Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Daugavgrīva

Index Daugavgrīva

Daugavgrīva Riia kaardil vasakul Daugavgrīva (saksa ja eesti Dünamünde, eesti keeles ka Väina-Jõesuu, poola Dynemunt, vene Усть-Двинск (Ust-Dvinsk)) on Daugava (Väina) jõe suudmes asuv ajalooline asula, mis alates 1959.

52 suhted: Abt, Albert (Riia piiskop), Bernhard II (Lippe), Daugava, Daugavgrīva kihelkond, Daugavgrīva kindlus, Daugavgrīva raudteejaam, Daugavpils, Dünamünde klooster, Dünamünde komtuur, Dünamünde komtuurkond, Dünamünde ordulinnus, Eesti keel, Gottfried, Jõgi, Johann Christoph Brotze, Kurzeme rajoon, Läti Mereakadeemia, Lihula piiskop, Liivi laht, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maamarssal, Liivlased, Moskva tsaaririik, Põhjasõda, Poola keel, Riia, Riia-Bolderāja raudtee, Rootsi, Rzeczpospolita, Saksa keel, Skanste raudteepeatus, Theoderich (Eestimaa piiskop), Vecdaugava, Vene keel, Wolter von Plettenberg, 1228, 13. sajand, 1305, 1480. aastad, 1491, 15. sajand, 1562, 1600, 1605, 1608, 1621, 1710, 1872, ..., 1959, 20. august. Laienda indeks (2 rohkem) »

Abt

Abt (aramea keeles abba 'isa') on roomakatoliku mungakloostri ülem; sellest tuleneb ka nunnakloostri ülema nimetus "abtiss".

Uus!!: Daugavgrīva ja Abt · Näe rohkem »

Albert (Riia piiskop)

Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.

Uus!!: Daugavgrīva ja Albert (Riia piiskop) · Näe rohkem »

Bernhard II (Lippe)

Bernhard II kuju Lippstadtis Bernhard II Lippest (Bernhard zur Lippe; umbes 1140 – aprill 1224) oli Lippe isand aastatel 1168–1196 ja Semgallia piiskop 1218–1224.

Uus!!: Daugavgrīva ja Bernhard II (Lippe) · Näe rohkem »

Daugava

Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Daugavgrīva ja Daugava · Näe rohkem »

Daugavgrīva kihelkond

Daugavgrīva kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Dünamünde) oli haldusüksus Riia kreisis Riia kubermangus Riia asehaldurkonnas ja Liivimaa kubermangus Lätimaal.

Uus!!: Daugavgrīva ja Daugavgrīva kihelkond · Näe rohkem »

Daugavgrīva kindlus

Daugavgrīva kindlus (saksa keeles Neumünde Schanz või Festung Dünamünde, poola keeles Twierdza Dynemunt, vene keeles крепость Дюнамюнде või Усть-Двинск) oli 1624.

Uus!!: Daugavgrīva ja Daugavgrīva kindlus · Näe rohkem »

Daugavgrīva raudteejaam

Daugavgrīva raudteejaam oli raudteejaam Riias Riia-Bolderāja raudtee ääres Daugavgrīvas.

Uus!!: Daugavgrīva ja Daugavgrīva raudteejaam · Näe rohkem »

Daugavpils

Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn; latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg, valgevene Дзьвінск) on linn Lätis Väina jõe keskjooksul.

Uus!!: Daugavgrīva ja Daugavpils · Näe rohkem »

Dünamünde klooster

Dünamünde klooster (ladina keeles Monasterium Dunemundensis, läti keeles Daugavgrīvas klosteris) oli keskaegne tsistertslaste mungaklooster Daugava jõe suudmes, 2,5 kilomeetrit jõe suudmest eemal.

Uus!!: Daugavgrīva ja Dünamünde klooster · Näe rohkem »

Dünamünde komtuur

Dünamünde ehk Daugavgrīva komtuur (saksa keeles Komtur von Dünamünde) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Dünamünde komtuurkonda.

Uus!!: Daugavgrīva ja Dünamünde komtuur · Näe rohkem »

Dünamünde komtuurkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Dünamünde komtuurkond paiknes Riia lähedasel alal Dünamünde komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).

Uus!!: Daugavgrīva ja Dünamünde komtuurkond · Näe rohkem »

Dünamünde ordulinnus

Dünamünde ordulinnus oli Liivimaa ordu linnus praeguse Läti Riia linna Vecdaugava asumi territooriumil (Airu iela 79a).

Uus!!: Daugavgrīva ja Dünamünde ordulinnus · Näe rohkem »

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Uus!!: Daugavgrīva ja Eesti keel · Näe rohkem »

Gottfried

Gottfried oli esimene katoliiklik Saaremaa piiskop.

Uus!!: Daugavgrīva ja Gottfried · Näe rohkem »

Jõgi

Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.

Uus!!: Daugavgrīva ja Jõgi · Näe rohkem »

Johann Christoph Brotze

Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823 Riia) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.

Uus!!: Daugavgrīva ja Johann Christoph Brotze · Näe rohkem »

Kurzeme rajoon

Kurzeme rajooni asend Riias Kurzeme rajoon (läti Kurzemes rajons) on Riia linnaosa.

Uus!!: Daugavgrīva ja Kurzeme rajoon · Näe rohkem »

Läti Mereakadeemia

Läti Mereakadeemia (läti Latvijas Jūras akadēmija) on 1989.

Uus!!: Daugavgrīva ja Läti Mereakadeemia · Näe rohkem »

Lihula piiskop

Lihula ehk Eestimaa piiskop oli Lihula piiskopkonna pea.

Uus!!: Daugavgrīva ja Lihula piiskop · Näe rohkem »

Liivi laht

Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².

Uus!!: Daugavgrīva ja Liivi laht · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Daugavgrīva ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Daugavgrīva ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Liivimaa ordu maamarssal

Liivimaa ordu maamarssal (saksa keeles Landmarschall) oli Liivi ordu kõrge ametnik (käsknik), kelle peamiseks ülesandeks oli tavaliselt orduvägede juhtimine sõjaolukorras.

Uus!!: Daugavgrīva ja Liivimaa ordu maamarssal · Näe rohkem »

Liivlased

Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.

Uus!!: Daugavgrīva ja Liivlased · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Uus!!: Daugavgrīva ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Daugavgrīva ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Poola keel

Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.

Uus!!: Daugavgrīva ja Poola keel · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.

Uus!!: Daugavgrīva ja Riia · Näe rohkem »

Riia-Bolderāja raudtee

Kuigi raudtee nimeks oli Riia-Bolderāja raudtee, viis see siiski Bolderājast edasi Daugavgrīva kindluse juurde Riia–Bolderāja raudtee on endine raudtee Riia linna ja Daugavgrīva kindluse vahel.

Uus!!: Daugavgrīva ja Riia-Bolderāja raudtee · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Daugavgrīva ja Rootsi · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.

Uus!!: Daugavgrīva ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Daugavgrīva ja Saksa keel · Näe rohkem »

Skanste raudteepeatus

Skanste raudteepeatus oli raudteepeatus Riias Riia-Bolderāja raudtee ääres Daugavgrīvas.

Uus!!: Daugavgrīva ja Skanste raudteepeatus · Näe rohkem »

Theoderich (Eestimaa piiskop)

Theoderich (ka Theoderic, Theodorich,Henriku Liivimaa kroonika / Heinrici chronicon Livoniae (1982). Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat. Peatükk I, kommentaar 18, lk 27 Dietrich,Sulev Vahtre (1990). Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn: Olion. Lk 47 Dietrich von Thorreide, Diedrich von Estland) (umbes 1150 – 15. juunil 1219) oli misjonär Liivimaal, Mõõgavendade ordu rajaja, Dünamünde kloostri abt (1205–1211) ja Eestimaa piiskop (1211–1219).

Uus!!: Daugavgrīva ja Theoderich (Eestimaa piiskop) · Näe rohkem »

Vecdaugava

Vecdaugava asendikaart Vecdaugava (allikates ka Vana-Väina) on asum Lätis, Riia linna Põhjarajooni osa pindalaga 3,066 km².

Uus!!: Daugavgrīva ja Vecdaugava · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Daugavgrīva ja Vene keel · Näe rohkem »

Wolter von Plettenberg

Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.

Uus!!: Daugavgrīva ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

1228

1228.

Uus!!: Daugavgrīva ja 1228 · Näe rohkem »

13. sajand

13.

Uus!!: Daugavgrīva ja 13. sajand · Näe rohkem »

1305

1305.

Uus!!: Daugavgrīva ja 1305 · Näe rohkem »

1480. aastad

1480.

Uus!!: Daugavgrīva ja 1480. aastad · Näe rohkem »

1491

1491.

Uus!!: Daugavgrīva ja 1491 · Näe rohkem »

15. sajand

15.

Uus!!: Daugavgrīva ja 15. sajand · Näe rohkem »

1562

1562.

Uus!!: Daugavgrīva ja 1562 · Näe rohkem »

1600

1600.

Uus!!: Daugavgrīva ja 1600 · Näe rohkem »

1605

1605.

Uus!!: Daugavgrīva ja 1605 · Näe rohkem »

1608

1608.

Uus!!: Daugavgrīva ja 1608 · Näe rohkem »

1621

1621.

Uus!!: Daugavgrīva ja 1621 · Näe rohkem »

1710

1710.

Uus!!: Daugavgrīva ja 1710 · Näe rohkem »

1872

1872.

Uus!!: Daugavgrīva ja 1872 · Näe rohkem »

1959

1959.

Uus!!: Daugavgrīva ja 1959 · Näe rohkem »

20. august

20.

Uus!!: Daugavgrīva ja 20. august · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Daugavgriva, Dynemunt, Dünamünde, Ust-Dvinsk, Väina-Jõesuu.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »