Kiiremini kui brauser!
54 suhted: August Wilhelm Hupel, Bengt Gabrielsson Oxenstierna (1623–1702), Claes Åkesson Tott, Eesti Ajalooarhiiv, Erik Oxenstierna, Erik XIV, Fabian von Fersen, Henrik Klasson Horn, Karuse kihelkond, Keskküla mõis, Kirbla kihelkond, Krahv, Läänemaa, Lihula kihelkond, Lihula linnus, Lihula mõis, Liivimaa kindralkuberner, Liivimaa kuberneride loend, Marssal, Matsalu mõis, Mälaren, Mõis, Nordische Miscellaneen, Nykarleby, Pariis, Pekka Erelt, Pohjanmaa maakond, Prantsusmaa, Rootsi, Södermanland, Sigrid, Siuntio vald, Soome, Stockholm, Sunnismaisus, Svante Stensson Sture, Toompea loss, Tre Rosor, Uppland, Vabahärra, 14. august, 15. juuli, 1630, 1652, 1653, 1661, 1662, 1664, 1665, 1671, ..., 1672, 1674, 1780, 6. juuli. Laienda indeks (4 rohkem) »
August Wilhelm Hupel
August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli pastor, kodu-uurija ja literaat.
Uus!!: Claes Tott ja August Wilhelm Hupel · Näe rohkem »
Bengt Gabrielsson Oxenstierna (1623–1702)
Krahv Bengt Gabrielsson Oxenstierna af Korsholm och Wasa (16. juuli 1623 Mörby, Uppland – 12. juuli 1702 Stockholm) oli Rootsi poliitik ja diplomaat.
Uus!!: Claes Tott ja Bengt Gabrielsson Oxenstierna (1623–1702) · Näe rohkem »
Claes Åkesson Tott
Claes Åkesson Tott (Klas, Clas, Klaus, Claus; umbes 1530 – 1596) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Uus!!: Claes Tott ja Claes Åkesson Tott · Näe rohkem »
Eesti Ajalooarhiiv
Liivi tänaval Eesti Ajalooarhiiv (lühend EAA) oli Eesti arhiiviasutus, mis tegutses selle nime all aastatel 1989–1999.
Uus!!: Claes Tott ja Eesti Ajalooarhiiv · Näe rohkem »
Erik Oxenstierna
Krahv Erik Axelsson Oxenstierna af Södermöre (13. veebruar 1624 Fiholmi mõis, Eskilstuna lähedal – 23. oktoober 1656 Frauenburg, Preisimaa) oli Rootsi riiginõunik ja riigikantsler.
Uus!!: Claes Tott ja Erik Oxenstierna · Näe rohkem »
Erik XIV
Erik XIV (13. detsember 1533 Stockholm – 26. veebruar 1577 Örbyhus) oli Rootsi kuningas 1560–1568.
Uus!!: Claes Tott ja Erik XIV · Näe rohkem »
Fabian von Fersen
Fabian von Fersen Vabahärrade Fersenite suguvõsavapp Vabahärra Fabian von Fersen (17. veebruar (vkj 7. veebruar) 1626 Tallinn – 9. august (vkj 30. juuli) 1677 Malmö) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Uus!!: Claes Tott ja Fabian von Fersen · Näe rohkem »
Henrik Klasson Horn
Henrik Klasson Horn af Kanckas (1512 – 21. juuni 1595) oli soome päritolu Rootsi riigitegelane ja väejuht.
Uus!!: Claes Tott ja Henrik Klasson Horn · Näe rohkem »
Karuse kihelkond
Karuse kirik Karuse kihelkond (lühend Kse; saksa keeles Kirchspiel Karusen in Wiek) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Uus!!: Claes Tott ja Karuse kihelkond · Näe rohkem »
Keskküla mõis
Keskküla mõis (saksa keeles Kesküll) oli rüütlimõis Kirbla kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Claes Tott ja Keskküla mõis · Näe rohkem »
Kirbla kihelkond
Kirbla Püha Nikolause kirik Kirbla kihelkond (lühend Kir; saksa keeles Kirchspiel Kirrefer) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Uus!!: Claes Tott ja Kirbla kihelkond · Näe rohkem »
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Uus!!: Claes Tott ja Krahv · Näe rohkem »
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Claes Tott ja Läänemaa · Näe rohkem »
Lihula kihelkond
Lihula kirik Lihula kihelkond (lühend Lih; saksa keeles Kirchspiel Leal) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Uus!!: Claes Tott ja Lihula kihelkond · Näe rohkem »
Lihula linnus
Lihula linnuse varemed Linnuse lõunamüür Linnuse väravamüürid 8. augustil 1220. aastal peetud Lihula lahingu mälestusmärk Lihula piiskopilinnus(saksa keeles Bischofsburg Leal) oli linnus ajaloolisel Läänemaal.
Uus!!: Claes Tott ja Lihula linnus · Näe rohkem »
Lihula mõis
Lihula mõisa härrastemaja Lihula mõis (saksa keeles Schloß Leal) oli mõis Lihula kihelkonnas Läänemaal Lihulas.
Uus!!: Claes Tott ja Lihula mõis · Näe rohkem »
Liivimaa kindralkuberner
Liivimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga asehaldur Liivimaal, aastatel 1629–1710.
Uus!!: Claes Tott ja Liivimaa kindralkuberner · Näe rohkem »
Liivimaa kuberneride loend
Selles loendis on loetletud Liivimaa kubermangu kindralkubernerid, kubernerid ja Riia linnuse asehaldurid.
Uus!!: Claes Tott ja Liivimaa kuberneride loend · Näe rohkem »
Marssal
Césarine Davin-Mirvault, "Prantsusmaa marssali François Joseph Lefebvre'i portree" (1807) Marssal, ka feldmarssal ja kindralfeldmarssal on paljude riikide kõrgeim sõjaväeline auaste.
Uus!!: Claes Tott ja Marssal · Näe rohkem »
Matsalu mõis
Matsalu mõisa peahoone (2010) Matsalu mõis (saksa keeles Matzal) oli rüütlimõis Läänemaal Karuse kihelkonnas.
Uus!!: Claes Tott ja Matsalu mõis · Näe rohkem »
Mälaren
Mälaren ehk Mälari järv on järv Rootsis.
Uus!!: Claes Tott ja Mälaren · Näe rohkem »
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Uus!!: Claes Tott ja Mõis · Näe rohkem »
Nordische Miscellaneen
"Nordische Miscellaneen" ("Põhjamaade mistsellid") on 18. sajandi lõpus Baltikumis ilmunud üldteaduslik jätkväljaanne.
Uus!!: Claes Tott ja Nordische Miscellaneen · Näe rohkem »
Nykarleby
Nykarleby ehk Uusikaarlepyy on linn Soomes Pohjanmaa maakonnas.
Uus!!: Claes Tott ja Nykarleby · Näe rohkem »
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Uus!!: Claes Tott ja Pariis · Näe rohkem »
Pekka Erelt
Pekka Erelt 2016. aastal Pekka Erelt (sündinud 21. aprillil 1965) on eesti ajakirjanik.
Uus!!: Claes Tott ja Pekka Erelt · Näe rohkem »
Pohjanmaa maakond
Pohjanmaa maakond (tähendus 'Põhjamaa'; rootsi Österbotten) on maakond Soome lääneosas.
Uus!!: Claes Tott ja Pohjanmaa maakond · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Claes Tott ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Claes Tott ja Rootsi · Näe rohkem »
Södermanland
Södermanlandi asukoht Södermanland (lühendatult Sörmland) on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Kagu-Rootsis.
Uus!!: Claes Tott ja Södermanland · Näe rohkem »
Sigrid
Sigrid Vasa. 19. sajandi gravüür, mis põhineb Sigridi eluajal valminud maalil Sigrid Eriksdotter Vasa (15. oktoober 1566 Svartsjö loss, Färingsö – 1633) oli Erik XIV ja ta armukese Karin Månsdotteri tütar.
Uus!!: Claes Tott ja Sigrid · Näe rohkem »
Siuntio vald
Siuntio on vald Soomes Uusimaa maakonnas.
Uus!!: Claes Tott ja Siuntio vald · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Claes Tott ja Soome · Näe rohkem »
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Uus!!: Claes Tott ja Stockholm · Näe rohkem »
Sunnismaisus
Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid, millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks.
Uus!!: Claes Tott ja Sunnismaisus · Näe rohkem »
Svante Stensson Sture
Svante Sture Krahv Svante Stensson Sture (1. mai 1517 Stockholmi kuningaloss – 24. mai 1567 Uppsala loss) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane, Västerviki krahv.
Uus!!: Claes Tott ja Svante Stensson Sture · Näe rohkem »
Toompea loss
Toompea loss (2016)Foto: Stefan Hiienurm Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.
Uus!!: Claes Tott ja Toompea loss · Näe rohkem »
Tre Rosor
Aadlisuguvõsa esindajate vapp Rootsis Tre Rosor oli Rootsi aadlisuguvõsa.
Uus!!: Claes Tott ja Tre Rosor · Näe rohkem »
Uppland
Upplandi asukoht Rootsis. Upplandi vapp. Uppland on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsi idarannikul, põhja pool Rootsi pealinna Stockholmi.
Uus!!: Claes Tott ja Uppland · Näe rohkem »
Vabahärra
Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).
Uus!!: Claes Tott ja Vabahärra · Näe rohkem »
14. august
14.
Uus!!: Claes Tott ja 14. august · Näe rohkem »
15. juuli
15.
Uus!!: Claes Tott ja 15. juuli · Näe rohkem »
1630
1630.
Uus!!: Claes Tott ja 1630 · Näe rohkem »
1652
1652.
Uus!!: Claes Tott ja 1652 · Näe rohkem »
1653
1653.
Uus!!: Claes Tott ja 1653 · Näe rohkem »
1661
1661.
Uus!!: Claes Tott ja 1661 · Näe rohkem »
1662
1662.
Uus!!: Claes Tott ja 1662 · Näe rohkem »
1664
1664.
Uus!!: Claes Tott ja 1664 · Näe rohkem »
1665
1665.
Uus!!: Claes Tott ja 1665 · Näe rohkem »
1671
1671.
Uus!!: Claes Tott ja 1671 · Näe rohkem »
1672
1672.
Uus!!: Claes Tott ja 1672 · Näe rohkem »
1674
1674.
Uus!!: Claes Tott ja 1674 · Näe rohkem »
1780
1780.
Uus!!: Claes Tott ja 1780 · Näe rohkem »
6. juuli
6.
Uus!!: Claes Tott ja 6. juuli · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Clas Åkesson Tott (noorem), Klas Åkenpoika Tott.
