Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Charles II Paljaspea

Index Charles II Paljaspea

Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl Paljaspea; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.

54 suhted: Aachen, Akvitaania hertsogkond, Akvitaania kuningriik, Alemannia, Alfred Suur, Austraasia, Baieri hertsogkond, Baskid, Bretagne'i hertsogkond, Burgundia kuningriik, Flandria krahv, Flandria krahvkond, Frangi keiser, Frangi riik, Frankfurt, Friisimaa, Ida-Frangi riik, Itaalia kuningas, Karl Paks, Karlmann (Ida-Frangi kuningas), Karolingid, Kesk-Frangi riik, Lääne-Frangi riik, Lothar I (Frangi keiser), Lothar II (Lotring), Lotharingia, Louis II (Lääne-Frangi kuningas), Ludwig II (Frangi keiser), Ludwig Sakslane, Ludwig Vaga, Markkrahv, Neustria, Palverännak, Saksa keel, Schelde, Septimaania, Toulouse, Toulouse'i krahv, Toulouse'i krahvkond, Verduni leping, Viikingiaeg, Viikingid, Wessex, Worms, 13. juuni, 6. oktoober, 823, 829, 840, 843, ..., 856, 869, 875, 877. Laienda indeks (4 rohkem) »

Aachen

Aachen (prantsuse Aix-la-Chapelle, hollandi Aken) on linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Belgia ja Hollandi piiri ääres, 65 km Kölnist lääne pool Eifeli rahvuspargi läheduses, Saksamaa kõige läänepoolsem linn, üks Saksamaa ülemkeskusi.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Aachen · Näe rohkem »

Akvitaania hertsogkond

Akvitaania hertsogkond (oksitaani Duche d'Aquitània, prantsuse Duché d'Aquitaine) valitses Akvitaania ajaloolist piirkonda, mis laiub tänapäeva Prantsusmaal ja mitte segi ajada tänapäeva Prantsuse Akvitaania piirkonnaga, mis on palju väiksem.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Akvitaania hertsogkond · Näe rohkem »

Akvitaania kuningriik

Akvitaania kuningriik oli kuningriik Lääne-Euroopas aastatel 781–982.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Akvitaania kuningriik · Näe rohkem »

Alemannia

Alemannia või Alamannia oli germaani hõimu alemannidega asustatud territoorium pärast seda, kui nad aastal 213 läbi Rooma limesi murdsid.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Alemannia · Näe rohkem »

Alfred Suur

Alfred Suure kujutisega münt ligikaudu aastast 880. Alfred Suur (849 – 26. oktoober 899, vanainglise keeles Ælfrēd või Ælfrǣd) oli Wessexi kuningas aastail 871–899 ja Inglismaa kuningriigi kuningas aastail 878–899.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Alfred Suur · Näe rohkem »

Austraasia

Austraasia moodustas Merovingide Frangi kuningriigi kirdeosa, hõlmates osi tänapäeva Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Luksemburgi ja Hollandi territooriumist.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Austraasia · Näe rohkem »

Baieri hertsogkond

Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamuse oma territoriaalsest ulatusest.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Baieri hertsogkond · Näe rohkem »

Baskid

Baskid (baski keeles Euskaldunak) on rahvas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Baskimaal.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Baskid · Näe rohkem »

Bretagne'i hertsogkond

Lipp Vapp Bretagne'i paiknemine Bretagne'i hertsogkond (bretooni: Dugelezh Breizh, prantsuse: Duché de Bretagne) oli keskaegne hõimu- ja feodaalriik, mis eksisteeris ligikaudu aastatel 939–1547.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Bretagne'i hertsogkond · Näe rohkem »

Burgundia kuningriik

Burgundide "esimene kuningriik", pärast asumist Savoiasse aastast 443 Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriigid aastatel 879 kuni 933 Burgundia on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, mis on püsinud poliitilise üksusena mitmel kujul väga erinevates piirides.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Burgundia kuningriik · Näe rohkem »

Flandria krahv

Flandria krahvide vapp. Flandria krahv oli Flandria krahvkonna võimukandja või asevalitseja 9.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Flandria krahv · Näe rohkem »

Flandria krahvkond

Flandria krahvkond (hollandi Graafschap Vlaanderen, prantsuse Comté de Flandre) oli ajalooline territoorium Madalmaades.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Flandria krahvkond · Näe rohkem »

Frangi keiser

Frangi keiser on Frangi riigi valitsejate tinglik nimetus.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Frangi keiser · Näe rohkem »

Frangi riik

Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Frangi riik · Näe rohkem »

Frankfurt

Frankfurt ehk Maini-äärne Frankfurt ehk Frankfurt Maini ääres (saksa keeles Frankfurt, Frankfurt am Main, Frankfurt/Main) on linn Saksamaal Hesseni liidumaal.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Frankfurt · Näe rohkem »

Friisimaa

Friisimaa asend Loode-Euroopas Friislaste asuala (Friisi rannik). Tumehalliga näidatud friislaste ajalooline asuala, triibulisega näidatud alad, kus friisi keelt tänapäeval kõneldakse. Friisimaa (või Friesland) on rannikuala piki Põhjamere kagunurka, s.o. Saksa lahte.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Friisimaa · Näe rohkem »

Ida-Frangi riik

Kuningas Ludwig Sakslane pitsat. Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843. Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium), ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis), oli 843.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Ida-Frangi riik · Näe rohkem »

Itaalia kuningas

Lombardia raudkroon. Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Itaalia kuningas · Näe rohkem »

Karl Paks

Karl Paks prantsuse käsikirja pildil Karl III Paks (umbes 830 – 13. jaanuar 888) oli 876–887 Alemannia ja Reetia kuningas, 882–887 Ida-Frangi kuningas (Karl der Dicke), Frangi keiser 879–887 (Karl III) ja Lääne-Frangi kuningas 884–887 (Charles le Gros).

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Karl Paks · Näe rohkem »

Karlmann (Ida-Frangi kuningas)

Karlmann (umbes 830–880) oli Karolingide dünastiast pärinev Baieri ja hiljem Ida-Frangi kuningas.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Karlmann (Ida-Frangi kuningas) · Näe rohkem »

Karolingid

Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Karolingid · Näe rohkem »

Kesk-Frangi riik

Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Kesk-Frangi riik · Näe rohkem »

Lääne-Frangi riik

Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »

Lothar I (Frangi keiser)

Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Lothar I (Frangi keiser) · Näe rohkem »

Lothar II (Lotring)

Lothar II Lothar II (u. 835 – 8. august 869) oli Frangi keisri Lothar I poeg ja Lotharingia ehk Lotringi kuningas aastatel 855–869.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Lothar II (Lotring) · Näe rohkem »

Lotharingia

Frangi riigi kolmeks jagamine Verduni lepinguga aastal 843: Lääne-Frangi riik (roosa), Kesk-Frangi riik (roheline) ja Ida-Frangi riik (kollane). Lotharingia oli keskaegne Karolingide impeeriumi järglaskuningriik, koosnedes Madalmaadest, Lääne-Reinimaast, tänapäeva Prantsusmaa ja Saksamaa piirialadest ja Lääne-Šveitsist.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Lotharingia · Näe rohkem »

Louis II (Lääne-Frangi kuningas)

Louis II (Lääne-Frangi kuningas) Louis II Kogeleja (prantsuse Louis le Bégue, germaani- ja saksapäraselt Ludwig II Stammler; 1. november 846 – 10. aprill 879) oli Lääne-Frangi kuningas 877–879.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Louis II (Lääne-Frangi kuningas) · Näe rohkem »

Ludwig II (Frangi keiser)

Ludwig II (umbes 825 – 12. august 875) oli Frangi keiser 855–875 ja Itaalia kuningas 844–875.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Ludwig II (Frangi keiser) · Näe rohkem »

Ludwig Sakslane

Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Ludwig Sakslane · Näe rohkem »

Ludwig Vaga

Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Ludwig Vaga · Näe rohkem »

Markkrahv

Markkrahv on krahvist kõrgem, aga suveräänsest parunist madalam aadlitiitel.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Markkrahv · Näe rohkem »

Neustria

* Loode-Itaalia kohta varakeskajal vaata Neustria (langobardide) Neustria (Syagriuse kuningriik, piiratud oranži joonega), frankide kontekstis. Neustria või Neustraasia (tähendades "uut, läänepoolset maad", vastandina Austraasiale) oli frankide kuningriigi lääneosa, mis loodi aastal 511 seoses frankide kuninga (481–511) Chlodowech I Merovingide kuningriigi jagunemisega tema nelja poja vahel pärast tema surma.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Neustria · Näe rohkem »

Palverännak

Palverännak on usulistel põhjustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Palverännak · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keele levik maailmas. '''Tumeoranž:''' riigikeel '''Heleoranž:''' teine riigikeel või mitteametlik asjaajamiskeel '''Oranž ruut:''' saksakeelne vähemus Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Saksa keel · Näe rohkem »

Schelde

Jõgi päikeseloojandul Schelde (hollandi keeles Schelde, prantsuse keeles Escaut, vallooni keeles Escô) on 355 km pikkune jõgi Prantsusmaa põhjaosas, Lääne-Belgias ja Hollandi edelaosas.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Schelde · Näe rohkem »

Septimaania

Septimaania aastal 537 Septimaania (prantsuse Septimanie; oksitaani Septimània; katalaani Septimània) oli Rooma provintsi Gallia Narbonensis läänepiirkond, mis läks läänegootide kontrolli alla aastal 462, kui Septimaania loovutati nende kuningale, Theoderich II-le.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Septimaania · Näe rohkem »

Toulouse

Toulouse'i raekoda Toulouse on linn Prantsusmaal, Midi–Pyrénées' pealinn ja Haute-Garonne'i departemangu keskus.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Toulouse · Näe rohkem »

Toulouse'i krahv

Toulouse'i krahvide vapp. Languedoc'i poliitiline kaart Albilaste sõdade eelõhtul, Toulouse'i dünastia valitsemise all. Louis-Alexandre de Bourboni büst, Yves-Étienne Collet (1761–1843). Vaatamiseks Bresti meremuuseumis. Toulouse'i krahv Raymond IV valitses Toulouse'i alates Merovingide ajastust kui ühte suurematest linnadest Lõuna-Gallias, olenemata ühest või teisest rivaalitsevast Frangi kuningast pärast Chlodowech I. Sellele kuninga poolt nimetatule pole järglasi teada, kuigi mõned nimed on tänapäevani säilinud.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Toulouse'i krahv · Näe rohkem »

Toulouse'i krahvkond

Toulouse'i krahvkonna kaart aastal 1154 Languedoc'i poliitiline kaart Albilaste sõdade eelõhtul, Toulouse'i dünastia valitsemise all Linn varakeskajal Saint-Étienne'i katedraal Raymond VI, Toulouse'i krahv ''Les Jacobins'' Toulouse'is Toulouse'i krahvkond oli territoorium Lõuna-Prantsusmaal (ja Oksitaania keskus), mis koosnes Merovingide ajal Toulouse'i linnast ja selle ümbrusest ning mida valitses Toulouse'i krahv.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Toulouse'i krahvkond · Näe rohkem »

Verduni leping

Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843. Euroopa enne Karolingide kodusõda (840-843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal. Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Verduni leping · Näe rohkem »

Viikingiaeg

Viikingiaja linnad Skandinaavias Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni: sinisega on märgitud kaubatee Läänemeri - Laadoga - Volga. Teised maismaa kaubateed on märgitud oranži värviga Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8. sajandist 11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Viikingiaeg · Näe rohkem »

Viikingid

Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Viikingid · Näe rohkem »

Wessex

Läänesakside kuningriik (vanainglise Westseaxna rīce), harilikult Wessex, oli anglosakside kuningriik Suurbritannia lõunaosas aastast 519 kuni ühendatud Inglise riigi tekkimiseni 10.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Wessex · Näe rohkem »

Worms

Worms on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja Worms · Näe rohkem »

13. juuni

13.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja 13. juuni · Näe rohkem »

6. oktoober

6.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja 6. oktoober · Näe rohkem »

823

823.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja 823 · Näe rohkem »

829

829.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja 829 · Näe rohkem »

840

840.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja 840 · Näe rohkem »

843

843.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja 843 · Näe rohkem »

856

856.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja 856 · Näe rohkem »

869

869.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja 869 · Näe rohkem »

875

875.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja 875 · Näe rohkem »

877

877.

Uus!!: Charles II Paljaspea ja 877 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Charles II (Lääne-Frangi), Charles Paljaspea, Karl II Paljaspea, Karl Paljaspea.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »