Kiiremini kui brauser!
93 suhted: Ahab, Aleksandria, Alemannid, Alpid, Antakya, Antikristus, Aquileia, Arianism, Armeenia, Athanasios, Augustus (lisanimi), Balkani poolsaar, Bütsantsi ajalugu, Bodeni järv, Constans, Constantinus II, Constantinus Suur, Doonau, Drava, Fausta, Flavius Julius Constantius, Frangid, Gallia, Garnison, Germaanlased, Hipodroom, Itaalia, Jeesus, Julianus (keiser), Ketserlus, Kiliikia, Kolmainsus, Konstantinoopol, Kreeka keel, Kristlus, Leegion, Maagia, Magnentius, Mesopotaamia, Milano, Nikaia usutunnistus, Pannoonia, Pariis, Pärsia Impeerium, Pontius Pilatus, Prefekt (Vana-Rooma), Pretoriaanid, Pula, Rein, Rooma, ..., Rooma keiser, Sarmaadid, Sassaniidid, Sirmium, Sloveenia, Taurus, Teokraatia, Trier, Usutunnistus, 11. august, 13. november, 15. märts, 28. september, 3. november, 317, 324, 335, 337, 338, 339, 340, 342, 343, 344, 346, 349, 350, 350. aastad, 351, 352, 353, 354, 355, 356, 357, 358, 359, 360, 361, 4. sajand, 6. november, 7. august, 8. november. Laienda indeks (43 rohkem) »
Ahab
Ahab oli Iisraeli kuningas, Vana Testamendi Esimese Kuningate raamatu järgi Omri poeg ja troonijärglane1Ku 16:28-34.
Uus!!: Constantius II ja Ahab · Näe rohkem »
Aleksandria
Aleksandria on Egiptuse linn Vahemere rannikul.
Uus!!: Constantius II ja Aleksandria · Näe rohkem »
Alemannid
Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.
Uus!!: Constantius II ja Alemannid · Näe rohkem »
Alpid
Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.
Uus!!: Constantius II ja Alpid · Näe rohkem »
Antakya
Antakya (araabia انطاكية (Anţākīyah)) on linn Türgis, Hatay provintsi keskus.
Uus!!: Constantius II ja Antakya · Näe rohkem »
Antikristus
Antikristus tähistab Kristlikus eshatoloogias isikut, organisatsiooni, ametikohta, kogukonda või gruppi, kes viivad täide piiblis kuulutatud prohveteeringuid selle kohta, kes vastandab ennast Jeesus Kristusele ning võtab sisse koha tema asemel.
Uus!!: Constantius II ja Antikristus · Näe rohkem »
Aquileia
Aquileia basiilika Aquileia (friuli Olee/Olea/Acuilee/Aquilee/Aquilea; veneetsia Aquiłeja/Aquiłegia) on Vana-Rooma linn Itaalias Aadria mere tipus laguunide servas u. 10 km merest Natiso (nüüd Natisone) jõe ääres, mille säng on Rooma aegadest saati mõnevõrra muutunud.
Uus!!: Constantius II ja Aquileia · Näe rohkem »
Arianism
Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.
Uus!!: Constantius II ja Arianism · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Constantius II ja Armeenia · Näe rohkem »
Athanasios
Ikoon: Athanasios Aleksandriast Athanasios Aleksandriast ehk Athanasios Suur (Ἀθανάσιος) (ladinapäraselt Athanasius; kasutatakse ka nimekuju Atanasius; umbes 295–298 Aleksandria – 2. mai 373 Aleksandria) oli kreeka kirikuisa ja alates 328.
Uus!!: Constantius II ja Athanasios · Näe rohkem »
Augustus (lisanimi)
Augustus (ladina keeles 'suursugune') oli Rooma keisrite lisanimi, hiljem sai sellest imperaatori ehk tseesari sünonüüm, näiteks Otto I puhul.
Uus!!: Constantius II ja Augustus (lisanimi) · Näe rohkem »
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Uus!!: Constantius II ja Balkani poolsaar · Näe rohkem »
Bütsantsi ajalugu
Bütsantsi ajalugu ulatub 4. sajandist kuni 1453.
Uus!!: Constantius II ja Bütsantsi ajalugu · Näe rohkem »
Bodeni järv
Bodeni järv satelliidifotol Vaade Bodeni järvele Bregenzis Bodeni järv ehk Boden (saksa keeles Bodensee, mitteametlikult ka Schwäbisches Meer) on järv Saksamaa, Šveitsi ja Austria piiril.
Uus!!: Constantius II ja Bodeni järv · Näe rohkem »
Constans
Keiser Constansi marmorbüst Constans (täisnimega Flavius Julius Constans; 320/323 – veebruar 350) oli Vana-Rooma keiser aastatel 337–350.
Uus!!: Constantius II ja Constans · Näe rohkem »
Constantinus II
Constantinus II (täisnimega Flavius Claudius Constantinus; 316 Arles – 340 Aquileia) oli Vana-Rooma keiser aastatel 337–340.
Uus!!: Constantius II ja Constantinus II · Näe rohkem »
Constantinus Suur
Constantinus I Suur (ladina keeles Constantinus I Maximus; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; 27. veebruar 272 Naissus – 22. mai 337 Ankyronis) oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima. Katoliku, õigeusu, luteri ja armeenia kirik tähistavad 22. maid tema mälestuspäevana. H. G. Wells võrdles teda tema maailmaajaloo rolli poolest Aleksander Suure ja Julius Caesariga.
Uus!!: Constantius II ja Constantinus Suur · Näe rohkem »
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Uus!!: Constantius II ja Doonau · Näe rohkem »
Drava
Drava (sloveeni, horvaadi; saksa Drau, ungari Dráva) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Constantius II ja Drava · Näe rohkem »
Fausta
Fausta ilmselt enne Constantinusega abiellumist. Louvre′i muuseum Flavia Maxima Fausta (289–326) oli Vana-Rooma keisrinna, keiser Maximianuse tütar.
Uus!!: Constantius II ja Fausta · Näe rohkem »
Flavius Julius Constantius
Flavius Julius Constantius (surnud 337) oli Vana-Rooma keisri Constantius I Chloruse poeg ja keiser Constantinus Suure noorem poolvend.
Uus!!: Constantius II ja Flavius Julius Constantius · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Constantius II ja Frangid · Näe rohkem »
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Uus!!: Constantius II ja Gallia · Näe rohkem »
Garnison
Garnison on ühe asula või ka muudes määratud piirides alaliselt või ajutiselt paiknevatest väeüksustest, sõjaväeasutustest, sõjaväeliselt korrastatud struktuuriüksustest ja üksikutest sõjaväelastest garnisoniteenistuse (vahiteenistuse) läbiviimiseks moodustatud territoriaal-administratiivne väegrupp.
Uus!!: Constantius II ja Garnison · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Constantius II ja Germaanlased · Näe rohkem »
Hipodroom
Hipodroom on hobuste võidusõidurada, mille levinuim pikkus on 1000 m. Rada on enamasti kaetud graniitkillustikuga, raja laius on tavaliselt 20,6 m. Otsaviraažide kõrgus 15 kraadi.
Uus!!: Constantius II ja Hipodroom · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Constantius II ja Itaalia · Näe rohkem »
Jeesus
Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas Juudamaal; suri tõenäoliselt kas 7. aprillil 30 või 3. aprillil 33 pKr Jeruusalemmas) oli karismaatiline juudi rändjutlustaja, usuõpetaja, tervendaja, märter ja prohvet, kelle tegevuse tulemusena tekkis kristlus.
Uus!!: Constantius II ja Jeesus · Näe rohkem »
Julianus (keiser)
Flavius Claudius Iulianus Julianus Apostata (ka Julianus Usutaganeja; sünninimi Flavius Claudius Julianus; 332 Konstantinoopol – 26. juuni 363 Ktesiphoni lähedal) oli Rooma keiser aastast 361 kuni surmani.
Uus!!: Constantius II ja Julianus (keiser) · Näe rohkem »
Ketserlus
Ketserlus ehk hereesia (kreeka keeles αἵρεσις hairesis, 'valik, valitud asi', hilisem tähendus 'erakond, koolkond, uskkond') on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine.
Uus!!: Constantius II ja Ketserlus · Näe rohkem »
Kiliikia
Kiliikia (Cilicia) Kiliikia oli ajalooline maakond ja riik Väike-Aasias, mis ulatus selle kagurannikust lõunas kuni Tauruse mägedeni põhjas.
Uus!!: Constantius II ja Kiliikia · Näe rohkem »
Kolmainsus
Kolmainsuse diagramm traditsionaalse läänekristluse sümboolikast Kolmainsus (ka Püha Kolmainsus) on kristluse õpetus, mille järgi Jumal on olend, kes eksisteerib samaaegselt ja igavesti kolmes isikus.
Uus!!: Constantius II ja Kolmainsus · Näe rohkem »
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Uus!!: Constantius II ja Konstantinoopol · Näe rohkem »
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Uus!!: Constantius II ja Kreeka keel · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Constantius II ja Kristlus · Näe rohkem »
Leegion
Vana-Rooma armee sümboolika Leegion (ladina keeles tähendab legere väljavalimist) oli Vana-Rooma armee üksus.
Uus!!: Constantius II ja Leegion · Näe rohkem »
Maagia
Maagia ehk nõiakunst ehk võlukunst on käitumine, mille abil soovitakse mõjutada nähtamatuid jõude.
Uus!!: Constantius II ja Maagia · Näe rohkem »
Magnentius
Magnentius (täisnimega Flavius Magnus Magnentius; 303 – 11. august 353) oli Vana-Rooma keiser 18. jaanuarist 350 kuni oma surmani 11. augustil 353.
Uus!!: Constantius II ja Magnentius · Näe rohkem »
Mesopotaamia
Mesopotaamia (Piiblis ka Kahejõemaa; kreeka Μεσοποταμία 'jõgedevaheline maa') on Lähis-Ida ajalooline piirkond ja tsivilisatsioon.
Uus!!: Constantius II ja Mesopotaamia · Näe rohkem »
Milano
Milano (itaalia keeles Milano, Milano murdes Milán, Milan) on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Milano provintsi halduskeskus.
Uus!!: Constantius II ja Milano · Näe rohkem »
Nikaia usutunnistus
Nikaia usutunnistus on Nikaia I kirikukogul 325.
Uus!!: Constantius II ja Nikaia usutunnistus · Näe rohkem »
Pannoonia
Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.
Uus!!: Constantius II ja Pannoonia · Näe rohkem »
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Uus!!: Constantius II ja Pariis · Näe rohkem »
Pärsia Impeerium
Pärslaste iidset impeeriumi nimetatakse Pärsia impeeriumiks või Pärsia impeeriumiks, mis ulatus kohati Traakiast India loodeosa ja Egiptuseni.
Uus!!: Constantius II ja Pärsia Impeerium · Näe rohkem »
Pontius Pilatus
Pontius Pilatus (Piiblis Pontius Pilaatus; ladina keeles Pontius Pīlātus; kreeka keeles Πόντιος Πιλάτος Póntios Pilátos) oli Rooma provintsi Juudamaa prefekt aastatel 26/27–36/37 pKr.
Uus!!: Constantius II ja Pontius Pilatus · Näe rohkem »
Prefekt (Vana-Rooma)
Prefekt oli Rooma ametnik, kelle määrasid ametisse magistraadid või keiser.
Uus!!: Constantius II ja Prefekt (Vana-Rooma) · Näe rohkem »
Pretoriaanid
Pretoriaanid (ladina keeles Praetoriani) olid Rooma keisri ihukaitseväelased.
Uus!!: Constantius II ja Pretoriaanid · Näe rohkem »
Pula
Pula (itaalia keeles Pola) on linn Horvaatia loodeosas Istra poolsaarel Aadria mere rannikul.
Uus!!: Constantius II ja Pula · Näe rohkem »
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Constantius II ja Rein · Näe rohkem »
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Uus!!: Constantius II ja Rooma · Näe rohkem »
Rooma keiser
Rooma keisriks (ka Vana-Rooma keisriks) nimetatakse Rooma riigi valitsejat keisririigi perioodil, mille alguseks loetakse traditsiooniliselt aastat 27 eKr.
Uus!!: Constantius II ja Rooma keiser · Näe rohkem »
Sarmaadid
Sarmaadid (vanairaani keeles sarumatah 'vibukütt') olid iraani keelte hulka kuulunud keelt või keeli kõnelnud rändhõimud, kes liikusid Kesk-Aasiast Uurali mägede piirkonda umbes 5. sajandil eKr ning asustasid alasid Lõuna-Venemaal, Ukrainas ja Ida-Balkanil kuni nende kultuur hunnide vallutuste mõjul 4. sajandi paiku m.a.j. taandus või sulandus.
Uus!!: Constantius II ja Sarmaadid · Näe rohkem »
Sassaniidid
Sassaniidid oli Iraani valitsejate suguvõsa 3.–7. sajandil Sassaniidide riigis.
Uus!!: Constantius II ja Sassaniidid · Näe rohkem »
Sirmium
Keisripalee varemed Sirmiumis Sirmium oli linn Pannoonias, Rooma keisririigi iidses provintsis.
Uus!!: Constantius II ja Sirmium · Näe rohkem »
Sloveenia
Sloveenia on riik Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul.
Uus!!: Constantius II ja Sloveenia · Näe rohkem »
Taurus
Taurus Taurus (türgi Toros dağları) on mäestik Väike-Aasias.
Uus!!: Constantius II ja Taurus · Näe rohkem »
Teokraatia
Teokraatia (kreeka keeles θεοκρατία theokratia.
Uus!!: Constantius II ja Teokraatia · Näe rohkem »
Trier
Porta Nigra Trier on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Moseli kaldal.
Uus!!: Constantius II ja Trier · Näe rohkem »
Usutunnistus
Usutunnistus (ladina keeles confessio (fidei) '(usu)tunnistus') ehk kreedo (ladina sõnast credo 'usun') on kokkuvõtlik uskumuste loetelu, mida iga usklik peab antud religioonis uskuma.
Uus!!: Constantius II ja Usutunnistus · Näe rohkem »
11. august
11.
Uus!!: Constantius II ja 11. august · Näe rohkem »
13. november
13.
Uus!!: Constantius II ja 13. november · Näe rohkem »
15. märts
15.
Uus!!: Constantius II ja 15. märts · Näe rohkem »
28. september
28.
Uus!!: Constantius II ja 28. september · Näe rohkem »
3. november
3.
Uus!!: Constantius II ja 3. november · Näe rohkem »
317
317.
Uus!!: Constantius II ja 317 · Näe rohkem »
324
324.
Uus!!: Constantius II ja 324 · Näe rohkem »
335
335.
Uus!!: Constantius II ja 335 · Näe rohkem »
337
337.
Uus!!: Constantius II ja 337 · Näe rohkem »
338
338.
Uus!!: Constantius II ja 338 · Näe rohkem »
339
339.
Uus!!: Constantius II ja 339 · Näe rohkem »
340
340.
Uus!!: Constantius II ja 340 · Näe rohkem »
342
342.
Uus!!: Constantius II ja 342 · Näe rohkem »
343
343.
Uus!!: Constantius II ja 343 · Näe rohkem »
344
344.
Uus!!: Constantius II ja 344 · Näe rohkem »
346
346.
Uus!!: Constantius II ja 346 · Näe rohkem »
349
349.
Uus!!: Constantius II ja 349 · Näe rohkem »
350
350.
Uus!!: Constantius II ja 350 · Näe rohkem »
350. aastad
350.
Uus!!: Constantius II ja 350. aastad · Näe rohkem »
351
351.
Uus!!: Constantius II ja 351 · Näe rohkem »
352
352.
Uus!!: Constantius II ja 352 · Näe rohkem »
353
353.
Uus!!: Constantius II ja 353 · Näe rohkem »
354
354.
Uus!!: Constantius II ja 354 · Näe rohkem »
355
355.
Uus!!: Constantius II ja 355 · Näe rohkem »
356
356.
Uus!!: Constantius II ja 356 · Näe rohkem »
357
357.
Uus!!: Constantius II ja 357 · Näe rohkem »
358
358.
Uus!!: Constantius II ja 358 · Näe rohkem »
359
359.
Uus!!: Constantius II ja 359 · Näe rohkem »
360
360.
Uus!!: Constantius II ja 360 · Näe rohkem »
361
361.
Uus!!: Constantius II ja 361 · Näe rohkem »
4. sajand
4.
Uus!!: Constantius II ja 4. sajand · Näe rohkem »
6. november
6.
Uus!!: Constantius II ja 6. november · Näe rohkem »
7. august
7.
Uus!!: Constantius II ja 7. august · Näe rohkem »
8. november
8.
Uus!!: Constantius II ja 8. november · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Flavius Julius Constantius Junior.
