Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Carnot' tsükkel

Index Carnot' tsükkel

Carnot' ringprotsessi kujutav rõhu ''p'' ja ruumala ''V'' diagramm: '''1-2''' gaas paisub isotermiliselt (muutumatul temperatuuril) ja soojeneb; '''2-3''' gaas paisub adiabaatiliselt (gaasi siseenergia ei muutu) ja jahtub; '''3-4''' isotermilisel kokkusurumisel annab gaas soojust ära; '''4-1''' adiabaatilisel kokkusurumisel gaasi temperatuur tõuseb Carnot' tsükkel ehk Carnot' ringprotsess on pöörduv termodünaamiline protsess, mis koosneb kahest isotermilisest protsessist ja kahest adiabaatilisest protsessist: 1) isotermilisel paisumisel on töökeha (nt ideaalne gaas) kokkupuutes soojusallikaga, mille absoluutne temperatuur on T1, ja saab sellelt soojushulga Q1; 2) adiabaatilisel paisumisel teeb töökeha oma siseenergia arvel tööd ning jahtub jahutaja temperatuurini T2; 3) isotermilisel kokkusurumisel annab töökeha temperatuuril T2 jahutajale soojushulga Q2; 4) adiabaatilisel kokkusurumisel keha temperatuur tõuseb uuesti soojusallika temperatuurini.

Sisukord

  1. 9 suhted: Adiabaatiline protsess, Ideaalne gaas, Isotermiline protsess, Kasutegur, Kelvin, Ringprotsess, Soojusmasin, Soojuspump, Termodünaamika.

Adiabaatiline protsess

Adiabaatiline protsess (kreeka adiabatos 'läbistamatu') on termodünaamiline protsess, mille jooksul süsteemil puudub soojusvahetus väliskeskkonnaga.

Vaata Carnot' tsükkel ja Adiabaatiline protsess

Ideaalne gaas

Ideaalne gaas ehk ideaalgaas on gaas, mis koosneb elastsetest molekulidest, mille vahel ei toimi jõud ning mille endi maht on sedavõrd tühine, et neid võib käsitada kui materiaalseid punkte.

Vaata Carnot' tsükkel ja Ideaalne gaas

Isotermiline protsess

Ideaalse gaasi eri temperatuuridele vastavad isotermid ''pV''-diagrammil Värviline ala iseloomustab sellel isotermil tehtavat tööd Isotermiline protsess on termodünaamiline protsess, mis toimub jääval temperatuuril: Siin tähistavad T_1 ja T_2 protsessi alg- ja lõpptemperatuuri.

Vaata Carnot' tsükkel ja Isotermiline protsess

Kasutegur

Kasutegur (tähis \eta) on dimensioonita suurus, mis avaldub kasuliku energia E_k ja masinale või seadmele antud koguenergia E suhtena: Kasuteguri väärtus ei saa olla suurem ühest (100%).

Vaata Carnot' tsükkel ja Kasutegur

Kelvin

Kelvin (tähis K) on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.

Vaata Carnot' tsükkel ja Kelvin

Ringprotsess

Joonis 1. Otseringprotsess rõhu-ruumala (''p-V'') diagrammil. Protsess toimub nooltega näidatud suunas ning koosneb neljast olekust (tähistatud ristiga) ja neljast protsessist (joonlõigud) Joonis 2. Carnot’ ringprotsess temperatuuri-entroopia (''T-S'') diagrammil: A–B isotermiline paisumine: B–C adiabaatiline paisumine; C–D isotermiline kokkusurumine; D–A adiabaatiline kokkusurumine Ringprotsess on termodünaamiline tsükkel, mille lõpuks süsteemi (töökeha, töötav aine) jõuab tagasi esialgsesse olekusse.

Vaata Carnot' tsükkel ja Ringprotsess

Soojusmasin

Soojusmasin ehk soojusjõumasin, ka soojusmootor ehk termodünaamiline mootor, on masin, mis muudab soojust mehaaniliseks tööks.

Vaata Carnot' tsükkel ja Soojusmasin

Soojuspump

Soojuspump on seadeldis, mis kannab soojusenergiat madalama temperatuuriga keskkonnast kõrgema temperatuuriga keskkonda.

Vaata Carnot' tsükkel ja Soojuspump

Termodünaamika

kolvi liikuma) Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.

Vaata Carnot' tsükkel ja Termodünaamika

Tuntud ka kui Carnot tsükkel, Carnot' ringprotsess.