37 suhted: Albert (Riia piiskop), Bernhard II (Lippe), Bolderāja, Carnikava vald, Daugava, Daugavgrīva, Dünamünde ordulinnus, Gottfried, Kärkna klooster, Keskaeg, Kleisti, Klooster, Kuralased, Ladina keel, Läti keel, Lihula piiskop, Liivimaa ordu, Mangaļsala, Nikolaus, Padise klooster, Rītabuļļi, Riia, Saksamaa, Semgalid, Theoderich (Eestimaa piiskop), Trīsciems, Tsistertslaste ordu, Vecāķi, Vecdaugava, Vecmīlgrāvis, Vestfaal, 1202, 1208, 1215, 1228, 1263, 1305.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Uus!!: Dünamünde klooster ja Albert (Riia piiskop) · Näe rohkem »
Bernhard II (Lippe)
Bernhard II kuju Lippstadtis Bernhard II Lippest (Bernhard zur Lippe; umbes 1140 – aprill 1224) oli Lippe isand aastatel 1168–1196 ja Semgallia piiskop 1218–1224.
Uus!!: Dünamünde klooster ja Bernhard II (Lippe) · Näe rohkem »
Bolderāja
Bolderāja Bolderāja asendikaart Bolderāja on asum Riias Kurzeme rajoonis Daugava vasakul kaldal Buļļupest lõunas pindalaga 8,329 km².
Uus!!: Dünamünde klooster ja Bolderāja · Näe rohkem »
Carnikava vald
Carnikava vald (läti keeles Carnikavas pagasts) on vald Lätis Ādaži piirkonnas.
Uus!!: Dünamünde klooster ja Carnikava vald · Näe rohkem »
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Dünamünde klooster ja Daugava · Näe rohkem »
Daugavgrīva
Daugavgrīva Riia kaardil vasakul Daugavgrīva (saksa ja eesti Dünamünde, eesti keeles ka Väina-Jõesuu, poola Dynemunt, vene Усть-Двинск (Ust-Dvinsk)) on Daugava (Väina) jõe suudmes asuv ajalooline asula, mis alates 1959.
Uus!!: Dünamünde klooster ja Daugavgrīva · Näe rohkem »
Dünamünde ordulinnus
Dünamünde ordulinnus oli Liivimaa ordu linnus praeguse Läti Riia linna Vecdaugava asumi territooriumil (Airu iela 79a).
Uus!!: Dünamünde klooster ja Dünamünde ordulinnus · Näe rohkem »
Gottfried
Gottfried oli esimene katoliiklik Saaremaa piiskop.
Uus!!: Dünamünde klooster ja Gottfried · Näe rohkem »
Kärkna klooster
Osa Kärkna kloostri alusmüürist Kärkna klooster ehk Valkena klooster (saksa keeles Zisterzienserkloster zu Falkenau) oli keskaegne tsistertslaste mungaklooster Tartu piiskopkonnas, praeguses Kärkna külas Tartu vallas.
Uus!!: Dünamünde klooster ja Kärkna klooster · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Dünamünde klooster ja Keskaeg · Näe rohkem »
Kleisti
Kleisti asendikaart Kleisti on asum Lätis, Riia linna Kurzeme rajooni osa pindalaga 18,730 km².
Uus!!: Dünamünde klooster ja Kleisti · Näe rohkem »
Klooster
Cluny klooster Asta Nørregaard, "Jõuluöö missa prantsuse kloostris" (1889) Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum – 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud piirkond, kus pühendutakse ühisele vaimsele praktikale.
Uus!!: Dünamünde klooster ja Klooster · Näe rohkem »
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Uus!!: Dünamünde klooster ja Kuralased · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Dünamünde klooster ja Ladina keel · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Dünamünde klooster ja Läti keel · Näe rohkem »
Lihula piiskop
Lihula ehk Eestimaa piiskop oli Lihula piiskopkonna pea.
Uus!!: Dünamünde klooster ja Lihula piiskop · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Dünamünde klooster ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Mangaļsala
Mangaļsala asendikaart Mangaļsala suvilad Mangaļsala on asum Lätis, Riia linna Põhjarajooni osa pindalaga 8,036 km².
Uus!!: Dünamünde klooster ja Mangaļsala · Näe rohkem »
Nikolaus
Õigeusu ikoon, u 1300 Piero di Cosimo "Püha Nikolaus", 1480–1490 Püha Nikolaus (ka Nikolaus Myrast, püha Nikolai ja Nikolai Imetegija; 270–343) oli Ida-Rooma keisririigi Väike-Aasia poolsaare lõunaküljel asunud Lüükia provintsi Myra linna peapiiskop, kristlik pühak.
Uus!!: Dünamünde klooster ja Nikolaus · Näe rohkem »
Padise klooster
Padise kloostri varemed Padise klooster oli 14. sajandil Padisele ehitatud tsistertslaste klooster, mille rajasid Dünamündest pärit mungad.
Uus!!: Dünamünde klooster ja Padise klooster · Näe rohkem »
Rītabuļļi
Rītabuļļi asendikaart Rītabuļļi (ka Buļļi) on asum Lätis, Riia linna Kurzeme rajooni osa pindalaga 7,497 km².
Uus!!: Dünamünde klooster ja Rītabuļļi · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Dünamünde klooster ja Riia · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Dünamünde klooster ja Saksamaa · Näe rohkem »
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Uus!!: Dünamünde klooster ja Semgalid · Näe rohkem »
Theoderich (Eestimaa piiskop)
Theoderich (ka Theoderic, Theodorich,Henriku Liivimaa kroonika / Heinrici chronicon Livoniae (1982). Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat. Peatükk I, kommentaar 18, lk 27 Dietrich,Sulev Vahtre (1990). Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn: Olion. Lk 47 Dietrich von Thorreide, Diedrich von Estland) (umbes 1150 – 15. juunil 1219) oli misjonär Liivimaal, Mõõgavendade ordu rajaja, Dünamünde kloostri abt (1205–1211) ja Eestimaa piiskop (1211–1219).
Uus!!: Dünamünde klooster ja Theoderich (Eestimaa piiskop) · Näe rohkem »
Trīsciems
Trīsciemsi asendikaart Trīsciems on asum Lätis, Riia linna Põhjarajooni osa pindalaga 11,319 km².
Uus!!: Dünamünde klooster ja Trīsciems · Näe rohkem »
Tsistertslaste ordu
Tsistertslaste rõivastuses mungad Tsistertslaste vapp Legenda Aurea" Tsistertslaste ordu (ladina keeles Sacer Ordo Cisterciensis; lühend OCist) on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu.
Uus!!: Dünamünde klooster ja Tsistertslaste ordu · Näe rohkem »
Vecāķi
Vecāķi Vecāķi asendikaart Vecāķi on asum Lätis, Riia linna Põhjarajooni osa pindalaga 2,303 km².
Uus!!: Dünamünde klooster ja Vecāķi · Näe rohkem »
Vecdaugava
Vecdaugava asendikaart Vecdaugava (allikates ka Vana-Väina) on asum Lätis, Riia linna Põhjarajooni osa pindalaga 3,066 km².
Uus!!: Dünamünde klooster ja Vecdaugava · Näe rohkem »
Vecmīlgrāvis
Ziemeļblāzma jaam Vecmīlgrāvises Vecmīlgrāvise asendikaart Vecmīlgrāvis on asum Lätis, Riia linna Põhjarajooni osa pindalaga 6,073 km².
Uus!!: Dünamünde klooster ja Vecmīlgrāvis · Näe rohkem »
Vestfaal
Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž). Vestfaal (saksa Westfalen) on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmas alasid praegustel Alam-Saksi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaadel.
Uus!!: Dünamünde klooster ja Vestfaal · Näe rohkem »
1202
1202.
Uus!!: Dünamünde klooster ja 1202 · Näe rohkem »
1208
1208.
Uus!!: Dünamünde klooster ja 1208 · Näe rohkem »
1215
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Dünamünde klooster ja 1215 · Näe rohkem »
1228
1228.
Uus!!: Dünamünde klooster ja 1228 · Näe rohkem »
1263
1263.
Uus!!: Dünamünde klooster ja 1263 · Näe rohkem »
1305
1305.
Uus!!: Dünamünde klooster ja 1305 · Näe rohkem »