Kiiremini kui brauser!
53 suhted: Afiinne ruum, Argument (matemaatika), Astendamine, Cauchy-Riemanni võrrandid, Diferentsiaalvõrrandi järk, Einsteini väljavõrrandid, Elektromagnetism, Eralduvate muutujatega esimest järku diferentsiaalvõrrand, Fabritseeritud lahendite meetod, Füüsika, Funktsioon (matemaatika), Harilik diferentsiaalvõrrand, Hüdrodünaamika, Inseneriteadused, Jõud, Kaos, Kaoseteooria, Keha, Kiirus, Klassikaline mehaanika, Kompleksmuutuja funktsioonide teooria, Kvantmehaanika, Lainevõrrand, Laplace'i võrrand, Lihtne teist järku diferentsiaalvõrrand, Lineaarfunktsioon, Lineaarne diferentsiaalvõrrand, Loodusseadus, Lotka-Volterra mudel, Majandusteadus, Matemaatiline pendel, Maxwelli võrrandid, Mitme muutuja funktsioon, Molekulaardünaamika, Neuron, Newtoni seadused, Newtoni teine seadus, Osatuletis, Osatuletistega diferentsiaalvõrrand, Poissoni võrrand, Populatsioonidünaamika, Puhas matemaatika, Radioaktiivse lagunemise seadus, Rakendusmatemaatika, Schrödingeri võrrand, Soojusjuhtivuse võrrand, Taevakeha, Termodünaamika, Tuletis (matemaatika), Tuumafüüsika, ..., Võrrand, Vladimir Arnold, Xcas. Laienda indeks (3 rohkem) »
Afiinne ruum
Afiinne ruum on ruum on matemaatiline ruum, mille punktide vahelised seosed on määratud igale punktide järjestatud paarile vastavusse seotud vektoriga (mingi vektorruumi elemendiga) nii, et tekivad samalaadsed seosed vektorite ja punktide vahel nagu tavalises geomeetrias.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Afiinne ruum · Näe rohkem »
Argument (matemaatika)
Funktsiooni argument on matemaatikas sõltumatu muutuja, mis võtab väärtusi funktsiooni määramispiirkonnas.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Argument (matemaatika) · Näe rohkem »
Astendamine
Astendamiseks nimetatakse matemaatilist tehet a^n kahe arvuga: arvu n nimetatakse astendajaks ehk eksponendiks ning arvu a astendatavaks ehk astme aluseks.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Astendamine · Näe rohkem »
Cauchy-Riemanni võrrandid
Monogeensuse tingimus on piisav ja tarvilik tingimus selleks, et kompleksmuutuja funktsioonil leiduks vaadeldavas punktis z.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Cauchy-Riemanni võrrandid · Näe rohkem »
Diferentsiaalvõrrandi järk
Diferentsiaalvõrrandi järguks nimetatakse diferentsiaalvõrrandis esinevate tuletiste (või osatuletiste) kõrgeimat järku.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Diferentsiaalvõrrandi järk · Näe rohkem »
Einsteini väljavõrrandid
Einsteini väljavõrrandid, ka Einsteini võrrandid (inglise keeles Einstein field equations), on Albert Einsteini loodud kümme üldrelatiivsusteooria valdkonna võrrandit, mis kirjeldavad gravitatsiooni fundamentaalset vastastikmõju massi ja energia toimel kõverdunud aegruumis.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Einsteini väljavõrrandid · Näe rohkem »
Elektromagnetism
Kui elektrilaeng liigub (kiirusega '''v'''), siis moodustub laengu ümber magnetväli '''B''' (ülal), nii nagu liikuva magnetpooluse ümber moodustub elektriväli '''E''' monopoolusest), paremal: reaalse magneti magnetväli ('''m''' on magnetmoment) Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib elektri- ja magnetnähtusi ja nendevahelisi seoseid.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Elektromagnetism · Näe rohkem »
Eralduvate muutujatega esimest järku diferentsiaalvõrrand
Eralduvate muutujatega esimest järku diferentsiaalvõrrandiks nimetatakse diferentsiaalvõrrandit, millele saab anda kuju f1(y)dy.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Eralduvate muutujatega esimest järku diferentsiaalvõrrand · Näe rohkem »
Fabritseeritud lahendite meetod
Fabritseeritud lahendite meetod (inglise keeles Method of Manufactured Solutions) on metodoloogia osatuletistega diferentsiaalvõrrandite süsteemi analüütiliste lahendite leidmiseks.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Fabritseeritud lahendite meetod · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Füüsika · Näe rohkem »
Funktsioon (matemaatika)
Funktsioon ehk kujutus on matemaatikas binaarne seos, mis seob ühe hulga iga elemendi üheselt määratud elemendiga teisest hulgast (need kaks hulka võivad ka kokku langeda).
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Funktsioon (matemaatika) · Näe rohkem »
Harilik diferentsiaalvõrrand
Harilik diferentsiaalvõrrand on võrrand, mis seob otsitavaid (ühe või mitme muutuja) funktsioone, nende tuletisi ja argumente.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Harilik diferentsiaalvõrrand · Näe rohkem »
Hüdrodünaamika
Hüdrodünaamika (kreeka hydrōs 'vesi' + dynamikos 'jõusse puutuv, jõu-') on hüdromehaanika ja hüdraulika haru, mis käsitleb vedelike liikumise seaduspärasusi ning liikuva vedeliku ja tahkete kehade vahelist mõju.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Hüdrodünaamika · Näe rohkem »
Inseneriteadused
Inseneriteadused ehk tehnikateadused (inglise engineering (inseneeria)) on distsipliinid, mis käsitlevad mingi tehnikavaldkonna teoreetilisi aluseid, uurimis-, arvutus- ja projekteerimismeetodeid ning materjalide, toodete, tehnikaseadmete ja tootmisprotsesside väljatöötamist ja uuendamist.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Inseneriteadused · Näe rohkem »
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Jõud · Näe rohkem »
Kaos
Kaos (kreeka keeles χάος, cháos) on täieliku korrastamatuse seisund, vastanduses kosmosele ja universumile.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Kaos · Näe rohkem »
Kaoseteooria
Kaoseteooria on matemaatika haru, mis uurib deterministlike võrranditega kirjeldatavate keerukate dünaamiliste süsteemide korrapäratut, juhusliku protsessiga sarnanevat käitumist.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Kaoseteooria · Näe rohkem »
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Keha · Näe rohkem »
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Kiirus · Näe rohkem »
Klassikaline mehaanika
450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Klassikaline mehaanika · Näe rohkem »
Kompleksmuutuja funktsioonide teooria
Kompleksmuutuja funktsioonide teooria ehk kompleksmuutuja funktsiooniteooria on matemaatika haru, milles uuritakse kompleksmuutuja funktsioonide teatavaid klasse.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Kompleksmuutuja funktsioonide teooria · Näe rohkem »
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »
Lainevõrrand
Impulsi levimine keelel vastavalt ühedimensionaalsele lainevõrrandile Lainevõrrand on oluline teist järku lineaarne hüperboolne osatuletistega diferentsiaalvõrrand, mis kirjeldab füüsikas laineid ehk häirituste levikut keskkonnas (pillikeele võnkumine, valguse- ja helilaine levik, veelaine levik jne).
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Lainevõrrand · Näe rohkem »
Laplace'i võrrand
Laplace'i võrrand on homogeenne osatuletistega diferentsiaalvõrrand kujul kus \Delta on Laplace'i operaator ja f on otsitav funktsioon.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Laplace'i võrrand · Näe rohkem »
Lihtne teist järku diferentsiaalvõrrand
Lihtsaks teist järku diferentsiaalvõrrandiks nimetatakse diferentsiaalvõrrandit, millele saab anda kuju y.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Lihtne teist järku diferentsiaalvõrrand · Näe rohkem »
Lineaarfunktsioon
Lineaarfunktsioon ehk lineaarne funktsioon on maksimaalselt esimest järku polünoom.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Lineaarfunktsioon · Näe rohkem »
Lineaarne diferentsiaalvõrrand
Lineaarne diferentsiaalvõrrand on diferentsiaalvõrrand, mis on lineaarne otsitava funktsiooni ja selle kõigi tuletiste (või osatuletiste) suhtes.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Lineaarne diferentsiaalvõrrand · Näe rohkem »
Loodusseadus
Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Loodusseadus · Näe rohkem »
Lotka-Volterra mudel
Lotka-Volterra mudel on ökoloogias kiskja ja saaklooma vastastikku sõltuvat populatsioonidünaamikat kirjeldav matemaatiline mudel.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Lotka-Volterra mudel · Näe rohkem »
Majandusteadus
Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (näiteks inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (näiteks hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Majandusteadus · Näe rohkem »
Matemaatiline pendel
Matemaatilise pendli sumbuvuseta väikese amplituudiga võnkumine on lihtharmooniline Matemaatiline pendel on pendli idealiseeritud mudel.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Matemaatiline pendel · Näe rohkem »
Maxwelli võrrandid
Maxwelli võrranditeks nimetatakse lineaarsetest osatuletistega diferentsiaalvõrranditest koosnevat süsteemi, mis on koos Lorentzi seadusega klassikalise elektromagnetvälja teooria alus.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Maxwelli võrrandid · Näe rohkem »
Mitme muutuja funktsioon
Mitme muutuja funktsioon on funktsiooni üldistus, mille puhul sõltuv muutuja sõltub korraga mitmest sõltumatust muutujast (teiste sõnadega, funktsiooni väärtus sõltub mitmest argumendist).
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Mitme muutuja funktsioon · Näe rohkem »
Molekulaardünaamika
Molekulaardünaamika (MD) on aatomite ja molekulide füüsikalisi liikumisi kirjeldav arvutisimulatsioon.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Molekulaardünaamika · Näe rohkem »
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Neuron · Näe rohkem »
Newtoni seadused
"Principia" esmatrüki tiitelleht (1687) Isaac Newton Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist loodusseadust, mis panevad aluse dünaamikale ja üldisemalt kogu klassikalisele mehaanikale.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Newtoni seadused · Näe rohkem »
Newtoni teine seadus
Newtoni teine seadus ütleb, et kehale mõjuv jõud \vec võrdub keha massi m ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse \vec korrutisega: Sageli kasutatakse seda seadust keha kiirenduse leidmiseks, kui on teada keha mass ja kehale mõjuv jõud (või mitme mõjuva jõu resultantjõud): Klassikalise füüsika raamidesse jäädes tuleb täpsustada, et Newtoni teise seaduses massi rollis on keha inertne mass, mitte raske mass (viimane iseloomustab gravitatsioonilise vastastikmõju tugevust).
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Newtoni teine seadus · Näe rohkem »
Osatuletis
Osatuletiseks nimetatakse matemaatilises analüüsis sellist funktsiooni tuletist, mille arvutamisel mingi muutuja x järgi punktis P_0 loetakse teised muutujad konstantseks.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Osatuletis · Näe rohkem »
Osatuletistega diferentsiaalvõrrand
Osatuletistega diferentsiaalvõrrandiks (lühidalt ODV) nimetatakse võrrandit, mis sisaldab otsitavat funktsiooni u(x_1, \ldots, x_n) ja selle osatuletisi.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Osatuletistega diferentsiaalvõrrand · Näe rohkem »
Poissoni võrrand
Poissoni võrrand on mittehomogeenne osatuletistega diferentsiaalvõrrand kujul kus \Delta on Laplace'i operaator, g on teadaolev ja f on otsitav funktsioon.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Poissoni võrrand · Näe rohkem »
Populatsioonidünaamika
Populatsioonidünaamika on bioloogia (täpsemalt ökoloogia) haru, mis tegeleb elusorganismide populatsioonide arvukuse muutumise seaduspärade uurimisega.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Populatsioonidünaamika · Näe rohkem »
Puhas matemaatika
Puhas matemaatika ehk puhtmatemaatika ehk abstraktne matemaatika on matemaatika osa, mis tegeleb matemaatika enese vajadustest tekkinud probleemide lahendamisega.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Puhas matemaatika · Näe rohkem »
Radioaktiivse lagunemise seadus
Suuruse eksponentsiaalne vähenemine väärtuselt ''N'' aja ''t'' jooksul Radioaktiivse lagunemise seadus esitatakse tuumafüüsikas üldiselt valemi kujul, mis kirjendab radioaktiivses aineproovis hetkel t veel lagunemata aatomituumade arvu N eksponentsiaalse vähenemise seaduspärasust: kus N_0 on aatomituumade arv alghetkel (t.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Radioaktiivse lagunemise seadus · Näe rohkem »
Rakendusmatemaatika
Rakendusmatemaatika on matemaatika osa, mis tegeleb teistes teadusharudes rakendatavate matemaatiliste mudelite ja nende uurimiseks määratud meetodite loomisega.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Rakendusmatemaatika · Näe rohkem »
Schrödingeri võrrand
Schrödingeri võrrand on lineaarne osatuletisega diferentsiaalvõrrand, mis võimaldab arvutada kvantmehaanilise süsteemi osakese lainefunktsiooni.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Schrödingeri võrrand · Näe rohkem »
Soojusjuhtivuse võrrand
Temperatuuride muutumine ajas ruudukujulises metallplaadis vastavalt sojusjuhtivuse võrrandile. Kõrgus tasapinnast ja värv näitavad temperatuuride väärtusi igas keha punktis. Alghetkel on plaadi keskel kabja kujuline ühtlaselt kõrgema temperatuuriga osa (punane) ja teda ümbritsev ühtlaselt külmem osa (kollane) Soojusjuhtivuse võrrand on paraboolne osatuletistega diferentsiaalvõrrand, mis kirjeldab mingis piirkonnas soojuse jaotumist ja jaotumise muutumist ajas.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Soojusjuhtivuse võrrand · Näe rohkem »
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Taevakeha · Näe rohkem »
Termodünaamika
kolvi liikuma) Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Termodünaamika · Näe rohkem »
Tuletis (matemaatika)
Funktsiooni tuletis on matemaatilise analüüsi üks põhimõisteid.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Tuletis (matemaatika) · Näe rohkem »
Tuumafüüsika
Lahti ühendatud kvadrupoolne elektromagnet raske ioonivoo fokuseerimiseks GSI pargis Saksamaal. Seda kasutati tuumafüüsika valdkonna uuringutes, näiteks üliraskete elementide või nende isotoopide saamiseks Tuumafüüsika on füüsika haru, mis käsitleb aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Tuumafüüsika · Näe rohkem »
Võrrand
Võrrand on võrdus, mis sisaldab ühte või mitut muutujat, mida vaadeldakse tundmatute suurustena.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Võrrand · Näe rohkem »
Vladimir Arnold
Vladimir Igorevitš Arnold (Владимир Игоревич Арнольд; 12. juuni 1937 Odessa – 3. juuni 2010 Pariis) oli Venemaa matemaatik.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Vladimir Arnold · Näe rohkem »
Xcas
Xcas suudab lahendada diferentsiaalvõrrandid Xcas on Giaci (avatud lähtekood) arvutialgebra süsteemi (CAS) kasutajaliides, mis lubab lahendada matemaatilisi võrrandeid.
Uus!!: Diferentsiaalvõrrand ja Xcas · Näe rohkem »
