Kiiremini kui brauser!
26 suhted: Asula, Barentsi meri, Dagbladet, Fylkesvei 888, Gamvik, Gamviki vald, Hurtigruten, Ifjord, Kveeni keel, Lennuõnnetus, Magerøya, Mehamni kirik, Nordkinn, Nordkinni poolsaar, Norra, Põhjasaami keel, Rahvastikutihedus, Troms og Finnmargi maakond, Tursk, Vanapõhja keel, 1903, 1931, 1944, 1974, 1982, 20. detsember.
Asula
Asula Asula on haja- või tiheasustusega maa-alal lahkmejoontega territoriaalselt piiratud ja tähistatud asustusüksus, mis ei ole linna kindlapiiriliste tunnustega osa, kuid linn haldusüksusena on samades piirides ka asula, mis võib jaguneda asumiteks.
Uus!!: Mehamn ja Asula · Näe rohkem »
Barentsi meri
Kaart Barentsi meri on meri Euraasia loodeosas, Põhja-Jäämere osa.
Uus!!: Mehamn ja Barentsi meri · Näe rohkem »
Dagbladet
Dagbladet on Oslos ilmuv Norra suuruselt kolmas ajaleht.
Uus!!: Mehamn ja Dagbladet · Näe rohkem »
Fylkesvei 888
Fylkesvei 888 (2009. aastani Riksvei 888) on maantee Norras Troms og Finnmargi maakonnas.
Uus!!: Mehamn ja Fylkesvei 888 · Näe rohkem »
Gamvik
Vaade külale lõunast Gamvik (põhjasaami keeles Gáŋgaviika) on kaluriküla Norra põhjaosas Troms og Finnmargi maakonna Gamviki vallas Nordkinni poolsaare idarannikul Barentsi mere ääres.
Uus!!: Mehamn ja Gamvik · Näe rohkem »
Gamviki vald
Gamviki vald (norra keeles Gamvik kommune, põhjasaami keeles Gáŋgaviikka gielda) on kohaliku omavalitsuse üksus Norra põhjaosas.
Uus!!: Mehamn ja Gamviki vald · Näe rohkem »
Hurtigruten
Polarlys – Hurtigruteni "uue põlvkonna" laev Hurtigruten (norra keeles Kiirliin) on Norra postilaevaliin, mis alates 1893.
Uus!!: Mehamn ja Hurtigruten · Näe rohkem »
Ifjord
Söögikoht Ifjordis Ifjord on piirkond Lebesby vallas Finnmargi maakonnas Norras.
Uus!!: Mehamn ja Ifjord · Näe rohkem »
Kveeni keel
Kveeni keel (kainun kieli, kveenin kieli, kväänin kieli ja meiðän kieli) on läänemeresoome keel, mida räägivad peamiselt Põhja-Norras elavad kveenid.
Uus!!: Mehamn ja Kveeni keel · Näe rohkem »
Lennuõnnetus
Lennuõnnetus on õhusõiduki kasutamisega seotud õnnetusjuhtum, mis leiab aset ajavahemikus isiku õhusõiduki pardale astumisest kavatsusega sooritada lend kuni kõigi pardal viibinud isikute õhusõidukist lahkumiseni ja mille tagajärjeks on kellegi surm või raske tervisekahjustus või mille tulemusel saab õhusõiduk tõsiseid vigastusi, jääb teadmata kadunuks või asub ligipääsmatus kohas.
Uus!!: Mehamn ja Lennuõnnetus · Näe rohkem »
Magerøya
Magerøya saare asukoht Magerøya (põhjasaami keeles Máhkarávju) on saar Norra põhjaosas Troms og Finnmargi maakonnas Nordkapi vallas.
Uus!!: Mehamn ja Magerøya · Näe rohkem »
Mehamni kirik
Vaade läänest. Mehamni kirik (algselt Mehamni kabel) on kirik Norra põhjaosas Troms og Finnmargi maakonnas Gamviki vallas Mehamnis kohaliku tee nr 263 (Gamviksveieni) ääres.
Uus!!: Mehamn ja Mehamni kirik · Näe rohkem »
Nordkinn
thumb Kinnarodden Nordkinn ehk Kinnarodden on neem Norras Troms og Finnmargi maakonnas Lebesby ja Gamviki valla piiril (või Lebesby vallas) Nordkinni poolsaarel Barentsi mere ääres.
Uus!!: Mehamn ja Nordkinn · Näe rohkem »
Nordkinni poolsaar
Nordkinni poolsaar (norra keeles Nordkinnhalvøya (varem Nordkynhalvøya, põhjasaami keeles Čorgašnjárga) on poolsaar Norra põhjaosas Finnmargi maakonnas Barentsi mere ääres. Poolsaart piirab idast Tanafjorden ja läänest Laksefjorden. Mandri ülejäänud osaga ühendab seda maakitsus Hopseidet. Poolsaare põhjaotsas on Norra ja Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt Nordkinn ehk Kinnarodden.
Uus!!: Mehamn ja Nordkinni poolsaar · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Mehamn ja Norra · Näe rohkem »
Põhjasaami keel
Põhjasaami keel (varasemad nimetused põhjalapi keel, norralapi keel; põhjasaami keeles davvisámegiella, sámegiella) on uurali keelkonda kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 30 000 inimest Soomes, Rootsis ja Norras.
Uus!!: Mehamn ja Põhjasaami keel · Näe rohkem »
Rahvastikutihedus
Rahvastikutihedus riigiti 2006. a seisuga Rahvastikutihedus ehk asustustihedus on mingi maa-ala rahvaarvu jagatis selle pindalaga.
Uus!!: Mehamn ja Rahvastikutihedus · Näe rohkem »
Troms og Finnmargi maakond
Troms og Finnmargi maakond (norra keeles Troms og Finnmark, kveeni keeles Tromssa ja Finmarkku, põhjasaami keeles Romsa ja Finnmárku) on maakond Põhja-Norras.
Uus!!: Mehamn ja Troms og Finnmargi maakond · Näe rohkem »
Tursk
Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik.
Uus!!: Mehamn ja Tursk · Näe rohkem »
Vanapõhja keel
germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13. sajandini.
Uus!!: Mehamn ja Vanapõhja keel · Näe rohkem »
1903
1903.
Uus!!: Mehamn ja 1903 · Näe rohkem »
1931
1931.
Uus!!: Mehamn ja 1931 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Mehamn ja 1944 · Näe rohkem »
1974
1974.
Uus!!: Mehamn ja 1974 · Näe rohkem »
1982
1982.
Uus!!: Mehamn ja 1982 · Näe rohkem »
20. detsember
20.
Uus!!: Mehamn ja 20. detsember · Näe rohkem »
