Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Tsüanobakterid

Index Tsüanobakterid

Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.

67 suhted: Aminohapped, Atmosfäär, Autotroof, Bakterid, Biosfäär, Endosümbioos, Eukarüoodid, Fütoplankton, Fosfor, Fotosüntees, Gramnegatiivsed bakterid, Hapnik, Hõimkond, Iiveldus, Kaaliumtsüaniid, Kalad, Kärbseseen, Klorofüll, Kloroplast, Koduloom, Koer, Kulgemine, Läänemeri, Lämmastik, Lämmastikusidumine, Liik (bioloogia), Liitvetikad, Mürgistus, Mentool, Merikarp, Mikromeeter, Monofüleetiline rühm, Nodularia spumigena, Ookean, Organism, Palavik, Põhjalaht, Peavalu, Perekond (bioloogia), Peterburi, Plastiidid, Prochlorococcus, Prokarüoot, Punane meri, Punavetikad, Rakk, Rakukest, Rakumembraan, Samblikud, Sümbioos, ..., Sümptom, Seened, Soome, Soome laht, Spirulina, Taksonoomia, Tavaline nohu, Tülakoid, Tsüanobiont, Valgud, Värvus, Veeõitseng, Venemaa, Vesiniksulfiid, Vetikad, Vibur, Zooplankton. Laienda indeks (17 rohkem) »

Aminohapped

α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Aminohapped · Näe rohkem »

Atmosfäär

Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Atmosfäär · Näe rohkem »

Autotroof

Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas).

Uus!!: Tsüanobakterid ja Autotroof · Näe rohkem »

Bakterid

Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Bakterid · Näe rohkem »

Biosfäär

Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Biosfäär · Näe rohkem »

Endosümbioos

Endosümbioos on kooselu vorm, kus endosümbiont elab peremeesorganismi kehas või rakus.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Endosümbioos · Näe rohkem »

Eukarüoodid

Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Eukarüoodid · Näe rohkem »

Fütoplankton

Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Fütoplankton · Näe rohkem »

Fosfor

Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Fosfor · Näe rohkem »

Fotosüntees

Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Fotosüntees · Näe rohkem »

Gramnegatiivsed bakterid

Gramnegatiivne ''Pseudomonas aeruginosa'' (punased pulkbakterid) mikroskoobi all Gramnegatiivsed bakterid (tähistatakse G(–) või GN) on bakterid, mis erinevalt grampositiivsetest bakteritest kaotavad Grami meetodiga uurimisel pärast etanooliga loputamist aluselist värvust (kristallvioletti).

Uus!!: Tsüanobakterid ja Gramnegatiivsed bakterid · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Hapnik · Näe rohkem »

Hõimkond

Hõimkond (ladina phylum või divisio) on bioloogilise taksonoomia suurüksus, mis jaguneb klassideks, mõnikord ka alamhõimkondadeks.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Hõimkond · Näe rohkem »

Iiveldus

Iiveldus on rahutustunne ja ebamugavustunne, mida tihti tajutakse vajadusega oksendada.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Iiveldus · Näe rohkem »

Kaaliumtsüaniid

Kaaliumtsüaniid (keemilise valemiga KCN; kõnekeeles ka tsüaankaalium) on värvuseta, vees väga hästi lahustuv (41,7%, 25 °C) kristalne aine.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Kaaliumtsüaniid · Näe rohkem »

Kalad

Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Kalad · Näe rohkem »

Kärbseseen

Kärbseseen (Amanita) on kandseente perekond kärbseseeneliste sugukonnast.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Kärbseseen · Näe rohkem »

Klorofüll

Klorofüll annab taimede lehtedele rohelise värvuse Klorofüll (ka leheroheline) on taimedes, vetikates ja tsüanobakterites sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvuse.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Klorofüll · Näe rohkem »

Kloroplast

Kloroplasti ultrastruktuur: 1 – välismembraan, 2 – membraanidevaheline ruum, 3 – sisemembraan, 4 – strooma, 5 – luumen (tülakoidi siseruum), 6 – tülakoidi membraan, 7 – graana (tülakoidide virn), 8 – tülakoid (lamell), 9 – tärklis, 10 – ribosoom, 11 – plastiidne DNA, 12 – lipiiditilgake Kloroplastid (varem ka klorofülliterakesed) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Kloroplast · Näe rohkem »

Koduloom

Koduloom on loomaliik, -alamliik või varieteet, kelle inimene on kodustanud ja sageli ka tõuaretusega geneetiliselt arendanud.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Koduloom · Näe rohkem »

Koer

Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koera perekonna liik (Canis familiaris), mille inimesed on kodustanud.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Koer · Näe rohkem »

Kulgemine

Kulgemine ehk lokomotsioon (ka liikumine) on loomade (sealhulgas inimese) liikumine ühest kohast teise teda ümbritsevas keskkonnas.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Kulgemine · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Läänemeri · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Lämmastik · Näe rohkem »

Lämmastikusidumine

Teravmägedes Sassendaleni piirkonnas Lämmastikusidumine (ka lämmastiku sidumine, lämmastiku fikseerimine, lämmastiku seondamine) on keemiline protsess, mille tagajärjel atmosfääri suhteliselt inertne molekulaarne lämmastik (N2) muundatakse redutseeritud (näiteks ammoniaak) või oksüdeeritud (näiteks nitraat) vormiks.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Lämmastikusidumine · Näe rohkem »

Liik (bioloogia)

Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »

Liitvetikad

Liitvetikad ehk glaukotsüstofüüdid (Glaucophyta) on eukarüootide rühma kuuluv väike hõimkond mageveelisi vetikaid.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Liitvetikad · Näe rohkem »

Mürgistus

Mürgistus Mürgistus ehk mürgitus on mürgistumine ja mürgistatud-olek, mis on mürgi toimel tekkinud haiguslik seisund.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Mürgistus · Näe rohkem »

Mentool

Mentool on orgaaniline ühend, mida saadakse kas sünteesimisel või põldmündist, piparmündist või teistest mündilistest.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Mentool · Näe rohkem »

Merikarp

Erisuguseid merikarpe Merikarp ehk merekarp on merelise eluviisiga teo või karbi suuremamõõtmeline välisskelett ehk koda.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Merikarp · Näe rohkem »

Mikromeeter

Mikromeeter (tähis µm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub miljondiku meetriga: Enne SI-süsteemi kehtestamist (1960. a) oli mikromeetri nimetus mikron (tähis µ).

Uus!!: Tsüanobakterid ja Mikromeeter · Näe rohkem »

Monofüleetiline rühm

Üldiselt arvatakse, et roomajate ja lindude rühm on monofüleetilised Monofüleetiline rühm on organismide rühm, mis koosneb viimasest ühisest eellasest ja kõikidest tema järeltulijatest.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Monofüleetiline rühm · Näe rohkem »

Nodularia spumigena

Nodularia spumigena on tsüanobakterite rühma kuuluv ülemaailmse levikuga sinivetikaliik, mis tihti põhjustab toksilist veeõitsengut.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Nodularia spumigena · Näe rohkem »

Ookean

Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Ookean · Näe rohkem »

Organism

Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Organism · Näe rohkem »

Palavik

Palaviku mõõtmiseks kasutatakse kehatermomeetrit Oskar Kallise pastellmaal "Palavik" (1917) Palavikuks ehk püreksiaks nimetatakse normaalsest kõrgemat kehatemperatuuri.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Palavik · Näe rohkem »

Põhjalaht

Põhjalahe kaart. Põhjalaht ehk Botnia laht (soome keeles Pohjanlahti, rootsi keeles Bottniska viken) on laht Läänemere põhjaosas.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Põhjalaht · Näe rohkem »

Peavalu

Peavalu on valu peapiirkonnas.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Peavalu · Näe rohkem »

Perekond (bioloogia)

Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »

Peterburi

Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Peterburi · Näe rohkem »

Plastiidid

Plastiidid on taimede ja protistide organellid, mis on ümbritsetud membraaniga.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Plastiidid · Näe rohkem »

Prochlorococcus

Prochlorococcus on tsüanobakterite perekond, mille esindajad on 0,5–0,7 µm pikkuse läbimõõduga organismid.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Prochlorococcus · Näe rohkem »

Prokarüoot

pisi Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Prokarüoot · Näe rohkem »

Punane meri

Punane meri Punane meri on meri India ookeani loodeosas.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Punane meri · Näe rohkem »

Punavetikad

Punavetikas ''Ceramium tenuicorne''. Foto: Rando Tuvikene Punavetikad (Rhodophyceae) on ainuke punavetiktaimede hõimkonda kuuluv vetikate klass.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Punavetikad · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Rakk · Näe rohkem »

Rakukest

Rakukest on rakumembraanist väljaspool olev kest.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Rakukest · Näe rohkem »

Rakumembraan

Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Rakumembraan · Näe rohkem »

Samblikud

"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).

Uus!!: Tsüanobakterid ja Samblikud · Näe rohkem »

Sümbioos

Sümbioos (vanakreeka keelest σύν 'koos' ja βίωσις 'elamine') on eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Sümbioos · Näe rohkem »

Sümptom

Sümptom ehk sümptoom meditsiinis on mingile haiguslikule protsessile viitav iseärasus, haiguse märk.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Sümptom · Näe rohkem »

Seened

Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Seened · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Soome · Näe rohkem »

Soome laht

Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Soome laht · Näe rohkem »

Spirulina

Spirulina on filamentsete tsüanobakterite perekonda kuuluv sini-rohevetikas, mis kasvab soojades mageveekogudes.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Spirulina · Näe rohkem »

Taksonoomia

Taksonoomia on isendite liigitus (klassifikatsioon, rühmadeks või tüüpideks jaotus) ja liigitamisega tegelev teadusharu.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Taksonoomia · Näe rohkem »

Tavaline nohu

Tavaline nohu ehk nina-neelupõletik ehk äge nasofarüngiit on ülemiste hingamisteede viiruslik nakkushaigus.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Tavaline nohu · Näe rohkem »

Tülakoid

Graana on paksemate ketaste (graanatülakoidide) kuhi ja peened ning lapikud on strooma tülakoidid, mida nimetatakse ka lamellideks Tülakoidid on kloroplasti stroomas asuvad kettakujulised membraanistruktuurid, mis moodustavad omavahel ühendatud siseruumi, mida nimetatakse luumeniks.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Tülakoid · Näe rohkem »

Tsüanobiont

Tsüanobakter ''Hyella caespitosa'' sümbioosis samblikuga ''Pyrenocollema halodytes'' Tsüanobiont on tsüanobakter ehk sinivetikas, kes elab sümbioosis eukarüoodiga.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Tsüanobiont · Näe rohkem »

Valgud

aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Valgud · Näe rohkem »

Värvus

Värvus ehk värv on valguskiirguse omadus, mis avaldub erisuguse spektraalkoostise ja intensiivsusega kiirguste silmaga eristatavuses.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Värvus · Näe rohkem »

Veeõitseng

Veeõitseng ühes Hiina küla jões Veeõitseng Dnepri jõel Ukrainas Veeõitseng (ka: veeõitsemine, vee õitseng) on mikroorganismide (tavaliselt vetikate) ajutine vohamine veekogus.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Veeõitseng · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Venemaa · Näe rohkem »

Vesiniksulfiid

Vesiniksulfiidi molekuli ehitus Vesiniksulfiid ehk divesiniksulfiid (vananenud termin: väävelvesinik; keemiline valem H2S) on mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Vesiniksulfiid · Näe rohkem »

Vetikad

pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Vetikad · Näe rohkem »

Vibur

Bakteriviburi joonis Vibur ehk flagell on bakterite, arhede ja väiksemate eukarüootide väljaulatuv karvataoline liikumisorganell.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Vibur · Näe rohkem »

Zooplankton

hiilgevähiliste seltsi kuuluv ''Meganyctiphanes norvegica'' Zooplankton ehk loomhõljum on pelagiaalis hõljuvate valdavalt heterotroofse toitumistüübiga loomorganismide (zooplankterite) kogum.

Uus!!: Tsüanobakterid ja Zooplankton · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Cyanobacteria, Cyanophyceae, Cyanophyta, Sinikud, Sinirohevetikad, Sinivetikad, Sinivetikas, Sinivetiktaimed, Tsüanobakter, Tsüanoprokarüoodid, Tsüanoprokarüoot.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »