Kiiremini kui brauser!
94 suhted: Aatom, Agregaatolek, Alessandro Volta, Alkaanid, Alküülkloriidid, Ammoniaak, Anaerobioos, Anaeroobne lagunemine, Atmosfäär (ühik), Atsetüleen, Atsetoon, Aur, Bakterid, Bar, Biogaas, Biometaan, Derivaat, Energia, Etanool, Gaas, Halogeenid, Hapnik, Homoloogiline rida, Imetajad, Jäätmed, Jupiter, Kaarlahendus, Kaevandusgaas, Kasvuhooneefekt, Kasvuhoonegaasid, Katalüüs, Katalüsaator, Küllastunud ja küllastumata ühendid, Kütus, Keemiline reaktsioon, Keemistemperatuur, Keri, Kiindrus, Kloroform, Kolmikpunkt, Korrapärane tetraeeder, Kovalentne side, Kriitiline punkt, Lago Maggiore, Lahustuvus vees, Lähteaine, Lämbumine, Leektemperatuur, Loomakasvatus, Maagaas, ..., Metaani oksüdeerivad bakterid, Metaanibakterid, Metaanitank, Metanaal, Metanool, Mikroorganismid, Molaarmass, Molekul, Molekulivalem, Muda, Naatriumatsetaat, Naatriumhüdroksiid, Naatriumkarbonaat, Neptuun, Normaaltingimused, Oksüdatsioon, Oksüdeerija, Orgaaniline aine, Põlemine, Põlemissoojus, Pikomeeter, Prangli, Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit, Rõhk, Saturn, Süsihappegaas, Süsinik, Süsivesinikud, Sõnnik, Soo, Soogaas, Soojuselektrijaam, Sulamistemperatuur, Tetraklorometaan, Tihedus, Toatemperatuur, Tselluloos, Uimasti, Uraan (planeet), Väetis, Ventilatsioon, Veoauto, Vesi, Vesinik. Laienda indeks (44 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Metaan ja Aatom · Näe rohkem »
Agregaatolek
Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.
Uus!!: Metaan ja Agregaatolek · Näe rohkem »
Alessandro Volta
Alessandro Volta Alessandro Giuseppe Antonio Anastasio Volta (18. veebruar 1745 Lombardia, Como – 5. märts 1827 Como) oli itaalia füüsik, kes tegi mitmeid avastusi elektri alal.
Uus!!: Metaan ja Alessandro Volta · Näe rohkem »
Alkaanid
Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega.
Uus!!: Metaan ja Alkaanid · Näe rohkem »
Alküülkloriidid
''tert''-butüülkloriid ehk 2-kloro-2-metüülpropaan Klorotsüklopentaan Alküülkloriidid ehk kloroalkaanid on orgaaniliste ühendite klass, mida võib vaadelda tuletatuna alkaanidest, nii et üks või enam vesiniku aatomit on asendatud kloori aatomi(te)ga, see tähendab sisaldavad vähemalt ühe süsinik-kloor kovalentse sideme (C–Cl).
Uus!!: Metaan ja Alküülkloriidid · Näe rohkem »
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Uus!!: Metaan ja Ammoniaak · Näe rohkem »
Anaerobioos
Anaerobioos ehk anoksübioos on elu keskkonnas, kus puudub vaba hapnik (O2).
Uus!!: Metaan ja Anaerobioos · Näe rohkem »
Anaeroobne lagunemine
Anaeroobne lagunemine on orgaanilise aine lagunemine vaba hapnikuta ehk anoksilises keskkonnas seal elavate mikroorganismide toimel.
Uus!!: Metaan ja Anaeroobne lagunemine · Näe rohkem »
Atmosfäär (ühik)
Atmosfäär on mittesüsteemne (SI-väline) rõhuühik.
Uus!!: Metaan ja Atmosfäär (ühik) · Näe rohkem »
Atsetüleen
Atsetüleen (süstemaatiline nimetus: etüün) on lihtsaim alküün, süsivesinik, mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna.
Uus!!: Metaan ja Atsetüleen · Näe rohkem »
Atsetoon
Atsetooni keemiline valem Atsetoon ehk 2-propanoon ehk dimetüülketoon (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga (56 °C) ja sulamistemperatuuriga (–95 °C) läbipaistev vedelik, mis kuulub ketoonide aineklassi.
Uus!!: Metaan ja Atsetoon · Näe rohkem »
Aur
Veeaur Faasidiagramm rõhu ja temperatuuri telgedega Aur on kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas.
Uus!!: Metaan ja Aur · Näe rohkem »
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Uus!!: Metaan ja Bakterid · Näe rohkem »
Bar
Bar võib tähendada mitut asja.
Uus!!: Metaan ja Bar · Näe rohkem »
Biogaas
Zirli reoveepuhastusjaama biogaasimahuti ja koostootmisseade Austrias Biogaas ehk käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib, kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt lagundavad.
Uus!!: Metaan ja Biogaas · Näe rohkem »
Biometaan
Biometaan ehk rohegaas on metaanirikas (95–98%) gaasiline kütus, mida toodetakse erinevatest biolagunevatest jäätmetest.
Uus!!: Metaan ja Biometaan · Näe rohkem »
Derivaat
Keemias on derivaat keemiline ühend, mida saab vaadelda teatud ühendist tuletatuna, kui selle üks aatom või rühm asendatakse teise aatomi või rühmaga.
Uus!!: Metaan ja Derivaat · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Metaan ja Energia · Näe rohkem »
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Uus!!: Metaan ja Etanool · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Metaan ja Gaas · Näe rohkem »
Halogeenid
Halogeenid on VII A rühma elemendid.
Uus!!: Metaan ja Halogeenid · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Metaan ja Hapnik · Näe rohkem »
Homoloogiline rida
Sulamistemperatuuri (sinine) ja keemistemperatuuri (violetne) muutus ''n''-alkaanide homoloogililises reas Homoloogiline rida on samasse aineklassi kuuluvate sarnaste omaduste ja struktuuriga keemiliste ühendite rida, mille liikmed erinevad naaberliikmest mingi kindla struktuurielemendi võrra.
Uus!!: Metaan ja Homoloogiline rida · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Metaan ja Imetajad · Näe rohkem »
Jäätmed
Trondheimi NTNU ülikooli juures pärast õppeaasta alguse pidustusi. 2015. aasta august Jäätmed (ainsuses jääde) on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid.
Uus!!: Metaan ja Jäätmed · Näe rohkem »
Jupiter
Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.
Uus!!: Metaan ja Jupiter · Näe rohkem »
Kaarlahendus
Kaarlahendus õhus kahe naela vahel Kaarlahendus on kestev sõltumatu gaaslahendus, millele on iseloomulik suur voolutihedus (105 kuni 1012 A/m2) ja gaasi (leegi) kõrge temperatuur (5000 kuni 50 000 K).
Uus!!: Metaan ja Kaarlahendus · Näe rohkem »
Kaevandusgaas
Kaevandusgaas (inglise firedamp) on süttimisohtlik gaas, mida eritub söemaardlates.
Uus!!: Metaan ja Kaevandusgaas · Näe rohkem »
Kasvuhooneefekt
Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus.
Uus!!: Metaan ja Kasvuhooneefekt · Näe rohkem »
Kasvuhoonegaasid
Kasvuhooneefekti skeem Kasvuhoonegaasid (KHG) on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti, kuna takistavad soojusenergia lahkumist Maalt maailmaruumi pikalainelise soojuskiirgusega.
Uus!!: Metaan ja Kasvuhoonegaasid · Näe rohkem »
Katalüüs
Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.
Uus!!: Metaan ja Katalüüs · Näe rohkem »
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Uus!!: Metaan ja Katalüsaator · Näe rohkem »
Küllastunud ja küllastumata ühendid
Keemias nimetatakse küllastunud ühenditeks neid orgaanilisi ühendeid, mille molekulis on süsiniku aatomid omavahel seotud üksiksidemetega.
Uus!!: Metaan ja Küllastunud ja küllastumata ühendid · Näe rohkem »
Kütus
Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit).
Uus!!: Metaan ja Kütus · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Metaan ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Uus!!: Metaan ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »
Keri
Keri (rootsi keeles Kockskär) on Harju maakonnas Viimsi vallas asuv saar Soome lahes.
Uus!!: Metaan ja Keri · Näe rohkem »
Kiindrus
Selline näeb kiindrustahm välja enne sideainega segamist Kiindrus, ka kiindrustahm, männitahm või lambitahm (saksa keeles Kienruß, vene keeles сосновая сажа 'männinõgi'), on must väga peeneteraline (osakeste läbimõõt 0,01–1 μm) pigment, mis koosneb peaaegu puhtast süsinikust.
Uus!!: Metaan ja Kiindrus · Näe rohkem »
Kloroform
Kloroformi struktuur Kloroformi molekuli mudel ''The Discovery of Chloroform''. Viipekeel, 1913 Kloroform ehk triklorometaan on orgaaniline ühend keemilise valemiga CHCl3.
Uus!!: Metaan ja Kloroform · Näe rohkem »
Kolmikpunkt
Süsinikdioksiidi rõhu-temperatuuri faasidiagramm, millel on märgitud kolmikpunkt (''triple point'') ja kriitiline punkt (''critical point'') Kolmikpunkt on ühekomponendilise aine jaoks kindel punkt rõhu–temperatuuri diagrammil.
Uus!!: Metaan ja Kolmikpunkt · Näe rohkem »
Korrapärane tetraeeder
right Korrapärane tetraeeder ehk korrapärane nelitahukas ehk regulaarne nelitahukas on korrapärane hulktahukas, millel on neli võrdkülgse kolmnurga kujulist tahku ja mille igast tipust lähtub kolm serva.
Uus!!: Metaan ja Korrapärane tetraeeder · Näe rohkem »
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Uus!!: Metaan ja Kovalentne side · Näe rohkem »
Kriitiline punkt
Rõhu–temperatuuri faasidiagrammil algab vedela ja gaasilise faasi piiri kujutav kõver kolmikpunktist (''triple point'') ja lõpeb kriitilises punktis (''critical point'') Kriitiline punkt on füüsikalises keemias ja termodünaamikas aine olekuga seotud mõiste, mis määrab ainele iseloomulikud temperatuuri ja rõhu väärtused, mille juures lakkab faaside erinevus.
Uus!!: Metaan ja Kriitiline punkt · Näe rohkem »
Lago Maggiore
Lago Maggiore Arona kohal Lago Maggiore (itaalia keeles 'suurem järv') on järv Põhja-Itaalias ja Šveitsis.
Uus!!: Metaan ja Lago Maggiore · Näe rohkem »
Lahustuvus vees
Lahustuvus vees ehk vees lahustuvus on suurus, mis iseloomustab mingisuguse keemilise aine võimet teatud temperatuuril vees lahustuda.
Uus!!: Metaan ja Lahustuvus vees · Näe rohkem »
Lähteaine
Lähteained on keemilised ained, millest keemilise reaktsiooni käigus tekivad teised ained (saadused).
Uus!!: Metaan ja Lähteaine · Näe rohkem »
Lämbumine
Lämbumine ehk lämbus ehk asfüksia on organismi kahjustus ebapiisava hingamise või hapnikuvarustuse tõttu.
Uus!!: Metaan ja Lämbumine · Näe rohkem »
Leektemperatuur
Leektemperatuur ehk leekpunkt on õli või muu põlevvedeliku kuumutamisel selline madalaim temperatuur, mille juures vedeliku pinnalt eraldunud aurud, segunedes õhu hapnikuga hetkeks süttivad kui puutuvad kokku lahtise leegiga.
Uus!!: Metaan ja Leektemperatuur · Näe rohkem »
Loomakasvatus
Loomakasvatus ehk karjakasvatus on põllumajandusharude rühm, mis tegeleb koduloomade pidamisega.
Uus!!: Metaan ja Loomakasvatus · Näe rohkem »
Maagaas
Maagaasi jaotamine Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides.
Uus!!: Metaan ja Maagaas · Näe rohkem »
Metaani oksüdeerivad bakterid
''Methylococcus capsulatus'' kasvamas suure vasesisaldusega keskkonnas Metaani oksüdeerivad bakterid ehk metanotroofid ehk metanotroofsed bakterid on bakterid, kes saavad süsinikku ja energiat ainult metaanist.
Uus!!: Metaan ja Metaani oksüdeerivad bakterid · Näe rohkem »
Metaanibakterid
Metaanibakterid ehk metanogeenid on mikroorganismid (täpsemalt arhed), kel elutegevuse käigus anaerobioosis tekib anaeroobilise lagunemise käigus kõrvalsaadusena metaan.
Uus!!: Metaan ja Metaanibakterid · Näe rohkem »
Metaanitank
Metaanitank Saksamaal Metaanitank (ka metaantank; metaankääritustank; mädandi) on terasest või raudbetoonist valmistatud mahuti, mida kasutatakse reoveepuhastusel tekkinud või muu orgaanikarikka sette (muda) anaeroobseks kääritamiseks.
Uus!!: Metaan ja Metaanitank · Näe rohkem »
Metanaal
Metanaal Metanaal Metanaal ehk formaldehüüd on lihtsaim aldehüüd.
Uus!!: Metaan ja Metanaal · Näe rohkem »
Metanool
Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool (triviaalnimetusega puupiiritus) keemiline ühend valemiga CH3OH.
Uus!!: Metaan ja Metanool · Näe rohkem »
Mikroorganismid
Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.
Uus!!: Metaan ja Mikroorganismid · Näe rohkem »
Molaarmass
Molaarmass on aine ühe mooli osakeste (aatomite, molekulide) mass: kus Molaarmassi mõõtühik SI-süsteemis on kilogramm mooli kohta (kg/mol), keemias aga üldiselt grammi mooli kohta (g/mol).
Uus!!: Metaan ja Molaarmass · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Metaan ja Molekul · Näe rohkem »
Molekulivalem
Molekulivalem ehk molekulaarvalem (ka molekulvalem) on keemiline valem, mis näitab molekuli koostist, kasutades keemiliste elementide sümboleid ja allindekseid, mis näitavad elemendi aatomite arvu molekulis.
Uus!!: Metaan ja Molekulivalem · Näe rohkem »
Muda
settinud savikas muda Muda on veega segunenud kleepuv savikas-aleuriitne sete.
Uus!!: Metaan ja Muda · Näe rohkem »
Naatriumatsetaat
Naatriumetanaadi kristallid Naatriumetanaat Naatriumetanaat ehk naatriumatsetaat on keemiline ühend valemiga C2H3NaO2.
Uus!!: Metaan ja Naatriumatsetaat · Näe rohkem »
Naatriumhüdroksiid
Naatriumhüdroksiid ehk seebikivi (varem ka kaustiline sooda) on keemiline ühend valemiga NaOH.
Uus!!: Metaan ja Naatriumhüdroksiid · Näe rohkem »
Naatriumkarbonaat
Naatriumkarbonaat ehk sooda ehk kaltsineeritud sooda ehk pesusooda ehk kristalne sooda on keemiline aine valemiga Na2CO3.
Uus!!: Metaan ja Naatriumkarbonaat · Näe rohkem »
Neptuun
Neptuun on Päikesesüsteemi kaheksas ja Päikesest kõige kaugemal asuv planeet.
Uus!!: Metaan ja Neptuun · Näe rohkem »
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Uus!!: Metaan ja Normaaltingimused · Näe rohkem »
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Uus!!: Metaan ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »
Oksüdeerija
Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.
Uus!!: Metaan ja Oksüdeerija · Näe rohkem »
Orgaaniline aine
Orgaaniline aine ehk orgaaniline aines ehk orgaanika on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid.
Uus!!: Metaan ja Orgaaniline aine · Näe rohkem »
Põlemine
280px Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek).
Uus!!: Metaan ja Põlemine · Näe rohkem »
Põlemissoojus
Põlemissoojus on soojushulk (energiahulk), mis vabaneb aine põlemisel.
Uus!!: Metaan ja Põlemissoojus · Näe rohkem »
Pikomeeter
Pikomeeter (tähis pm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub ühe triljondiku meetriga: Seda mõõtühikut kasutatakse peamiselt aatomi suurusjärgus pikkuste mõõtmisel.
Uus!!: Metaan ja Pikomeeter · Näe rohkem »
Prangli
Prangli (saksa Wrangelsholm, rootsi Wrangö) on saar Põhja-Eestis Soome lahes.
Uus!!: Metaan ja Prangli · Näe rohkem »
Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit
Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit (inglise keeles International Union of Pure and Applied Chemistry, lühend IUPAC) on keemikute esindusorganisatsioon paljudes riikides.
Uus!!: Metaan ja Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Metaan ja Rõhk · Näe rohkem »
Saturn
Saturn on kuues planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi suuruselt teine planeet.
Uus!!: Metaan ja Saturn · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Metaan ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Metaan ja Süsinik · Näe rohkem »
Süsivesinikud
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.
Uus!!: Metaan ja Süsivesinikud · Näe rohkem »
Sõnnik
põhust) Sõnnik on loomade (sh kodulindude) väljaheidetest, allapanust (näiteks põhust), veest ja pudenenud söödaosakestest moodustunud orgaaniline aine, mida kasutatakse põllumajanduses laialdaselt väetisena.
Uus!!: Metaan ja Sõnnik · Näe rohkem »
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Uus!!: Metaan ja Soo · Näe rohkem »
Soogaas
Soogaas on soode ja seisva veega veekogude sügavamais kihtides taimejäänuste bakteriaalsel lagunemisel tekkiv gaasisegu, mis sisaldab harilikult peamiselt metaani (65–95%) ja süsinikdioksiidi (5–35%).
Uus!!: Metaan ja Soogaas · Näe rohkem »
Soojuselektrijaam
Yallourni soojuselektrijaam Austraalias Soojuselektrijaam (lühend SEJ) ehk soojusjõujaam on elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks.
Uus!!: Metaan ja Soojuselektrijaam · Näe rohkem »
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Uus!!: Metaan ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »
Tetraklorometaan
Tetraklorometaan ehk süsiniktetrakloriid on mittepõlev vees lahustumatu värvuseta „magusa lõhnaga” vedelik.
Uus!!: Metaan ja Tetraklorometaan · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Metaan ja Tihedus · Näe rohkem »
Toatemperatuur
Toatemperatuuriks (lühend RT) nimetatakse loodusteaduslike eksperimentide kirjeldamisel katse läbiviimise temperatuuri, kui see jääb ligikaudu vahemikku 21–23 °C (.
Uus!!: Metaan ja Toatemperatuur · Näe rohkem »
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Uus!!: Metaan ja Tselluloos · Näe rohkem »
Uimasti
Uimasti ehk narkootikum ehk mõnuaine on psühhotroopne aine, mis tekitab sõltuvust.
Uus!!: Metaan ja Uimasti · Näe rohkem »
Uraan (planeet)
Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.
Uus!!: Metaan ja Uraan (planeet) · Näe rohkem »
Väetis
orus 1942. aastal rajatud näidispõld, mille ühte poolt väetati ja teist mitte Väetis ehk väetusaine soodustab taime toitumist ja sellega kaasnevat kasvamist.
Uus!!: Metaan ja Väetis · Näe rohkem »
Ventilatsioon
Ventilatsioon ehk õhutus või tuulutus on jahutamiseks tehtav tuulutus või ruumiõhu (hrl saastunud või niiske) puhta(ma) õhuga asendamine.
Uus!!: Metaan ja Ventilatsioon · Näe rohkem »
Veoauto
Veoauto MAZ-5551 Daimler-Lastwagen, 1896 Veoauto ehk veok on auto, mis on ette nähtud veoste vedamiseks.
Uus!!: Metaan ja Veoauto · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Metaan ja Vesi · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Metaan ja Vesinik · Näe rohkem »
