Kiiremini kui brauser!
46 suhted: Aatom, Aatomituum, Alalisvool, Analüüs, Dielektrik, Elektriahel, Elektrokeemia, Elektrolüüt, Elektronkiht, Elektrood, Energia, Faas, Faas (füüsikaline keemia), Faraday seadus, Füüsikaline keemia, Interaktsioon, Kütuseelement, Kondensaator, Korrosioon, Mahtuvus, Materjaliteadus, Mikrostruktuur, Näivtakistus, Ohmi seadus, Osalaeng, Ostsillaator, Patarei, Pöördväärtus, Pinge (elekter), Pinnakate, Polarisatsioon, Potentsiostaat, Rakk, Redoksreaktsioon, Relaksatsioon, Resonants, Ringsagedus, Sagedus, Sinusoid, Spektroskoopia, Takisti, Tehnika, Temperatuur, Vahelduvvool, Vektor, Viskoossus.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Aatomituum · Näe rohkem »
Alalisvool
Alalisvool on elektrivool, mille suund ajas ei muutu.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Alalisvool · Näe rohkem »
Analüüs
Adriaen van Ostade, "Analüüs" (1666) Analüüs ehk eritlus on protsess, mille käigus terviklik või kompleksne teema või objekt lahutatakse lihtsamateks osadeks (elementideks), et lihtsustada teemast või objektist arusaamist, sealhulgas nendevaheliste suhete avastamist.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Analüüs · Näe rohkem »
Dielektrik
Dielektrik ehk isoleeraine on väga suure eritakistusega (>108 Ω∙m) aine.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Dielektrik · Näe rohkem »
Elektriahel
Vooluahel pingeallikast ''U''0 ja takistitest ''R''1 ning ''R''2:ülal ‒ takistid jadaühenduses,all ‒ takistid rööpühenduses Elektriahel ehk vooluahel on aktiiv- ja passiivelementide kogum, milles võib kulgeda elektrivool.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Elektriahel · Näe rohkem »
Elektrokeemia
Elektrokeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib keemiliste reaktsioonide ja elektriliste nähtuste vahelisi seoseid.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Elektrokeemia · Näe rohkem »
Elektrolüüt
Elektrolüüt on aine, mis sisaldab ioone ning on seetõttu hea elektrijuht.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Elektrolüüt · Näe rohkem »
Elektronkiht
Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Elektronkiht · Näe rohkem »
Elektrood
Elektrood on elektrijuht, mis on kokkupuutes mittemetallilise keskkonna või kehaga (nt elektrolüüt, isolaator, pooljuht, gaas, vaakum) ning võimaldab luua elektrilise ühenduse elektriahela teiste osadega.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Elektrood · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Energia · Näe rohkem »
Faas
Faas ehk võnkefaas on füüsikas harmoonilist võnkumist kirjeldava funktsiooni argument (sõltumatu muutuja), mida loetakse kokkuleppelisest alghetkest ehk nullpunktist.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Faas · Näe rohkem »
Faas (füüsikaline keemia)
Faas ehk aine faas on aine struktuurivorm, milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on selle aine ulatuses ühesugused.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Faas (füüsikaline keemia) · Näe rohkem »
Faraday seadus
Faraday seadus ehk elektromagnetilise induktsiooni põhiseadus ehk Faraday-Lenzi seadus ehk Faraday-Maxwelli-Lenzi seadus on seaduspärasus, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Faraday seadus · Näe rohkem »
Füüsikaline keemia
Füüsikaline keemia on keemia haru, mis uurib keemiliste nähtuste ja ainete struktuuride füüsikalisi omadusi.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Füüsikaline keemia · Näe rohkem »
Interaktsioon
Interaktsioon (ladina keele sõnadest inter vahel, seas, hulgas + actio tegevus) ehk vastastikmõju (üldkeeles ka kujul "vastasmõju") on objektide (kehade, osakeeste, nähtuste, isikute) omavaheline mõju, mille tagajärjeks on mõlemapoolne muutus.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Interaktsioon · Näe rohkem »
Kütuseelement
Elektrienergia saamine vesinikust Kütuseelement on keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat juurdeantava kütuse oksüdeerimisel vabaneva energia arvel.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Kütuseelement · Näe rohkem »
Kondensaator
Kondensaator on passiivne elektri- ja elektroonikakomponent, mille põhiomadus on mahtuvus, s.o võime salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Kondensaator · Näe rohkem »
Korrosioon
Korrosioonil on palju vorme. Foto on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis skaneeriva elektronmikroskoobi (FEI) Helios Nanolab 600 abil Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Korrosioon · Näe rohkem »
Mahtuvus
Elektrimahtuvus (lühemalt mahtuvus) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrit juhtiva keha või kondensaatori võimet salvestada elektrilaengut.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Mahtuvus · Näe rohkem »
Materjaliteadus
Arvutisimulatsioon kosmosesüstiku kere kuumenemisest atmosfääri sisenemisel. Kere välistemperatuur võib tõusta 1650 °C-ni Materjaliteaduses on oluline materjalide sisestruktuuri uurimine. Mullbetooni kristallstruktuuri uurimine Tartu Ülikoolis Materjaliteadus on interdistsiplinaarne teadusharu, mis kombineerib keemiat, füüsikat ja inseneriteadust.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Materjaliteadus · Näe rohkem »
Mikrostruktuur
Mikrostruktuur - (.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Mikrostruktuur · Näe rohkem »
Näivtakistus
Näivtakistus ehk impedants Z on elektriahela kahe punkti vahel perioodilisele siinuselisele vahelduvasuunalisele elektrivoolule ehk vahelduvvoolule avalduv takistus, mis koosneb kahest põhikomponendist.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Näivtakistus · Näe rohkem »
Ohmi seadus
280px Ohmi seaduse kolmnurk (rõhtkriips tähistab jagamist ja püstkriips korrutamist). Kui otsitav suurus kinni katta, moodustavad kaks ülejäänud tähist arvutusvalemi Ohmi seadus on üks elektriahelate põhilisi seadusi.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Ohmi seadus · Näe rohkem »
Osalaeng
Osalaeng on nullist veidi positiivsem või negatiivsem laeng (vastavalt б+ või б-). Iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Osalaeng · Näe rohkem »
Ostsillaator
Populaarne operatsioonivõimendit kasutav relaksatsioongeneraator Ostsillaator (ladina keeles oscillare – kiikuma, võnkuma) on elektrongeneraator, mis tekitab sumbumatuid harmoonilisi võnkumisi ehk siinusvõnkumisi.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Ostsillaator · Näe rohkem »
Patarei
Patarei tingmärk Mitut tüüpi patareid Patarei on keemiline vooluallikas, mis koosneb ühest või mitmest galvaanielemendist või akust, mis muundavad salvestatud keemilise energia elektrienergiaks.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Patarei · Näe rohkem »
Pöördväärtus
Pöördväärtus on matemaatikas arvu 1 jagatis arvuga a, tähistatakse \fraca või 1/a või a^.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Pöördväärtus · Näe rohkem »
Pinge (elekter)
Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning näitab, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise: kus Q on positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Pinge (elekter) · Näe rohkem »
Pinnakate
Pinnakatte paiknemist pealiskorra, aluskorra ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Pinnakate · Näe rohkem »
Polarisatsioon
Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Polarisatsioon · Näe rohkem »
Potentsiostaat
Potentsiostaadi skeem Potentsiostaat on seade, mis mõõdab ning reguleerib potentsiaali tööelektroodi ja võrdluselektroodi vahel.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Potentsiostaat · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Rakk · Näe rohkem »
Redoksreaktsioon
280px Redoksreaktsioon ehk redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Redoksreaktsioon · Näe rohkem »
Relaksatsioon
Relaksatsioon (ladina keeles relaxatio nõrgenemine, vähenemine) ehk pingete relaksatsioon on tugevusõpetuses keha elastse deformatsiooni muutumine plastseks deformatsiooniks pika aja jooksul.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Relaksatsioon · Näe rohkem »
Resonants
Füüsikas on resonants nähtus, kus võnkeamplituud saavutab teatud sagedusel maksimaalse väärtuse.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Resonants · Näe rohkem »
Ringsagedus
Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ω, ühik s–1) on perioodiliselt võnkuva süsteemi võngete arv 2π sekundi jooksul.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Ringsagedus · Näe rohkem »
Sagedus
Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Sagedus · Näe rohkem »
Sinusoid
Siinus- ja koosinusfunktsioon - need on erinevates faasides sinusoidid ringliikumise võrdlus Sinusoid on siinusfunktsiooni graafik, laineline lõputu kõverjoon.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Sinusoid · Näe rohkem »
Spektroskoopia
spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Spektroskoopia · Näe rohkem »
Takisti
Takisti skeemitähis Euroopa (EN 60617) ja Ameerika (ANSI) standardi järgi Takisti on elektroonikakomponent mingi soovitava või kindla elektritakistuse tekitamiseks vooluringis.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Takisti · Näe rohkem »
Tehnika
Tehnika (kreeka keeles τεχνικός, τέχνη tehnikós, téhne 'kunst, meisterlikkus, oskus') on tänapäeval üldmõiste masinate, seadmete, mehhanismide jms või tehniliste vahendite ja meetodite kogumi tähistamiseks.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Tehnika · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Temperatuur · Näe rohkem »
Vahelduvvool
Vahelduvvool (rahvusvaheline tähis AC – alternating current) on elektrivool, mille suund muutub ajas perioodiliselt.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Vahelduvvool · Näe rohkem »
Vektor
Vektor ehk geomeetriline vektor (ld sõnast vector 'vedaja, kandja') on suurus, millel on pikkus, siht ja suund ning mis on nende andmetega täielikult määratud.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Vektor · Näe rohkem »
Viskoossus
Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.
Uus!!: Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia ja Viskoossus · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Dielektriline spektroskoopia, Impedantsspektroskoopia.
