Kiiremini kui brauser!
51 suhted: Barsinghausen, Billungid, Calenbergi loss, Calenbergi vürstkond, Deister, Diepholz, Elisabeth Brandenburgist (1510–1558), Erich II (Braunschweig-Calenberg-Göttingen), Göttingeni vürstkond, Gehrden, Hameln, Hannover, Hannoveri kuningriik, Hannoveri piirkond, Hildesheimi piiskopkond, Hildesheimi piiskopkonna vaenus, Hoya, Johann T'Serclaes von Tilly, Kaaliumkarbonaat, Keskaeg, Kivisüsi, Kolmekümneaastane sõda, Löss, Leine, Liivakivi, Liivsavi, Loodusvarad, Lubjakivi, Luterlus, Mindeni piiskopkond, Nienburg/Weser, Pattensen, Reformatsioon, Ringkond (Saksamaa), Ronnenberg, Saksa keel, Saksamaa, Savi, Schaumburgi krahvkond, Schmalkaldeni sõda, Seelze, Springe, Suhkrupeet, Tellis, Tsement, Varakeskaeg, Vesilinnus, Wölpe krahvkond, Weichseli jäätumine, Welfid, ..., Wunstorf. Laienda indeks (1 rohkem) »
Barsinghausen
Barsinghausen on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hannoveri piirkonnas.
Uus!!: Calenbergi maa ja Barsinghausen · Näe rohkem »
Billungid
Billungid on dünastia, mis valitses Saksimaa hertsogiriiki 961–1106.
Uus!!: Calenbergi maa ja Billungid · Näe rohkem »
Calenbergi loss
Loss Caspar Meriani vasegravüüril (1654) Calenbergi loss (saksa keeles Burg Calenberg, hiljem Schloss Calenberg ja Feste Calenberg; varemed tuntud kui Alt Calenberg) oli keskaegne loss Kesk-Saksamaal, Schulenburgi lähistel Pattenseni alevis, 13 km Hildesheimi linnast läänes.
Uus!!: Calenbergi maa ja Calenbergi loss · Näe rohkem »
Calenbergi vürstkond
Calenbergi vürstkond oli Welfide Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna dünastiline jaotus Saksa-Rooma riigis aastatel 1494–1705, kui Calenbergi vürst kuurvürst Georg I Ludwig päris Hannoveri riigi moodustamiseks Lüneburgi vürstkonna.
Uus!!: Calenbergi maa ja Calenbergi vürstkond · Näe rohkem »
Deister
Deister Deister on küngasteahelik Saksamaa Alam-Saksi liidumaal, umbes 25 km Hannoveri linnast edelas.
Uus!!: Calenbergi maa ja Deister · Näe rohkem »
Diepholz
Diepholz on asula (linn) Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Diepholzi kreisis, Diepholzi kreisi ja linnaks nimetatava Diepholzi valla keskus.
Uus!!: Calenbergi maa ja Diepholz · Näe rohkem »
Elisabeth Brandenburgist (1510–1558)
Elisabeth, puulõige umbes aastast 1542 Elisabeth von Brandenburg (saksapäraselt Elisabeth von Brandenburg; 24. august 1510, arvatavasti Cölln – 25. mai 1558 Ilmenau) oli sünnilt Hohenzollernite dünastia liige ja Brandenburgi markkrahvinna ning abielu kaudu Braunschweig-Göttingen-Calenbergi hertsoginna ja hiljem Hennebergi krahvinna.
Uus!!: Calenbergi maa ja Elisabeth Brandenburgist (1510–1558) · Näe rohkem »
Erich II (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)
Erich II (10. august 1528 – 17. november 1584) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Calenbergi vürst aastast 1545 kuni oma surmani.
Uus!!: Calenbergi maa ja Erich II (Braunschweig-Calenberg-Göttingen) · Näe rohkem »
Göttingeni vürstkond
Göttingeni vürstkond oli Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna alljaotus Saksa-Rooma riigis pealinnaga Göttingenis.
Uus!!: Calenbergi maa ja Göttingeni vürstkond · Näe rohkem »
Gehrden
Gehrden on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hannoveri piirkonnas, umbes 10 km Hannoverist edelas.
Uus!!: Calenbergi maa ja Gehrden · Näe rohkem »
Hameln
Hamelni panoraam Hameln on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Weseri jõe ääres, Hameln-Pyrmonti kreisi keskus.
Uus!!: Calenbergi maa ja Hameln · Näe rohkem »
Hannover
Hannoveri uus raekoda Hannover Leine jõe ääres on Alam-Saksi liidumaa (Niedersachsen) pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Calenbergi maa ja Hannover · Näe rohkem »
Hannoveri kuningriik
Hannoveri kuningriik 1815. aastal 100-taalrine pangatäht 1857. aastast Hannoveri kuningriik (saksa Königreich Hannover) loodi oktoobris 1814 Viini kongressil, kui George III-le tagastati pärast Napoleoni ajastut tema Hannoveri territooriumid.
Uus!!: Calenbergi maa ja Hannoveri kuningriik · Näe rohkem »
Hannoveri piirkond
Hannoveri piirkond (saksa Region Hannover) on 2. järgu haldusüksus Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.
Uus!!: Calenbergi maa ja Hannoveri piirkond · Näe rohkem »
Hildesheimi piiskopkond
Vürstlik Hildesheimi piiskopkond (saksa Hochstift Hildesheim) oli Saksa-Rooma riigi osariik keskajast aastani 1803.
Uus!!: Calenbergi maa ja Hildesheimi piiskopkond · Näe rohkem »
Hildesheimi piiskopkonna vaenus
Vürst-piiskopkond 1500. aasta paiku (enne vaenust). Hildesheimi piiskopkonna vaenus (saksa: Hildesheimer Stiftsfehde) või Suur piiskopkonna vaenus, mõnikord ka "kapiitlivaenus", oli konflikt, mis puhkes aastal 1519 Hildesheimi piiskopkonna (Hochstift Hildesheim) ning Braunschweig-Wolfenbütteli ja Calenbergi vürstkondade vahel, mida valitsesid Welfid.
Uus!!: Calenbergi maa ja Hildesheimi piiskopkonna vaenus · Näe rohkem »
Hoya
Hoya on linn ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Nienburgi kreisis.
Uus!!: Calenbergi maa ja Hoya · Näe rohkem »
Johann T'Serclaes von Tilly
Krahv Tilly pronkskuju Feldherrnhalle ees Odeonsplatzil Münchenis Johann T'Serclaes von Tilly (hollandi keeles Johan t'Serclaes van Tilly; veebruar 1559 – 30. aprill 1632) juhatas Katoliikliku Liiga vägesid Kolmekümneaastases sõjas.
Uus!!: Calenbergi maa ja Johann T'Serclaes von Tilly · Näe rohkem »
Kaaliumkarbonaat
pisi Kaaliumkarbonaat (K2CO3) on valge värvusega sool, mis lahustub vees.
Uus!!: Calenbergi maa ja Kaaliumkarbonaat · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Calenbergi maa ja Keskaeg · Näe rohkem »
Kivisüsi
Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.
Uus!!: Calenbergi maa ja Kivisüsi · Näe rohkem »
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Uus!!: Calenbergi maa ja Kolmekümneaastane sõda · Näe rohkem »
Löss
Lössiplatoo Hiinas Hunyuani lähedal Shanxi provintsis Löss Löss on homogeenne poorne peeneteraline sete, mis koosneb peamiselt aleuriidist ning vähemal määral saviosakestest ja peeneteralisest liivast.
Uus!!: Calenbergi maa ja Löss · Näe rohkem »
Leine
Leine Hannoveris Leine jõgi Sarstedt-Ruthe juures Leine (vanasaksi: Lagina) on jõgi Tüüringis ja Alam-Saksimaal Saksamaal.
Uus!!: Calenbergi maa ja Leine · Näe rohkem »
Liivakivi
Suur Taevaskoda koosneb devoni ajastul settinud liivast moodustunud liivakivist Peeneteraline Gauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis Ninamaa panga liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim.
Uus!!: Calenbergi maa ja Liivakivi · Näe rohkem »
Liivsavi
Liivsavist pealiskate Liivsavi on pude noor mandri peal tekkinud sete, mille koostisosadeks on peenikesed alla 0,01 mm suurusega (sisaldus umbes 30–50%) peliidi- või saviosakesed ning üle 0,01 mm suurusega (sisaldus umbes 70–60%) argilliidi- ja liivaosakesed.
Uus!!: Calenbergi maa ja Liivsavi · Näe rohkem »
Loodusvarad
Loodusvarad ehk loodusressursid on looduskeskkonna osad, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab.
Uus!!: Calenbergi maa ja Loodusvarad · Näe rohkem »
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Uus!!: Calenbergi maa ja Lubjakivi · Näe rohkem »
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Uus!!: Calenbergi maa ja Luterlus · Näe rohkem »
Mindeni piiskopkond
Ajalooline Mindeni vaade umbes aastast 1647 Mindeni piiskopkond oli katoliiklik piiskopkond (saksa: Bistum Minden) ja riik, Mindeni vürstlik piiskopkond (saksa: Hochstift Minden) Saksa-Rooma riigis.
Uus!!: Calenbergi maa ja Mindeni piiskopkond · Näe rohkem »
Nienburg/Weser
Nienburg (ametlikult Nienburg/Weser) (alamsaksa Nienborg, Neenborg või Negenborg) on linn ja Nienburgi kreisi keskus Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.
Uus!!: Calenbergi maa ja Nienburg/Weser · Näe rohkem »
Pattensen
Pattensen on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hannoveri piirkonnas, umbes 12 km Hannoverist lõunas.
Uus!!: Calenbergi maa ja Pattensen · Näe rohkem »
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Uus!!: Calenbergi maa ja Reformatsioon · Näe rohkem »
Ringkond (Saksamaa)
Ringkonnad 1. augustist 2008. Kaardil on näidatud ka Alam-Saksi, Rheinland-Pfalzi ja Saksi-Anhalti endised ringkonnad Ringkond on Saksamaal mõnede liidumaade (''Bundesländer'') alajaotus.
Uus!!: Calenbergi maa ja Ringkond (Saksamaa) · Näe rohkem »
Ronnenberg
Ronnenberg on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hannoveri piirkonnas, umbes 8 km Hannoverist edelas.
Uus!!: Calenbergi maa ja Ronnenberg · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Calenbergi maa ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Calenbergi maa ja Saksamaa · Näe rohkem »
Savi
Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.
Uus!!: Calenbergi maa ja Savi · Näe rohkem »
Schaumburgi krahvkond
Schaumburgi krahvkond (saksa: Grafschaft Schaumburg), u. 1485.
Uus!!: Calenbergi maa ja Schaumburgi krahvkond · Näe rohkem »
Schmalkaldeni sõda
Schmalkaldeni sõda (saksa keeles Schmalkaldischer Krieg) viitab lühikesele vägivallaperioodile aastatel 1546–1547 Saksa-Rooma riigi keisri Karl V (samal ajal Hispaania kuningas Carlos I) vägede, mida juhatas Alba hertsog don Fernando Álvarez de Toledo y Pimentel, ja luterliku Schmalkaldeni Liidu vägede vahel Saksa-Rooma riigi territooriumitel.
Uus!!: Calenbergi maa ja Schmalkaldeni sõda · Näe rohkem »
Seelze
Seelze on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hannoveri piirkonnas.
Uus!!: Calenbergi maa ja Seelze · Näe rohkem »
Springe
Springe on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hannoveri piirkonnas.
Uus!!: Calenbergi maa ja Springe · Näe rohkem »
Suhkrupeet
Suhkrupeedi põld Suhkrupeedi juurikad Suhkrupeet (Beta vulgaris spp. vulgaris var. altissima) on maltsaliste sugukonda kuuluv kaheaastane kultuurtaim, hariliku peedi teisend.
Uus!!: Calenbergi maa ja Suhkrupeet · Näe rohkem »
Tellis
Telliskivisein Tellis ehk telliskivi on ehitusel kasutatav väike üldiselt risttahukakujuline ehituskivi.
Uus!!: Calenbergi maa ja Tellis · Näe rohkem »
Tsement
Tsemendi segamine Kundas toodetud tsement Tsement (ka portlandtsement; saksa keeles Zement 2, alumiiniumoksiid Al2O3 ja raud(III)oksiid Fe2O3, mille molekulid on seotud lubjamolekulidega. Tsemendi kivistumisel toimub ühinemine veega ehk hüdratatsioon, mille käigus moodustuvad ühendid eelkõige ränioksiidiga. Kristalliseerumise tulemusena tekivad vees lahustumatud hüdrosilikaadid.
Uus!!: Calenbergi maa ja Tsement · Näe rohkem »
Varakeskaeg
Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.
Uus!!: Calenbergi maa ja Varakeskaeg · Näe rohkem »
Vesilinnus
Tarvastu ordulinnuse varemed Koluvere linnus Vesilinnus on veega ümbritsetud linnus.
Uus!!: Calenbergi maa ja Vesilinnus · Näe rohkem »
Wölpe krahvkond
Wölpe krahvkond (saksa: Grafschaft Wölpe) oli ühe aadliperekonna territoriaalne isandkond keskajal Weseri keskjooksu piirkonnas Nienburgi lähistel, mis lõpetati aastal 1302.
Uus!!: Calenbergi maa ja Wölpe krahvkond · Näe rohkem »
Weichseli jäätumine
Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.
Uus!!: Calenbergi maa ja Weichseli jäätumine · Näe rohkem »
Welfid
Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.
Uus!!: Calenbergi maa ja Welfid · Näe rohkem »
Wunstorf
Wunstorf on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hannoveri piirkonnas, umbes 22 km Hannoverist läänes.
Uus!!: Calenbergi maa ja Wunstorf · Näe rohkem »
