26 suhted: Apoptoos, Dermatoloogia, Elund, Epiteelkude, Homöostaas, Imetajad, Juha, Juuksed, Karvad, Küüs, Keelikloomad, Kollageen, Ladina keel, Langerhansi rakud, Marrasknahk, Melanotsüüt, Mitoos, Nahk (materjal), Nahk (täpsustus), Nahka sisenevad peptiidid, Neitsinahk, Organell, Rakk, Sarvaine, Sidekude, Tüvirakk.
Apoptoos
Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.
Uus!!: Nahk ja Apoptoos · Näe rohkem »
Dermatoloogia
Dermatoloogia (ladina keeles dermatologia) on õpetus nahahaigustest.
Uus!!: Nahk ja Dermatoloogia · Näe rohkem »
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Uus!!: Nahk ja Elund · Näe rohkem »
Epiteelkude
Epiteelkude ehk epiteel (inglise keeles epithelial tissue, kreeka keeles thēlē 'nisa') on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.
Uus!!: Nahk ja Epiteelkude · Näe rohkem »
Homöostaas
Homöostaas tähendab bioloogias organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus.
Uus!!: Nahk ja Homöostaas · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Nahk ja Imetajad · Näe rohkem »
Juha
Juha (ductus) on torujas moodustis, harilikult eritise või nõre mingist elundist väljajuhtimiseks.
Uus!!: Nahk ja Juha · Näe rohkem »
Juuksed
pisi Juuksed on inimese peas kasvavad karvad.
Uus!!: Nahk ja Juuksed · Näe rohkem »
Karvad
Meriinovillakiu (ülal) ja inimese karva (all) võrdlus Karvad on valgust moodustunud kiud, mis kasvavad dermises asuvatest karvanääpsudest.
Uus!!: Nahk ja Karvad · Näe rohkem »
Küüs
Pöidla küüs Küüs on keratiinist koosnev kõva poolläbipaistev plaadike, mis katab mitmetel loomaliikidel, sealhulgas inimesel, sõrmede ja varvaste otsmise lüli selgmist külge.
Uus!!: Nahk ja Küüs · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Nahk ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Kollageen
Lamba sääreluust saadud kollageen Kollageen on naha, rasvkoe või muu sidekoe liimjas põhiaine, vees lahustumatu valk.
Uus!!: Nahk ja Kollageen · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Nahk ja Ladina keel · Näe rohkem »
Langerhansi rakud
Langerhansi rakud on paljude imetajate epidermise ogakihis, suu, eesnaha ning tupe limaskestas ja tüümuses asuvad suuretuumalised paljude haaradega immuunrakud.
Uus!!: Nahk ja Langerhansi rakud · Näe rohkem »
Marrasknahk
Marrasknahk ehk epidermis (ladina keeles epidermis) on inimestel ja paljudel selgroogsetel loomadel nahka kattev mitmekihiline lameepiteel.
Uus!!: Nahk ja Marrasknahk · Näe rohkem »
Melanotsüüt
Melanotsüüdiks (ladina melanocytus) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel peamiselt epidermise osades paiknevat spetsialiseerunud pigmendirakku.
Uus!!: Nahk ja Melanotsüüt · Näe rohkem »
Mitoos
Mitoos Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.
Uus!!: Nahk ja Mitoos · Näe rohkem »
Nahk (materjal)
Erinevad nahad. Materjalide valimine jalatsite valmistamiseks Nahk kui materjal on loomade töödeldud nahk.
Uus!!: Nahk ja Nahk (materjal) · Näe rohkem »
Nahk (täpsustus)
"Nahk" on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Nahk ja Nahk (täpsustus) · Näe rohkem »
Nahka sisenevad peptiidid
Nahka sisenevad peptiidid (inglise keeles skin penetrating peptides, SPPs) on lühikesed peptiidid, mis võimaldavad lastmolekulide transporti läbi naha.
Uus!!: Nahk ja Nahka sisenevad peptiidid · Näe rohkem »
Neitsinahk
Hüümen (ladina keeles hymen) ehk neitsinahk ehk tupekõld on õhuke membraan, mis poolkuu- või rõngakujuliselt ümbritseb ja osaliselt katab osade imetajatest emasloomade (sealhulgas tütarlaste ja osade naiste) tupesuuet.
Uus!!: Nahk ja Neitsinahk · Näe rohkem »
Organell
Organellide liikumine ''Tradescantia'''s Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga.
Uus!!: Nahk ja Organell · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Nahk ja Rakk · Näe rohkem »
Sarvaine
fluorestsentsmikroskoopiliselt vaadatuna Sarvaine ehk keratiin (ladina keeles keratinum, ceratinum) on vees lahustumatute valkude perekond.
Uus!!: Nahk ja Sarvaine · Näe rohkem »
Sidekude
Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid.
Uus!!: Nahk ja Sidekude · Näe rohkem »
Tüvirakk
Tüvirakk (ld cellula praecursoria, mitm cellulae praecursoriae) on hulkraksete organismide erinevates kudedes leiduvate diferentseerumata paljunemisvõimeliste algrakkude tüüp.
Uus!!: Nahk ja Tüvirakk · Näe rohkem »