Kiiremini kui brauser!
42 suhted: Alaska, Aluseline kivim, Basalt, Billingeni lade, Diabaas, Eesti, Gabro, Graniit, Häme daikiparv, Hunnebergi lade, Igikelts, Intrusioon, Kihilisus, Kildaline tekstuur, Kivim, Lõhevulkaan, Lõikumissuhete printsiip, Litosfäär, Maa, Maakoor, Magma, Magmakeha, Mulli saar, Nekk, Ookeani keskahelik, Ookeaniline maakoor, Osmussaar, Pakri kihistu, Paljandumine, Poor, Rüoliit, Rootsi, Sete, Settekivim, Sill, Soome, Tardkivim, Tektoonilised liikumised, Vahevöö, Vedelik, Vesi, Vulkaan.
Alaska
Alaska (hääldus inglise keeles) on Ameerika Ühendriikide osariik, mis paikneb Põhja-Ameerika loodeosas.
Uus!!: Daik ja Alaska · Näe rohkem »
Aluseline kivim
Aluseline kivim (inglise basic rock) on tardkivim, mille ränidioksiidisisaldus jääb vahemikku 45–52% (massiprotsent).
Uus!!: Daik ja Aluseline kivim · Näe rohkem »
Basalt
Basaldisoon albiitses kivimis Sammasbasalt Põhja-Iirimaal (Giant's Causeway) Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.
Uus!!: Daik ja Basalt · Näe rohkem »
Billingeni lade
Billingeni lade on nime saanud Billingeni mäe järgi Rootsis Billingeni lade on ordoviitsiumi ladestu regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Daik ja Billingeni lade · Näe rohkem »
Diabaas
Diabaas Diabaas on keskmiseteraline aluseline tardkivim.
Uus!!: Daik ja Diabaas · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Daik ja Eesti · Näe rohkem »
Gabro
Interferentsvärvustes mikrofoto gabrost. Pildil kujutatu tegelik laius on umbes 0,5 cm Gabro Gabro on aluselise koostisega süvakivim.
Uus!!: Daik ja Gabro · Näe rohkem »
Graniit
Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.
Uus!!: Daik ja Graniit · Näe rohkem »
Häme daikiparv
Häme daikiparv on Soome aluskorras paiknev aluselise koostisega daikiparv.
Uus!!: Daik ja Häme daikiparv · Näe rohkem »
Hunnebergi lade
Hunnebergi lade on nimetuse saanud Hunnebergi mäe järgi Rootsis Hunnebergi lade on ordoviitsiumi ladestu regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Daik ja Hunnebergi lade · Näe rohkem »
Igikelts
Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud maakoore ülemine osa.
Uus!!: Daik ja Igikelts · Näe rohkem »
Intrusioon
Intrusioon ehk plutoon on maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus (tardkivim).
Uus!!: Daik ja Intrusioon · Näe rohkem »
Kihilisus
Kihilisus on settekivimeile iseloomulik tekstuur, mis väljendub üksteisele järgnevais kihtides.
Uus!!: Daik ja Kihilisus · Näe rohkem »
Kildaline tekstuur
kloriitkilda astmelises või plaatjas väljanägemises Kildaline tekstuur ehk kildalisus (inglise slaty cleavage) on madala astme moondekivimeile omane suunatud tekstuur.
Uus!!: Daik ja Kildaline tekstuur · Näe rohkem »
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Uus!!: Daik ja Kivim · Näe rohkem »
Lõhevulkaan
Lõhevulkaan on vulkaan, mille puhul laava voolab välja maakoores olevate lõhede kaudu ning võib küllaldase laavakoguse korral katta suuri maa-alasid.
Uus!!: Daik ja Lõhevulkaan · Näe rohkem »
Lõikumissuhete printsiip
Lõikumissuhete printsiip on geoloogiline seaduspärasus, mille kohaselt on geoloogiline struktuur, mis lõikab teist struktuuri, lõigatavast struktuurist noorem.
Uus!!: Daik ja Lõikumissuhete printsiip · Näe rohkem »
Litosfäär
Litosfääri laamad Litosfäär (kreeka keeles λίθος 'kivi' + σφαῖρα 'kera') on Maa väline tahke kivimkest.
Uus!!: Daik ja Litosfäär · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Daik ja Maa · Näe rohkem »
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Uus!!: Daik ja Maakoor · Näe rohkem »
Magma
Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
Uus!!: Daik ja Magma · Näe rohkem »
Magmakeha
Magmakeha on maakoores paiknev magmast koosnev geoloogiline struktuur.
Uus!!: Daik ja Magmakeha · Näe rohkem »
Mulli saar
Asend Hebriidi saarestikus Mull (gaeli Muile) on saar Atlandi ookeanis, üks Sise-Hebriididest.
Uus!!: Daik ja Mulli saar · Näe rohkem »
Nekk
Oregoni osariigis Ochoco rahvusmetsas Nekk on vulkaani lõõri täitnud ja vulkaanikoonuse kulumisel sammasja (diameeter mõni meeter kuni 1,5 km) jäänukina säilinud vulkaanilisest kivimist keha.
Uus!!: Daik ja Nekk · Näe rohkem »
Ookeani keskahelik
kaardil tulevad hästi esile ka seismiliselt aktiivsed piirkonnad ookeanides, mis ühtivadki ookeani keskahelikega Ookeani keskahelik on vulkaaniline mäeahelik, mis läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa.
Uus!!: Daik ja Ookeani keskahelik · Näe rohkem »
Ookeaniline maakoor
legend, mis selgitab, kui vanadele kivimitele mingi värvus vastab. Ookeaniline maakoor on ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp.
Uus!!: Daik ja Ookeaniline maakoor · Näe rohkem »
Osmussaar
Osmussaar (rts Odensholm; eestirootsi Holmen, Backan; sks Odinsholm; vn Оденсхольм) on saar Soome lahe suudmes Lääne maakonna looderannikul Lääne-Nigula vallas.
Uus!!: Daik ja Osmussaar · Näe rohkem »
Pakri kihistu
Pakri kihistu stratotüübiks oon Pakri neeme pank Pakri kihistu (inglise keeles Pakri Formation) on ordoviitsiumi ladestu Kunda lademe kihistu.
Uus!!: Daik ja Pakri kihistu · Näe rohkem »
Paljandumine
Paljandumine on aluspõhjakivimite avanemine maapinnal.
Uus!!: Daik ja Paljandumine · Näe rohkem »
Poor
Poor (ka urve) on mingil kehal või selle sees olev väike ava või õõs.
Uus!!: Daik ja Poor · Näe rohkem »
Rüoliit
vesikulaarne pind Kvartsi ja kaaliumpäevakivi fenokristallidega porfüürilise struktuuriga rüoliit ehk kvartsporfüür Rüoliit (vanakreeka keeles ῥύαξ 'vool' + λίθος 'kivi') on tardkivim, happelise (ränirikka) koostisega purskekivim.
Uus!!: Daik ja Rüoliit · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Daik ja Rootsi · Näe rohkem »
Sete
liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Suurbritannias, Šotimaa ja Inglismaa piiril Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.
Uus!!: Daik ja Sete · Näe rohkem »
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Uus!!: Daik ja Settekivim · Näe rohkem »
Sill
Sill Edinburghis Šotimaal Sill on plaatjas tardunud intrusioon, mis on paralleelne moondekivimite kildalisuse või settekivimite kihilisusega, millesse ta on tunginud.
Uus!!: Daik ja Sill · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Daik ja Soome · Näe rohkem »
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Uus!!: Daik ja Tardkivim · Näe rohkem »
Tektoonilised liikumised
Tektoonilised liikumised on endogeensed protsessid, mis väljenduvad maakoore vertikaal- või horisontaalsuunalistes liikumistes.
Uus!!: Daik ja Tektoonilised liikumised · Näe rohkem »
Vahevöö
Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.
Uus!!: Daik ja Vahevöö · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Daik ja Vedelik · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Daik ja Vesi · Näe rohkem »
Vulkaan
Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.
Uus!!: Daik ja Vulkaan · Näe rohkem »
