Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Seredžius

Index Seredžius

Seredžius on alev Leedus Jurbarkase rajoonis, Šeredžiuse valla halduskeskus.

27 suhted: Alev, Žemaitija, Dubysa, Esimene maailmasõda, Jurbarkase rajoon, Keskkool, Leedu, Linnamägi, Metsavennad, Nemunas, Palemonas, Panemunė regionaalpark, Raamatukogu, Saksa ordu, Sapieha, Seredžiuse vald, Tannenbergi lahing, Teine maailmasõda, Vytautas, 1293, 1363, 1406, 1409, 1829, 1913, 1914, 1960.

Alev

Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula.

Uus!!: Seredžius ja Alev · Näe rohkem »

Žemaitija

Etnograafilise Žemaitija ala Žemaitija (žemaidi keeles Žemaitėjė; nimetatud ka Žemaitia) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu lääneosas Žemaitija kõrgustikul.

Uus!!: Seredžius ja Žemaitija · Näe rohkem »

Dubysa

Dubysa jõe asendiplaan Dubysa on jõgi Leedus, Nemunase parempoolne lisajõgi.

Uus!!: Seredžius ja Dubysa · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Uus!!: Seredžius ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »

Jurbarkase rajoon

Jurbarkase rajoon (leedu keeles Jurbarko rajono savivaldybė) on 2.

Uus!!: Seredžius ja Jurbarkase rajoon · Näe rohkem »

Keskkool

Kuopios Keskkool on üldhariduskool, kus saab omandada keskharidust.

Uus!!: Seredžius ja Keskkool · Näe rohkem »

Leedu

Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.

Uus!!: Seredžius ja Leedu · Näe rohkem »

Linnamägi

Pada linnamägi Linnamägi on looduslik seljak või küngas, millel asus linnus või kindlustatud asula.

Uus!!: Seredžius ja Linnamägi · Näe rohkem »

Metsavennad

Põhja-Eestis 1941. aasta suvel tegutsenud metsavendade rühm Rõuge vallas Metsavennad (läti keeles mežabrāļi, leedu keeles miško broliai) olid Eestis, Lätis ning Leedus võidelnud relvastatud vastupanuvõitlejad, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude võimu vastu.

Uus!!: Seredžius ja Metsavennad · Näe rohkem »

Nemunas

Nemunas (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Neemen; leedu Nemunas, valgevene Нёман, Nioman, vene Неман, saksa Memel, poola Niemen) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Seredžius ja Nemunas · Näe rohkem »

Palemonas

Palemonas on Kaunase linnaosa, mis asub linna idaosas Petrašiūnai valla territooriumil.

Uus!!: Seredžius ja Palemonas · Näe rohkem »

Panemunė regionaalpark

Regionaalpargi administratiivhoone Panemunė regionaalpark (leedu keeles Panemunių regioninis parkas) on regionaalpark Leedus Jurbarkase, Kaunase ja Šakiai rajoonis.

Uus!!: Seredžius ja Panemunė regionaalpark · Näe rohkem »

Raamatukogu

Kose raamatukogu Pärnu Keskraamatukogu Raamatukogu (ka biblioteek) on traditsioonilises tähenduses raamatute kogu ja selle kogu hoidmise koht.

Uus!!: Seredžius ja Raamatukogu · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.

Uus!!: Seredžius ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Sapieha

Sapiehade vapp Sapieha (poola keeles Sapiehowie) oli vene päritolu Poola-Leedu aadlisuguvõsa.

Uus!!: Seredžius ja Sapieha · Näe rohkem »

Seredžiuse vald

Seredžiuse vald (leedu keeles Seredžiaus seniūnija) on 2.

Uus!!: Seredžius ja Seredžiuse vald · Näe rohkem »

Tannenbergi lahing

Tannenbergi lahing oli otsustav lahing Venemaa Keisririigi ja Saksa Keisririigi vahel esimese maailmasõja esimestel päevadel (23.–30. august 1914) Ida-Preisimaal. Tannenbergi lahingus võitlesid Venemaa 1. armee ja 2. armee ning Saksamaa 8. armee (Saksamaa Keisririik). Lahingu käigus piirati Vene 2. armee ümber. Lahing lõppes armee peaaegu täieliku hävitamise ja selle ülemjuhataja Aleksandr Samsonovi enesetapuga. Alates 1. augustist oli Saksamaa sõjas kahel rindel: idas Venemaa ja läänes Prantsusmaaga. Saksa väejuhatus oli selle olukorra vastu ette valmistanud välksõja kava, mis kasutas ära asjaolu, et Venemaa polnud suuteline mobilisatsiooni nii kiiresti korraldama kui Prantsusmaa, aga Saksamaa oli selles neist mõlemast kiirem. Kava nägi ette 80% vägedest suunata Prantsusmaa vastu ja ta kiiresti purustada, enne kui ta jõuab mobilisatsiooni lõpetada, ning seejärel suunata väed itta ja hävitada ka Venemaa. Vastavalt kavale oli Preisimaal vägesid suhteliselt vähe, ainult 8. armee. Preisimaa piirnes kahe Vene armeega. 1. armeed juhtis Paul von Rennenkampff ning see asus Preisimaast idas ja kirdes. 2. armeed juhtis Aleksandr Samsonov ning see asus Preisimaast lõunas. Mõlema armee üheaegse rünnaku korral oleks Preisimaal asuvad väeüksused jäänud omakorda kahe tule vahele. Need kaks armeed moodustasid Looderinde, mida juhatas Jakov Žilinski. 1. armee ületas piiri 17. augustil. Niisugune kiirus üllatas Saksamaad, kes polnud selleks valmis. See tuleneb asjaolust, et Venemaa kuulutas üldmobilisatsiooni välja 30. juulil, aga tegelikult alustas seda juba 25. juulil. Von Rennenkampff saavutas alguses pisut edu, võites Gumbinneni lahingu. Seejärel 1. armee peatus, läks üle kaitsele ja hakkas ootama varude järelejõudmist. Gumbinneni lahing näitas 8. armee juhataja Maximilian von Prittwitz und Gaffroni ebakomptentsust ning 21. augustil ta tagandati ametist ja saadeti erru pärast seda, kui oli soovitanud kogu Ida-Preisimaa maha jätta ja tõmbuda teisele poole Visla jõge. Tema asemele määrati Paul von Hindenburg ja Erich Ludendorff. Nemad otsustasid otsekohe rünnata Samsonovit, kes erinevalt von Rennenkampffist edasi tungis. Tannenbergi lahingu skeem 27.–30. augustil Saksamaa kasutas ära oma vägede palju suuremat mobiilsust. Preisimaal oli hea raudteevõrk, Venemaal oli see hõre. Peale selle oli Vene ja Saksa raudteede rööpmelaius erinev, mistõttu Venemaa ei saanud okupeeritud Saksa aladel oma rongidega sõita. Sakslased said oma armeed varustada rongidega, venelased vankritega. Venemaa polnud ka sõjaks väga valmis: Samsonovil polnud raadioteadete koodiraamatut, mis oli ainult Žilinskil ja von Rennenkampffil, mistõttu 2. armee staabiga tuli rääkida ilma koodi kasutamata. Sakslased püüdsid suure osa suhtlusest kinni ja teadsid Samsonovi kavatsusi. Samsonov palus 1. armee toetust, kuid oli juba hilja: 1. armee oli liiga kaugel ega jõudnud appi. Saksa 8. armee piiras Venemaa 2. armee ümber ja hävitas selle. Vene armees langes tapetute ja haavatutena 78 tuhat inimest, 92 tuhat andis end vangi. Sakslaste kaotused olid üle 10 korra väiksemad, jäädes alla 14 tuhande mehe. Samsonov taipas, et keiser teeb ta kaotuse eest vastutavaks, ja laskis end maha. Tema surnukeha avastati alles järgmisel aastal. Kuigi lahing leidis aset Allensteini lähedal, nimetasid sakslased selle Tannenbergi lahinguks, et tähistada revanši keskajal Tannenbergi lahingus saadud kaotuse eest.

Uus!!: Seredžius ja Tannenbergi lahing · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Uus!!: Seredžius ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Vytautas

Vytautas Suur (leedu Vytautas Didysis, valgevene Вітаўт, poola Witold Wielki, ristitud Aleksandriks; u 1352 – 27. oktoober 1430) oli Leedu suurvürst 1392–1430, Kęstutise poeg.

Uus!!: Seredžius ja Vytautas · Näe rohkem »

1293

1293.

Uus!!: Seredžius ja 1293 · Näe rohkem »

1363

1363.

Uus!!: Seredžius ja 1363 · Näe rohkem »

1406

1406.

Uus!!: Seredžius ja 1406 · Näe rohkem »

1409

1409.

Uus!!: Seredžius ja 1409 · Näe rohkem »

1829

1829.

Uus!!: Seredžius ja 1829 · Näe rohkem »

1913

1913.

Uus!!: Seredžius ja 1913 · Näe rohkem »

1914

1914.

Uus!!: Seredžius ja 1914 · Näe rohkem »

1960

1960.

Uus!!: Seredžius ja 1960 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Dubysenburg, Seredios, Średniki.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »