Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Daugai

Index Daugai

left Daugai (poola keeles Daugi, saksa keeles vanasti Daugen) on linn Leedus Alytuse maakonnas Alytuse rajoonis.

24 suhted: Aleksander (Poola kuningas), Alytuse maakond, Alytuse rajoon, Didžiulis, Jaanuariülestõus (1863), Keskkool, Leedu, Leedulased, Poola keel, Saksa keel, Tatarlased, Trakai, Venelased, Vilnius, Vytautas, Władysław IV Waza, 1384, 14. sajand, 15. sajand, 1792, 1793, 18. sajand, 1956, 2011.

Aleksander (Poola kuningas)

Aleksander. Jan Matejko maal Aleksander (5. august 1461 – 19. august 1506) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst (Aleksandrase nime all) alates 1492 ja Poola kuningas alates 1501 kuni oma surmani.

Uus!!: Daugai ja Aleksander (Poola kuningas) · Näe rohkem »

Alytuse maakond

Alytuse maakond on üks kümnest maakonnast Leedus.

Uus!!: Daugai ja Alytuse maakond · Näe rohkem »

Alytuse rajoon

Alytuse rajoon on 1.

Uus!!: Daugai ja Alytuse rajoon · Näe rohkem »

Didžiulis

Didžiulis ehk Daugai järv on järv Leedus Alytuse rajoonis.

Uus!!: Daugai ja Didžiulis · Näe rohkem »

Jaanuariülestõus (1863)

Jaanuariülestõus (poola keeles powstanie styczniowe, leedu keeles 1863 metų sukilimas, valgevene keeles Пaўстанне 1863–1864 гадоў) on Poola rahvuslik ülestõus, mis algas 22.

Uus!!: Daugai ja Jaanuariülestõus (1863) · Näe rohkem »

Keskkool

Kuopios Keskkool on üldhariduskool, kus saab omandada keskharidust.

Uus!!: Daugai ja Keskkool · Näe rohkem »

Leedu

Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.

Uus!!: Daugai ja Leedu · Näe rohkem »

Leedulased

Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.

Uus!!: Daugai ja Leedulased · Näe rohkem »

Poola keel

Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.

Uus!!: Daugai ja Poola keel · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Daugai ja Saksa keel · Näe rohkem »

Tatarlased

Kaasani khaaniriigi viimane valitsejanna Söyembikä koos pojaga Tatarlased (tatari keeles tatarlar, татарлар) on turgi rahvas, kelle elukohaks on Venemaa Euroopa osa, sh Volga keskjooks, ja Uural, Siber, Kasahstan, Kesk-Aasia, Xinjiang, Kaug-Ida.

Uus!!: Daugai ja Tatarlased · Näe rohkem »

Trakai

Trakai (poola Troki või Nowe Troki) on linn Leedus Vilniuse maakonnas, Trakai rajooni ja Trakai valla keskus.

Uus!!: Daugai ja Trakai · Näe rohkem »

Venelased

Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.

Uus!!: Daugai ja Venelased · Näe rohkem »

Vilnius

Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.

Uus!!: Daugai ja Vilnius · Näe rohkem »

Vytautas

Vytautas Suur (leedu Vytautas Didysis, valgevene Вітаўт, poola Witold Wielki, ristitud Aleksandriks; u 1352 – 27. oktoober 1430) oli Leedu suurvürst 1392–1430, Kęstutise poeg.

Uus!!: Daugai ja Vytautas · Näe rohkem »

Władysław IV Waza

Władysław IV. Portree autor Peter Paul Rubens Władysław IV Waza (9. juuni 1595 – 20. mai 1648) oli Zygmunt III Waza poeg ja viimane tugev Poola kuningas, valitses 8. novembrist 1632 kuni surmani; Vene tsaar 1610–1613.

Uus!!: Daugai ja Władysław IV Waza · Näe rohkem »

1384

1384.

Uus!!: Daugai ja 1384 · Näe rohkem »

14. sajand

14.

Uus!!: Daugai ja 14. sajand · Näe rohkem »

15. sajand

15.

Uus!!: Daugai ja 15. sajand · Näe rohkem »

1792

1792.

Uus!!: Daugai ja 1792 · Näe rohkem »

1793

1793.

Uus!!: Daugai ja 1793 · Näe rohkem »

18. sajand

Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.

Uus!!: Daugai ja 18. sajand · Näe rohkem »

1956

1956.

Uus!!: Daugai ja 1956 · Näe rohkem »

2011

2011.

Uus!!: Daugai ja 2011 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Daugi.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »