Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

D-elemendid

Index D-elemendid

d-elemendid (ka d-metallid, B-metallid) on keemilised elemendid, millel viimasena täitub (täituvad) elektronidega eelviimase elektronkihi d-alakihi orbitaal(id).

115 suhted: Aatom, Aatomiraadius, Aatommass, Aatomnumber, Aatomorbitaal, Aktinoidid, Aluseline oksiid, Amfoteerne oksiid, Arst, Aufbau printsiip, Baarium, Biokeemia, Bohrium, Darmstadtium, Dissotsiatsioon, Dmitri Mendelejev, Dubnium, Elavhõbe, Elekter, Elektromagnetiline kiirgus, Elektron, Elektronkiht, Elektronkonfiguratsioon, Füüsikalised omadused, Hafnium, Halogeniidid, Hapnik, Happeline oksiid, Hassium, Hõbe, Inimene, Ionisatsioonienergia, Ioon, Iriidium, Juhe, Kaadmium, Kaltsium, Keemik, Keemiline element, Keemiline side, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Keemistemperatuur, Kiviaeg, Kompleksühend, Koobalt, Koperniikium, Kristallivõre, Kroom, Kuld, Lahusti, ..., Lahustuvus, Lantaan, Lantanoidid, Leelismetallid, Leelismuldmetallid, Lihtaine, Loodus, Luteetsium, Maak, Makroelemendid, Mangaan, Meitneerium, Metallid, Mikroelemendid, Mittemetallid, Molübdeen, Molekulmass, Nikkel, Nioobium, Oksüdatsiooniaste, Oksüdeerija, Oksiidid, Orbitaal, Organism, Osmium, Pallaadium, Paracelsus, Periood (keemia), Plaatina, Plii, Prooton, Puhverlahus, Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit, Raua, Raud, Röntgeenium, Reduktsioon (keemia), Reenium, Ruteenium, Rutherfordium, Seaborgium, Skandium, Suhkurtõbi, Sulam, Sulamistemperatuur, Sulfiidid, Tahkis, Tantaal, Tööstus, Teadlane, Tehneetsium, Titaan, Toatemperatuur, Tsink, Tsirkoonium, Tuumalaeng, UV/Vis-spektroskoopia, Vanaadium, Vask, Vähk (haigus), Väliselektronkiht, Värvus, Vedelik, Vesinikeksponent, Volfram. Laienda indeks (65 rohkem) »

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: D-elemendid ja Aatom · Näe rohkem »

Aatomiraadius

Aatomiraadius on suurus, mis on avaldatav naaberaatomite omavahelise kauguse kaudu aines.

Uus!!: D-elemendid ja Aatomiraadius · Näe rohkem »

Aatommass

Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).

Uus!!: D-elemendid ja Aatommass · Näe rohkem »

Aatomnumber

Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.

Uus!!: D-elemendid ja Aatomnumber · Näe rohkem »

Aatomorbitaal

tuumast (r)). Need pildid kujutavad enam-vähem tõepäraselt orbitaali kaldenurka, kuid ei näita siiski täpset orbitaali kuju tervikuna.'' Aatomorbitaal (ingl atomic orbital) on ruumiosa, kus on suur tõenäosus aatomi elektron leida.

Uus!!: D-elemendid ja Aatomorbitaal · Näe rohkem »

Aktinoidid

Aktinoidid perioodilisustabelis Aktinoidideks nimetatakse 15 keemilist elementi aktiiniumist lavrentsiumini järjenumbritega 89–103.

Uus!!: D-elemendid ja Aktinoidid · Näe rohkem »

Aluseline oksiid

Aluseline oksiid on oksiid, mis reageerib hapetega, moodustades soola ja vee.

Uus!!: D-elemendid ja Aluseline oksiid · Näe rohkem »

Amfoteerne oksiid

Amfoteerne oksiid on poolmetallioksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt.

Uus!!: D-elemendid ja Amfoteerne oksiid · Näe rohkem »

Arst

Arst (ka doktor; vanemas kõnekeeles tohter) on tänapäeval spetsiifilise akadeemilise haridusega spetsialist (Eestis tervishoiutöötaja), kelle tegevus on suunatud tervise edendamisele ja taastamisele ning haiguste diagnoosimisele ja ravile.

Uus!!: D-elemendid ja Arst · Näe rohkem »

Aufbau printsiip

Aufbau printsiip ütleb, et orbitaalid hakkavad elektronidega täituma, alustades madalaima energiaga orbitaalist.

Uus!!: D-elemendid ja Aufbau printsiip · Näe rohkem »

Baarium

Baarium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 56 ja sümboliga Ba.

Uus!!: D-elemendid ja Baarium · Näe rohkem »

Biokeemia

Biokeemia ehk bioloogiline keemia on teadus elusorganismide keemilisest koostisest, koostisosade muundumistest ja nende muundumiste seostest struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega.

Uus!!: D-elemendid ja Biokeemia · Näe rohkem »

Bohrium

Bohrium (varasema nimega nilsboorium, tähis Ns) on keemiline element järjenumbriga 107.

Uus!!: D-elemendid ja Bohrium · Näe rohkem »

Darmstadtium

Darmstadtium on keemiline element järjenumbriga 110.

Uus!!: D-elemendid ja Darmstadtium · Näe rohkem »

Dissotsiatsioon

Dissotsiatsioon ehk dissotsieerumine (ladina sõnast dissociāto 'eraldamine, lahutamine') on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: D-elemendid ja Dissotsiatsioon · Näe rohkem »

Dmitri Mendelejev

Dmitri Mendelejevi portree (autor Ilja Repin) Dimitri Ivanovitš Mendelejev (8. veebruar 1834 Tobolsk – 2. veebruar 1907 Peterburi) oli vene keemik.

Uus!!: D-elemendid ja Dmitri Mendelejev · Näe rohkem »

Dubnium

Dubnium on keemiline element järjenumbriga 105.

Uus!!: D-elemendid ja Dubnium · Näe rohkem »

Elavhõbe

Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.

Uus!!: D-elemendid ja Elavhõbe · Näe rohkem »

Elekter

Elektri ülekandeliinid Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks.

Uus!!: D-elemendid ja Elekter · Näe rohkem »

Elektromagnetiline kiirgus

Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.

Uus!!: D-elemendid ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Uus!!: D-elemendid ja Elektron · Näe rohkem »

Elektronkiht

Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.

Uus!!: D-elemendid ja Elektronkiht · Näe rohkem »

Elektronkonfiguratsioon

Elektronkonfiguratsioon on aatomifüüsikas ja kvantkeemias käsitletav elektronide paiknemine aatomis, molekulis või mõnes muus füüsikalises struktuuris.

Uus!!: D-elemendid ja Elektronkonfiguratsioon · Näe rohkem »

Füüsikalised omadused

Keemilise aine või materjali füüsikalised omadused on omadused, mis pole seotud aine osalusega keemilistes reaktsioonides.

Uus!!: D-elemendid ja Füüsikalised omadused · Näe rohkem »

Hafnium

Hafnium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 72 sümboliga Hf.

Uus!!: D-elemendid ja Hafnium · Näe rohkem »

Halogeniidid

Halogeniidid ehk haliidid on keemilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut halogeeni aatomit.

Uus!!: D-elemendid ja Halogeniidid · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: D-elemendid ja Hapnik · Näe rohkem »

Happeline oksiid

Happeline oksiid on oksiid, mis reageerib kas.

Uus!!: D-elemendid ja Happeline oksiid · Näe rohkem »

Hassium

Hassium on keemiline element järjenumbriga 108.

Uus!!: D-elemendid ja Hassium · Näe rohkem »

Hõbe

Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.

Uus!!: D-elemendid ja Hõbe · Näe rohkem »

Inimene

Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.

Uus!!: D-elemendid ja Inimene · Näe rohkem »

Ionisatsioonienergia

350px Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt).

Uus!!: D-elemendid ja Ionisatsioonienergia · Näe rohkem »

Ioon

O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Uus!!: D-elemendid ja Ioon · Näe rohkem »

Iriidium

Iriidium on keemiline element järjekorranumbriga 77.

Uus!!: D-elemendid ja Iriidium · Näe rohkem »

Juhe

Juhe on painduv juht, mida kasutatakse elektrienergia ja informatsiooni edastamiseks.

Uus!!: D-elemendid ja Juhe · Näe rohkem »

Kaadmium

Puhas kaadmium Kaadmium (sümbol Cd) on keemiline element järjenumbriga 48, metall.

Uus!!: D-elemendid ja Kaadmium · Näe rohkem »

Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

Uus!!: D-elemendid ja Kaltsium · Näe rohkem »

Keemik

Keemik on spetsialist keemia valdkonnas.

Uus!!: D-elemendid ja Keemik · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Uus!!: D-elemendid ja Keemiline element · Näe rohkem »

Keemiline side

Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.

Uus!!: D-elemendid ja Keemiline side · Näe rohkem »

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem

Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.

Uus!!: D-elemendid ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »

Keemistemperatuur

Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.

Uus!!: D-elemendid ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »

Kiviaeg

Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.

Uus!!: D-elemendid ja Kiviaeg · Näe rohkem »

Kompleksühend

B12-vitamiin on kompleksühend Kompleksühend on keemiline ühend, kus keskne aatom või ioon (tsentraalaatom või -ioon, enamasti metall) on seotud ligandidega koordinatiivsete ehk doonor-aktseptorsidemete kaudu.

Uus!!: D-elemendid ja Kompleksühend · Näe rohkem »

Koobalt

Koobalt (tähis Co) on keemiline element, mille aatomnumber on 27.

Uus!!: D-elemendid ja Koobalt · Näe rohkem »

Koperniikium

Koperniikium (ladina Copernicium) on keemiline element, mis asub perioodilisussüsteemis 112.

Uus!!: D-elemendid ja Koperniikium · Näe rohkem »

Kristallivõre

Kuubikujuliste elementaarrakkudega kristallivõre Kristallivõre on kristalli koosseisu kuuluvate aatomite, ioonide või molekulide tasakaalulisele asetusele vastavate ruumipunktide kogum, mida iseloomustab perioodiline korduvus ruumis.

Uus!!: D-elemendid ja Kristallivõre · Näe rohkem »

Kroom

Kroom on keemiline element järjenumbriga 24.

Uus!!: D-elemendid ja Kroom · Näe rohkem »

Kuld

Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.

Uus!!: D-elemendid ja Kuld · Näe rohkem »

Lahusti

Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.

Uus!!: D-elemendid ja Lahusti · Näe rohkem »

Lahustuvus

Lahustuvuseks nimetatakse tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus.

Uus!!: D-elemendid ja Lahustuvus · Näe rohkem »

Lantaan

Lantaan (sümbol La) on keemiline element järjekorranumbriga 57, haruldane muldmetall.

Uus!!: D-elemendid ja Lantaan · Näe rohkem »

Lantanoidid

Lantanoididideks nimetatakse 15 keemilist elementi lantaanist luteetsiumini järjekorranumbritega 57–71.

Uus!!: D-elemendid ja Lantanoidid · Näe rohkem »

Leelismetallid

Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid.

Uus!!: D-elemendid ja Leelismetallid · Näe rohkem »

Leelismuldmetallid

Leelismuldmetallid on klassikalises mõistes metallid, mille oksiidid ("leelismullad") sarnaselt leelismetallide oksiididega annavad veega reageerides tugevaid aluseid (leeliseid) ning mille oksiidide sulamistemperatuur on sarnaselt muldmetallide oksiidide ("muldade") sulamistemperatuuriga kõrge.

Uus!!: D-elemendid ja Leelismuldmetallid · Näe rohkem »

Lihtaine

Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.

Uus!!: D-elemendid ja Lihtaine · Näe rohkem »

Loodus

Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.

Uus!!: D-elemendid ja Loodus · Näe rohkem »

Luteetsium

Luteetsium (sümbol Lu) on keemiline element järjekorranumbriga 71.

Uus!!: D-elemendid ja Luteetsium · Näe rohkem »

Maak

Rauamaak ehk raudkvartsiit Krõvõi Rigist (Ukraina) Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.

Uus!!: D-elemendid ja Maak · Näe rohkem »

Makroelemendid

Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega).

Uus!!: D-elemendid ja Makroelemendid · Näe rohkem »

Mangaan

Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.

Uus!!: D-elemendid ja Mangaan · Näe rohkem »

Meitneerium

Meitneerium (ka meitnerium) on keemiline element järjenumbriga 109.

Uus!!: D-elemendid ja Meitneerium · Näe rohkem »

Metallid

Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).

Uus!!: D-elemendid ja Metallid · Näe rohkem »

Mikroelemendid

Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikeses koguses (võrrelduna makroelementidega).

Uus!!: D-elemendid ja Mikroelemendid · Näe rohkem »

Mittemetallid

Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.

Uus!!: D-elemendid ja Mittemetallid · Näe rohkem »

Molübdeen

Molübdeen on keemiline element, metall järjenumbriga 42.

Uus!!: D-elemendid ja Molübdeen · Näe rohkem »

Molekulmass

Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).

Uus!!: D-elemendid ja Molekulmass · Näe rohkem »

Nikkel

Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.

Uus!!: D-elemendid ja Nikkel · Näe rohkem »

Nioobium

pisi Nioobium on keemiline element järjenumbriga 41.

Uus!!: D-elemendid ja Nioobium · Näe rohkem »

Oksüdatsiooniaste

Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.

Uus!!: D-elemendid ja Oksüdatsiooniaste · Näe rohkem »

Oksüdeerija

Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.

Uus!!: D-elemendid ja Oksüdeerija · Näe rohkem »

Oksiidid

Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.

Uus!!: D-elemendid ja Oksiidid · Näe rohkem »

Orbitaal

Orbitaal on lainefunktsioon, mis kirjeldab elektroni lainelaadest käitumist aatomis (aatomorbitaal) või mitmest aatomist koosnevas molekulis (molekulorbitaal).

Uus!!: D-elemendid ja Orbitaal · Näe rohkem »

Organism

Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.

Uus!!: D-elemendid ja Organism · Näe rohkem »

Osmium

pisi Osmium (sümbol Os) on keemiline element järjekorranumbriga 76.

Uus!!: D-elemendid ja Osmium · Näe rohkem »

Pallaadium

Pallaadium Pallaadium (keemilise sümboliga Pd) on keemiline element järjenumbriga 46.

Uus!!: D-elemendid ja Pallaadium · Näe rohkem »

Paracelsus

Paracelsus Monument Saksamaal Beratzhausenis Paracelsus (kodanikunimega Theophrastus Philippus Aureolus Bombastus von Hohenheim; 11. või 17. november 1493 – 24. september 1541) oli šveitsi päritolu arst ja loodusteadlane, iatrokeemia rajaja.

Uus!!: D-elemendid ja Paracelsus · Näe rohkem »

Periood (keemia)

Periood on rida keemiliste elementide perioodilisustabelis.

Uus!!: D-elemendid ja Periood (keemia) · Näe rohkem »

Plaatina

Plaatina (sümbol Pt) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka.

Uus!!: D-elemendid ja Plaatina · Näe rohkem »

Plii

Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.

Uus!!: D-elemendid ja Plii · Näe rohkem »

Prooton

Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.

Uus!!: D-elemendid ja Prooton · Näe rohkem »

Puhverlahus

Puhverlahused on mõningate ainete vesilahused, mis suudavad lahusesse lisatud vesinik- (H+) või hüdroksiidiioone (OH-) siduda, ilma et nende pH seejuures märgatavalt muutuks.

Uus!!: D-elemendid ja Puhverlahus · Näe rohkem »

Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit

Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit (inglise keeles International Union of Pure and Applied Chemistry, lühend IUPAC) on keemikute esindusorganisatsioon paljudes riikides.

Uus!!: D-elemendid ja Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit · Näe rohkem »

Raua

Raua on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.

Uus!!: D-elemendid ja Raua · Näe rohkem »

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: D-elemendid ja Raud · Näe rohkem »

Röntgeenium

Röntgeenium (Rg) on keemiline element järjenumbriga 111.

Uus!!: D-elemendid ja Röntgeenium · Näe rohkem »

Reduktsioon (keemia)

Reduktsioon ehk redutseerumine (vananenud termin: taandamine) on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone.

Uus!!: D-elemendid ja Reduktsioon (keemia) · Näe rohkem »

Reenium

Reenium on element järjekorranumbriga 75.

Uus!!: D-elemendid ja Reenium · Näe rohkem »

Ruteenium

Ruteenium Ruteenium on keemiline element järjenumbriga 44.

Uus!!: D-elemendid ja Ruteenium · Näe rohkem »

Rutherfordium

Rutherfordium (ka: radefordium; varem: kurtšatoovium) on keemiline element järjenumbriga 104.

Uus!!: D-elemendid ja Rutherfordium · Näe rohkem »

Seaborgium

Seaborgium on keemiline element järjenumbriga 106.

Uus!!: D-elemendid ja Seaborgium · Näe rohkem »

Skandium

Skandium (sümbol Sc) on keemiline element järjekorranumbriga 21.

Uus!!: D-elemendid ja Skandium · Näe rohkem »

Suhkurtõbi

Helesinine sõõr – ülemaailmne diabeedi sümbol Suhkurtõbi ehk suhkurdiabeet ehk diabeet (kõnekeeles suhkruhaigus; ladina keeles diabetes mellitus) on koondnimetus mitmetel selgroogsetel loomadel ja inimestel eri tegurite põhjustatud, kas lapse- või täiskasvanueas ja kogu ülejäänud elu kestvate ainevahetushäirete kohta, millele on iseloomulik normaalsest suurem vere glükoosisisaldus (krooniline liigsuhkruveresus), häired süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetuses, tugev janu ning rohke kuseeritus.

Uus!!: D-elemendid ja Suhkurtõbi · Näe rohkem »

Sulam

Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.

Uus!!: D-elemendid ja Sulam · Näe rohkem »

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Uus!!: D-elemendid ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »

Sulfiidid

Sulfiidioon Sulfiidid on väävli ja keemilise elemendi ühendid (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsüklilised ühendid, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.

Uus!!: D-elemendid ja Sulfiidid · Näe rohkem »

Tahkis

Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.

Uus!!: D-elemendid ja Tahkis · Näe rohkem »

Tantaal

Tantaal (sümbol Ta) on keemiline element järjekorranumbriga 73.

Uus!!: D-elemendid ja Tantaal · Näe rohkem »

Tööstus

Tööstus on ühiskonna tootlike jõudude arenemist mõjustav rahvamajandusharu, mille ettevõtted (tehased, vabrikud, kaevandused, elektrijaamad) valmistavad töövahendeid nii tööstuse enese kui ka teiste rahvamajandusharude jaoks, toodavad tooraineid, materjale, kütust ja energiat ning töötlevad tööstus- ja põllumajandussaadusi.

Uus!!: D-elemendid ja Tööstus · Näe rohkem »

Teadlane

John Ellis oma töökabinetis Teadlane suure eripinnaga süsiniku sünteesimise kümnendal tunnil Teadlane on teadustööd tegev, teaduse alal tegutsev inimene, uurija, õpetlane.

Uus!!: D-elemendid ja Teadlane · Näe rohkem »

Tehneetsium

Tehneetsium on keemiline element järjenumbriga 43.

Uus!!: D-elemendid ja Tehneetsium · Näe rohkem »

Titaan

Titaan on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 22 ja sümboliga Ti.

Uus!!: D-elemendid ja Titaan · Näe rohkem »

Toatemperatuur

Toatemperatuuriks (lühend RT) nimetatakse loodusteaduslike eksperimentide kirjeldamisel katse läbiviimise temperatuuri, kui see jääb ligikaudu vahemikku 21–23 °C (.

Uus!!: D-elemendid ja Toatemperatuur · Näe rohkem »

Tsink

Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.

Uus!!: D-elemendid ja Tsink · Näe rohkem »

Tsirkoonium

Üldised omadused Pilt Nimi, sümbol, järjekorranumber rühm, periood, IV B, 5.

Uus!!: D-elemendid ja Tsirkoonium · Näe rohkem »

Tuumalaeng

Tuumalaeng on tuumarelva osa, milles toimub tuumaenergia plahvatuslik vabanemine.

Uus!!: D-elemendid ja Tuumalaeng · Näe rohkem »

UV/Vis-spektroskoopia

Beckman DU640 UV/Vis-spektromeeter Ultravioletne-nähtav spektroskoopia ehk ultravioletne-nähtav spektrofotomeetria (UV/Vis ehk UV-Vis) on absorptsiooni- või peegeldusspektroskoopia ultravioletses (190–400 nm) ja nähtavas (400–800 nm) spektrialas.

Uus!!: D-elemendid ja UV/Vis-spektroskoopia · Näe rohkem »

Vanaadium

Ülipuhas vanaadium (99,95%) Vanaadium on keemiline element järjekorranumbriga 23.

Uus!!: D-elemendid ja Vanaadium · Näe rohkem »

Vask

Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.

Uus!!: D-elemendid ja Vask · Näe rohkem »

Vähk (haigus)

Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.

Uus!!: D-elemendid ja Vähk (haigus) · Näe rohkem »

Väliselektronkiht

Väliselektronkiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht.

Uus!!: D-elemendid ja Väliselektronkiht · Näe rohkem »

Värvus

Värvus ehk värv on valguskiirguse omadus, mis avaldub erisuguse spektraalkoostise ja intensiivsusega kiirguste silmaga eristatavuses.

Uus!!: D-elemendid ja Värvus · Näe rohkem »

Vedelik

Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.

Uus!!: D-elemendid ja Vedelik · Näe rohkem »

Vesinikeksponent

Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).

Uus!!: D-elemendid ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »

Volfram

Volframitükid Volfram on keemiline element järjekorranumbriga 74.

Uus!!: D-elemendid ja Volfram · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

B-metallid, D-element, D-metallid.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »