28 suhted: Adenoviirused, Bakterid, Bakteriofaagid, Bakuloviirused, DNA, Epideemia, Herpes, Herpesviirused, Informatsioon, Lülijalgsed, Mikrobioloogia mõisteid, Mutatsioon, Papilloomiviirused, Parvoviirused, Pärilikkus, Peremeesorganism, Poksviirused, Rõuged, Retroviirused, RNA, RNA-viirused, Selts (bioloogia), Taksonoomia, Valgud, Vähk (haigus), Viirused, Viirushaigus, Virion.
Adenoviirused
Adenoviirused kuuluvad viiruste rühma Adenoviridae.
Uus!!: DNA-viirused ja Adenoviirused · Näe rohkem »
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Uus!!: DNA-viirused ja Bakterid · Näe rohkem »
Bakteriofaagid
T4) ehitus Bakteriofaagid ehk bakteriviirused ehk faagid on bakterite viirused.
Uus!!: DNA-viirused ja Bakteriofaagid · Näe rohkem »
Bakuloviirused
Bakuloviirused (Baculoviridae) on viiruste sugukond, kelle looduslikud peremeesorganismid kuuluvad lülijalgsete, liblikaliste, kiletiivaliste, kahetiivaliste ja kümnejalaliste hulka.
Uus!!: DNA-viirused ja Bakuloviirused · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: DNA-viirused ja DNA · Näe rohkem »
Epideemia
Epideemia ehk taud ehk rändtaud on nakkushaiguse puhang, mis nõuab ulatuslikku nakkustõrjet.
Uus!!: DNA-viirused ja Epideemia · Näe rohkem »
Herpes
Herpes huulel Herpes ehk ohatis (ladina keeles herpes) on peamiselt inimestel esinev naha- või limaskestade infektsioonhaigus, mida põhjustab ''Herpes simplex'''i viirus (HSV).
Uus!!: DNA-viirused ja Herpes · Näe rohkem »
Herpesviirused
Herpesviirused on DNA-viiruste sugukond, kuhu kuulub paljude levinud haiguste, sealhulgas ohatise, tuulerõugete ja mononukleoosi tekitajaid.
Uus!!: DNA-viirused ja Herpesviirused · Näe rohkem »
Informatsioon
Informatsiooni all on algselt mõistetud ja mõistetakse üldkeeles ka praegu inimesele mõeldud andmeid ja teateid.
Uus!!: DNA-viirused ja Informatsioon · Näe rohkem »
Lülijalgsed
Lülijalgsed ehk artropoodid (Arthropoda) on loomariigi hõimkond, kuhu kuulub üle 80% tänapäevastest loomaliikidest.
Uus!!: DNA-viirused ja Lülijalgsed · Näe rohkem »
Mikrobioloogia mõisteid
Mikrobioloogia mõistete loend loetleb mikrobioloogia mõisteid laias tähenduses, hõlmates nii baktereid, arhesid, viirusi kui ka protiste.
Uus!!: DNA-viirused ja Mikrobioloogia mõisteid · Näe rohkem »
Mutatsioon
Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.
Uus!!: DNA-viirused ja Mutatsioon · Näe rohkem »
Papilloomiviirused
Papilloomiviirused (Papillomaviridae) on sugukond väikseid ümbriseta DNA-viirusi.
Uus!!: DNA-viirused ja Papilloomiviirused · Näe rohkem »
Parvoviirused
Parvoviirused on üldnimetuseks ssDNA viirustele, mis kuuluvad sugukonda Parvoviridae.
Uus!!: DNA-viirused ja Parvoviirused · Näe rohkem »
Pärilikkus
Pärilikkus on organismide omaduste edasikandumine (pärandumine) mittesugulisel või sugulisel paljunemisel.
Uus!!: DNA-viirused ja Pärilikkus · Näe rohkem »
Peremeesorganism
Peremeesorganism (lühemalt peremees) on organism, kelle kehas või kehapinnal elutseb parasiit.
Uus!!: DNA-viirused ja Peremeesorganism · Näe rohkem »
Poksviirused
Poksviirused ehk rõugeviirused on kaksikahelalised DNA-viirused, mille replikatsioon toimub tsütoplasmas, mistõttu nad saavad oma genoomi iseseisvalt transkribeerida ja replitseerida.
Uus!!: DNA-viirused ja Poksviirused · Näe rohkem »
Rõuged
Rõuged (ladina keeles variola, variola vera) on rõugeviiruste põhjustatud, valdavalt inimeste lööbeline viiruslik nakkushaigus.
Uus!!: DNA-viirused ja Rõuged · Näe rohkem »
Retroviirused
Retroviirused (Retroviridae) on viiruste sugukond, mille genoom koosneb kahest RNA molekulist ja mille genoomis kodeeritud revertaasi ehk pöördtranskriptaasi abil kopeerib viirus end DNA vormi ja suudab integraasi abil liituda peremeesorganismi pärilikkusainega.
Uus!!: DNA-viirused ja Retroviirused · Näe rohkem »
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Uus!!: DNA-viirused ja RNA · Näe rohkem »
RNA-viirused
ikosaeedriline kapsiid RNA-viirused on viirused, mille genoomiks on RNA (ribonukleiinhape).
Uus!!: DNA-viirused ja RNA-viirused · Näe rohkem »
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Uus!!: DNA-viirused ja Selts (bioloogia) · Näe rohkem »
Taksonoomia
Taksonoomia on isendite liigitus (klassifikatsioon, rühmadeks või tüüpideks jaotus) ja liigitamisega tegelev teadusharu.
Uus!!: DNA-viirused ja Taksonoomia · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: DNA-viirused ja Valgud · Näe rohkem »
Vähk (haigus)
Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.
Uus!!: DNA-viirused ja Vähk (haigus) · Näe rohkem »
Viirused
Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.
Uus!!: DNA-viirused ja Viirused · Näe rohkem »
Viirushaigus
Viirushaigus ehk viroos on viiruste põhjustatud haigus.
Uus!!: DNA-viirused ja Viirushaigus · Näe rohkem »
Virion
Illustratsioon SARS-CoV-2 viiruse virionist Viirusosake ehk virion (inglise virion) on viiruse rakuvälise oleluse vorm.
Uus!!: DNA-viirused ja Virion · Näe rohkem »