kristlastele oli üks ristisõdade ideoloogilisi aluseid, kuna Euroopa kristlased püüdsid vallutada maa seldžuki türklaste käest, kes olid selle omakorda saanud islamiusku araablastelt, kes vallutasid selle kristlikult Bütsantsi keisririigilt. Paljudesse püha maa paikadesse on juba sajandeid teinud palverännakuid eri usundite esindajad, sealhulgas juudid, kristlased ja muslimid. Kategooria:Iisrael Kategooria:Palestiina Kategooria:Pühapaigad Kategooria:Kristlus Kategooria:Islam Kategooria:Judaism Kategooria:Baha'i usk Kategooria:Aasia maad Kategooria:Lähis-Ida ajaloolised piirkonnad Kategooria:Lähis-Ida ajalugu.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Püha maa · Näe rohkem »

Püha Tool

Püha Tool Püha Tool ehk Püha Aujärg (ladina keeles Sancta Sedes (ka Apostellik Tool, Apostellik Aujärg) on kas paavst üksi või koos Rooma kuuria asutustega, mille kaudu katoliku kirikut juhitakse. Kuigi Püha Tooli nimetatakse ka Vatikaniks, on ta erinev Vatikani Linnriigist, mis on riik oma territooriumi, kodanikkonna ja riigivõimuga. Siiski on paavst Vatikani Linnriigi riigipea ning Püha Tool esindab seda riiki riikidevahelises suhtluses.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Püha Tool · Näe rohkem »

Püreneed

Püreneede topograafiline kaart Püreneed on mäestik Euroopas (täiendina on pärisnimi ainsuses: Pürenee mäestik).

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Püreneed · Näe rohkem »

Põhja-Aafrika

Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Põhja-Aafrika · Näe rohkem »

Põhja-Itaalia

Põhja-Itaalia ISTATi poolt määratud piirid Põhja-Itaalia on kultuuriline ja geograafiline piirkond, millel puudub halduslik staatus.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Põhja-Itaalia · Näe rohkem »

Peloponnesos

Peloponnesose poolsaar satelliidilt nähtuna Peloponnesos (Πελοπόννησος; ´Pelopsi saar´; peamiselt keskajal ka Morea 'moorpuu') on poolsaar Kreekas poolsaar Joonia ja Egeuse mere vahel, mida ühendab mandriga Kórinthose maakitsus.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Peloponnesos · Näe rohkem »

Petšeneegid

Petšeneegid olid petšeneegi keelt kõnelnud turgi rändhõimud.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Petšeneegid · Näe rohkem »

Philipp (Saksa kuningas)

Philipp von Hohenstaufen (Švaabi Philipp) (1177–1208) oli Švaabimaa hertsog ja Saksa kuningas 1198–1208.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Philipp (Saksa kuningas) · Näe rohkem »

Philippe II

Philippe II. Louis-Félix Amieli maal Philippe II ehk Philippe Auguste (21. august 1165 – 14. juuli 1223) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastail 1180–1223.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Philippe II · Näe rohkem »

Phokas

Phokas (kreeka keeles Φωκᾶς; 547 – 5. oktoober 610) oli Bütsantsi keiser 23. novembrist 602 kuni surmani, valitsedes seega 7 aastat, 10 kuud ja 12 päeva.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Phokas · Näe rohkem »

Piacenza

Piacenza on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Piacenza provintsi halduskeskus.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Piacenza · Näe rohkem »

Polovetsid

Polovetsid (ka kõptšakid, kiptšakid, kumaanid) oli turgi rahvas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Polovetsid · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Poola · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Prantsusmaa · Näe rohkem »

Prantsusmaa kuningas

Prantsusmaa kuningas (prantsuse keeles roi; sama sõna tähendab prantsuse keeles ka tamme) oli Prantsusmaa valitseja aastail 843–1792, 1814–1815 ja 1815–1848.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Prantsusmaa kuningas · Näe rohkem »

Protektoraat

Protektoraat ehk kaitsevalitsus või kaitsevaldus on riiklik sõltuvuse vorm, mille puhul üks riik on ebavõrdse rahvusvahelise lepingu alusel loovutanud teisele riigile (protektorile) õiguse esindada teda rahvusvahelistes suhetes ning juhtida tema kaitse- ja välispoliitikat.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Protektoraat · Näe rohkem »

Pyrrhose võit

Pyrrhose võit on väljend, mis pärineb Molosside kuningalt Pyrrhoselt, kes ütles 279. aastal eKr peetud võiduka, aga kaotusrohke Ausculumi lahingu järel: "Veel üks selline võit ja ma olen kadunud." Pyrrhose võidu all mõistetakse mingis olukorras edu saavutamist ränga hinnaga.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Pyrrhose võit · Näe rohkem »

Rahandus

Rahandus on rahaasjade ehk rahaliste suhete üldine korraldus majandusüksuses (riigis, korporatsioonis, ettevõttes jm).

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Rahandus · Näe rohkem »

Ravenna

Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Ravenna · Näe rohkem »

Ravenna eksarhaat

Ravenna eksarhaat ehk Itaalia eksarhaat oli Bütsantsi (Ida-Rooma) võimukeskus Itaalias 6.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Ravenna eksarhaat · Näe rohkem »

Ravenna San Vitale basiilika

San Vitale ehk San Vitale basiilika on 6. sajandil ehitatud kirik Ravennas Itaalias, mida loetakse Bütsantsi arhitektuuri üheks tähtteoseks.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Ravenna San Vitale basiilika · Näe rohkem »

Rüütel

Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Rüütel · Näe rohkem »

Reggio Calabria

Reggio Calabria on linn Itaalias Calabria maakonnas, Reggio Calabria metropoli keskus.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Reggio Calabria · Näe rohkem »

Rein

Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Rein · Näe rohkem »

Reliikvia

Relikviaaraltar. Kullatud hõbe, läbikumav email, maaling. 25,4 × 40,6 cm (avatult). Prantsusmaa, ''ca'' 1325–1350. The Cloistersi muuseum, New York Reliikvia (ladina keeles reliquiae 'jäänused') on religioosse tähendusega säilmed, mis on tavaliselt seotud religiooni seisukohalt oluliste isikutega ja on religioosse austamise objektiks.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Reliikvia · Näe rohkem »

Rhodose saar

Rhodos (vanakreeka keeles ῾Ρόδος, uuskreeka keeles Ρόδος 'rooside saar') on suur Kreekale kuuluv saar Egeuse meres Väike-Aasia poolsaare edelaranniku lähedal.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Rhodose saar · Näe rohkem »

Ristimine

Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Ristimine · Näe rohkem »

Ristisõdijate riigid

Lähis-Ida aastal 1135, ristisõdijate riigid on märgitud punaste ristidega Väike-Aasia ja ristisõdijate riigid u aastal 1140 Ristisõdijate riigid olid mitmed enamasti 12.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Ristisõdijate riigid · Näe rohkem »

Ristisõjad

Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Ristisõjad · Näe rohkem »

Romanos I

Romanos I Lakapenos (või Lekapenos) (kreeka keeles Ρωμανός Λεκαπηνός; u 870 – 15. juuni 948) oli Bütsantsi mereväeadmiral, kellest sai Bütsantsi keiser.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Romanos I · Näe rohkem »

Romanos IV Diogenes

Romanos IV Diogenes (kreeka keeles Ρωμανός Δ΄ Διογένης; u 1030 – 1072) oli Bütsantsi keiser aastatel 1068–1071.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Romanos IV Diogenes · Näe rohkem »

Romanos Kauniltlaulja

Romanos Kauniltlaulja, ka Romanos Melodos (kreeka keeles Ῥωμανὸς ὁ Μελωδός; sündinud 5. sajandi lõpul, surnud pärast 555) oli Bütsantsi hümnikirjutaja ja helilooja, üks varase bütsantsi muusika keskseid kujusid.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Romanos Kauniltlaulja · Näe rohkem »

Romulus Augustulus

Romulus Augustus astub troonilt tagasi. Romulus Augustulust kujutav kuldmünt Romulus Augustulust kujutav münt Flavius Romulus Augustus, enamasti tuntud kui Romulus Augustulus, oli viimane Lääne-Rooma keiser.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Romulus Augustulus · Näe rohkem »

Rooma

Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Rooma · Näe rohkem »

Rooma keiser

Rooma keisriks (ka Vana-Rooma keisriks) nimetatakse Rooma riigi valitsejat keisririigi perioodil, mille alguseks loetakse traditsiooniliselt aastat 27 eKr.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Rooma keiser · Näe rohkem »

Rooma keisririik

Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Rooma keisririik · Näe rohkem »

Rooma provintsid

Rooma provintsid (ladina provincia) olid Rooma riigi haldusüksused väljaspool Itaalia emamaad.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Rooma provintsid · Näe rohkem »

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Rooma riik · Näe rohkem »

Rooma-Pärsia sõjad

Julianus Apostata ebaõnnestunud sõjakäik 363. aastal. Rooma-Pärsia sõjad olid sõdade seeriad (54 eKr–628), milles Rooma riik (hiljem Bütsants) osales kahe suurriigiga: Seleukiidide ja Partia riigiga.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Rooma-Pärsia sõjad · Näe rohkem »

Roomlaste kuningas

Roomlaste kuningas (ladina keeles Romanorum Rex, saksa keeles Römisch-deutscher König) oli nimetus, mida omistasid endale Saksa kuningad alates Heinrich II-st (valitses 1002–1024), viidates Saksa-Rooma riigile kui Vana-Rooma riigi taastatud lääneosale.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Roomlaste kuningas · Näe rohkem »

Rumeenia

Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Rumeenia · Näe rohkem »

Rumi seldžukkide sultanaat

Rumi seldžukkide sultanaat, ka Rumi sultanaat või Ikoonioni sultanaat oli turgi-pärsia sunniitlik riik (aastatel 1077–1308), mis loodi nendele Anatoolia aladele, mille Seldžukkide riik vallutas Bütsantsilt.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Rumi seldžukkide sultanaat · Näe rohkem »

Saksa kuningas

Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Saksa kuningas · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Saladin

valitsetud alad (kollasega) 12. sajandil Ṣalāḥ ad-Dīn Yūsuf ibn Ayyūb (araabia صلاح الدين يوسف بن أيوب, Ṣalāḥ al-Dīn Yūsuf ibn Ayyūb, kurdi سه‌لاحه‌دین ئه‌یوبی, Selah'edînê Eyubî, pärsia صلاح‌الدین ایوبی, Salāh-ed-Dīn-e Ayyūbī; u 1138 – 4. märts 1193), Läänes tuntud kui Saladin, oli kurdiPaljud tollased autorid toonitavad seda.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Saladin · Näe rohkem »

Saratseenid

Saratseenid (ladina keeles Saraceni) oli üldnimetus keskaegses Euroopas Loode-Araabia araablaste kohta ning hiljem Euroopa ja Bütsantsi kristlike ajaloolaste kasutatud nimetus kõigi araablaste kohta.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Saratseenid · Näe rohkem »

Sardiinia

Sardiinia saar Sardiinia saar on saar Vahemeres, Itaalia Sardiinia maakonna põhiosa.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Sardiinia · Näe rohkem »

Sarmaadid

Sarmaadid (vanairaani keeles sarumatah 'vibukütt') olid iraani keelte hulka kuulunud keelt või keeli kõnelnud rändhõimud, kes liikusid Kesk-Aasiast Uurali mägede piirkonda umbes 5. sajandil eKr ning asustasid alasid Lõuna-Venemaal, Ukrainas ja Ida-Balkanil kuni nende kultuur hunnide vallutuste mõjul 4. sajandi paiku m.a.j. taandus või sulandus.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Sarmaadid · Näe rohkem »

Sassaniidid

Sassaniidid oli Iraani valitsejate suguvõsa 3.–7. sajandil Sassaniidide riigis.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Sassaniidid · Näe rohkem »

Sassaniidide riik

Sassaniidide riik (pärsia Ērānshahr ja Ērān) oli viimane Iraani suurriik enne moslemite vallutusi.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Sassaniidide riik · Näe rohkem »

Süüria

Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Süüria · Näe rohkem »

Süüria ajalugu

See artikkel on ülevaade Süüria alade ajaloost.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Süüria ajalugu · Näe rohkem »

Süürlased

Süürlased (ka: aisoorid) on rahvas Ees-Aasias.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Süürlased · Näe rohkem »

Süleyman bin Kutalmış

right Kutalmışoglu Suleiman (Vana-Anatoolia türgi keeles: سُلَیمان بن قُتَلمِش; pärsia keeles: سلیمان بن قتلمش‎‎) asutas iseseisva Seldžukkide dünastia riigi Anatooliasse ning oli Rumi sultan aastatel 1077–1086.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Süleyman bin Kutalmış · Näe rohkem »

Seldžukid

turgi rändhõimude valitsetud alad (''ca'' 900) Seldžukkide riigi suurim ulatus aastal 1092 Euroopa ja Väike-Aasia kaart 11. sajandil Seldžukid olid oguusi-turgi rändhõimude liit ja nende rajatud dünastia, kes valitsesid Lääne-Aasias 11.–14. sajandini, sh Seldžukkide riiki (1037–1194) ja Rumi seldžukkide sultanaati (1077–1307).

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Seldžukid · Näe rohkem »

Seldžukkide riik

Seldžukkide riik oli seldžukkide dünastia valitsetud riik Lähis-Idas ja Kesk-Aasias aastatel 1037–1194.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Seldžukkide riik · Näe rohkem »

Senaator

Senaator on isik, kes on valitud valijaskonna poolt senatisse.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Senaator · Näe rohkem »

Serbia kuningriik (keskaegne)

Serbia kuningriik (serbia: краљевина Србија/kraljevina Srbija või Српска краљевина/Srpska kraljevina) valitses keskaegset Serbiat Nemanjićite juhtimisel aastatel 1217–1346.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Serbia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »

Serbia suurvürstkond

Serbia suurvürstkond või Raška (serbia: Велика кнежевина Србија / Velika kneževina Srbija) oli keskaegne riik, mis asutati aastal 1090 ja lõppes aastal 1217 kuningriigiks ülendamisega.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Serbia suurvürstkond · Näe rohkem »

Serbia tsaaririik

Serbia tsaaririik (serbia keeles Српско Царство / Srpsko Carstvo) on historiograafiline mõiste riigile Balkani poolsaarel, mis tekkis keskaegsest Serbia kuningriigist.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Serbia tsaaririik · Näe rohkem »

Serbia vürstkond (keskaegne)

* Õigusjärglase (1000–1101) kohta vaata Duklja.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Serbia vürstkond (keskaegne) · Näe rohkem »

Serblased

Serblaste diasporaa Serblased on lõunaslaavi rahvas, kelle asualaks on Balkani poolsaare kesk- ja lääneosa, põhiliselt Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina ning mingil määral Horvaatia.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Serblased · Näe rohkem »

Sevani järv

Vaade järvele Sevanavanki kloostrist Sevan (armeenia Սևան (Sevan), Սևանա լիճ (Sevana litš; 'Sevani järv')) on järv Aasias Armeenia mägismaal 1896 m kõrgusel merepinnast.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Sevani järv · Näe rohkem »

Siid

Siidist valmistatud lips Siid on looduslik valguline kiud, mida saadakse siidiliblika (Bombyx mori) vastse kookoni lahtikerimisel ja millest kedratakse niiti siidkangaste kudumiseks.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Siid · Näe rohkem »

Siracusa

''Duomo di Siracusa'', Via Minerva, Sürakuusa katedraal (toomkirik), mis toetub antiiksele templile Siracusa (itaalia keeles Siracusa, sitsiilia keeles Saracusa; antiigi kontekstis Sürakuusa, vanakreeka keeles Συρακοῦσαι) on ajalooline linn Sitsiilias.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Siracusa · Näe rohkem »

Sirmium

Keisripalee varemed Sirmiumis Sirmium oli linn Pannoonias, Rooma keisririigi iidses provintsis.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Sirmium · Näe rohkem »

Sitsiilia

Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Sitsiilia · Näe rohkem »

Sitsiilia ajalugu

Sitsiilia ajalugu on ülevaade Vahemeres asuva Itaalia suurima saare ajaloost.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Sitsiilia ajalugu · Näe rohkem »

Sitsiilia emiraat

Sitsiilia emiraat oli islamiriik Sitsiilia saarel (Lõuna-Itaalias), mis eksisteeris aastatel 965–1072.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Sitsiilia emiraat · Näe rohkem »

Sitsiilia krahvkond

Sitsiilia krahvkond oli normanni riik, mis koosnes Sitsiilia ja Malta saarest aastatel 1071–1130.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Sitsiilia krahvkond · Näe rohkem »

Sitsiilia kuningriik

Sitsiilia kuningriik (itaalia keeles Regno di Sicilia,, katalaani keeles Regne de Sicília, sitsiilia keeles Regnu di Sicilia) oli riik, mis eksisteeris Itaalia lõunaosas selle asutamisest Roger II poolt aastal 1130 kuni aastani 1816.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Sitsiilia kuningriik · Näe rohkem »

Skisma

Skisma (kreeka keeles σχισμα (σχιζω) – jagunema) tähendab kiriku lõhenemist.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Skisma · Näe rohkem »

Skopje

Skopje kindlus ja rahvusteater enne maavärinat 1920. aastatel Linna kohal kõrguv Aastatuhande rist Skopje (makedoonia keeles Скопје) on Põhja-Makedoonia pealinn.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Skopje · Näe rohkem »

Slaavlased

Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Slaavlased · Näe rohkem »

Sofia

Sofia on Bulgaaria pealinn.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Sofia · Näe rohkem »

Solidus

Solidus oli Rooma keisririigi hilisema perioodi kuldmünt.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Solidus · Näe rohkem »

Sueebid

Oranž ala näitab sueebi hõimude asuala 1. sajandil eKr. Sueebid ehk sueevid (ladina suebi või suevi) oli germaani hõimude rühm.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Sueebid · Näe rohkem »

Sultan

Sultan on valitseja tiitel islamimaades (araabia keeles سلطان‎ Sulṭān).

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Sultan · Näe rohkem »

Suur kirikulõhe

accessdate.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Suur kirikulõhe · Näe rohkem »

Suur rahvasterändamine

II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Suur rahvasterändamine · Näe rohkem »

Svjatoslav I

Svjatoslav I või Svjatoslav Vapper (ukraina keeles Святосла́в І́горович või Святосла́в Хоро́брий, u. 938–972) oli Kiievi-Vene suurvürstiriigi valitseja aastatel 945–972, tegelikult valitses riiki alles aastast 960, kui sai täisealiseks, enne seda valitses riiki regendina tema ema Olga.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Svjatoslav I · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Taani · Näe rohkem »

Taranto vürstkond

Taranto vürstkond oli aastal 1088 Lõuna-Itaalias loodud riik Hauteville Robert Guiscardi vanemale pojale Bohemondile osana rahust tema ja ta noorema venna Roger Borsa vahel pärast vaidlust Apuulia hertsogkonna järgluse üle.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Taranto vürstkond · Näe rohkem »

Türann

Türann (kreeka sõnast τύραννος týrannos) on valitseja, kes kasutab hirmu oma ainuvalitsemise abinõuna.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Türann · Näe rohkem »

Türgi

Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Türgi · Näe rohkem »

Türgi sultan

Türgi sultaniteks nimetatakse Osmanite riigi valitsejaid, kes kandsid 1382.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Türgi sultan · Näe rohkem »

Teema (haldusüksus)

Teemad Anatoolias aastal 950 Teema oli Bütsantsi haldusüksus.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Teema (haldusüksus) · Näe rohkem »

Teine Bulgaaria tsaaririik

Teine Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Второ българско царство) oli keskaegne Bulgaaria riik aastatel 1185–1396 või kuni 1422.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Teine Bulgaaria tsaaririik · Näe rohkem »

Teine ristisõda

Teine ristisõda toimus Väike-Aasias aastatel 1147–1149 ning selles osalesid seldžukid, Prantsuse ja Saksa väed.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Teine ristisõda · Näe rohkem »

Templiordu

Templiordu pitsat Jacques de Molay ja Geoffrey de Charney põletamine tuleriidal 1314 Templiordu ehk templirüütlite ordu (ladina keeles Pauperes commilitones Christi Templique Solomonici) oli usulis-sõjaline rüütliordu, mis faktiliselt eksisteeris 1118.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Templiordu · Näe rohkem »

Teokraatia

Teokraatia (kreeka keeles θεοκρατία theokratia.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Teokraatia · Näe rohkem »

Teravili

Mais Nisu Oder Kaer Rukis Riis Hirss Tatar Sorgo Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade – saamiseks.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Teravili · Näe rohkem »

Tessaalia

Tessaalia kaart Vanaaja Tessaalia jaotus Tessaalia (vanakreeka keeles Θεσσαλία) on ajalooline piirkond Kreeka keskosas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Tessaalia · Näe rohkem »

Tessaalia piirkond

Tessaalia piirkond (kreeka keeles Περιφέρεια Θεσσαλίας) on 1. järgu haldusüksus (piirkond) Kreekas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Tessaalia piirkond · Näe rohkem »

Tetrarhia

Tetrarhia on riigikorraldus, kus võim kuulub neljale isikule.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Tetrarhia · Näe rohkem »

Thbilisi

Thbilisi (gruusia omaladinas Tbilisi, ajaloosündmuste kontekstis ka Tiflis) on Gruusia pealinn.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Thbilisi · Näe rohkem »

Theoderich Suur

Münt, mis kujutab Theoderich Suurt Münt, millel on kujutatud Theoderich Suurt Theoderich Suur (454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Theoderich Suur · Näe rohkem »

Theodora Porphyrogennete

Theodora Porphyrogennete (kreeka keeles: Θεοδώρα Πορφυρογενίτη (Theodōra Porphyrogenítē); umbes 980 – 31. august 1056) oli Bütsantsi keisrinna 21. aprillist 1042 kuni 31. augustini 1056.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Theodora Porphyrogennete · Näe rohkem »

Theodosius I

Theodosius I, keisrinimi Dominus Noster Flavius Theodosius Augustus (Flavius Theodosius I Suur; arvatavasti 11. jaanuar 347 Cauca (Hispaania) – 17. jaanuar 395 Mediolanum (praegu Milano)) oli Vana-Rooma keiser alates 19. jaanuarist 379 kuni surmani 395.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Theodosius I · Näe rohkem »

Theodosius II

Theodosius II või Theodosius Noorem (Imperator Caesar Divii Arcadii Divi Theodosii Flavius Theodosius Augustus; 10. aprill 401 – 28. juuli 450) oli Ida-Rooma keiser 408–450, valitsedes seega 42 aastat, 1 kuu ja 28 päeva (koos isaga 48 aastat).

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Theodosius II · Näe rohkem »

Theophilos

Theophilos (kreeka keeles: Θεόφιλος; ladinapäraselt Theophilus või Theophilo; umbes 812  – 20. jaanuar 842) oli Bütsantsi keiser aastatel 829-842, valitsedes 12 aastat, 3 kuud ja 18 päeva.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Theophilos · Näe rohkem »

Thessaloníki

Thessaloníki on Kreeka suuruselt teine linn, Kesk-Makedoonia piirkonna halduskeskus.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Thessaloníki · Näe rohkem »

Tiberius II

Tiberius II Konstantinos (kreeka keeles: Τιβέριος Κωνσταντῖνος; umbes 520 – 14. august 582) oli Bütsantsi keiser 578.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Tiberius II · Näe rohkem »

Tonn

Tonn (vananorra keeles tonna 'veinivaat') on nüüdisajal meetermõõdustiku massiühik, see võrdub 1000 kilogrammiga.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Tonn · Näe rohkem »

Traakia

Traakia tänapäevased piirid Bulgaarias, Kreekas ja Türgis Traakia (bulgaaria keeles Тракия (Trakiya), kreeka keeles Θράκη (Thráki), türgi keeles Trakya) on ajalooline ja geograafiline piirkond Kagu-Euroopas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Traakia · Näe rohkem »

Trabzon

Trabzon (varasemad eestikeelsed nimed Trapesund, Trapezund; vanakreeka kontekstis Trapezus (Τραπεζοῦς)) on linn praegusel Türgi territooriumil, Musta mere lõunakaldal.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Trabzon · Näe rohkem »

Trapezundi keisririik

Trapezundi Keisririik oli aastatel 1204–1461 Väike-Aasia kirdeosas, Musta mere lõunarannikul ja Krimmi poolsaare lõunarannikul asunud riik, pealinn Trapezund (nüüd Trabzon).

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Trapezundi keisririik · Näe rohkem »

Tripoli

Tripoli (Foto: Patrick-André Perron) Tripoli (kreeka Trípolis/Τρίπολις 'kolm linna', araabia Ţarābulus/طرابلس) on Liibüa pealinn ja suurim linn.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Tripoli · Näe rohkem »

Tsaar

Tsaar (ladina sõnast caesar) on kuningale vastav valitsejatiitel, mida kasutati.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Tsaar · Näe rohkem »

Tuneesia

Tuneesia on riik Põhja-Aafrikas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Tuneesia · Näe rohkem »

Ungari ajalugu

Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Ungari ajalugu · Näe rohkem »

Ungari kuningriik

Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Ungari kuningriik · Näe rohkem »

Ungarlased

Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Ungarlased · Näe rohkem »

Urbanus II

Urbanus II (Eudes de Châtillon, Eudes de Lagery, Odon de Lagery, Odon de Châtillon, ka Odo, Ostia piiskop Otto; 1035 või 1042 – 29. juuli 1099) oli paavst aastatel 1088–1099.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Urbanus II · Näe rohkem »

Usund

Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Usund · Näe rohkem »

Vahemere maad

Vahemere maad Antibesi linnavaade (Prantsusmaa). Tänu soojale kliimale, merele, mägedele ja kultuuripärandile on Vahemere maad populaarne turismipiirkond Porto linnavaade (Portugal). Kuigi linn asub Atlandi ookeani ääres, käib ta Vahemeremaade alla Vaade Pietra di Bismantovale Apenniinides (Itaalia) Vahemere maad (varem Vahemeremaad) on ajalooline piirkond Vahemere ääres.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Vahemere maad · Näe rohkem »

Vahemeri

Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Vahemeri · Näe rohkem »

Valahhia

Valahhia on ajalooline piirkond Rumeenia lõunaosas Karpaatide ja Doonau vahel.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Valahhia · Näe rohkem »

Valens

Valens (täisnimi Flavius Julius Valens Augustus; 328 Cibalae – 9. august 378 Adrianoopol) oli Ida-Rooma keiser aastatel 364–378.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Valens · Näe rohkem »

Vana-Kreeka

Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »

Vana-Makedoonia

Vana-Makedoonia (vanakreeka keeles Μακεδονία) oli antiikaja Kreeka ajalooline maa Egeuse merest põhjas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Vana-Makedoonia · Näe rohkem »

Vana-Rooma keisrite loend

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Vana-Rooma keisrite loend · Näe rohkem »

Vanakreeka keel

Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Vanakreeka keel · Näe rohkem »

Vandaalid

Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Vandaalid · Näe rohkem »

Vandenõu

Vandenõu on salajane kokkulepe ebaseadusliku või kuritegeliku eesmärgi saavutamiseks (riigipööre, atentaat vmt).

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Vandenõu · Näe rohkem »

Varrak (kirjastus)

Varrak on Tallinnas tegutsev raamatukirjastus.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Varrak (kirjastus) · Näe rohkem »

Vasall

Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Vasall · Näe rohkem »

Vasallriik

Vasallriik on suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Vasallriik · Näe rohkem »

Vastupaavst

Vastupaavst (ladina keeles antipapa) on isik, kes on kas valitud või seatud parajasti ametis oleva paavsti vastu kui konkureeriv kirikupea.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Vastupaavst · Näe rohkem »

Väike-Aasia

Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Väike-Aasia · Näe rohkem »

Veneetsia

Veneetsia (itaalia keeles Venezia) on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul, Veneto maakonna città metropolitana di Venezia halduskeskus.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Veneetsia · Näe rohkem »

Veneetsia doodž

Veneetsia vabariigi vapp Viimane Veneetsia doodž Lodovico Manin Veneetsia doodž (veneetsia keeles Doxe de Venexia, itaalia keeles Doge di Venezia), mida mõnikord tõlgitakse ka kui "hertsog" (itaalia keeles Duca), oli Veneetsia vabariigi kõrgeim võimukandja ja juht rohkem kui tuhande aasta jooksul.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Veneetsia doodž · Näe rohkem »

Veneetsia vabariik

Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Veneetsia vabariik · Näe rohkem »

Viikingid

Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Viikingid · Näe rohkem »

Vladimir Püha

Vladimir Püha (ka Vladimir Suur ja Vladimir Svjatoslavitš, Vladimir Särav Päikene; ukraina keeles Володимир Святославич Volodõmõr Svjatoslavõtš; vene keeles Владимир Святославич Vladimir Svjatoslavitš; umbes 956 – 15. juuli 1015) oli Kiievi suurvürst 980–1015 ja Kiievi suurvürstiriigi ristiusustaja.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Vladimir Püha · Näe rohkem »

Volga

Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Volga · Näe rohkem »

Yarmūk

Purustatud sild Yarmūki jõel. Yarmūk (araabia Nahr al-Yarmūk نهر اليرموك) on jõgi Edela-Aasias.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Yarmūk · Näe rohkem »

Zadar

Zadar (itaalia Zara) on linn Horvaatias Aadria mere rannikul Dalmaatsias, Zadari maakonna keskus.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Zadar · Näe rohkem »

Zeno

Flavius Zeno, kreekapäraselt Zenon (Imperator Caesar Flavius Zeno Augustus; kreeka keeles:Ζήνων; umbes 425 – 9. aprill 491), oli Ida-Rooma keiser 29. jaanuarist 474 kuni 9. jaanuarini 475 ja teist korda augustist 476 kuni 9. aprillini 491.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Zeno · Näe rohkem »

Zoe Karbonopsina

Zoe Karbonopsina (Söesilm) (kreeka keeles: Ζωὴ Καρβωνοψίνα (Zōē Karbōnopsina)) oli Bütsantsi keisri konsort-keisrinna aastatel 906–912 ja Bütsantsi asevalitseja aastatel 914–919.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja Zoe Karbonopsina · Näe rohkem »

10. sajand

10.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 10. sajand · Näe rohkem »

1036

1036.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 1036 · Näe rohkem »

1054

1054.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 1054 · Näe rohkem »

1081

1081.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 1081 · Näe rohkem »

1084

1084.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 1084 · Näe rohkem »

1092

1092.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 1092 · Näe rohkem »

11. sajand

11.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 11. sajand · Näe rohkem »

1105

1105.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 1105 · Näe rohkem »

1112

1112.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 1112 · Näe rohkem »

1183

1183.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 1183 · Näe rohkem »

1187

1187.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 1187 · Näe rohkem »

1299

1299.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 1299 · Näe rohkem »

1302

1302.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 1302 · Näe rohkem »

1309

1309.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 1309 · Näe rohkem »

1312

1312.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 1312 · Näe rohkem »

1329

1329.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 1329 · Näe rohkem »

1397

1397.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 1397 · Näe rohkem »

1399

1399.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 1399 · Näe rohkem »

1453

1453.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 1453 · Näe rohkem »

1557

1557.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 1557 · Näe rohkem »

1917. aasta revolutsioonid Venemaal

1917.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 1917. aasta revolutsioonid Venemaal · Näe rohkem »

20. august

20.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 20. august · Näe rohkem »

3. sajand

3.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 3. sajand · Näe rohkem »

324

324.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 324 · Näe rohkem »

330

330.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 330 · Näe rohkem »

337

337.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 337 · Näe rohkem »

340

340.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 340 · Näe rohkem »

349

349.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 349 · Näe rohkem »

350

350.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 350 · Näe rohkem »

350. aastad

350.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 350. aastad · Näe rohkem »

351

351.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 351 · Näe rohkem »

352

352.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 352 · Näe rohkem »

353

353.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 353 · Näe rohkem »

354

354.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 354 · Näe rohkem »

355

355.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 355 · Näe rohkem »

356

356.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 356 · Näe rohkem »

357

357.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 357 · Näe rohkem »

358

358.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 358 · Näe rohkem »

359

359.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 359 · Näe rohkem »

361

361.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 361 · Näe rohkem »

375

375.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 375 · Näe rohkem »

378

378.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 378 · Näe rohkem »

395

395.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 395 · Näe rohkem »

4. sajand

4.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 4. sajand · Näe rohkem »

400

400.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 400 · Näe rohkem »

401

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 401 · Näe rohkem »

406

406.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 406 · Näe rohkem »

409

409.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 409 · Näe rohkem »

451

451.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 451 · Näe rohkem »

452

452.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 452 · Näe rohkem »

474

474.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 474 · Näe rohkem »

491

491.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 491 · Näe rohkem »

534

534.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 534 · Näe rohkem »

537

537.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 537 · Näe rohkem »

541

541.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 541 · Näe rohkem »

542

542.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 542 · Näe rohkem »

550

550.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 550 · Näe rohkem »

6. sajand

6.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 6. sajand · Näe rohkem »

622

622.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 622 · Näe rohkem »

625

625.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 625 · Näe rohkem »

632

632.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 632 · Näe rohkem »

636

636.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 636 · Näe rohkem »

637

637.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 637 · Näe rohkem »

639

Sajandid: 6. sajand - 7. sajand - 8. sajand Kümnendid: 580. aastad 590. aastad 600. aastad 610. aastad 620. aastad - 630. aastad - 640. aastad 650. aastad 660. aastad 670. aastad 680. aastad Aastad: 634 635 636 637 638 - 639 - 640 641 642 643 644.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 639 · Näe rohkem »

646

646.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 646 · Näe rohkem »

649

649.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 649 · Näe rohkem »

661

661.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 661 · Näe rohkem »

7. sajand

7.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 7. sajand · Näe rohkem »

750

750.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 750 · Näe rohkem »

812

812.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 812 · Näe rohkem »

863

863.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 863 · Näe rohkem »

9. sajand

9.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 9. sajand · Näe rohkem »

907

907.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 907 · Näe rohkem »

941

941.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 941 · Näe rohkem »

965

965.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 965 · Näe rohkem »

968

968.

Uus!!: Bütsantsi ajalugu ja 968 · Näe rohkem »

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva