Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Aasnelk

Index Aasnelk

Aasnelk (Dianthus superbus) on nelgiliste sugukonda nelgi perekonda kuuluv rohttaim.

131 suhted: Aasia, Alpid, Aluselisus, Aphrodite, Austria, Šveits, Õieraag, Õietupp, Õis, Belgorodi oblast, Carl von Linné, Celsiuse skaala, Eesti, Eeterlikud õlid, Emakas (botaanika), Genotüüp, Hall (värvus), Hübriid, Hiina, Hiiumaa, Ida-Euroopa, Ida-Siber, Idanemine, Jaapan, Kaheidulehelised, Karpaadid, Katteseemnetaimed, Kaug-Ida, Kaukaasia, Kõrgleht, Keemine, Kemijoki, Kesk-Aasia, Kesk-Euroopa, Kobar, Konkurents (bioloogia), Kroonlehed, Kupar, Kusemine, Ladina keel, Lääne-Siber, Lämmastik, Läti, Lõhn, Lõuna-Eesti, Leedu, Leht, Liik (bioloogia), Liiv, Lilla, ..., Linn, Loopealne, Magusus, Mägi, Mägitundra, Mätas, Meetaimed, Menstruatsioon, Mesilane, Mets, Mongoolia, Muld, Mulla happesus, Muna, Murmanski oblast, Nõmmnelk, Nektar, Nelgilaadsed, Nelgilised, Nelk, Niit, Norra, Palavik, Paljunemine, Püsikud, Põhja-Eesti, Põhja-Saksamaa, Peajuur, Perekond (bioloogia), Poola, Populatsioon, Prantsusmaa, Puisniit, Punane, Punane raamat, Putukad, Putuktolmlemine, Ravimtaimed, Risoom, Roheline, Rohttaimed, Roosa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Salvei, Sõlm (botaanika), Seedimine, Seeme, Slovakkia, Soome, Sort, Stress, Sugukond (bioloogia), Suguline sigimine, Taani, Taimed, Tallinn, Tartu, Tšeljabinski oblast, Tee (jook), Teno, Tjumeni oblast, Tolmeldamine, Tolmukas, Tulnuktaim, Turvas, Ukraina, Ungari, Valge, Vana-Kreeka, Vars, Vastne, Värvid, Võsa, Võsu, Vegetatiivne sigimine, Venemaa, Vererõhk, 1754, 2004. Laienda indeks (81 rohkem) »

Aasia

Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.

Uus!!: Aasnelk ja Aasia · Näe rohkem »

Alpid

Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.

Uus!!: Aasnelk ja Alpid · Näe rohkem »

Aluselisus

Aluselisus ehk leelisus ehk leeliselisus on keemilise ühendi võime moodustada teatavas keskkonnas (tavaliselt vees) hüdroksiidioone, mis neutraliseerivad happeid.

Uus!!: Aasnelk ja Aluselisus · Näe rohkem »

Aphrodite

Aphrodite (kreeka Αφροδιτη, rooma vaste Venus; eesti keeles varem ka Afrodite) oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusjumalanna.

Uus!!: Aasnelk ja Aphrodite · Näe rohkem »

Austria

Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.

Uus!!: Aasnelk ja Austria · Näe rohkem »

Šveits

Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Aasnelk ja Šveits · Näe rohkem »

Õieraag

Õieraag ehk õievars on taime osa, mille abil õis kinnitub varrele.

Uus!!: Aasnelk ja Õieraag · Näe rohkem »

Õietupp

Õietupp on õiekatte väline ring.

Uus!!: Aasnelk ja Õietupp · Näe rohkem »

Õis

Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.

Uus!!: Aasnelk ja Õis · Näe rohkem »

Belgorodi oblast

Belgorodi oblast on 1.

Uus!!: Aasnelk ja Belgorodi oblast · Näe rohkem »

Carl von Linné

Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.

Uus!!: Aasnelk ja Carl von Linné · Näe rohkem »

Celsiuse skaala

Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.

Uus!!: Aasnelk ja Celsiuse skaala · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Aasnelk ja Eesti · Näe rohkem »

Eeterlikud õlid

Eeterlikud õlid on taimedes esinevad õlikad (hüdrofoobsed) vedelikud, mida iseloomustab suhteliselt kerge lenduvus; molekulis sisaldub 8–15 süsiniku aatomit:...C8...C15...

Uus!!: Aasnelk ja Eeterlikud õlid · Näe rohkem »

Emakas (botaanika)

Sinilille emakas Emakas (pistillum) on õistaimedel õie keskne emassugurakke sisaldav organ, milles arenevad seemnealgmed.

Uus!!: Aasnelk ja Emakas (botaanika) · Näe rohkem »

Genotüüp

retsessiivset geenivarianti (alleeli), mis määrab värvuse kui fenotüübilise tunnuse Genotüüp (inglise genotype) on indiviidi (või raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi.

Uus!!: Aasnelk ja Genotüüp · Näe rohkem »

Hall (värvus)

Hall on värvus, mis on musta ja valge vahepealne.

Uus!!: Aasnelk ja Hall (värvus) · Näe rohkem »

Hübriid

Muul on hobusemära ja eeslitäku järglane Nõiapuu hübriid ''Hamamelis x intermedia'' Hübriid (tuleb ld sõnast hybrida 'segavereline'; ka ristand, värd, ristsugutis, bastard) on ristumise või ristamise tagajärjel geneetiliselt (genotüübilt) suhteliselt erinevatest vanemorganismidest alguse saanud järglane.

Uus!!: Aasnelk ja Hübriid · Näe rohkem »

Hiina

Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.

Uus!!: Aasnelk ja Hiina · Näe rohkem »

Hiiumaa

Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.

Uus!!: Aasnelk ja Hiiumaa · Näe rohkem »

Ida-Euroopa

Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.

Uus!!: Aasnelk ja Ida-Euroopa · Näe rohkem »

Ida-Siber

Ida-Siber Ida-Siber (vene keeles Восточная Сибирь) on piirkond Venemaal, Siberi idaosa.

Uus!!: Aasnelk ja Ida-Siber · Näe rohkem »

Idanemine

Idanemine on protsess, kus sobivasse keskkonda sattunud seemnes algavad biokeemilised reaktsioonid: toitekoest liiguvad varuained idusse, see hakkab kasvama, lükkab seemnekesta laiali ning tõuseb tõusmena mullapinnale.

Uus!!: Aasnelk ja Idanemine · Näe rohkem »

Jaapan

Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.

Uus!!: Aasnelk ja Jaapan · Näe rohkem »

Kaheidulehelised

Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.

Uus!!: Aasnelk ja Kaheidulehelised · Näe rohkem »

Karpaadid

Karpaadid Rohelisega on märgitud Lääne-Karpaadid, oranžiga Ida-Karpaadid, lillaga Transilvaania platoo, punasega Lääne-Transilvaania mäed ja sinisega Transilvaania Alpid Karpaadid on mäed Euroopas.

Uus!!: Aasnelk ja Karpaadid · Näe rohkem »

Katteseemnetaimed

Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.

Uus!!: Aasnelk ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »

Kaug-Ida

Kaug-Ida Kaug-Ida (vene keeles Дальний Восток) on piirkond Aasia idaosas, mis osaliselt kattub Ida-Aasiaga ning hõlmab Venemaa Tšuktšimaa, Kamtšatka, Sahhalini, Kuriilid ja Primorje ning Jaapani koos minevikus temast sõltunud Korea ja Hiinaga.

Uus!!: Aasnelk ja Kaug-Ida · Näe rohkem »

Kaukaasia

Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.

Uus!!: Aasnelk ja Kaukaasia · Näe rohkem »

Kõrgleht

Hariliku härgheina eredalt värvunud kõrglehed Kõrgleht on taime ülemises osas, õie või õisiku läheduses asetsev leht, mis on harilikult varrelehtedest väiksem, lihtsama kujuga ning eredalt värvunud.

Uus!!: Aasnelk ja Kõrgleht · Näe rohkem »

Keemine

Vee aururõhu sõltuvus temperatuurist (760 torri.

Uus!!: Aasnelk ja Keemine · Näe rohkem »

Kemijoki

Kemijoki Rovaniemis Kemijoki (saami Giemajohka, rootsi Kemi älv) on jõgi Euroopas Soomes.

Uus!!: Aasnelk ja Kemijoki · Näe rohkem »

Kesk-Aasia

Kesk-Aasia ÜRO liigituse järgi. Kesk-Aasia lõunaosa on väga mägine. Kesk-Aasia on piirkond Aasia siseosas, hõlmab Venemaa impeeriumi ja Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud Aasia alasid Siberist lõunas.

Uus!!: Aasnelk ja Kesk-Aasia · Näe rohkem »

Kesk-Euroopa

Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.

Uus!!: Aasnelk ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »

Kobar

Kobar (racemus) on pika peatelje ja lühikeste õieraagudega püstine või rippuv õisik.

Uus!!: Aasnelk ja Kobar · Näe rohkem »

Konkurents (bioloogia)

Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp koosluses, mille korral mõju on vastastikku negatiivne.

Uus!!: Aasnelk ja Konkurents (bioloogia) · Näe rohkem »

Kroonlehed

Saialille õied eredalt värvunud oranžikate kroonlehtedega, nendest allpool on näha ka rohelisi tupplehti Kroonlehed on tavaliselt eredalt värvunud ja tupplehtedest suuremad lehekesed, mis moodustavad õiekrooni.

Uus!!: Aasnelk ja Kroonlehed · Näe rohkem »

Kupar

Unimaguna (''Papaver somniferum'') kerajas kupar, millest saadakse ka narkootilist ainet oopiumit Kupar (capsula) on taimede hulgaseemneline kuivvili, mille seemned võivad asuda ühes või mitmes pesas; üks levinumaid viljatüüpe.

Uus!!: Aasnelk ja Kupar · Näe rohkem »

Kusemine

"Pissiv poiss", purskkaev Brüsselis. Kusemine ehk urineerimine, ka miktsioon (ladina mictio 'kusemine'), on paljudel imetajatel kuseloomeelunditest iseregulatsiooni teel kusejuhade kaudu kusepõide kogunenud uriini väljutamine kusemisrefleksi kaasabil.

Uus!!: Aasnelk ja Kusemine · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Aasnelk ja Ladina keel · Näe rohkem »

Lääne-Siber

Lääne-Siber Lääne-Siberi maastik Lääne-Siber (vene keeles Западная Сибирь) on piirkond Venemaal, Siberi lääneosa.

Uus!!: Aasnelk ja Lääne-Siber · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Aasnelk ja Lämmastik · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Aasnelk ja Läti · Näe rohkem »

Lõhn

Lõhn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus haistmisaistingut esile kutsuda.

Uus!!: Aasnelk ja Lõhn · Näe rohkem »

Lõuna-Eesti

Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.

Uus!!: Aasnelk ja Lõuna-Eesti · Näe rohkem »

Leedu

Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.

Uus!!: Aasnelk ja Leedu · Näe rohkem »

Leht

Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.

Uus!!: Aasnelk ja Leht · Näe rohkem »

Liik (bioloogia)

Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.

Uus!!: Aasnelk ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »

Liiv

basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9. Oliviinliiv Papakolea rannast, Hawaii Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm (Wentworthi lõimiseskaala).

Uus!!: Aasnelk ja Liiv · Näe rohkem »

Lilla

Violetsete värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud V-ga Lilla ehk violett, omadussõnana violetne, on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~390–420 nanomeetrit.

Uus!!: Aasnelk ja Lilla · Näe rohkem »

Linn

Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.

Uus!!: Aasnelk ja Linn · Näe rohkem »

Loopealne

Västergötlandi loopealne Rootsis Viita loopealne, Matsalu Rahvuspark Loopealne Saaremaal Atlas Loopealsed ehk alvarid (lood, looalad, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad.

Uus!!: Aasnelk ja Loopealne · Näe rohkem »

Magusus

Magusus on maitseomadus, mida põhjustavad magusained (enamasti sahharoos või glükoos).

Uus!!: Aasnelk ja Magusus · Näe rohkem »

Mägi

Matterhorn, 4478 m (Itaalia ja Šveits) Elbrus, 5642 m (Venemaa) Mägi on künkast kõrgem positiivne pinnavorm.

Uus!!: Aasnelk ja Mägi · Näe rohkem »

Mägitundra

Mägitundra Boulderi ahelikus Mägitundra ehk alpiinne tundra on tundrasarnane kõrgel mägedes paiknev kõrgusvööde, milles ei kasva puud.

Uus!!: Aasnelk ja Mägitundra · Näe rohkem »

Mätas

Mätas on väikesel maa-alal (mikroreljeefil) taimedest vm.

Uus!!: Aasnelk ja Mätas · Näe rohkem »

Meetaimed

Valge mesikas Kähar karuohakas Põldohakas Harilik pärn Harilik ussikeel Põldjumikas Peetrileht Tuliohakas Harilik äiatar Harilik pune Villohakas Aas-kurereha Villtakjas Harilik kuldvits Harilik hiirehernes Hübriidlutsern Harilik kukesaba Arujumikas Valge ristik Aasristik Ahtalehine põdrakanep Meetaimed (ka korjetaimed) on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja taimepungadelt ainet, millest nad valmistavad taruvaiku.

Uus!!: Aasnelk ja Meetaimed · Näe rohkem »

Menstruatsioon

Menstruatsioon ehk menses ehk menorröa ehk menorraagia (varem ka kuupuhastus), argikeeles ka päevad, on naisel (ka emasahvi), vastavalt menstruaaltsüklile, tekkiv emakalimaskesta irdumine, mis avaldub menstruaalverejooksuna.

Uus!!: Aasnelk ja Menstruatsioon · Näe rohkem »

Mesilane

''Apis mellifera'' Mesilasnukud Erakmesilane Anthophora bimaculata (emane) hariliku sininuki (Jasione montana) õiel. Tallinn, Eesti Mesilane (Apis) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.

Uus!!: Aasnelk ja Mesilane · Näe rohkem »

Mets

Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).

Uus!!: Aasnelk ja Mets · Näe rohkem »

Mongoolia

Mongoolia on merepiirita riik Ida-Aasias.

Uus!!: Aasnelk ja Mongoolia · Näe rohkem »

Muld

Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.

Uus!!: Aasnelk ja Muld · Näe rohkem »

Mulla happesus

Mulla happesus on mulla omadus, mis sõltub vesinik- ja alumiiniumioonide ning dissotsieerumata hapete sisaldusest mullas.

Uus!!: Aasnelk ja Mulla happesus · Näe rohkem »

Muna

Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).

Uus!!: Aasnelk ja Muna · Näe rohkem »

Murmanski oblast

Murmanski oblast asub Venemaa Loode föderaalringkonnas.

Uus!!: Aasnelk ja Murmanski oblast · Näe rohkem »

Nõmmnelk

Nõmmnelk (Dianthus arenarius) on taimeliik nelgiliste sugukonnast nelgi perekonnast.

Uus!!: Aasnelk ja Nõmmnelk · Näe rohkem »

Nektar

viltja kurdlehiku õites Nektar (ka mesineste, mesimahl) on magus vedelik, mis eritub taimede nektarinäärmetest ja millest mesilased valmistavad mett.

Uus!!: Aasnelk ja Nektar · Näe rohkem »

Nelgilaadsed

Nelgilaadsed (Caryophyllales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.

Uus!!: Aasnelk ja Nelgilaadsed · Näe rohkem »

Nelgilised

Nelgilised (Caryophyllaceae) on suur õistaimede sugukond nelgilaadsete seltsis.

Uus!!: Aasnelk ja Nelgilised · Näe rohkem »

Nelk

Nõmmnelk (''Dianthus arenarius'') Aasnelk (''Dianthus superbus'') Nelk (Dianthus) on rohttaimede või poolpõõsaste perekond nelgiliste sugukonnas.

Uus!!: Aasnelk ja Nelk · Näe rohkem »

Niit

Niit ehk heinamaa on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita.

Uus!!: Aasnelk ja Niit · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Uus!!: Aasnelk ja Norra · Näe rohkem »

Palavik

Palaviku mõõtmiseks kasutatakse kehatermomeetrit Oskar Kallise pastellmaal "Palavik" (1917) Palavikuks ehk püreksiaks nimetatakse normaalsest kõrgemat kehatemperatuuri.

Uus!!: Aasnelk ja Palavik · Näe rohkem »

Paljunemine

Paljunemine on laiemas mõttes ökosüsteemis olevate ühetaoliste biosüsteemide või selle üksikosade (organellide, rakkude, liikide jt) kvantitiivne suurenemine.

Uus!!: Aasnelk ja Paljunemine · Näe rohkem »

Püsikud

Põdrakanep on mitmeaastane taim tänu risoomile Püsikud ehk mitmeaastased rohttaimed on rohttaimed, kes tavatingimustes elavad üle kahe aasta.

Uus!!: Aasnelk ja Püsikud · Näe rohkem »

Põhja-Eesti

Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.

Uus!!: Aasnelk ja Põhja-Eesti · Näe rohkem »

Põhja-Saksamaa

Põhja-Saksamaa (saksa Norddeutschland) on geograafiline ala Saksamaa põhjaosas.

Uus!!: Aasnelk ja Põhja-Saksamaa · Näe rohkem »

Peajuur

Peajuur on juur, mis areneb seemne idujuurest.

Uus!!: Aasnelk ja Peajuur · Näe rohkem »

Perekond (bioloogia)

Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.

Uus!!: Aasnelk ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Aasnelk ja Poola · Näe rohkem »

Populatsioon

Ökosüsteemi tasemed: isend-'''populatsioon'''-kooslus-ökosüsteem-bioom-biosfäär Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali.

Uus!!: Aasnelk ja Populatsioon · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Uus!!: Aasnelk ja Prantsusmaa · Näe rohkem »

Puisniit

Laelatu puisniitPuisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.

Uus!!: Aasnelk ja Puisniit · Näe rohkem »

Punane

Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa.

Uus!!: Aasnelk ja Punane · Näe rohkem »

Punane raamat

Punane nimestik (inglise keeles Red List) ehk punane raamat (inglise Red Data Book, lühend RDB) on andmestik, mis annab hinnangu looduslike liikide ohustatusele.

Uus!!: Aasnelk ja Punane raamat · Näe rohkem »

Putukad

Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.

Uus!!: Aasnelk ja Putukad · Näe rohkem »

Putuktolmlemine

Sirelane õit tolmeldamas Putuktolmlemine ehk entomogaamia on taimede tolmlemise viis, mis on valdavalt levinud katteseemnetaimedel (9/10 liikidest) ning mille korral õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile toimub putukate abil.

Uus!!: Aasnelk ja Putuktolmlemine · Näe rohkem »

Ravimtaimed

Ravimtaimed on bioaktiivseid looduslikke ühendeid sisaldavad taimed (sh erinevad taime osad), mida kasutatakse taimse päritoluga ravimina või ravimite valmistamiseks.

Uus!!: Aasnelk ja Ravimtaimed · Näe rohkem »

Risoom

Kollase võhumõõga risoom Risoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu.

Uus!!: Aasnelk ja Risoom · Näe rohkem »

Roheline

Roheline on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse umbes 520–570 nm lainepikkusega osa.

Uus!!: Aasnelk ja Roheline · Näe rohkem »

Rohttaimed

Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.

Uus!!: Aasnelk ja Rohttaimed · Näe rohkem »

Roosa

Roosa on värvinimetus, mis hõlmab kõikvõimalikke segusid valgest ja punasest värvitoonist.

Uus!!: Aasnelk ja Roosa · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Aasnelk ja Rootsi · Näe rohkem »

Rumeenia

Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.

Uus!!: Aasnelk ja Rumeenia · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Aasnelk ja Saksamaa · Näe rohkem »

Salvei

Salvei (Salvia) on taimede perekond huulõieliste sugukonnast.

Uus!!: Aasnelk ja Salvei · Näe rohkem »

Sõlm (botaanika)

Sõlmed ehk varresõlmed on kohad varrel, kuhu kinnituvad lehed.

Uus!!: Aasnelk ja Sõlm (botaanika) · Näe rohkem »

Seedimine

Seedimine on toidu mehaaniline ja keemiline lagundamine väiksemateks osadeks, mida elusorganismil on kergem omandada (nt vereringe kaudu).

Uus!!: Aasnelk ja Seedimine · Näe rohkem »

Seeme

viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.

Uus!!: Aasnelk ja Seeme · Näe rohkem »

Slovakkia

Slovakkia on merepiirita riik Euroopas.

Uus!!: Aasnelk ja Slovakkia · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Aasnelk ja Soome · Näe rohkem »

Sort

Sort ehk kultivar (cultivar, lühend cv.) on kõige madalam süstemaatika ühik kultuurtaimedel.

Uus!!: Aasnelk ja Sort · Näe rohkem »

Stress

. Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom.

Uus!!: Aasnelk ja Stress · Näe rohkem »

Sugukond (bioloogia)

Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.

Uus!!: Aasnelk ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »

Suguline sigimine

Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine.

Uus!!: Aasnelk ja Suguline sigimine · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Aasnelk ja Taani · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Uus!!: Aasnelk ja Taimed · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Aasnelk ja Tallinn · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Uus!!: Aasnelk ja Tartu · Näe rohkem »

Tšeljabinski oblast

Tšeljabinski oblast on 1.

Uus!!: Aasnelk ja Tšeljabinski oblast · Näe rohkem »

Tee (jook)

Teepõõsad Tee on looduslik, aromaatne ja värskendav ning tulenevalt valmistusviisist kas rahustav või ergutav jook, mida saadakse teepõõsa lehtedest.

Uus!!: Aasnelk ja Tee (jook) · Näe rohkem »

Teno

thumb thumb Teno (põhjasaami Deatnu, norra Tana) on jõgi Skandinaavia poolsaare põhjaosas Norras ja Soomes.

Uus!!: Aasnelk ja Teno · Näe rohkem »

Tjumeni oblast

Tjumeni oblast on 1.

Uus!!: Aasnelk ja Tjumeni oblast · Näe rohkem »

Tolmeldamine

Tolmeldamine Tolmeldamiseks nimetatakse õietolmu kandmist õie emakasuudmele.

Uus!!: Aasnelk ja Tolmeldamine · Näe rohkem »

Tolmukas

Kibuvitsa lihtsa tolmukaniidiga tolmukad müürlooga tolmukast Tolmukas (ladina keeles stamen) on õie osa, milles valmivad tolmuterad.

Uus!!: Aasnelk ja Tolmukas · Näe rohkem »

Tulnuktaim

Tulnuktaim (ehk adventiivtaim) on inimese poolt tahtmatult sisse toodud taimeliik (võõrliik).

Uus!!: Aasnelk ja Tulnuktaim · Näe rohkem »

Turvas

Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.

Uus!!: Aasnelk ja Turvas · Näe rohkem »

Ukraina

Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.

Uus!!: Aasnelk ja Ukraina · Näe rohkem »

Ungari

Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Aasnelk ja Ungari · Näe rohkem »

Valge

Valge on akromaatiline värvus.

Uus!!: Aasnelk ja Valge · Näe rohkem »

Vana-Kreeka

Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.

Uus!!: Aasnelk ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »

Vars

Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.

Uus!!: Aasnelk ja Vars · Näe rohkem »

Vastne

surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.

Uus!!: Aasnelk ja Vastne · Näe rohkem »

Värvid

Värvid on akadeemilise organisatsiooni välismärkidel kasutatav värvikombinatsioon, mida organisatsiooni liige kasutab püsiva tunnusena.

Uus!!: Aasnelk ja Värvid · Näe rohkem »

Võsa

Võsa (ka võsastik, võserik, põõsastik) on jäätmaale, raiesmikule vm.

Uus!!: Aasnelk ja Võsa · Näe rohkem »

Võsu

Võsu on alevik Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas.

Uus!!: Aasnelk ja Võsu · Näe rohkem »

Vegetatiivne sigimine

Vegetatiivne sigimine on suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st.

Uus!!: Aasnelk ja Vegetatiivne sigimine · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Uus!!: Aasnelk ja Venemaa · Näe rohkem »

Vererõhk

Vererõhk on suletud vereringeelundkonnaga organismidel vereringesüsteemi erinevates osades toimiv sisemine hüdrostaatiline rõhk, mis põhineb vere liikumisel veresoontes.

Uus!!: Aasnelk ja Vererõhk · Näe rohkem »

1754

1754.

Uus!!: Aasnelk ja 1754 · Näe rohkem »

2004

2004.

Uus!!: Aasnelk ja 2004 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Dianthus superbus.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »