Kiiremini kui brauser!
126 suhted: Aadria meri, Aasov, Albaania, Alexandros (Bütsantsi keiser), Alföld, Araablased, Atika piirkond, Autonoomia, Autonoomia (filosoofia), Avaari khaaniriik, Šumen, Balkani poolsaar, Basileios II, Bütsants, Bütsantsi keisrite loend, Bessaraabia, Bosnia, Bulgaaria Õigeusu Kirik, Bulgaaria keel, Bulgaaria kirjandus, Bulgaarid, Daakia (Rooma provints), Dnepr, Dnestr, Doonau, Durrës, Edirne, Egeuse meri, Epeiros, Erak, Etnos, Frangi riik, Glagoolitsa, Hadrianus II, Hellenid, Historiograafia, Horvaadid, Horvaatia kuningas, Horvaatia kuningriik (keskaegne), Institutsioon, Iskǎr, Johannes Damaskusest, Jumalateenistus, Justinianus II, Kagu-Euroopa, Kaitsepühak, Kasaarid, Katoliiklus, Katoliku kirik, Kaukaasia, ..., Keraamika, Keskaeg, Khaan, Khanaat, Kiievi-Vene, Kirikuslaavi keel, Kirillitsa, Konstantinoopol, Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh, Konstantinos V, Konstantinos VII, Krimmi poolsaar, Kristlus, Lööv, Lõunaslaavlased, Lingua franca, Ludwig Vaga, Makedoonia (piirkond), Makedoonia (Rooma provints), Michael III, Misjon, Moldova, Monarhia, Morava, Munk, Must meri, Nekropol, Nicolaus I, Nikephoros I, Ohrid, Paavst, Pagan, Pannoonia, Peloponnesos, Perun, Petšeneegid, Plovdiv, Polovetsid, Potikeder, Rahvus, Religioon, Ristimine, Roman (Bulgaaria), Romanos I, Rooma, Rooma keisririik, Rumeenia, Sandžak, Serbia vürstkond (keskaegne), Serblased, Skopje, Slaavi keeled, Slaavlased, Sofia, Steven Runciman, Suur-Määri riik, Svjatoslav I, Teine Bulgaaria tsaaririik, Tessaalia, Thessaloníki, Traakia, Traakia (Rooma provints), Traaklased, Tsaar, Ukraina, Ungari kuningriik, Ungarlased, Usund, Valahhia, Varna, Vürstkond, Vidin, 10. sajand, 1185, 20. august, 9. sajand. Laienda indeks (76 rohkem) »
Aadria meri
Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Aadria meri · Näe rohkem »
Aasov
Aasov ehk Aasovi meri on sisemeri loodusgeograafilise Euroopa ja Aasia piiril.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Aasov · Näe rohkem »
Albaania
Albaania, ametlikult Albaania Vabariik, on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaare lääneosas.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Albaania · Näe rohkem »
Alexandros (Bütsantsi keiser)
Alexandros Porphyrogenitus (kreeka keeles: Αλέξανδρος (Alexandros); u 870 – 6. juuni 913) oli Bütsantsi keiser aastatel 912–913.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Alexandros (Bütsantsi keiser) · Näe rohkem »
Alföld
Alföld Ungari riigi piirides Hortobágyi rahvuspargis Alföld (ungari Alföld, Nagyalföld, Nagy Alföld või Nagy-Magyar-Alföld, slovaki Veľká dunajská kotlina, rumeenia Câmpia Tisei või Câmpia de Vest, horvaadi Panonska nizina, serbia Panonska nizija, ukraina Тисо-Дунайська низовина) ehk geograafiliselt Kesk-Doonau tasandik või ajalookultuuriliselt Pannoonia tasandik on rohtlatega stepp, mis hõlmab Ungari lõuna- ja idapoolset territooriumi.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Alföld · Näe rohkem »
Araablased
Maria Gażycz, "Araablanna" (1889) Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Araablased · Näe rohkem »
Atika piirkond
Atika piirkond on 1. järgu haldusüksus (piirkond) Kreeka keskosas.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Atika piirkond · Näe rohkem »
Autonoomia
Maarianhamina Autonoomia (kreeka keeles autos 'ise', nomos 'seadus') on osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Autonoomia · Näe rohkem »
Autonoomia (filosoofia)
Autonoomia on isiku võime ja võimalus omada võimu oma tegude üle ning kujundada oma elu vastavalt omaenda põhjenditele ja motiividele.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Autonoomia (filosoofia) · Näe rohkem »
Avaari khaaniriik
Avaari khaaniriik oli nomaadidest turgi rahvaste konföderatsioon, mis rajati Pannoonia tasandiku piirkonnas aastal 567 avaaride poolt ja kestis aastani 804.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Avaari khaaniriik · Näe rohkem »
Šumen
Šumen on linn Bulgaaria kirdeosas, Šumeni piirkonna keskus.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Šumen · Näe rohkem »
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Balkani poolsaar · Näe rohkem »
Basileios II
Basileios II (958 – 15. detsember 1025), hüüdnimega Bulgaarlastetapja, oli Bütsantsi keiser vahemikus 10. jaanuar 976 – 15. detsember 1025.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Basileios II · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Bütsants · Näe rohkem »
Bütsantsi keisrite loend
Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Bütsantsi keisrite loend · Näe rohkem »
Bessaraabia
Bessaraabia ja Bukoviina koos tänapäeva riigipiiridega Bessaraabia (rumeenia keeles Basarabia, ukraina keeles Бессарабія) on maa-ala Pruti ja Dnestri jõe vahel.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Bessaraabia · Näe rohkem »
Bosnia
Bosnia on kaardil tähistatud tumedaga ja Hertsegoviina heledaga Bosnia (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Bosna, kirillitsas Босна) on ajalooline piirkond Balkani poolsaarel, Bosnia ja Hertsegoviina põhjapoolne osa, lõunapoolset väiksemat osa kutsutakse Hertsegoviinaks.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Bosnia · Näe rohkem »
Bulgaaria Õigeusu Kirik
Bulgaaria Õigeusu Kirik (bulgaaria keeles Българска православна църква) ehk Bulgaaria Patriarhaat (bulgaaria keeles Българска патриаршия) on üks autokefaalsetest õigeusu kirikutest.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Bulgaaria Õigeusu Kirik · Näe rohkem »
Bulgaaria keel
Bulgaaria keel (български език) on lõunaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Bulgaaria keel · Näe rohkem »
Bulgaaria kirjandus
Bulgaaria kirjandus on bulgaaria keeles kirjutatud kirjandus.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Bulgaaria kirjandus · Näe rohkem »
Bulgaarid
Bulgaarid olid turgi hõimud.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Bulgaarid · Näe rohkem »
Daakia (Rooma provints)
Rooma Daakia provints (125 pKr) Rooma Daakia (ka Dacia Traiana (Traianuse Daakia) või Dacia Felix ('viljakas/õnnelik Daakia') oli Rooma keisririigi provints aastatel 106 kuni 274–275 pKr. Selle territoorium hõlmas Ida- ja Kagu-Transilvaania, Banaadi ja Olteenia (tänase Rumeenia piirkonnad). See oli algusest peale keisriprovints, sobides piirialale, ja jäi nii kogu Rooma okupatsiooniks. Ajaloolaste hinnangul jäi Rooma Daakia rahvaarv vahemikku 650 000 – 1 200 000. Daakia vallutuse viis lõpule keiser Traianus (98–117) pärast kahte suurt kampaaniat Decebaluse Daakia kuningriigi vastu. Roomlased ei hõivanud kogu vana Daakia kuningriiki, kui suurem osa Moldovast koos Marmaatia ja Krisaaniaga jäi isegi pärast Rooma vallutust vabade daaklaste valitseda. Aastal 119 jaotati Rooma provints kaheks: Dacia Superior (Ülem-Daakia) ja Dacia Inferior (Alam-Daakia; hiljem nimega Dacia Malvensis). Aastal 124 (või 158. aasta paiku) jaotati Dacia Superior kaheks: Dacia Apulensis ja Dacia Porolissensis. Markomanni sõdade ajal allutati sõjaline ja kohtuhaldus ühe kuberneri käsu alla, talle allus kaks senaatorit (Legatus legionis); provintsi kutsuti tres Daciae (Kolm Daakiat) või lihtsalt Dacia. Rooma võimud korraldasid Daakia massilise ja organiseeritud koloniseerimise. Avati uued kaevandused ja intensiivistus maagi kaevandamine, samas kui provintsis õitsesid põllumajandus, loomakasvatus ja kaubandus. Daakia hakkas teraviljaga varustama mitte ainult provintsis asuvat sõjaväge, vaid ka ülejäänud Balkani piirkonda. Sellest sai linnastunud provints, teada on umbes kümme linna, millest kaheksa kandsid kõrgeimat kategooriat colonia, kuigi linnade arv oli väiksem, kui piirkonna teistes provintsides. Kõik linnad arenesid välja vanadest sõjaväe laagritest. Ulpia Traiana Sarmizegetusa, keiserliku prokuraatori (rahandusametniku) asukoht kõigile kolmele provintsile oli provintsi rahandus-, religiooni- ja seadusandlik keskus. Alba Iulia, kus asus kolme provintsi sõjalise kuberneri peakorter, ei olnud lihtsalt suurim linn provintsis, vaid üks suuremaid kogu Doonau piiril. Rooma Daakia olemasolu algusest peale olid olemas sõjalised ja poliitilised ohud. Esimesed vastased olid provintsiga külgnenud vabad daaklased, kes pärast sarmaatidega liitumist rüüstasid provintsi Marcus Aureliuse valitsemisajal. Pärast rahulikumat aega, mis hõlmas valitsemised Commodusest Caracallani (180–217 pKr), ründasid provintsi taas sissetungijad, seekord Daakia hõim karpid liidus äsjasaabunud gootidega, kes aja jooksul muutusid keisririigile tõsiseks raskuseks. Kuna Daakia hoidmine oli järjest keerulisem, olid keisrid sunnitud 270. aastatel provintsi maha jätma, tehes sellest esimese Rooma pikaajalise valduse, mis maha jäeti. Daakiat laastasid aastatel 248–250 germaani hõimud (goodid, taifaalid, bastarnid) koos karpidega, aastatel 258 ja 263 karpid ja goodid ning aastatel 267 ja 269 goodid ja herulid. Muistsed allikad osutasid, et Daakia oli praktiliselt kadunud Gallienuse valitsemisajal (253–268), kuid nad teatavad ka, et see oli Aurelianus (270–275), kes loovutas Dacia Traiana. Ta evakueeris Daakiast oma väed ja tsiviilvalitsuse ning asutas Dacia Aureliana pealinnaga Serdikas Alam-Möösias. Endise Dacia Traiana provintsi romaniseeritud elanikkonna saatus on muutunud elava vaidluse teemaks. Üks teooria väitis, et iidses Daakias, kuhu tulevikus moodustus Rumeenia, kõneldud ladina keel muutus järk-järgult rumeenia keeleks; paralleelselt moodustus dakoromaanidest (romaniseeritud Dacia Traiana rahvas) uus rahvas – rumeenlased. Vastupidine teooria väitis, et rumeenlased põlvnesid Balkani poolsaare Rooma provintside romaniseeritud elanikkonnast.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Daakia (Rooma provints) · Näe rohkem »
Dnepr
Dnepr (vene keeles Днепр, valgevene keeles Дняпро, Dniapro, ukraina keeles Дніпро) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Dnepr · Näe rohkem »
Dnestr
Dnestr (rumeenia keeles Nistru, ukraina keeles Дністер) on jõgi Ukrainas ja Moldovas.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Dnestr · Näe rohkem »
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Doonau · Näe rohkem »
Durrës
Vaade Durrësile õhust Durrës on Albaania peamine sadamalinn, Durrësi maakonna halduskeskus.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Durrës · Näe rohkem »
Edirne
Edirne (varem Adrianoopol) on linn Ida-Traakias (Türgi Euroopa-osas), Kreeka ja Bulgaaria piiri lähedal.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Edirne · Näe rohkem »
Egeuse meri
Satelliidipilt Egeuse merest Veealune vulkaan Egeuse meres Egeuse meri on Vahemere osa, piiratud Balkani poolsaarega läänes ja põhjas, Väike-Aasia poolsaarega idas ja Kreetaga lõunas.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Egeuse meri · Näe rohkem »
Epeiros
Muistse Epeirose kaart, Heinrich Kiepert, 1902 Epeiros (albaania: Epiri, kreeka: Ήπειρος) on geograafiline ja ajalooline piirkond Kagu-Euroopas, nüüd jagunenud Kreeka ja Albaania vahel.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Epeiros · Näe rohkem »
Erak
Budistist erak Hsu Yun Erak ehk üksiklane ehk eremiit on muust maailmast eraldunud inimene, kes on erakluses ehk üksilduses.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Erak · Näe rohkem »
Etnos
Etnos (kreeka keeles ἔθνος ethnos 'rahvas') on inimeste kogum, mida iseloomustab ajalooliselt kujunenud ühine kultuur.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Etnos · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Frangi riik · Näe rohkem »
Glagoolitsa
Meieisapalve glagoolitsas: ümar-, kandilises ja kursiivkirjaviisis Glagoolitsa kiri (ⰳⰾⰰⰳⱁⰾⰹⱌⰰ glagoolitsa) on vanim teadaolev slaavi tähestik.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Glagoolitsa · Näe rohkem »
Hadrianus II
Hadrianus II oli paavst 867–872.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Hadrianus II · Näe rohkem »
Hellenid
Helleniteks (Έλληνες) nimetati algul üht Põhja-Kreeka hõimu, hiljem kõiki kreeka hõime.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Hellenid · Näe rohkem »
Historiograafia
Historiograafia on ajalooteaduse arengut ja meetodeid uuriv teadus või kitsamalt mingi teema (nt valdkonna, piirkonna või perioodi) ajaloolise käsitluse kirjeldus ja analüüs.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Historiograafia · Näe rohkem »
Horvaadid
Horvaatide diasporaa Horvaadi neiud rahvariietes. Ungari Horvaadid (omanimetus horvaadi keeles hrvati, sg hrvat) on lõunaslaavi päritolu etnos, kes elab peamiselt Horvaatias ning Bosnias ja Hertsegoviinas (on seal üks kolmest konstitutsioonilisest rahvusest), samuti Montenegro idaosas, Serbia põhjaosas Vojvodinas, Austria idaosas Burgenlandis ning Burgenlandiga piirnevatel Ungari ja Sloveenia aladel, aga ka mujal Balkani riikides.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Horvaadid · Näe rohkem »
Horvaatia kuningas
Horvaatia kuningas oli kuningriigi valitseja tiitel aastatel 925–1918 (ametlikult kuni 1943. aastani).
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Horvaatia kuningas · Näe rohkem »
Horvaatia kuningriik (keskaegne)
Horvaatia kuningriik (ladina: Regnum Croatiae; horvaadi: Kraljevina Hrvatska, Hrvatsko Kraljevstvo) oli keskaegne kuningriik Kesk-Euroopas, koosnedes enamasti sellest, mis praegu on Horvaatia (ilma enamuse Istriata ja mõne Dalmaatsia rannikulinnata), samuti tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviina osadest.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »
Institutsioon
Institutsioon on sotsioloogia termin ühiskondlikult mõju omavate struktuuride ja mehhanismide tähistamiseks.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Institutsioon · Näe rohkem »
Iskǎr
Iskǎr (bulgaaria Искър) on jõgi Euroopas Bulgaarias.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Iskǎr · Näe rohkem »
Johannes Damaskusest
Johannes Damaskusest Johannes Damaskusest (al-Manşūr; umbes 650 või 676 – umbes 749) oli munk ja teoloog, kirikuisa, õigeusu (vaga Johannes Damaskusest) ja katoliku pühak.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Johannes Damaskusest · Näe rohkem »
Jumalateenistus
Jumalateenistus (liturgia) on religioosne kombetalitus (rituaal), mille käigus suheldakse kõrgema(te) vaimse(te) jõu(dude)ga.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Jumalateenistus · Näe rohkem »
Justinianus II
Justinianus II, kreeka päraselt Iustinianus (kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianos);668/669 – 4. november 711), hüüdnimega Rhinotmetos, Rhinotmetus või Ninatu (ὁ Ῥινότμητος), oli Bütsantsi keiser aastail 685–695 ja 705–711.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Justinianus II · Näe rohkem »
Kagu-Euroopa
Seonduvate piirkondade sisealad Kagu-Euroopa on mitteametlik regioon Euroopa kaguosas, mille koosseisu kuuluvad need Ida- ja Lõuna-Euroopa riigid, mis asuvad Balkani poolsaarel, või nendest põhjakaares (Rumeenia ja Moldova), sealhulgas Kreeta saarel ja Küprose saarel.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Kagu-Euroopa · Näe rohkem »
Kaitsepühak
Tõlkijate kaitsepühak Hieronymus Domenico Ghirlandaio maalil 1480. aastast Kaitsepühak ehk patroon on katoliku ja õigeusu kirikus pühak, keda peetakse konkreetse kiriku, linna, elukutse kaitsjaks ja eestkostjaks.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Kaitsepühak · Näe rohkem »
Kasaarid
Turgi rahvaste levikukaart Kasaarid oli turgi rahvas Volga alamjooksu, Aasovi, Doni ja Krimmi steppides ning nüüdse Dagestani ranniku- ja eelmägede alal.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Kasaarid · Näe rohkem »
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Katoliiklus · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Kaukaasia
Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Kaukaasia · Näe rohkem »
Keraamika
Lühifilm savinõu valmistajast (1926) Amforad Keraamika (vanakreeka sõnast keramos 'savi') on põletamisel põhinev savitöötehnika ja -kunst, samuti põletatud savist esemed ja tarindid (nõud, ehituskeraamika, kuumakindel keraamika, elektrokeraamika).
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Keraamika · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Keskaeg · Näe rohkem »
Khaan
Khaan (turgi khān, mongoli: Хаан / qāān) on feodaalvalitseja või sõjalise juhi tiitel turgi ja mongoli rahvastel.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Khaan · Näe rohkem »
Khanaat
Khanaat ehk khaaniriik oli turgi ja mongoli rahvaste poliitiline üksus, mida juhtis feodaalselt või sõjaliselt khaan või kagaan.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Khanaat · Näe rohkem »
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »
Kirikuslaavi keel
Kirikuslaavi keel ehk vanaslaavi keel on slaavi keel, mis on tänapäeval kasutusel vaid liturgilise keelena Bulgaaria Õigeusu Kirikus, Serbia Õigeusu Kirikus, Vene Õigeusu Kirikus, aga ka Russiini Katoliku Kirikus, Horvaatia kreekakatoliku kirikus ja Tšehhi kreekakatoliku kirikus (uniaadi kirikutes).
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Kirikuslaavi keel · Näe rohkem »
Kirillitsa
Kirillitsat laialdaselt ei kasutata Kirillitsa ehk kürillitsa ehk kürilliline kiri on slaavi kiri, millel põhinevad vene tähestik ja paljude teiste, peamiselt õigeusu traditsiooniga slaavi rahvaste ning Venemaa mõju all olnud rahvaste keelte tähestikud.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Kirillitsa · Näe rohkem »
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Konstantinoopol · Näe rohkem »
Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh
Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh (kreeka keeles Οικουμενικός Πατριάρχης Κωνσταντινουπόλεως) on Konstantinoopoli Õigeusu Kiriku eestseisja, Konstantinoopoli peapiiskopi tiitel.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh · Näe rohkem »
Konstantinos V
Konstantinos V (kreeka keeles: Κωνσταντῖνος, (Kōnstantīnos) ladinapäraselt Constantinus; juuli 718 – 14. september 775) oli Bütsantsi keiser aastatel 741–755.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Konstantinos V · Näe rohkem »
Konstantinos VII
Konstantinos VII Porphyrogennetos (kreeka keeles Κωνσταντῖνος Ζ΄ Πορφυρογέννητος (Kōnstantinos Porphyrogennētos); 905 Konstantinoopol – 9. november 959 Konstantinoopol) oli neljas Makedoonia dünastiast Bütsantsi keiser aastatel 913–959.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Konstantinos VII · Näe rohkem »
Krimmi poolsaar
Krimmi poolsaar Krimmi poolsaare satelliidipilt Mangup Kale küngas, Bahtšisarai rajoonis, Zalisne küla lähistel 2017. aastal Krimmi poolsaar (kreeka keeles Ταυρική Taurikē; ukraina keeles Кримський півострів; krimmitatari keeles Qırım yarımadası; vene keeles Крымский полуостров) on poolsaar Euroopa kaguosas Musta mere põhjarannikul.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Krimmi poolsaar · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Kristlus · Näe rohkem »
Lööv
Fresko Püha Peetruse basiilikast Roomas, mis oli viielööviline võlvimata basiilika. Kesklööv on kõrvallöövidest kõrgem, kaugemad kõrvallöövid on omakorda madalamad. Kolmelöövilise gooti kodakiriku sisevaade Vaade Krakówi Püha Kolmainu basiilika kesklööv Lööv on kummaltki poolt välisseina või toenditega piiratud pikisuunaline siseruum pikiehitistes, nagu näiteks kirikutes.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Lööv · Näe rohkem »
Lõunaslaavlased
Lõunaslaavlased on slaavlaste allrühm, kes räägivad lõunaslaavi keeli.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Lõunaslaavlased · Näe rohkem »
Lingua franca
Lingua franca viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemiseks inimeste vahel, kes ei jaga emakeelt ja kasutavad omavahelises suhtluses üht kindlat, suurt ja prestiižset keelt, millel on poliitiline või kultuuriline mõju.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Lingua franca · Näe rohkem »
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Ludwig Vaga · Näe rohkem »
Makedoonia (piirkond)
Gora ja Prohor Pčinjski (Serbia) Makedoonia (kreeka keeles Μακεδονία Makedonía; makedoonia ja serbia keeles Македонија Makedonija; bulgaaria keeles Македония Makedonija; türgi keeles Makedonya; albaania keeles Maqedoni/-a) on piirkond Balkani poolsaare keskosas.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Makedoonia (piirkond) · Näe rohkem »
Makedoonia (Rooma provints)
Makedoonia provints Rooma keisririigis, umbes aastal 125 Rooma provints Makedoonia (ladina: Provincia Macedoniae, kreeka: Ἐπαρχία Μακεδονίας) loodi ametlikult aastal 146 eKr pärast seda, kui Rooma kindral Quintus Caecilius Metellus võitis aastal 148 eKr Makedoonia kuningriigi viimast isehakanud kuningat Andrískost, ja pärast seda, kui neli Rooma poolt piirkonnas loodud klientvabariiki ("tetrarhia") kaotati.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Makedoonia (Rooma provints) · Näe rohkem »
Michael III
Michael III (kreeka keeles: Μιχαήλ; jaanuar 840 – 24. september 867) oli Bütsantsi keiser aastatel 842–867.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Michael III · Näe rohkem »
Misjon
rootslastele ristiusku. Ansgar tegutses 9. sajandil. Gravüür aastast 1830 Misjon ehk misjonitöö on kristluses misjonikäsu alusel toimuv kristluse kuulutamine mittekristlastele ja kristlusest eemale jäänutele.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Misjon · Näe rohkem »
Moldova
Moldova (ametlik nimi Moldova Vabariik, rumeenia keeles Republica Moldova, vanemas kirjapildis ka Moldaavia) on merepiirita riik Ida-Euroopas.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Moldova · Näe rohkem »
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Monarhia · Näe rohkem »
Morava
Morava (eesti keeles on kasutatud ka nime Moraavia) on Tšehhi Vabariigi idapoolne ajalooline piirkond.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Morava · Näe rohkem »
Munk
Sofonisba Anguissola. Munga portree (1556) Munk (kreeka keelest μοναχός monachos 'üksik, üksildane') on isik, kes praktiseerib religioosset askeetlust, elades kas üksi või koos teiste munkadega, kuid säilitades alati teatava eraldatuse nendest, kes ei jaga temaga sama eesmärki.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Munk · Näe rohkem »
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Must meri · Näe rohkem »
Nekropol
Nekropol ehk surnute linn oli antiikaja kollektiivne matmispaik, mis moodustus tumulustest.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Nekropol · Näe rohkem »
Nicolaus I
Nicolaus I oli paavst aastatel 858–867.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Nicolaus I · Näe rohkem »
Nikephoros I
Nikephoros I (kreeka keeles Νικηφόρος; 750 – 26. juuli 811) oli Bütsantsi keiser aastatel 802–811.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Nikephoros I · Näe rohkem »
Ohrid
Püha Kaneo Johannese kirik Ohridi järve kaldal Ohrid (makedoonia keeles Охрид) on linn Põhja-Makedoonias Ohridi järve idakaldal.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Ohrid · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Paavst · Näe rohkem »
Pagan
Pagan (ladina keeles paganus 'maamees, talupoeg'.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Pagan · Näe rohkem »
Pannoonia
Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Pannoonia · Näe rohkem »
Peloponnesos
Peloponnesose poolsaar satelliidilt nähtuna Peloponnesos (Πελοπόννησος; ´Pelopsi saar´; peamiselt keskajal ka Morea 'moorpuu') on poolsaar Kreekas poolsaar Joonia ja Egeuse mere vahel, mida ühendab mandriga Kórinthose maakitsus.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Peloponnesos · Näe rohkem »
Perun
Velest. Perun (vanavene keeles Перунъ) oli slaavi mütoloogias panteoni peajumal, äikese- ja kõuejumal.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Perun · Näe rohkem »
Petšeneegid
Petšeneegid olid petšeneegi keelt kõnelnud turgi rändhõimud.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Petšeneegid · Näe rohkem »
Plovdiv
Plovdiv on linn Bulgaaria keskosas, Plovdivi piirkonna keskus.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Plovdiv · Näe rohkem »
Polovetsid
Polovetsid (ka kõptšakid, kiptšakid, kumaanid) oli turgi rahvas.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Polovetsid · Näe rohkem »
Potikeder
Jalaga ringiaetav potikeder Potikedraga töötamine Potikeder on keraamiliste esemete käsitsi treimiseks kasutatav tööpink.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Potikeder · Näe rohkem »
Rahvus
Rahvus, ka natsioon (ladina keeles natio, sõnast nasci, ’sündima’) on etnose arengustaadium, mida iseloomustab keelel, kultuuril, usul või muudel teguritel põhinev identiteet.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Rahvus · Näe rohkem »
Religioon
Valik religioosseid sümboleid Religioon ehk usund on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Religioon · Näe rohkem »
Ristimine
Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Ristimine · Näe rohkem »
Roman (Bulgaaria)
Roman on linn Bulgaarias Vraca piirkonnas, Romani valla keskus.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Roman (Bulgaaria) · Näe rohkem »
Romanos I
Romanos I Lakapenos (või Lekapenos) (kreeka keeles Ρωμανός Λεκαπηνός; u 870 – 15. juuni 948) oli Bütsantsi mereväeadmiral, kellest sai Bütsantsi keiser.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Romanos I · Näe rohkem »
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Rooma · Näe rohkem »
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Rooma keisririik · Näe rohkem »
Rumeenia
Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Rumeenia · Näe rohkem »
Sandžak
url-olek.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Sandžak · Näe rohkem »
Serbia vürstkond (keskaegne)
* Õigusjärglase (1000–1101) kohta vaata Duklja.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Serbia vürstkond (keskaegne) · Näe rohkem »
Serblased
Serblaste diasporaa Serblased on lõunaslaavi rahvas, kelle asualaks on Balkani poolsaare kesk- ja lääneosa, põhiliselt Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina ning mingil määral Horvaatia.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Serblased · Näe rohkem »
Skopje
Skopje kindlus ja rahvusteater enne maavärinat 1920. aastatel Linna kohal kõrguv Aastatuhande rist Skopje (makedoonia keeles Скопје) on Põhja-Makedoonia pealinn.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Skopje · Näe rohkem »
Slaavi keeled
Slaavi keeled Slaavi keeled on rühm indoeuroopa keelkonna keeli, mida kõneleb umbes 265 miljonit inimest.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Slaavi keeled · Näe rohkem »
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Slaavlased · Näe rohkem »
Sofia
Sofia on Bulgaaria pealinn.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Sofia · Näe rohkem »
Steven Runciman
James Cochran Stevenson Runciman (7. juuli 1903 – 1. november 2000) oli Suurbritannia ajaloolane.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Steven Runciman · Näe rohkem »
Suur-Määri riik
Suur-Määri riik (tšehhi Velká Morava, slovaki Veľká Morava) oli esimene lääneslaavi riik, mis tekkis "kõige võimsamal hõimualal Kesk-Euroopas".
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Suur-Määri riik · Näe rohkem »
Svjatoslav I
Svjatoslav I või Svjatoslav Vapper (ukraina keeles Святосла́в І́горович või Святосла́в Хоро́брий, u. 938–972) oli Kiievi-Vene suurvürstiriigi valitseja aastatel 945–972, tegelikult valitses riiki alles aastast 960, kui sai täisealiseks, enne seda valitses riiki regendina tema ema Olga.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Svjatoslav I · Näe rohkem »
Teine Bulgaaria tsaaririik
Teine Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Второ българско царство) oli keskaegne Bulgaaria riik aastatel 1185–1396 või kuni 1422.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Teine Bulgaaria tsaaririik · Näe rohkem »
Tessaalia
Tessaalia kaart Vanaaja Tessaalia jaotus Tessaalia (vanakreeka keeles Θεσσαλία) on ajalooline piirkond Kreeka keskosas.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Tessaalia · Näe rohkem »
Thessaloníki
Thessaloníki on Kreeka suuruselt teine linn, Kesk-Makedoonia piirkonna halduskeskus.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Thessaloníki · Näe rohkem »
Traakia
Traakia tänapäevased piirid Bulgaarias, Kreekas ja Türgis Traakia (bulgaaria keeles Тракия (Trakiya), kreeka keeles Θράκη (Thráki), türgi keeles Trakya) on ajalooline ja geograafiline piirkond Kagu-Euroopas.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Traakia · Näe rohkem »
Traakia (Rooma provints)
Traakia provints Rooma keisririigis, u. 125 pKr Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117–38), Traakia keisriprovints Kagu-Euroopas Thraciae'' Traakia (kreeka: Θρᾴκη, Thrakē) on Kagu-Balkani piirkonna iidne nimi, maad asustasid traaklased.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Traakia (Rooma provints) · Näe rohkem »
Traaklased
Traaklased olid indoeuroopa keelte hulka kuuluvat traakia keelt kõnelnud hõimud, kes asustasid Traakiat, ajaloolis-geograafilist piirkonda Balkani poolsaare kirdenurgas, praeguse Bulgaaria, Kirde-Kreeka, Ida-Serbia ning Türgi Euroopa-osa kohal.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Traaklased · Näe rohkem »
Tsaar
Tsaar (ladina sõnast caesar) on kuningale vastav valitsejatiitel, mida kasutati.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Tsaar · Näe rohkem »
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Ukraina · Näe rohkem »
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Ungari kuningriik · Näe rohkem »
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Ungarlased · Näe rohkem »
Usund
Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Usund · Näe rohkem »
Valahhia
Valahhia on ajalooline piirkond Rumeenia lõunaosas Karpaatide ja Doonau vahel.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Valahhia · Näe rohkem »
Varna
Varna on linn Bulgaarias, Varna piirkonna keskus.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Varna · Näe rohkem »
Vürstkond
Vürstkond või vürstiriik võib olla kas monarhiline feodatuur või suveräänne riik, mida juhib või valitseb vürsti ja/või vürstinna tiitliga valitsev monarh või mõne muu tiitliga monarh, mida peetakse mõiste vürst üldise tähenduse alla kuuluvaks.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Vürstkond · Näe rohkem »
Vidin
Vidin on Loode-Bulgaarias asuv linn, Vidini piirkonna keskus.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Vidin · Näe rohkem »
10. sajand
10.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja 10. sajand · Näe rohkem »
1185
1185.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja 1185 · Näe rohkem »
20. august
20.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja 20. august · Näe rohkem »
9. sajand
9.
Uus!!: Esimene Bulgaaria tsaaririik ja 9. sajand · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Bulgaaria khaaniriik, Bulgaaride khaaniriik, Bulgari kaganaat, Bulgari riik, Doonau Bulgaari khaaniriik, Doonau Bulgaaria, Doonau Bulgaaria khaaniriik, Esimene Bulgaaria riik.
