Kiiremini kui brauser!
72 suhted: Aadlimarssal, Aadlimatrikkel, Adrakohtunik, Assessor, August I (Oldenburg), Carl Arvid von Klingspor, Eestimaa, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Esimene maailmasõda, Gustav Reinhold Georg von Rennenkampff, Helme mõis, Ida-Preisimaa, Jõksi mõis, Kärstna mõis, Kürble mõis, Konuvere mõis, Kuramaa, Kuramaa rüütelkond, Laatre mõis (Ruhja), Laiküla mõis, Laimjala mõis, Leevi mõis, Liivimaa, Liivimaa õuekohus, Liivimaa maamarssal, Liivimaa maanõunik, Liivimaa rüütelkond, Mügra mõis, Mõis, Mõisamaa mõis (Simuna), Mõraste mõis, Oldenburgi suurhertsogkond, Paeküla mõis, Palupera mõis, Pandivere mõis, Paul von Rennenkampff, Päärdu mõis, Pärnu kreis, Pihkva kuberneride loend, Piigandi mõis, Porkuni mõis, Rakvere mõis, Rüütelkond, Riia, Riiginõukogu (Venemaa keisririik), Rittmeister, Saaremaa, Saaremaa rüütelkond, Saastna mõis, ..., Selja mõis, Suure-Rõude mõis, Tammiku mõis (Simuna), Tartu õuekohus, Tartu kreis, Tšernigivi kubermang, Tuudi mõis, Vaabina mõis, Valguta mõis, Vao mõis, Vastse-Kuuste mõis, Venemaa Keisririik, Vestfaal, Vinni mõis, Volmari kreis, 1575, 1719, 1728, 1747, 1752, 1801, 1845. Laienda indeks (22 rohkem) »
Aadlimarssal
Aadlimarssal on mitmes riigis olnud mingi piirkonna aadli valitud esindaja.
Uus!!: Rennenkampff ja Aadlimarssal · Näe rohkem »
Aadlimatrikkel
Aadlimatriklid olid Austrias, Baieris, Kuramaal, Preisimaal, Rootsis, Soomes, Ungaris, Venemaal (sealhulgas Eestimaa ja Liivimaa kubermangus) ja Württembergis aadlikorporatsioonidesse immatrikuleeritud aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad.
Uus!!: Rennenkampff ja Aadlimatrikkel · Näe rohkem »
Adrakohtunik
Adrakohtunik (ka: haagikohtunik; rahvakeeles: aagreht, haagreht, haakrihter) oli ajalooline maapolitseikohtunik ehk maakohtunik Eestimaal (alates 16. sajandi algusest) ja Liivimaal (alates 15. sajandi algusest).
Uus!!: Rennenkampff ja Adrakohtunik · Näe rohkem »
Assessor
Assessor on kollegiaalse kohtu-, haldus- või kirikuorgani kaasistuja.
Uus!!: Rennenkampff ja Assessor · Näe rohkem »
August I (Oldenburg)
Oldenburgi suurhertsog August I Paul Friedrich August (vene Август Павел ФридрихГольштейн-Ольденбургский; 13. juuli 1783 Rastede – 27. veebruar 1853 Oldenburg) oli saksa päritolu Venemaa sõjaväelane (kindral), Eestimaa kindralkuberner ja Tallinna sõjakuberner aastatel 1811–1816 ning esimene Oldenburgi suurhertsog 1829–1853.
Uus!!: Rennenkampff ja August I (Oldenburg) · Näe rohkem »
Carl Arvid von Klingspor
Carl Arvid von Klingspor (30. märts 1829 Säby, Södermanland – 15. juuni 1903 Näsby, Södermanland) oli rootsi sõjaväelane (major), heraldik ja genealoog.
Uus!!: Rennenkampff ja Carl Arvid von Klingspor · Näe rohkem »
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Uus!!: Rennenkampff ja Eestimaa · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Uus!!: Rennenkampff ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna maanõunik
Eestimaa rüütelkonna maanõunikud (saksa keeles Landrat, vene keeles ландрат) moodustasid kokku Eestimaa seisusliku omavalitsusorgani Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi, kes lahendas Eestimaa olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal.
Uus!!: Rennenkampff ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Rennenkampff ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Gustav Reinhold Georg von Rennenkampff
Gustav Reinhold Georg von Rennenkampff (2/13. september 1784 Helme mõis, Liivimaa – 6. veebruar 1869 Bocardi mõis Helme lähedal) oli Eesti baltisaksa poliitik ja majandusteadlane.
Uus!!: Rennenkampff ja Gustav Reinhold Georg von Rennenkampff · Näe rohkem »
Helme mõis
Helme mõis (saksa keeles Schloß Helmet) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 23.12.2015).
Uus!!: Rennenkampff ja Helme mõis · Näe rohkem »
Ida-Preisimaa
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).
Uus!!: Rennenkampff ja Ida-Preisimaa · Näe rohkem »
Jõksi mõis
Jõksi mõis oli mitme Eesti mõisa nimi.
Uus!!: Rennenkampff ja Jõksi mõis · Näe rohkem »
Kärstna mõis
Kärstna mõisa härrastemaja Kärstna mõis (saksa keeles Kerstenshof) oli rüütlimõis Viljandimaal Helme kihelkonnas, mis nüüdisajal jääb Viljandi maakonna Viljandi valla territooriumile Kärstna külla.
Uus!!: Rennenkampff ja Kärstna mõis · Näe rohkem »
Kürble mõis
Kürble mõis ehk Ķirbeņi mõis (saksa keeles Kürbelshof, ka Kirbel, läti keeles Ķirbeņu muiža, ka Ķirbeļu muiža) oli rüütlimõis, hiljem Laatre kõrvalmõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas.
Uus!!: Rennenkampff ja Kürble mõis · Näe rohkem »
Konuvere mõis
Konuvere mõis, ka Konovere mõis (saksa keeles Konofer) oli rüütlimõis Läänemaal Vigala kihelkonnas.
Uus!!: Rennenkampff ja Konuvere mõis · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Rennenkampff ja Kuramaa · Näe rohkem »
Kuramaa rüütelkond
Kuramaa rüütelkond (ka Kuramaa-Piltene rüütelkond) oli Kuramaal tegutsenud seisuslik aadlikorporatsioon.
Uus!!: Rennenkampff ja Kuramaa rüütelkond · Näe rohkem »
Laatre mõis (Ruhja)
Laatre mõis ehk Plātere mõis (saksa keeles Moiseküll, läti keeles Plāteres muiža, ka Lātres muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas.
Uus!!: Rennenkampff ja Laatre mõis (Ruhja) · Näe rohkem »
Laiküla mõis
Laiküla mõis (saksa keeles Layküll) oli poolmõis Martna kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Rennenkampff ja Laiküla mõis · Näe rohkem »
Laimjala mõis
Laimjala mõis (saksa keeles Laimjall, varem Gustavstahl) oli riigimõis, a-st 1793 rüütlimõis Pöide kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Rennenkampff ja Laimjala mõis · Näe rohkem »
Leevi mõis
Leevi mõis (saksa keeles Löweküll) oli rüütlimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 20.01.2016).
Uus!!: Rennenkampff ja Leevi mõis · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Rennenkampff ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa õuekohus
Liivimaa õuekohus oli Liivimaa kohtuorgan (õuekohus), mis tegutses aastatel 1630–1889.
Uus!!: Rennenkampff ja Liivimaa õuekohus · Näe rohkem »
Liivimaa maamarssal
Liivimaa maamarssal (saksa keeles Livländischen Landmarschall, vene keeles предводитель дворянства) oli 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna (Ritterschaft) kõrgem ametnik Liivimaal, kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva (Landtag).
Uus!!: Rennenkampff ja Liivimaa maamarssal · Näe rohkem »
Liivimaa maanõunik
Liivimaa maanõunik (saksa keeles Livländische Landrat ja Landrat von Livland) oli Liivimaa omavalitsusliku institutsiooni Liivimaa maanõunike kolleegiumi (1643−1920) liige, kes valiti Liivimaa rüütelkonna maapäeval aadliseisusest mõisaomanike seast − alates XVIII sajandist matrikliaadli hulgast − eluajaks ja kelle kinnitas ametisse kindralkuberner (hiljem Venemaa siseminister).
Uus!!: Rennenkampff ja Liivimaa maanõunik · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Uus!!: Rennenkampff ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Mügra mõis
Mügra mõis (saksa keeles Bellevue ja Pallawa) oli Jõksi mõisa ja Karste mõisa kõrvalmõis Kanepi kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).
Uus!!: Rennenkampff ja Mügra mõis · Näe rohkem »
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Uus!!: Rennenkampff ja Mõis · Näe rohkem »
Mõisamaa mõis (Simuna)
Mõisamaa mõis (saksa keeles Moisama) oli rüütlimõis Simuna kihelkonnas Virumaal, tänapäeval jääb kunagine mõis Mõisamaa küla lähedale Väike-Maarja valda Lääne-Viru maakonnas.
Uus!!: Rennenkampff ja Mõisamaa mõis (Simuna) · Näe rohkem »
Mõraste mõis
Mõraste mõis (saksa keeles Morast, hiljem Fersenau) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Rennenkampff ja Mõraste mõis · Näe rohkem »
Oldenburgi suurhertsogkond
Oldenburgi suurhertsogkond (saksa keeles Großherzogtum Oldenburg) (tuntud ka kui Holstein-Oldenburg) oli suurhertsogkond Saksa Liidus, Põhja-Saksa Liidus ja Saksa keisririigis, mis koosnes kolmest eraldiasuvast territooriumist: Oldenburg, Eutin ja Birkenfeld.
Uus!!: Rennenkampff ja Oldenburgi suurhertsogkond · Näe rohkem »
Paeküla mõis
Paeküla mõis (saksa keeles Paenküll) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Uus!!: Rennenkampff ja Paeküla mõis · Näe rohkem »
Palupera mõis
Palupera mõis (saksa keeles Palloper) oli rüütlimõis Otepää kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Rennenkampff ja Palupera mõis · Näe rohkem »
Pandivere mõis
Pandivere mõis (saksa keeles Pantifer) oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.03.2016), tänapäeva Pandivere küla lähedal Väike-Maarja vallas Lääne-Virumaal.
Uus!!: Rennenkampff ja Pandivere mõis · Näe rohkem »
Paul von Rennenkampff
Paul Georg Edler von Rennenkampff (Venemaal tuntud kui Pavel Karlovitš, vene keeles Павел Карлович Ренненкампф) (7. aprill 1854 Konuvere mõis, Eestimaa – 1. aprill 1918 Taganrog, Venemaa) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (ratsaväekindral).
Uus!!: Rennenkampff ja Paul von Rennenkampff · Näe rohkem »
Päärdu mõis
Päärdu mõis (varem Kose mõis) (saksa keeles Kosch) oli rüütlimõis Läänemaal Vigala kihelkonnas.
Uus!!: Rennenkampff ja Päärdu mõis · Näe rohkem »
Pärnu kreis
Pärnu kreis (saksa keeles Der Pernausche Kreis; vene keeles Перновский уезд) oli Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus. O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisi, Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga, idas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermangu Tartu kreisi ning lõunas Valga kreisi ja Volmari/Võnnu kreisiga.
Uus!!: Rennenkampff ja Pärnu kreis · Näe rohkem »
Pihkva kuberneride loend
Pihkva kuberneride loendis on loetletud Venemaa keisririigi Pihkva kubermangu juhtinud, kubernerid, kindralkubernerid, sõjakubernerid ning kohalikku aadlikke esindanud aadelkonna eestseisjad.
Uus!!: Rennenkampff ja Pihkva kuberneride loend · Näe rohkem »
Piigandi mõis
Piigandi mõis (ka Vana-Piigandi mõis; saksa keeles Alt-Pigant) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 16.05.2015).
Uus!!: Rennenkampff ja Piigandi mõis · Näe rohkem »
Porkuni mõis
Kunagise Porkuni mõisa peahoone Peahoone Porkuni mõis (saksa keeles Borkholm) oli rüütlimõis Virumaal Väike-Maarja kihelkonnas.
Uus!!: Rennenkampff ja Porkuni mõis · Näe rohkem »
Rakvere mõis
Rakvere mõisa peahoone ja teatrihoone Mõisa park Rakvere mõis (saksa keeles Schloß Wesenberg) oli rüütlimõis Rakvere kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Rennenkampff ja Rakvere mõis · Näe rohkem »
Rüütelkond
Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.
Uus!!: Rennenkampff ja Rüütelkond · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Rennenkampff ja Riia · Näe rohkem »
Riiginõukogu (Venemaa keisririik)
Riiginõukogu (vene keeles Государственный совет) oli 1810.
Uus!!: Rennenkampff ja Riiginõukogu (Venemaa keisririik) · Näe rohkem »
Rittmeister
"Rittmeister". Autor Juliusz Kossak, 1886 Rittmeister (saksa keeles 'ratsaväeülem') oli eskadroniülema auaste mõne riigi ratsaväes (eelkõige Kesk-Euroopas ja Skandinaavias).
Uus!!: Rennenkampff ja Rittmeister · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Rennenkampff ja Saaremaa · Näe rohkem »
Saaremaa rüütelkond
Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.
Uus!!: Rennenkampff ja Saaremaa rüütelkond · Näe rohkem »
Saastna mõis
Saastna mõisa varemed Saastna mõis (saksa keeles Sastama) oli rüütlimõis Karuse kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Rennenkampff ja Saastna mõis · Näe rohkem »
Selja mõis
Selja mõis (saksa keeles Gut Selgs, varasem nimi Tolsburg) oli rüütlimõis Virumaal Haljala kihelkonnas, mõisasüdamega praeguse haldusjaotuse järgi Lääne-Viru maakonna Viru-Nigula valla Selja külas.
Uus!!: Rennenkampff ja Selja mõis · Näe rohkem »
Suure-Rõude mõis
Suure-Rõude mõis (saksa keeles Groß-Ruhde) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 30.10.2015).
Uus!!: Rennenkampff ja Suure-Rõude mõis · Näe rohkem »
Tammiku mõis (Simuna)
Tammiku mõisa ümberehitatud peahoone Tammiku mõis (saksa keeles Tammik) oli rüütlimõis Simuna kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Rennenkampff ja Tammiku mõis (Simuna) · Näe rohkem »
Tartu õuekohus
Tartu õuekohus (rootsi keeles Dorpats hovrätt) oli Liivi-, Ingeri- ja Karjala kindralkubermangu kõrgeim kohtuorgan (õuekohus) Tartus.
Uus!!: Rennenkampff ja Tartu õuekohus · Näe rohkem »
Tartu kreis
Tartu kreis (saksa keeles Der Dörptsche Kreis; vene keeles Юрьевский (Дерптский) уезд) oli Liivimaa kubermangu kuuluv haldusüksus Venemaa keisririigis Liivimaal 1780–1917.
Uus!!: Rennenkampff ja Tartu kreis · Näe rohkem »
Tšernigivi kubermang
Tšernigivi kubermang (ka Tšernigovi kubermang) oli Venemaa Keisririigi haldusüksus (kubermang).
Uus!!: Rennenkampff ja Tšernigivi kubermang · Näe rohkem »
Tuudi mõis
Tuudi mõisa härrastemaja Tuudi mõisa jääkelder Tuudi mõis (saksa keeles Tuttomäggi) oli rüütlimõis Karuse kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Rennenkampff ja Tuudi mõis · Näe rohkem »
Vaabina mõis
Vaabina mõis (saksa keeles Uelzen) oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 23.11.2015).
Uus!!: Rennenkampff ja Vaabina mõis · Näe rohkem »
Valguta mõis
Valguta mõis (saksa keeles Walguta) oli rüütlimõis Rannu kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Rennenkampff ja Valguta mõis · Näe rohkem »
Vao mõis
Tornlinnus Vao mõis oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Rennenkampff ja Vao mõis · Näe rohkem »
Vastse-Kuuste mõis
Vastse-Kuuste mõis (saksa keeles Neu-Kusthof) oli rüütlimõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Uus!!: Rennenkampff ja Vastse-Kuuste mõis · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Rennenkampff ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Vestfaal
Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž). Vestfaal (saksa Westfalen) on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmas alasid praegustel Alam-Saksi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaadel.
Uus!!: Rennenkampff ja Vestfaal · Näe rohkem »
Vinni mõis
Vinni mõisa peahoone Vinni mõis (saksa keeles Finn) oli mõis rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Rennenkampff ja Vinni mõis · Näe rohkem »
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Rennenkampff ja Volmari kreis · Näe rohkem »
1575
1575.
Uus!!: Rennenkampff ja 1575 · Näe rohkem »
1719
1719.
Uus!!: Rennenkampff ja 1719 · Näe rohkem »
1728
1728.
Uus!!: Rennenkampff ja 1728 · Näe rohkem »
1747
1747.
Uus!!: Rennenkampff ja 1747 · Näe rohkem »
1752
1752.
Uus!!: Rennenkampff ja 1752 · Näe rohkem »
1801
1801.
Uus!!: Rennenkampff ja 1801 · Näe rohkem »
1845
1845.
Uus!!: Rennenkampff ja 1845 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Edler von Rennenkampff, Edler von Rennenkampffid, Rennenkampffid.
