Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Ränivetikad

Index Ränivetikad

Ränivetikad ehk diatomeed (Bacillariophyceae ehk Diatomophyceae) on üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid.

18 suhted: Atmosfäär, Autotroof, Bilateraalne sümmeetria, Diatomiit, Fütoplankton, Fotosüntees, Hapnik, Heterokondid, Karoteenid, Klorofüll, Kromalveolaadid, Liik (bioloogia), Luteiin, Organism, Plankton, Pooldumine, Suguline sigimine, Tütarrakk.

Atmosfäär

Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.

Uus!!: Ränivetikad ja Atmosfäär · Näe rohkem »

Autotroof

Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas).

Uus!!: Ränivetikad ja Autotroof · Näe rohkem »

Bilateraalne sümmeetria

Liblika tiivad (pildil ''Junonia coenia'') on hea näide looduses esinevast bilateraalsest sümmeetriast Bilateraalne sümmeetria ehk bilateraalsümmeetria ehk kahekülgne sümmeetria) on üks paljudest sümmeetriatüüpidest. Näieks, bioloogias on see sümmeetriatüüp vaadeldav kui organismi kehaehitusplaani võimalik kaheks jaotamine vaid ühe sümmeetriatasandiga, mille tagajärjel saab kahte osa vaadelda üksteise peegelpiltidena. Bilateraalne sümmeetria on aktiivselt liikuvatel loomadel, kuna neil on eristunud ees- ja tagaots, kõhtmine ja selgmine pool ning vasak ja parem külg. Bilateraalne sümmeetria esineb enamikul hulkraksetel loomadel ja mõnedel taimedel. Bilateraalsed on näiteks rõngussid ja keelikloomad, kaasa arvatud inimene. Bilateraalset sümmeetriat esineb ka taimeriigis. Näiteks lehed nii puudel kui rohttaimedel on tavaliselt sümmeetrilised. Mõned taimed, näiteks orhideed ja liblikõielised, võivad olla täielikult kahekülgselt sümmeetrilised. Bilateraalne sümmeetria kehtib ainult keha väliskuju, mitte siseelundite asetuse kohta. Näiteks inimesel on süda ja põrn vasakul pool, aga maks ja sapipõis paremal pool. Bilateraalne sümmeetria ei tähenda siiski täielikku sümmeetriat viimase üksikasjani. Näiteks sünnimärgid inimese kehal paiknevad ebasümmeetriliselt. Kahekülgse ja radiaalsümmeetria kombineerumise tulemusel tekib biradiaalsümmeetria ehk kaksikradiaalsümmeetria. See esineb näiteks kammloomadel ja mõnel algsuuste rühmal.

Uus!!: Ränivetikad ja Bilateraalne sümmeetria · Näe rohkem »

Diatomiit

Diatomiit California lõunaosast. Diatomiit (rahvakeeles pigilöörTõrvalasse avatakse kaevandus. Uus Eesti Narva uudised. Nr 1, 21.05.1936) on peamiselt ränivetikate (diatomeed) kodadest koosnev settekivim.

Uus!!: Ränivetikad ja Diatomiit · Näe rohkem »

Fütoplankton

Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.

Uus!!: Ränivetikad ja Fütoplankton · Näe rohkem »

Fotosüntees

Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.

Uus!!: Ränivetikad ja Fotosüntees · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Ränivetikad ja Hapnik · Näe rohkem »

Heterokondid

Heterokondid (Heterokontophyta) ehk stramenopiilid on suur eukarüootide rühm, kuhu kuulub umbes 10 500 liiki.

Uus!!: Ränivetikad ja Heterokondid · Näe rohkem »

Karoteenid

α-karoteen β-karoteen γ-karoteen δ-karoteen Lükopeen Karoteenid (varem nimetatud ka karotiinid) on karotenoidide või ka tetraterpeenide klassi kuuluvad ühendid üldvalemiga C40Hn (n.

Uus!!: Ränivetikad ja Karoteenid · Näe rohkem »

Klorofüll

Klorofüll annab taimede lehtedele rohelise värvuse Klorofüll (ka leheroheline) on taimedes, vetikates ja tsüanobakterites sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvuse.

Uus!!: Ränivetikad ja Klorofüll · Näe rohkem »

Kromalveolaadid

Kromalveolaadid (Chromalveolata) on eukarüootide superrühm, mida tutvustas esimesena 1981.

Uus!!: Ränivetikad ja Kromalveolaadid · Näe rohkem »

Liik (bioloogia)

Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.

Uus!!: Ränivetikad ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »

Luteiin

pisi Luteiin (sõnast luteus 'reseedaga värvitud, oranžkollane') ehk ksantofüll ehk toiduvärvina E 161b on kollakasoranž taimepigment, mis kuulub karotenoidide hulka.

Uus!!: Ränivetikad ja Luteiin · Näe rohkem »

Organism

Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.

Uus!!: Ränivetikad ja Organism · Näe rohkem »

Plankton

Planktoni fotomontaaž Meroplanktoni näide – jääkala vastne (liik ''Channichthyidae'' sugukonnast) Plankton ehk hõljum (ainsuses plankter) on veekogus hõljuvate liikumisvõimetute või väga vähesel määral liikuvate organismide kogum.

Uus!!: Ränivetikad ja Plankton · Näe rohkem »

Pooldumine

Ripslooma ''Colpidium'' pooldumine Pooldumine on organismide vegetatiivne sigimisviis ja ühtlasi rakujagunemine, mille tagajärjel vastav rakk jaguneb kaheks suhteliselt võrdseks osaks.

Uus!!: Ränivetikad ja Pooldumine · Näe rohkem »

Suguline sigimine

Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine.

Uus!!: Ränivetikad ja Suguline sigimine · Näe rohkem »

Tütarrakk

pisi Tütarrakk on üks rakujagunemisel moodustunud uutest rakkudest.

Uus!!: Ränivetikad ja Tütarrakk · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Bacillariophyta, Diatomee, Diatomeed, Diatomophyceae, Ränivetikas, Ränivetiktaimed.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »