Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Eesti

Index Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

797 suhted: A. H. Tammsaare, Aarne Männik, Aasta sportlane, Aastakümned, ACTA, Aero L-39, Aestid, Ain Kallis, Aitab valelikust poliitikast, Aivar Kriiska, Ajateenistus, Alamsaksa keel, Alaska, Albert (Riia piiskop), Aleksander Kunileid, Alepõllundus, Amandus Adamson, Ameerika Ühendriigid, Andorra, Andres Adamson, Andres Tvauri, Andrus Ansip, Andrus Kivirähk, Anneksioon, Anti Selart, Ants Laikmaa, Arheoloogiline kultuur, Arno Tali, Arst, Artur Kapp, Arved Viirlaid, Arvo Kruusement, Arvo Pärt, AS Postimees Grupp, Asustus, Asutav Kogu, August Annist, August Gailit, Auguste ja Louis Lumière, Auvere lahing, Avaldus, Šotimaa, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Ülemiste järv, Ülo Tedre, Ööpartei, Ärkamisaeg, Õpetatud Eesti Selts, Balti erikord, Balti Kaitsekolledž, ..., Balti kett, Baltlased, BBC, Belgia, Bengt Gottfried Forselius, Bensiin, Biomass, Carl Ernst Heinrich Schmidt, Carl Robert Jakobson, Cassiodorus, Cimze seminar, CV90, De iure, Deklaratsioon, Demokraatia, Diiselrong, Dissident, E-Eesti, E-riik, E20, E264, E265, E67, E77, Edgar Krahn, Eduard Tubin, Edward von Lõngus, Eesti (täpsustus), Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis, Eesti 2011. aasta rahvaloendus, Eesti alevike loend, Eesti alevite loend, Eesti Üliõpilaste Selts, Eesti õhuvägi, Eesti õigeusu koguduste loend, Eesti filosoofia, Eesti Haigekassa, Eesti haridus, Eesti Ingeri, Eesti jalgpall, Eesti jalgpalliklubide loend, Eesti jalgpallikoondis, Eesti jalgpallikoondislaste loend, Eesti jäähokikoondis, Eesti järvede loend, Eesti kaitsejõud, Eesti kaitseväe juhataja, Eesti kaitsevägi, Eesti külade loend, Eesti kõrgeimad puud, Eesti keel, Eesti keskmine palk, Eesti kirjakeel, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti kloostrid, Eesti kodakondsus, Eesti korvpalliklubide loend, Eesti kroon, Eesti kuritegevus, Eesti lennujaamade ja lennuväljade loend, Eesti linnad, Eesti lipp, Eesti looduslike pühapaikade loend, Eesti luureajalugu, Eesti maanteede loend, Eesti maavägi, Eesti maksusüsteem, Eesti mark, Eesti meedia, Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses, Eesti merevägi, Eesti metsad, Eesti mitmekeelne kohanimede loend, Eesti mullastik, Eesti naiste jalgpallikoondis, Eesti Noorsooteater, Eesti olümpiamängudel, Eesti omavalitsuste haldusreform, Eesti ooperilauljate loend, Eesti Pank, Eesti peaminister, Eesti planeerimissüsteem, Eesti president, Eesti rahapoliitika, Eesti Rahva Muuseum, Eesti rahvalaul, Eesti rahvuskala, Eesti rahvuskivi, Eesti rahvusliblikas, Eesti rahvuslind, Eesti rahvusloom, Eesti Raudtee, Eesti raudteetransport, Eesti regionaalarengu strateegia, Eesti regionaalpoliitika, Eesti riigiametite loend, Eesti riigipeade loend, Eesti riiklik e-tervise projekt, Eesti riiklik julgeolek, Eesti riiklikud tähtpäevad, Eesti saared, Eesti sadamate loend, Eesti saja-aastased, Eesti samblad, Eesti seente loend, Eesti seente süstemaatiline nimestik, Eesti skaudiliikumine, Eesti soojumikas, Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud, Eesti SS-leegion, Eesti tähestik, Eesti Töörahva Kommuun, Eesti teenetemärgid, Eesti Televisioon, Eesti trükitoodang, Eesti Vabadussõjalaste Liit, Eesti Vabariigi aastapäev, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, Eesti Vabariigi ministeeriumid, Eesti Vabariigi põhiseadus, Eesti Vabariigi põhiseadus (1938), Eesti Vabariigi põhiseadus (1992), Eesti Vabariik 100, Eesti valitsejad, Eesti valitsus, Eesti valitsusjuhtide loend, Eesti vapp, Eesti välispoliitika, Eesti võrkpallikoondis, Eesti venelased, Eesti-Läti piir, Eesti-Rootsi piir, Eesti-Rootsi suhted, Eesti-Soome piir, Eesti-Venemaa piir, Eesti-Venemaa piirileping, Eesti-Venemaa suhted, Eestimaa hertsogkond, Eestimaa Kommunistlik Partei, Eestimaa kubermang, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, Eestimaa Päästekomitee, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa talurahvaseadused, Eestlased, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Einhard, Eino Tamberg, Elektrirong, Elle Kull, Elurikkus, Emakeele Sihtasutus, Endeem, Endel Tulving, Endla (teater), Enn Tarvel, Eraomand, Erkki-Sven Tüür, Ernst Öpik, Esimene maailmasõda, ESTCube-1, Ester Mägi, Estofiil, Estonia katastroof, Etümoloogia, Euro, Euroala, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, Euroopa Liidu kodakondsus, Euroopa Liit, Eurostat, Ewert and The Two Dragons, Fosforiidisõda, Freedom House, Friedebert Tuglas, Friedrich Georg Wilhelm Struve, Friedrich Pacius, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Võru), Friedrich Robert Faehlmann, Garlieb Merkel, Georg Julius von Schultz, Georg Ots, Germaani keeled, Germania (raamat), Globaalne soojenemine, Golfi hoovus, Gregoriuse kalender, Gustav Ernesaks, Gustav II Adolf, Haapsalu, Hambaarst, Haritav maa, Harju maakond, Harjumaa, Harkader, Harta 12, Häbbi sellel', kes petta tahhab!, Härgmäe lahing, Hõbe, Heiki Valk, Heino Eller, Helilooja, Heltermaa sadam, Henriku Liivimaa kroonika, Hierarhia, Hiiu maakond, Hiiumaa, Hilisrauaaeg, Hispaania, Hjalmar Mäe, Holland, Holokaust Eestis, Huno Rätsep, Hunt, I üldlaulupidu, Ida-Euroopa aeg, Ida-Tallinna Keskhaigla, Ida-Viru maakond, Iirimaa, Illusioon (kino), Ilves, Indoeurooplased, Infoühiskond, Inglise keel, Inimarengu indeks, Iraagi sõda, Islam Eestis, Itaalia, Ivar Leimus, Ivo Schenkenberg, Jaan Einasto, Jaan Kaplinski, Jaan Kross, Jaan Tõnisson, Jakob Hurt, Jakob von Uexküll, James Macpherson, Jaroslav Tark, Järva maakond, Järvamaa, Jüri Uluots, Jüriöö ülestõus, Jõgeva, Jõgeva maakond, Jõhvi, Johan Laidoner, Johann Voldemar Jannsen, Johannes Paulus II, Johannes Pääsuke, Jordanes, Juri Lotman, Justiitsministeerium, Juuniküüditamine, Kaheväljasüsteem, Kaitseliit, Kaitseministeerium, Kaitseväe Akadeemia, Kaitseväe peastaap, Kaja Kallas, Kalevipoeg, Kaliningradi oblast, Kaljukotkas, Kammkeraamika kultuur, Kammkeraamika teooria, Kanada, Karjäär (mäendus), Karl Ernst von Baer, Karl Pajusalu, Karl Ristikivi, Karl XI, Käibemaks, Kärdla, Küla, Küpros, Kõlvik, Kõrgharidus, Keel ja Kirjandus, Keila, Keila jõgi, Keila raudteejaam, Kerli Kõiv, Kersti Kaljulaid, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnaministeerium, Keskmine rauaaeg, Keskpank, Kevade (film), Kihelkond, Kiievi suurvürst, Kiievi-Vene, Kilp (heraldika), Kindlustatud asula, Kino, Kirderanniku murded, Kivikalme, Kohaliku omavalitsuse volikogu, Kohtla-Järve, Kohus, Kolhoos, Koluvere piiskopilinnus, Konrad Mägi, Konstantin Päts, Korraldus, Kosovo, Kreeka, Kristjan Jaak Peterson, Kristlus, Krivasoo lahing, Kuldar Sink, Kunda kultuur, Kunda Lammasmägi, Kunda sadam, Kuressaare, Kyōto protokoll, Labradori poolsaar, Ladina keel, Laelatu puisniit, Laenatud naene, Lahemaa rahvuspark, Latgalid, Laulev revolutsioon, Lauri Kärk, Lauri Vahtre, Lääne maakond, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Viru maakond, Läänemaa, Läänemeri, Läti, Lõunaeesti murded, Lõvi (heraldika), Leedu, Leetopiss, Lembit Ulfsak, Lennart Meri, Leopard (heraldika), Let's Do It! World, Liik (bioloogia), Liivi laht, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa ordu, Liivimaa ristisõda, Liivlased, Linda Kaljundi, Linn, Linnavalitsus, Linnus, Linnusepiirkond, Loodusajakiri, Looduslik rohumaa, Loomulik iive, Loopealne, Lotte, Ludvig Puusepp, Luksemburg, Lumikate, Lydia Koidula, Maagaas, Maailma Kaubandusorganisatsioon, Maailmarevolutsioon, Maak, Maakond, Maameeste lipkond, Maardu, Maaturism, Maavald, Maavalitsus, Maavanem, Mahepõllumajandus, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, Majandusvöönd, Malta, Mandri-Eesti, Manifest kõigile Eestimaa rahvastele, Marika Mägi, Mart Saar, Matsalu rahvuspark, Määrus, Märtsiküüditamine, Märtsirevolutsioon, Mõõgavendade ordu, Mõis, Mõniste vald, Meetrika, Mesoliitikum, Metsa inventeerimine, Metsamaa, Metsandus, Metsatöll, Metsavennad, Metssiga, Michael C. Polt, Michel Sittow, Mihkel Lüdig, Miina Härma, Misjon, Missa, Mobilisatsioon, Montenegro, Moskva tsaaririik, Mu isamaa on minu arm, Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, Muḩammad al-Idrīsī, Muinaskihelkond, Muinasmaakond, Mukri raba, Mullutu-Suurlaht, Must teemant, Naha (Mõniste), Naha talu, Narva, Narva kultuur, Narva lahing (1919), Narva lahing (1944), Narva veehoidla, NATO, Nöörkeraamika kultuur, Nõukogude Eesti, Nõukogude Liit, Nõukogude okupatsioon, Nõukogude okupatsioon Eestis, Nõukogude rubla, Nõukogude väeosad Eestis, Neeme Järvi, Neoliitikum, Newsweek, Nikolai Pirogov, Nikolai Thamm noorem, Nils Niitra, Noorem pronksiaeg, Noorem rauaaeg, Noorsooteater, Nootamaa, Novgorodi vabariik, Omavalitsusüksus, Organiseeritud kuritegevus Eestis, Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest, Otto Tiefi valitsus, Paavst, Paekivi, Pagan, Paide, Paju lahing, Palve, Parasvööde, Pariisi kliimakokkulepe, Parlament, Parlamentaarne vabariik, Patria Pasi, Paul-Eerik Rummo, Pääsusaba, Päikeseenergia, Pärandkooslus, Päris-Eesti, Pärismaine elustik, Pärisorjus, Pärnu, Pärnu jõgi, Pärnu maakond, Põder, Põhimaantee, Põhja-Ameerika, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Põhja-Euroopa, Põhjaeesti murded, Põhjasõda, Põlevkivi, Põllumajandusmaa, Põltsamaa jõgi, Põlva, Põlva maakond, Pedja jõgi, Peeter Päll, Peipsi-Pihkva järv, Peterburi konservatoorium, Petserimaa, Pihkva vürstiriik, Pikk Hermann, Pildirüüste, Poola, Poola Kuningriik, Portugal, Postimees, Praha, Prantsusmaa, Preislased, Priit Narusk, Primaarenergia, Pronks, Pronksiaeg, Pronksiööd, Pronkssõdur, Pruunkaru, Puidutööstus, Pulli asula, Punaarmee, Purekkari neem, Ragnar Nurkse, Rahandusministeerium, Rahapoliitika, Rahvakogu, Rahvasteliit, Rahvastikuregister, Rahvuseepos, Rahvuslus, Rahvusooper Estonia, Rahvusvaheline E-teede võrk, Rail Baltic, Raivo Palmaru, Raja Teele, Rakvere, Rakvere teater, Ramsi neem, Rangid, Rannajoon, Rapla, Rapla maakond, Rauaaeg, Raud, Ravikindlustus, Ravimiamet, Räim, Referendum, Reformatsioon, Reformierakonna rahastamisskandaal, Regilaul, Regivärss, Rein Taagepera, Religioon Eestis, Relva-SS, Revala, Riia, Riia peapiiskopkond, Riigieelarve, Riigihümn, Riigikeel, Riigikogu, Riigikohus, Riigipööre, Ristimine, Risto Näätänen, Rooma rauaaeg, Rooma riik, Rootsi, Rootsi kuningas, Rudolf Tobias, Rukis, Rukkilill, Russalka (monument), Ruunikivi, Saaga, Saare maakond, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa, Saaremaa onupoeg, Saaremaa robirohi, Sakala, Saksa mark, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Saksa ordu, Saksamaa, Sakslased, Saxo Grammaticus, Süsihappegaasi emissioon, Schengeni viisaruum, Seadlus, Seadus, Seadusandlik võim, Setumaa, Siber, Sigtuna hävitamine, Sillamäe, Sind surmani, Sindi-Lodja asulakohad, Sinimägede lahing, Sisemeri, Siseränne Eestis, Siseveed, Skandinaavia, Slovakkia, Sloveenia, Soomaa rahvuspark, Soome, Soome laht, Soome-ugri rahvad, Soomets, Soontaimed, Sossolid, Sotsiaalmaks, Sotsiaalministeerium, Sovhoos, Statsionaarne kiiruskaamera, Suitsupääsuke, Sulev Vahtre, Suur Munamägi, Suur põgenemine, Suursaadik, Suvesõda, Taani, Taani kuningas, Taastumatu ressurss, Taastuv energiaressurss, Tacitus, Taimestik, Tallinn, Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel, Tallinna Lastehaigla, Tallinna lennujaam, Tallinna Sadam, Tallinna saksa teater, Tallinna–Narva maantee, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli arstiteaduskond, Tartu Ülikooli Kliinikum, Tartu maakond, Tartu piiskopkond, Tartu rahu, Tartu–Valga raudteelõik, Tarvasjõgi, Tālava, Tšuudid, Täidesaatev võim, Tööinspektsioon, Tööpuudus, Teater NO99, Tee, Teeme ära!, Tehiskaaslane, Teine maailmasõda, Territoriaalmeri, Tervise Arengu Instituut, Terviseamet, Tervisekaitseinspektsioon, Tervishoiuamet, The Economist, Thomas Johann Seebeck, Tiigrihüpe, Tiit Hennoste, Tiit Kuusik, Toomas Hendrik Ilves, Toomas Jüriado, Tour de Ski, Trass, Turumajandus, Tuuleenergia, Ugandi, Uno Naissoo, Uurali algkeel, Uus Testament, Vabadussõda, Vabariigi Valitsus eksiilis, Vaikiv ajastu, Vaindloo saar, Vald, Valdemar II, Valga, Valga maakond, Valgamaa, Valge-toonekurg, Valged ööd, Vallavalitsus, Valter Lang, Vanemuine (teater), Väimela Alajärv, Väinameri, Võhandu jõgi, Võimude lahusus, Võrtsjärv, Võru, Võru keel, Võru maakond, Võsa, Vedelkütus, Veekogu, Veljo Tormis, Vello Paatsi, Vene keel, Vene NFSV, Vene Teater, Venelased, Venemaa, Viikingid, Viimne reliikvia, Viljandi, Viljandi maakond, Viljandi pärimusmuusika festival, Virtsu, Viru Folk, Virumaa, Wanradti ja Koelli katekismus, Wehrmacht, Weichseli jäätumine, Wilhelm Ostwald, World Summit Award, Wulfstan, .ee, 1. detsembri riigipöördekatse, 12. sajand, 1271, 13. sajand, 1343, 1346, 14. juuni, 1535, 1558, 1560. aasta Läänemaa ülestõus, 1583, 1686, 17. aprill, 17. jaanuar, 1809, 1819, 1848, 1869, 1870, 1884, 1908, 1911, 1918, 1919. aasta maareform, 1921, 1928. aasta Eesti rahareform, 1933, 1934, 1940, 1941, 1991, 1992. aasta Eesti rahareform, 20. august, 20. eesti diviis, 2007, 2007. aasta küberrünnakud Eesti vastu, 2008, 2011, 2011. aasta Eesti rahareform, 2012, 2018, 22. juuni, 24. veebruar, 4. juuni, 40 kiri, 6. august. Laienda indeks (747 rohkem) »

A. H. Tammsaare

A.

Uus!!: Eesti ja A. H. Tammsaare · Näe rohkem »

Aarne Männik

Aarne Männik (sündinud 18. veebruaril 1947 Tallinnas) on eesti helilooja.

Uus!!: Eesti ja Aarne Männik · Näe rohkem »

Aasta sportlane

Aasta sportlane on aunimetus, mida antakse alates 1955.

Uus!!: Eesti ja Aasta sportlane · Näe rohkem »

Aastakümned

Aastakümme ehk kümnend on 10 aasta pikkune ajavahemik.

Uus!!: Eesti ja Aastakümned · Näe rohkem »

ACTA

ACTA-ga liitunud riigid: roosa – allakirjutanud riigid; oranž – allakirjutanud riigid, keda katab ka Euroopa Liidu allkiri; roheline – alla kirjutamata jätnud riigid, keda katab ka Euroopa Liidu allkiri; sinine – teised riigid, kes võivad lepingule alla kirjutada ACTA-vastane meeleavaldus Tartus ACTA (inglise keeles The Anti-Counterfeiting Trade Agreement ehk võltsimisvastane kaubandusleping) on mitmepoolne riikidevaheline kokkulepe, mis püüab määratleda rahvusvahelisi norme intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks.

Uus!!: Eesti ja ACTA · Näe rohkem »

Aero L-39

Aero L-39 Albatros on Tšehhoslovakkias 1960.

Uus!!: Eesti ja Aero L-39 · Näe rohkem »

Aestid

Rooma riik keiser Hadrianuse valitsemisajal. Tacituse piltidel põhinev kaart piirkonna hõimudest. Aestit on kaardil praeguse Kaliningradi ümbruses Willem ja Joan Blaeu, 1645 Euroopa Sarmatia (Leedus), Alain Manesson Mallet, 1685 Aestid oli Läänemere kagu- ja võib-olla ka idakaldal elanud rahvas või rahvad, keda on mainitud 1.–10.

Uus!!: Eesti ja Aestid · Näe rohkem »

Ain Kallis

burromeetri tööpõhimõtet Ain Kallis (sündinud 27. märtsil 1942 Paides) on eesti meteoroloog, klimatoloog ja teaduse populariseerija.

Uus!!: Eesti ja Ain Kallis · Näe rohkem »

Aitab valelikust poliitikast

"Aitab valelikust poliitikast" meeleavaldus Tartus 13. novembril 2012 13. novembril 2012 toimunud meeleavalduseks valmistatud plakatid kirjadega "Meil on kõrini" ja "Aitab valedest!" 13. novembri meeleavalduseks valmistatud plakat viitas irooniliselt peaminister Andrus Ansipi väitele, et Reformierakonna rahastamisskandaali algatanud Silver Meikar heideti parteist välja, kuna rahva kannatus oli katkenud "Aitab valelikust poliitikast" oli 2012.

Uus!!: Eesti ja Aitab valelikust poliitikast · Näe rohkem »

Aivar Kriiska

Aivar Kriiska (2010) Aivar Kriiska Aivar Kriiska (sündinud 15. augustil 1965 Mustvees) on eesti arheoloog.

Uus!!: Eesti ja Aivar Kriiska · Näe rohkem »

Ajateenistus

'''Ajateenistus maailma riikides''' Roheline – relvajõude ei ole Punane – ajateenistus Sinine – täiskutseline sõjavägi ja/või vabatahtlik ajateenistus Lilla – väeteenistusse sunnitakse astuma alla 20% kogu eagrupist või alla 40% vastava eagrupi meestest (kui ajateenistuskohustus kehtib vaid meestele) Oranž – plaanid ajateenistusest loobumiseks lähima kolme aasta jooksul Hall – info puudub Ajateenistus (ajateenistuskohustus, kohustuslik riigikaitseteenistus, varem ka sundaeg) on piiratud kestusega riigikaitseline või sisekaitseline tegevteenistus kindlaks määratud ja nõuetele vastavale inimrühmale kindlas vanusegrupis.

Uus!!: Eesti ja Ajateenistus · Näe rohkem »

Alamsaksa keel

Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.

Uus!!: Eesti ja Alamsaksa keel · Näe rohkem »

Alaska

Alaska (hääldus inglise keeles) on Ameerika Ühendriikide osariik, mis paikneb Põhja-Ameerika loodeosas.

Uus!!: Eesti ja Alaska · Näe rohkem »

Albert (Riia piiskop)

Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani.

Uus!!: Eesti ja Albert (Riia piiskop) · Näe rohkem »

Aleksander Kunileid

Aleksander Kunileid (kodanikunimega Aleksander Saebelmann; 22. november 1845 Audru vald – 27. juuli 1875 Poltava) oli eesti helilooja.

Uus!!: Eesti ja Aleksander Kunileid · Näe rohkem »

Alepõllundus

Alepõletamine Alepõllundus ehk aleviljelus (inglise keeles slash-and-burn, slash-and-burn cultivation, shifting cultivation) on algeline põllundusviis; maa väetamine seal kasvanud puude ja võsa tuhaga.

Uus!!: Eesti ja Alepõllundus · Näe rohkem »

Amandus Adamson

Amandus Heinrich Adamson (12. november 1855 Uuga-Rätsepa talu, Pakri poolsaar – 26. juuni 1929 Paldiski) oli eesti skulptor, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid.

Uus!!: Eesti ja Amandus Adamson · Näe rohkem »

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Uus!!: Eesti ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »

Andorra

Andorra (Andorra Vürstiriik) on merepiirita riik Lääne-Euroopas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Pürenee mägedes.

Uus!!: Eesti ja Andorra · Näe rohkem »

Andres Adamson

Andres Adamson 3. aprillil 2014 Eesti Rahvusraamatukogus toimunud Tallinna Raamatumessil Andres Adamson (sündinud 4. märtsil 1964 Kärdlas) on eesti ajaloolane, haridustegelane ja kirjastaja.

Uus!!: Eesti ja Andres Adamson · Näe rohkem »

Andres Tvauri

Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.

Uus!!: Eesti ja Andres Tvauri · Näe rohkem »

Andrus Ansip

Andrus Ansip (sündinud 1. oktoobril 1956 Tartus) on Eesti poliitik, Euroopa Parlamendi liige.

Uus!!: Eesti ja Andrus Ansip · Näe rohkem »

Andrus Kivirähk

Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970) on eesti kirjanik ja ajakirjanik.

Uus!!: Eesti ja Andrus Kivirähk · Näe rohkem »

Anneksioon

Hawaii kuningriigi lipu langetamine 12. augustil 1898 Hawaii annekteerimise tseremoonial Anneksioon ehk annekteerimine (ladina keeles annexio, 'liitmine') on võõra riigi kogu territooriumi või selle osa seadusevastane ühepoolne (ilma selle riigi nõusolekuta toimuv) liidendamine oma riigi külge.

Uus!!: Eesti ja Anneksioon · Näe rohkem »

Anti Selart

Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.

Uus!!: Eesti ja Anti Selart · Näe rohkem »

Ants Laikmaa

"Vaade Caprilt", 1911–1912, pastell, Enn Kunila kunstikollektsioon "Mutti. Marie Underi portree", 1904, pastell, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus "Itaalia poisike", 1912, pastell, Tartu Kunstimuuseum Ants Laikmaa (kuni 24. aprillini 1935 Hans Laipmann; 5. mai 1866 Araste – 19. november 1942 Taebla) oli eesti maalikunstnik, keda on peetud üheks Eesti 20.

Uus!!: Eesti ja Ants Laikmaa · Näe rohkem »

Arheoloogiline kultuur

Arheoloogiline kultuur on sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.

Uus!!: Eesti ja Arheoloogiline kultuur · Näe rohkem »

Arno Tali

Arno Tali on Oskar Lutsu Tootsi-lugude sarja tegelane, romaanisarja esimese osa "Kevade" peategelane ning hilisemate osade kõrvaltegelane.

Uus!!: Eesti ja Arno Tali · Näe rohkem »

Arst

Arst (ka doktor; vanemas kõnekeeles tohter) on tänapäeval spetsiifilise akadeemilise haridusega spetsialist (Eestis tervishoiutöötaja), kelle tegevus on suunatud tervise edendamisele ja taastamisele ning haiguste diagnoosimisele ja ravile.

Uus!!: Eesti ja Arst · Näe rohkem »

Artur Kapp

Artur Kapp Maja Tallinnas, kus aastatel 1934–1944 elas Artur Kapp Artur Kapi haud Artur Kapp (28. veebruar 1878 Suure-Jaani – 14. jaanuar 1952 Suure-Jaani) oli eesti helilooja, dirigent ja pedagoog, keda loetakse koos Rudolf Tobiasega eesti sümfonismi rajajaks.

Uus!!: Eesti ja Artur Kapp · Näe rohkem »

Arved Viirlaid

Arved Viirlaid (Arved Neumann; 11. aprill 1922 Padise vald, Harjumaa – 21. juuni 2015 Mount Forest, Ontario, Kanada) oli eesti kirjanik.

Uus!!: Eesti ja Arved Viirlaid · Näe rohkem »

Arvo Kruusement

Arvo Kruusement (sündinud 20. aprillil 1928 Lääne-Virumaal Undla külas) on eesti stsenarist, filmilavastaja ja -näitleja.

Uus!!: Eesti ja Arvo Kruusement · Näe rohkem »

Arvo Pärt

Arvo Pärt 2008. aastal Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja, kes loob klassikalist ja vaimulikku muusikat.

Uus!!: Eesti ja Arvo Pärt · Näe rohkem »

AS Postimees Grupp

Eesti Meedia logo AS Postimees Grupp (varasemate nimedega AS Postimees ja AS Eesti Meedia) on aastal 1991 asutatud Baltikumi suurim meediakontsern, mis peamiselt toodab trüki- ja veebimeediat, tele- ja raadiosaateid, haldab kuulutusteportaale ja pakub trükiteenust.

Uus!!: Eesti ja AS Postimees Grupp · Näe rohkem »

Asustus

Asustuseks ehk inimasustuseks nimetatakse mingi maa-ala rahvastikku koos asulastiku ehk asulavõrguga või viisi, kuidas maa-ala on asulastikuga kaetud.

Uus!!: Eesti ja Asustus · Näe rohkem »

Asutav Kogu

Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.

Uus!!: Eesti ja Asutav Kogu · Näe rohkem »

August Annist

Ülo Tedre, August Annist ning Matti Kuusi Helsingis 1965. aastal August Annist (aastani 1936 August Anni; 28. jaanuar 1899 Võisiku vald – 6. aprill 1972 Tallinn) oli eesti kirjandus- ja rahvaluuleteadlane ning kirjanik ja tõlkija.

Uus!!: Eesti ja August Annist · Näe rohkem »

August Gailit

August Gailit August Georg Gailit (9. jaanuar 1891 Sangaste lähistel – 5. november 1960 Örebro, Rootsi) oli eesti kirjanik, kes kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone.

Uus!!: Eesti ja August Gailit · Näe rohkem »

Auguste ja Louis Lumière

Auguste Lumière ja Louis Lumière Auguste Marie Louis Nicolas Lumière (19. oktoober 1862 Besançon – 10. aprill 1954 Lyon) ja Louis Jean Lumière (5. oktoober 1864 Besançon – 6. juuni 1948 Bandol), ka vennad Lumiere'd, olid prantsuse filmipioneerid.

Uus!!: Eesti ja Auguste ja Louis Lumière · Näe rohkem »

Auvere lahing

Auvere lahing ehk lahing Auvere sillapeal oli Narva lahingute üks episoode, mis algas Nõukogude 8.

Uus!!: Eesti ja Auvere lahing · Näe rohkem »

Avaldus

Avaldus on dokument, millega isik pöördub tavaliselt isiklikus asjus asutuse või ametiisiku poole.

Uus!!: Eesti ja Avaldus · Näe rohkem »

Šotimaa

Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.

Uus!!: Eesti ja Šotimaa · Näe rohkem »

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (lühend ÜRO) on 26. juunil 1945 San Franciscos 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine.

Uus!!: Eesti ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon · Näe rohkem »

Ülemiste järv

Ülemiste järv 1936. aasta Tallinna ümbruse kaardil Ülemiste järv (ka Obersee, Järveküla järv, Mõigu järv, Kuningajärv) asub Tallinna kaguosas Kesklinna linnaosas.

Uus!!: Eesti ja Ülemiste järv · Näe rohkem »

Ülo Tedre

Ülo Tedre, August Annist ja Matti Kuusi Helsingis 1965. aastal Ülo Tedre (12. veebruar 1928 Tallinn – 9. märts 2015) oli eesti rahvaluuleteadlane.

Uus!!: Eesti ja Ülo Tedre · Näe rohkem »

Ööpartei

Eestimaa Kommunistlik Partei (NLKP) (lühendina EKP; vene keeles Kommunistitšeskaja Partija Estonii), mitteametlikult ka Ööpartei, oli 1990–1991 tegutsenud Eesti partei, mis tekkis senise Eestimaa Kommunistliku Partei lõhenemisel.

Uus!!: Eesti ja Ööpartei · Näe rohkem »

Ärkamisaeg

Ärkamisaeg (ka rahvuslik ärkamisaeg, rahvuslik ärkamine) oli 19.

Uus!!: Eesti ja Ärkamisaeg · Näe rohkem »

Õpetatud Eesti Selts

Õpetatud Eesti Selts, lühend ÕES (saksa keeles Gelehrte Estnische Gesellschaft, lühend GEG), asutatud 18. jaanuaril 1838, suletud 1950 ja taastatud 1988, on vanim Eesti teadusselts.

Uus!!: Eesti ja Õpetatud Eesti Selts · Näe rohkem »

Balti erikord

Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.

Uus!!: Eesti ja Balti erikord · Näe rohkem »

Balti Kaitsekolledž

Balti Kaitsekolledži embleem Balti Kaitsekolledž (inglise Baltic Defence College, ametlik lühend BALTDEFCOL) on sõjaväeline kõrgem õppeasutus, mis asub Tartus.

Uus!!: Eesti ja Balti Kaitsekolledž · Näe rohkem »

Balti kett

Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk Balti ketist osavõtjad Eestis Balti kett Leedus Balti kett (läti Baltijas ceļš 'Balti tee', leedu Baltijos kelias 'Balti tee') oli 23. augustil 1989 Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt.

Uus!!: Eesti ja Balti kett · Näe rohkem »

Baltlased

Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.

Uus!!: Eesti ja Baltlased · Näe rohkem »

BBC

BBC (lühend nimest British Broadcasting Corporation) on Suurbritannia avalik-õiguslik televisiooni- ja ringhäälingukontsern, mis edastab saateid üle terve maailma.

Uus!!: Eesti ja BBC · Näe rohkem »

Belgia

Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.

Uus!!: Eesti ja Belgia · Näe rohkem »

Bengt Gottfried Forselius

Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskivi Harju-Madisel Plaat mälestuskivil Bengt Gottfried Forselius (1660? – november 1688) oli Eesti haridustegelane ja kirjamees.

Uus!!: Eesti ja Bengt Gottfried Forselius · Näe rohkem »

Bensiin

Bensiin purgis Bensiin (briti inglise keeles petrol, ameerika inglise keeles gasoline, saksa keeles Benzin) on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergete süsivesinike segu (keeb temperatuurivahemikus 30–200 °C), kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik.

Uus!!: Eesti ja Bensiin · Näe rohkem »

Biomass

Biomass ehk elusaine hulk on elusaine mass.

Uus!!: Eesti ja Biomass · Näe rohkem »

Carl Ernst Heinrich Schmidt

Carl Ernst Heinrich Schmidt Carl Ernst Heinrich Schmidt (1. juuni 1822 Jelgava – 27. veebruar 1894 Tartu) oli baltisaksa keemik ja arstiteadlane.

Uus!!: Eesti ja Carl Ernst Heinrich Schmidt · Näe rohkem »

Carl Robert Jakobson

Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja; 26. juuli 1841 Tartu – 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik, muusik ja pedagoog.

Uus!!: Eesti ja Carl Robert Jakobson · Näe rohkem »

Cassiodorus

Flavius Magnus Aurelius Cassiodorus Senator (u 485 – u 585), tavaliselt Cassiodorus, oli hilisantiigi riigimees ja kirjanik, kes töötas ametnikuna idagootide kuninga Theoderich Suure administratsioonis.

Uus!!: Eesti ja Cassiodorus · Näe rohkem »

Cimze seminar

Maja, kus kunagi asus Cimze seminar. Praegu on siin Valka koduloomuuseum. Foto 2010. aastast Cimze seminar (ka: Valga seminar, Valmiera seminar) oli läti pedagoogi ja muusiku Jānis Cimze (1814–1881) juhitud Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminar, mis tegutses aastatel 1839–1849 Volmaris ja 1849–1890 Valgas.

Uus!!: Eesti ja Cimze seminar · Näe rohkem »

CV90

Combat Vehicle 90 (CV90) ehk Stridsfordon 90 (Strf 90) on Rootsi päritolu jalaväe lahingumasin.

Uus!!: Eesti ja CV90 · Näe rohkem »

De iure

De iure ehk de jure (ladina keeles 'kehtiva õigusega', 'õiguslikult, juriidiliselt', 'seaduste kohaselt', 'ametlikult') on mõiste, mis vastandub väljendile de facto ('tegelikult', 'faktiliselt', 'praktikas').

Uus!!: Eesti ja De iure · Näe rohkem »

Deklaratsioon

Deklaratsioon on ametlik või pidulik avaldus.

Uus!!: Eesti ja Deklaratsioon · Näe rohkem »

Demokraatia

Naine 2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste ajal hääletamas Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.

Uus!!: Eesti ja Demokraatia · Näe rohkem »

Diiselrong

Diiselrong on mitmevaguniline rong, mis sõidab vagunis või vagunites paikneva ühe või mitme diiselmootori jõul.

Uus!!: Eesti ja Diiselrong · Näe rohkem »

Dissident

Dissident ehk teisitimõtleja on laiemas tähenduses keegi, kes aktiivselt vastandab ennast valitsevale poliitikale, ideoloogiale või institutsioonile.

Uus!!: Eesti ja Dissident · Näe rohkem »

E-Eesti

E-Eesti (ka e-Eesti, inglise keeles e-Estonia) on Eesti valitsuse juhitav liikumine, mis keskendub Eesti infotehnoloogia ja Eesti kui e-riigi arengule, millega kaasneb ka Eesti kodanikele elektroonsete teenuste (e-teenuste) võimaldamine.

Uus!!: Eesti ja E-Eesti · Näe rohkem »

E-riik

E-riik (vt ka e-valitsus) ehk elektrooniline riik tähendab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) ulatuslikku kasutamist riigi tasandil, pakkumaks riigiasutuste teenuseid elektroonsete kanalite kaudu ning muutmaks valitsemist läbipaistvamaks ja tõhusamaks. Samuti tähistab see uut tüüpi riiki, mis põhineb selliste tehnoloogiate rakendamisel. Elektrooniline riik hõlmab nii täitevvõimu ("e-valitsus") kui ka parlamendi ("e-parlament") ja kohtute tegevust ("e-õiguskeskkond"). Mõiste "e-riik" vastab ingliskeelsele mõistele "e-governance". Riigipoolsed e-teenused on Riigiportaalis kodanikule, ettevõtjale ja ametnikule.

Uus!!: Eesti ja E-riik · Näe rohkem »

E20

right Maantee E20 E20 on maantee, mis kulgeb läänest itta Iirimaalt läbi Suurbritannia, Taani, Rootsi ja Eesti Venemaale.

Uus!!: Eesti ja E20 · Näe rohkem »

E264

300px E264 on Euroopa tee, mis kulgeb põhjast lõunasse läbi Eesti ja Läti.

Uus!!: Eesti ja E264 · Näe rohkem »

E265

300px Paldiski maantee Tallinnas Haaberstis. Maantee Valkse külas. E265 on 60,4 km pikkune Euroopa tee, mis kulgeb läbi Eesti ja Rootsi.

Uus!!: Eesti ja E265 · Näe rohkem »

E67

Euroopa tee E67, Tallinnast Varssavini tuntud ka kui Via Baltica, on tee, mis kulgeb põhjast lõunasse läbi Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Tšehhi Helsingist Prahasse.

Uus!!: Eesti ja E67 · Näe rohkem »

E77

pisi Euroopa tee E77 on rahvusvahelisse E-teede võrku kuuluv maantee, mis kulgeb Pihkvast Budapesti läbi Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia ja Ungari.

Uus!!: Eesti ja E77 · Näe rohkem »

Edgar Krahn

Edgar Krahn Edgar Krahn (19. september/1. oktoober 1894 Laiuse vald, Tartumaa – 6. märts 1961 Kensington, USA) oli baltisaksa päritolu eesti matemaatik.

Uus!!: Eesti ja Edgar Krahn · Näe rohkem »

Eduard Tubin

Eduard Tubin (18. juuni 1905 Torila küla, Kokora vald – 17. november 1982 Stockholm) oli eesti helilooja.

Uus!!: Eesti ja Eduard Tubin · Näe rohkem »

Edward von Lõngus

Edward von Lõnguse teos "Kannahabe ja nõiakütt" Edward von Lõngus (pseudonüüm; lühendi ja allkirjana EvL) on üks Eesti tuntumaid tänavakunstnikke.

Uus!!: Eesti ja Edward von Lõngus · Näe rohkem »

Eesti (täpsustus)

Eesti on riik Euroopas.

Uus!!: Eesti ja Eesti (täpsustus) · Näe rohkem »

Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis

Reaal-SKP kasv Eestis aastate lõikes, kust on näha järsku langust 2008. ja 2009. aastal Eesti 2008.–2010.

Uus!!: Eesti ja Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis · Näe rohkem »

Eesti 2011. aasta rahvaloendus

Eesti 2011.

Uus!!: Eesti ja Eesti 2011. aasta rahvaloendus · Näe rohkem »

Eesti alevike loend

Eesti alevike loend loetleb Eesti alevikud.

Uus!!: Eesti ja Eesti alevike loend · Näe rohkem »

Eesti alevite loend

Eesti alevite loend loetleb Eesti alevid.

Uus!!: Eesti ja Eesti alevite loend · Näe rohkem »

Eesti Üliõpilaste Selts

Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp Eesti Üliõpilaste Seltsi vapp Eesti Üliõpilaste Selts (lühend EÜS) on akadeemiline meesorganisatsioon.

Uus!!: Eesti ja Eesti Üliõpilaste Selts · Näe rohkem »

Eesti õhuvägi

Eesti õhuvägi on Eesti kaitseväe üks põhiväeliikidest, mille ülesandeks on riigi õhuruumi kontroll ning strateegiliste objektide kaitsmine õhust.

Uus!!: Eesti ja Eesti õhuvägi · Näe rohkem »

Eesti õigeusu koguduste loend

Eesti õigeusu koguduste loend esitab alfabeetilise nimekirja Eesti aladel nii tänapäeval eksisteerivatest kui ka minevikus eksisteerinud õigeusu kogudustest, sõltumata nende kanoonilisest kuuluvusest.

Uus!!: Eesti ja Eesti õigeusu koguduste loend · Näe rohkem »

Eesti filosoofia

Filosoofia ajalugu Eestis sai alguse mitte-eestlastest, kelle seas on Gottlob Benjamin Jäsche (1762–1842). Nende looming ei ole küll ''eesti'' (rahvuslik) filosoofia, kuid kuulub siiski ''Eesti'' filosoofiasse. Üks tuntumaid eesti teadusfilosoofe oli Rein Vihalemm (1938-2015). Eesti filosoofia on filosoofia, mis on loodud või viljeldud Eestis või eestlaste poolt.

Uus!!: Eesti ja Eesti filosoofia · Näe rohkem »

Eesti Haigekassa

Eesti Haigekassa on avalik-õiguslik organisatsioon, mille tähtsaim ülesanne on korraldada riiklikku ravikindlustust ja võimaldada kindlustatud inimestele seeläbi hüvitisi, arstiabi ning haiguste ennetustegevusi.

Uus!!: Eesti ja Eesti Haigekassa · Näe rohkem »

Eesti haridus

Tallinna Tehnikakõrgkool Õuesõpe Eestis Eesti hariduse ajalugu sai alguse 13.–14. sajandil, kui rajati esimesed koolid kloostrite ja peakirikute juurde.

Uus!!: Eesti ja Eesti haridus · Näe rohkem »

Eesti Ingeri

Eesti-Ingeri põhjaosa 1934. aastal Eesti Ingeri oli Eesti Vabariigi Virumaa koosseisu kuuluva Narva-taguse osa – ajaloolise Ingerimaa äärmine lääneosa.

Uus!!: Eesti ja Eesti Ingeri · Näe rohkem »

Eesti jalgpall

Eesti kohalikke jalgpallimeistrivõistlusi reguleerib Eesti Jalgpalli Liit.

Uus!!: Eesti ja Eesti jalgpall · Näe rohkem »

Eesti jalgpalliklubide loend

Eesti jalgpalliklubide loend on Eesti jalgpalliliigades mänginud mees- ja naiskondade nimekiri.

Uus!!: Eesti ja Eesti jalgpalliklubide loend · Näe rohkem »

Eesti jalgpallikoondis

Eesti jalgpallikoondis on Eesti esindusmeeskond jalgpallis.

Uus!!: Eesti ja Eesti jalgpallikoondis · Näe rohkem »

Eesti jalgpallikoondislaste loend

Eesti jalgpallikoondislaste loend on nimekiri Eesti koondises mänginud jalgpalluritest, nende tegevusaastatest, osaletud kohtumistest ja löödud väravatest.

Uus!!: Eesti ja Eesti jalgpallikoondislaste loend · Näe rohkem »

Eesti jäähokikoondis

Eesti jäähokikoondis on Eesti koondvõistkond jäähokis.

Uus!!: Eesti ja Eesti jäähokikoondis · Näe rohkem »

Eesti järvede loend

Siin on loetletud Eesti järvi (looduslikud järved, paisjärved, tehisjärved, basseinid, tiigid) ja järvestikke.

Uus!!: Eesti ja Eesti järvede loend · Näe rohkem »

Eesti kaitsejõud

Eesti kaitsejõud on Eesti riigikaitset teostavate organisatsioonide kogum.

Uus!!: Eesti ja Eesti kaitsejõud · Näe rohkem »

Eesti kaitseväe juhataja

Kaitseväe juhataja Martin Herem Kaitseväe juhataja on Eesti kaitseväe kõrgeim juht.

Uus!!: Eesti ja Eesti kaitseväe juhataja · Näe rohkem »

Eesti kaitsevägi

Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.

Uus!!: Eesti ja Eesti kaitsevägi · Näe rohkem »

Eesti külade loend

Siin on loetletud Eesti praegusi ja endisi külasid.

Uus!!: Eesti ja Eesti külade loend · Näe rohkem »

Eesti kõrgeimad puud

Eesti kõrgeimad puud on loodusrekordid Eesti puude kõrguskasvu osas.

Uus!!: Eesti ja Eesti kõrgeimad puud · Näe rohkem »

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Uus!!: Eesti ja Eesti keel · Näe rohkem »

Eesti keskmine palk

Eesti keskmine palk on Eesti Statistikaameti poolt ametlikult deklareeritud andmete alusel arvutatav Eesti maksumaksjate saadav keskmine brutokuupalk, millest ei ole arvestatud maha riigimakse (neto).

Uus!!: Eesti ja Eesti keskmine palk · Näe rohkem »

Eesti kirjakeel

Eesti kirjakeel on allkeel, mida kasutatakse kogu eesti keele alal; sellises tähenduses vastanduvad talle kohamurded.

Uus!!: Eesti ja Eesti kirjakeel · Näe rohkem »

Eesti Kirjandusmuuseum

Eesti Kirjandusmuuseum (lühend EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus Tartus, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku mäluasutuse ülesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule (folkloristika) teaduslikke arhiive ning eesti rahvustrükise- ja vanaraamatukogusid ning tagades nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.

Uus!!: Eesti ja Eesti Kirjandusmuuseum · Näe rohkem »

Eesti kloostrid

Eesti alal on tegutsenud paljude ordude kloostrid: tsistertslaste, frantsisklaste, dominiiklaste, birgitlaste ja augustiinide kloostrid.

Uus!!: Eesti ja Eesti kloostrid · Näe rohkem »

Eesti kodakondsus

Eesti kodakondsus on riigiõiguslik termin, millega määratletakse isiku suhe Eesti Vabariigiga.

Uus!!: Eesti ja Eesti kodakondsus · Näe rohkem »

Eesti korvpalliklubide loend

See on mittetäielik loend Eesti korvpalliklubidest 2012/2013 hooaja seisuga.

Uus!!: Eesti ja Eesti korvpalliklubide loend · Näe rohkem »

Eesti kroon

Eesti kroon (ISO 4217 kood EEK) oli aastatel 1924–1941 ning 1992–2010 Eesti Vabariigi ametlik valuuta.

Uus!!: Eesti ja Eesti kroon · Näe rohkem »

Eesti kuritegevus

Eesti kuritegevus hõlmab nii Eesti era- kui ka avaliku ja kolmanda sektori kuritegevust.

Uus!!: Eesti ja Eesti kuritegevus · Näe rohkem »

Eesti lennujaamade ja lennuväljade loend

See artikkel loetleb Eesti lennujaamu sorteerituna asukoha järgi.

Uus!!: Eesti ja Eesti lennujaamade ja lennuväljade loend · Näe rohkem »

Eesti linnad

Eestis on 47 linna, mis on asustusüksused.

Uus!!: Eesti ja Eesti linnad · Näe rohkem »

Eesti lipp

20px Külgede suhe 7:11. Majalipu vähimad mõõtmed 105×165 cm Eesti lipp on Eesti riigilipp ja eestlaste rahvuslipp.

Uus!!: Eesti ja Eesti lipp · Näe rohkem »

Eesti looduslike pühapaikade loend

Eesti looduslike pühapaikade loend loetleb Eesti looduslikke pühapaiku tähestikulises järjekorras.

Uus!!: Eesti ja Eesti looduslike pühapaikade loend · Näe rohkem »

Eesti luureajalugu

Käesolevas artiklis käsitletakse Eesti luureasutuste ja Eestiga seotud luure ajalugu.

Uus!!: Eesti ja Eesti luureajalugu · Näe rohkem »

Eesti maanteede loend

Eesti põhimaanteed Eesti maanteede loend on loetelu Eesti põhi- ja tugimaanteedest.

Uus!!: Eesti ja Eesti maanteede loend · Näe rohkem »

Eesti maavägi

Eesti maavägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik, mille ülesandeks on riigikaitse teostamine maismaal vastavalt kaitseplaanidele ja kaitseväe juhtimisorganite korraldustele.

Uus!!: Eesti ja Eesti maavägi · Näe rohkem »

Eesti maksusüsteem

Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest.

Uus!!: Eesti ja Eesti maksusüsteem · Näe rohkem »

Eesti mark

Eesti mark oli Eesti rahaühik aastail 1918–1927.

Uus!!: Eesti ja Eesti mark · Näe rohkem »

Eesti meedia

Eesti meediasüsteemi on mõjutanud nii Nõukogude okupatsiooni aegne tsensuur aastatel 1944–1991 kui ka 1990ndate alguses Eesti meediatööstuse ameerikaliku liberaalse infoturu mudeli omaks võtmine.

Uus!!: Eesti ja Eesti meedia · Näe rohkem »

Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses

Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses on võistlused Kreeka-Rooma maadluses, mida korraldatakse Eestis 1921.

Uus!!: Eesti ja Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses · Näe rohkem »

Eesti merevägi

Eesti merevägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik ja struktuuriüksus, mis vastutab mereoperatsioonide eest.

Uus!!: Eesti ja Eesti merevägi · Näe rohkem »

Eesti metsad

Eesti metsad on Eesti alal läbi aegade kasvanud metsad.

Uus!!: Eesti ja Eesti metsad · Näe rohkem »

Eesti mitmekeelne kohanimede loend

Siin on esitatud Eesti mitmekeelne kohanimede loend, kus on saksa-, vene-, rootsi- poola- ja lätikeelseid nimesid.

Uus!!: Eesti ja Eesti mitmekeelne kohanimede loend · Näe rohkem »

Eesti mullastik

Eesti mullastik on Eesti alal kujunenud ja talle omapärased mullad.

Uus!!: Eesti ja Eesti mullastik · Näe rohkem »

Eesti naiste jalgpallikoondis

Eesti naiste jalgpallikoondis on Eesti jalgpalluritest koosnev riigi esindusnaiskond, mille liikmed valib välja koondise peatreener ning mida haldab Eesti Jalgpalli Liit (EJL).

Uus!!: Eesti ja Eesti naiste jalgpallikoondis · Näe rohkem »

Eesti Noorsooteater

Eesti Noorsooteatri fuajee Eesti Noorsooteater Laia ja Nunne tänava nurgal (2018) Eesti Noorsooteater (varasemate nimedega ENSV Riiklik Nukuteater, Eesti Nukuteater, Eesti Nuku- ja Noorsooteater, NUKU teater) on Eesti ainus riiklik professionaalne nuku- ja visuaalteatrikallakuga teater.

Uus!!: Eesti ja Eesti Noorsooteater · Näe rohkem »

Eesti olümpiamängudel

Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918.

Uus!!: Eesti ja Eesti olümpiamängudel · Näe rohkem »

Eesti omavalitsuste haldusreform

Eesti omavalitsuste haldusreform oli haldusreform, mille käigus toimusid Eestis 2017.

Uus!!: Eesti ja Eesti omavalitsuste haldusreform · Näe rohkem »

Eesti ooperilauljate loend

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Eesti ja Eesti ooperilauljate loend · Näe rohkem »

Eesti Pank

Eesti panga logo Eesti Panga peahoone aadressil Estonia puiestee 13. Hoone valmis aastal 1935, arhitektid on Eugen Habermann ja Herbert Johanson. Eesti Panga kasutuses aastast 1992 Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank.

Uus!!: Eesti ja Eesti Pank · Näe rohkem »

Eesti peaminister

Eesti Vabariigi peaminister esindab Vabariigi valitsust ja juhib selle tegevust.

Uus!!: Eesti ja Eesti peaminister · Näe rohkem »

Eesti planeerimissüsteem

Ruumilise planeerimise tasemed Eestis Eesti planeerimissüsteem koosneb neljast erineva detailsusastega planeeringust ja on üldjoontes määratud '''Planeerimisseadusega''' (RT I 2002, 99, 579).

Uus!!: Eesti ja Eesti planeerimissüsteem · Näe rohkem »

Eesti president

pisi Eesti president (ametlik nimetus Vabariigi President) on Eesti Vabariigi riigipea.

Uus!!: Eesti ja Eesti president · Näe rohkem »

Eesti rahapoliitika

Eesti rahapoliitika on 2011.

Uus!!: Eesti ja Eesti rahapoliitika · Näe rohkem »

Eesti Rahva Muuseum

2016. aastal avatud Eesti Rahva Muuseumi peahoone aadressil Muuseumi tee 2 Eesti Rahva Muuseum (lühend ERM) on Eesti kultuuri ja Eesti ajaloo ning soome-ugri kultuuride muuseum Tartus, mis loodi 1909.

Uus!!: Eesti ja Eesti Rahva Muuseum · Näe rohkem »

Eesti rahvalaul

Nimetus "rahvalaul" (saksa keeles Volkslied) pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt.

Uus!!: Eesti ja Eesti rahvalaul · Näe rohkem »

Eesti rahvuskala

Eesti rahvuskala – räim Eesti rahvuskala on valitud sarnaselt Eesti rahvuslille, rahvuslinnu, rahvuslooma ja Eesti rahvuskiviga.

Uus!!: Eesti ja Eesti rahvuskala · Näe rohkem »

Eesti rahvuskivi

Eesti rahvuskivi on üks Eesti sümbolitest rahvuslinnu ja rahvuslille kõrval.

Uus!!: Eesti ja Eesti rahvuskivi · Näe rohkem »

Eesti rahvusliblikas

Pääsusaba Eesti rahvusliblikas on Eesti Lepidopteroloogide Seltsi ettevõtmisel valitav liblikaliik, täiendamaks Eesti sümboolikat.

Uus!!: Eesti ja Eesti rahvusliblikas · Näe rohkem »

Eesti rahvuslind

Suitsupääsuke Eesti rahvuslind on valitud sarnaselt Eesti rahvuslille, rahvuskala, rahvuslooma ja Eesti rahvuskiviga.

Uus!!: Eesti ja Eesti rahvuslind · Näe rohkem »

Eesti rahvusloom

Hunt Eesti rahvusloom on hunt.

Uus!!: Eesti ja Eesti rahvusloom · Näe rohkem »

Eesti Raudtee

Aktsiaselts Eesti Raudtee on Eesti ettevõte.

Uus!!: Eesti ja Eesti Raudtee · Näe rohkem »

Eesti raudteetransport

Eesti raudteede kaart Eesti raudteetransport on Eesti raudteedel toimiv raudteetransport.

Uus!!: Eesti ja Eesti raudteetransport · Näe rohkem »

Eesti regionaalarengu strateegia

Eesti maakonnad Eesti regionaalarengu strateegia määratleb regionaalarengu tulevikuvisiooni, regionaalarengu suunamise strateegilised eesmärgid ning regionaalpoliitika elluviimisel järgitavad põhimõtted.

Uus!!: Eesti ja Eesti regionaalarengu strateegia · Näe rohkem »

Eesti regionaalpoliitika

Eesti haldusjaotus Eesti regionaalpoliitika on Eesti riigi regionaalpoliitika.

Uus!!: Eesti ja Eesti regionaalpoliitika · Näe rohkem »

Eesti riigiametite loend

Eesti riigiametid on järgmised.

Uus!!: Eesti ja Eesti riigiametite loend · Näe rohkem »

Eesti riigipeade loend

Eesti riigipeade loend on nimistu isikutest, sõltumata nende ametinimetusest, kes on täitnud riigipea ülesandeid iseseisvas Eestis või edasi kandes Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust okupatsiooniaastatel.

Uus!!: Eesti ja Eesti riigipeade loend · Näe rohkem »

Eesti riiklik e-tervise projekt

Eesti riiklikud e-tervise projektid on Eesti E-tervise Sihtasutuse projektid kaasaegsete tehnoloogiate rakendamiseks tervishoiusüsteemis.

Uus!!: Eesti ja Eesti riiklik e-tervise projekt · Näe rohkem »

Eesti riiklik julgeolek

Eesti riiklik julgeolek on Eesti riigi kaitse ja püsivuse tagamisele suunatud tegevus, mille eesmärgiks on riigi ja rahva kaitse tagamine riigisisesel ja välismaisel tasandil.

Uus!!: Eesti ja Eesti riiklik julgeolek · Näe rohkem »

Eesti riiklikud tähtpäevad

Eesti riiklikud tähtpäevad on Eesti vabariigis tähistatavad riiklikud tähtpäevad.

Uus!!: Eesti ja Eesti riiklikud tähtpäevad · Näe rohkem »

Eesti saared

Suur-Pakri, Eesti saartest suuruselt kaheksas saar Eesti saared on Eesti territooriumil asetsevad saared.

Uus!!: Eesti ja Eesti saared · Näe rohkem »

Eesti sadamate loend

Eesti sadamate loend loetleb Eesti sadamaid.

Uus!!: Eesti ja Eesti sadamate loend · Näe rohkem »

Eesti saja-aastased

Rahvastikuregistri andmetel elas Eestis 1.

Uus!!: Eesti ja Eesti saja-aastased · Näe rohkem »

Eesti samblad

Eestis on kindlaks tehtud 560 liiki sammaltaimi (seisuga 2006).

Uus!!: Eesti ja Eesti samblad · Näe rohkem »

Eesti seente loend

Aluseks on Eesti loodusvaatluse andmebaasi loend (https://lva.keskkonnainfo.ee/?state.

Uus!!: Eesti ja Eesti seente loend · Näe rohkem »

Eesti seente süstemaatiline nimestik

Eraldi on Eesti samblike süstemaatiline nimestik.

Uus!!: Eesti ja Eesti seente süstemaatiline nimestik · Näe rohkem »

Eesti skaudiliikumine

Skautliku liikumise alguseks Euroopas loetakse aastat 1907, mil Inglise ratsaväe kindralinspektor Robert Baden-Powell korraldas Londoni lähedal Brownsea saarel esimese laagri tema enda poolt organiseeritud noorteüksusele, keda ta nimetas Boy Scoutideks.

Uus!!: Eesti ja Eesti skaudiliikumine · Näe rohkem »

Eesti soojumikas

Õied koonduvad õisikutesse Eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica) on korvõieliste sugukonda kuuluv õistaim, mida enamasti käsitletakse alpi soojumika alamliigina.

Uus!!: Eesti ja Eesti soojumikas · Näe rohkem »

Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud

Eesti ja Eestist pärit sportlased on olümpiamängudelt võitnud 78 medalit (26 kuldmedalit, 23 hõbemedalit ja 29 pronksmedalit).

Uus!!: Eesti ja Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud · Näe rohkem »

Eesti SS-leegion

Eesti SS-leegion oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi Relva-SSi vägedes teeninud eestlastest moodustatud väeüksuste koondnimetus.

Uus!!: Eesti ja Eesti SS-leegion · Näe rohkem »

Eesti tähestik

Eesti tähestik on eesti keele ülesmärkimiseks kasutatavate tähtede komplekt.

Uus!!: Eesti ja Eesti tähestik · Näe rohkem »

Eesti Töörahva Kommuun

Eesti Töörahva Kommuun (ka Eesti Töörahwa Kommuna (lühend ETK); ka Eestimaa Töörahva Kommuun; vene keeles Эстляндская трудовая коммуна, ЭТК)) oli Narvas 29. novembril 1918 välja kuulutatud ja kuni 18. jaanuarini 1919 eksisteerinud administratiivüksus, omanimetusega nõukogude vabariik ja tegelikult Nõukogude Venemaa "ripatsriik" (enamik riigile omaseid tunnuseid puudus). Nõukogude võim kehtis Narva piirkonnas 50 päeva, Tartus 24 päeva, Rakveres vähem kui kuu aega, Võrus aga poolteist kuud. Pärast Eestimaa Punaarmee ja Nõukogude Venemaa Punaarmee tõrjumist Nõukogude Venemaa pinnale eksisteeris ETK juhtkond ETK Nõukogu eksiilis Nõukogude Venemaal Lugas ja Staraja Russas. 5. juunil 1919 kuulutas ETK Nõukogu ja VK(b)P KK Eesti Osakondade Keskkomitee ühisel koosolekul Dno raudteejaamas Eesti Töörahwa Kommuuna tegevuse lõpetatuks. Eesti Töörahva Kommuuni juht oli Jaan Anvelt, sõjalise jõuna toetasid valitsust Eesti kütiväed ja Nõukogude Venemaa Punaarmee.

Uus!!: Eesti ja Eesti Töörahva Kommuun · Näe rohkem »

Eesti teenetemärgid

Teenetemärk on autasu, mida antakse teenete eest.

Uus!!: Eesti ja Eesti teenetemärgid · Näe rohkem »

Eesti Televisioon

Ave Maria Mõistlik, 8. november 2008 Eesti Televisioon (ETV) on Eesti Rahvusringhäälingu peamine telekanal, mis toodab ja näitab uudiste-, kultuuri-, meelelahutus- ja haridussaateid.

Uus!!: Eesti ja Eesti Televisioon · Näe rohkem »

Eesti trükitoodang

Eesti trükitoodangu statistika Eestis trükitud raamatud, brošüürid, perioodilised väljaanded Kategooria:Eesti trükindus.

Uus!!: Eesti ja Eesti trükitoodang · Näe rohkem »

Eesti Vabadussõjalaste Liit

Eesti Vabadussõjalaste Liidu liikmemärk Eesti Vabadussõjalaste Liit (lühend EVL) oli Eestis aastail 1933–1934 tegutsenud organisatsioon, mille põhikirjaliseks eesmärgiks oli "organiseerida vabadussõjalasi ja koondada enese ümber kõiki vabadussõjalaste organisatsioone, kes seisavad demokraatia ja iseseisvuse alusel; aidata süvendada ja uuendada kodanikus omariikluse mõtet, kohuse- ja rahvustunnet, alal hoida vabadussõjalastes ja levitada kodanikes seda vaimu".

Uus!!: Eesti ja Eesti Vabadussõjalaste Liit · Näe rohkem »

Eesti Vabariigi aastapäev

Pika Hermanni tornis Vabariigi aastapäeva paraad Tallinnas, 24. veebruar 2011 Tartu üliõpilaskorporatsioonid oma lippudega Eesti lipu tervitamisel Tartu tähetorni juures, 24. veebruar 2013 Eesti Vabariigi aastapäev on 24. veebruaril, millega tähistatakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918.

Uus!!: Eesti ja Eesti Vabariigi aastapäev · Näe rohkem »

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu (kuni 8. maini 1990 Eesti NSV XII Ülemnõukogu) oli viimane valitud Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan ning pärast Eesti NSV suveräänsuse deklaratsiooni teine NSV Liidu poolt okupeeritud Eesti territooriumil faktilist võimu omanud kohalik võimuorgan.

Uus!!: Eesti ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu · Näe rohkem »

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk nn baaside leping (ja selle juurde kuuluv salajane protokoll) oli 1939.

Uus!!: Eesti ja Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt · Näe rohkem »

Eesti Vabariigi ministeeriumid

Eesti Vabariigi ministeeriumid on Eesti Vabariigi avaliku halduse asutused, valitsuse poliitika väljatöötamist toetavad ja täidesaatmist koordineerivad institutsioonid.

Uus!!: Eesti ja Eesti Vabariigi ministeeriumid · Näe rohkem »

Eesti Vabariigi põhiseadus

Eesti Vabariigi põhiseadus (lühend PS) on Eesti riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste õiguslik alusdokument.

Uus!!: Eesti ja Eesti Vabariigi põhiseadus · Näe rohkem »

Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)

Eesti Vabariigi 1938.

Uus!!: Eesti ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1938) · Näe rohkem »

Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)

Eesti Vabariigi 1992.

Uus!!: Eesti ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1992) · Näe rohkem »

Eesti Vabariik 100

Eesti Vabariik 100 (lühemalt EV 100) oli Eesti iseseisvumise ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamine aprillist 2017 kuni veebruarini 2020.

Uus!!: Eesti ja Eesti Vabariik 100 · Näe rohkem »

Eesti valitsejad

See lehekülg koondab teabe Eesti riigi, samuti Eesti ala või selle osi võimu all hoidnud riikide või riigitaoliste moodustiste monarhidest ja riigipeadest, samuti Eesti alale määratud asevalitsejatest ning Eesti riigipea staatusele pretendeerinud või pretendeerivatest isikutest.

Uus!!: Eesti ja Eesti valitsejad · Näe rohkem »

Eesti valitsus

Stenbocki maja Eesti valitsus (ametlikult Vabariigi Valitsus) on Eesti riigi täidesaatev võimuorgan.

Uus!!: Eesti ja Eesti valitsus · Näe rohkem »

Eesti valitsusjuhtide loend

Siin loetletakse Eesti peaministreid ja teisi valitsusjuhte.

Uus!!: Eesti ja Eesti valitsusjuhtide loend · Näe rohkem »

Eesti vapp

Suur riigivapp Väike riigivapp Günther Reindorffi Eesti Vabariigi vapi kavand, 1922. Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp.

Uus!!: Eesti ja Eesti vapp · Näe rohkem »

Eesti välispoliitika

Eesti välispoliitika on väikeriigile iseloomulikult geograafiliselt piiratud, samal ajal kui suurriigid tegutsevad globaalselt ja kaugemale ulatuvaid eesmärke silmas pidades.

Uus!!: Eesti ja Eesti välispoliitika · Näe rohkem »

Eesti võrkpallikoondis

Eesti võrkpallikoondis on Eesti esindusmeeskond võrkpallis.

Uus!!: Eesti ja Eesti võrkpallikoondis · Näe rohkem »

Eesti venelased

Venelaste osakaal maakonniti (2010). Eesti venelased on Eestis alaliselt elavad inimesed, kes määratlevad oma rahvuslikku kuuluvust kui venelane.

Uus!!: Eesti ja Eesti venelased · Näe rohkem »

Eesti-Läti piir

Eesti kaart, kust on näha Eesti-Läti piir Piiripost Heinaste (läti Ainaži) juures Eesti-Läti piir on Eesti ja Läti vaheline riigipiir, mille pikkus on 339 km.

Uus!!: Eesti ja Eesti-Läti piir · Näe rohkem »

Eesti-Rootsi piir

Eesti-Rootsi piir on Eesti ja Rootsi vaheline riigipiir.

Uus!!: Eesti ja Eesti-Rootsi piir · Näe rohkem »

Eesti-Rootsi suhted

Eesti ja Rootsi asukohad Eesti-Rootsi suhted on kahepoolsed diplomaatilised suhted Eesti ja Rootsi vahel.

Uus!!: Eesti ja Eesti-Rootsi suhted · Näe rohkem »

Eesti-Soome piir

Eesti-Soome piir on Eesti ja Soome vaheline riigipiir.

Uus!!: Eesti ja Eesti-Soome piir · Näe rohkem »

Eesti-Venemaa piir

Eesti-Venemaa piir (ka Eesti-Vene piir) on Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon.

Uus!!: Eesti ja Eesti-Venemaa piir · Näe rohkem »

Eesti-Venemaa piirileping

Eesti-Venemaa piirileping on rahvusvaheline leping, mis sätestab Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiri.

Uus!!: Eesti ja Eesti-Venemaa piirileping · Näe rohkem »

Eesti-Venemaa suhted

Eesti-Venemaa suhted on Eesti ja Venemaa riigi kahepoolsed rahvusvahelised suhted.

Uus!!: Eesti ja Eesti-Venemaa suhted · Näe rohkem »

Eestimaa hertsogkond

Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).

Uus!!: Eesti ja Eestimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Eestimaa Kommunistlik Partei

Eestimaa Kommunistlik Partei (lühend EKP) enne ka Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei (lühend EK(b)P) oli Eesti Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult 1920-1940 ning 1940-1990 Eesti NSV-s seaduslikult tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 1940–1990 ka ainupartei.

Uus!!: Eesti ja Eestimaa Kommunistlik Partei · Näe rohkem »

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.

Uus!!: Eesti ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »

Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu

Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mitteametlikult tuntud ka kui (Ajutine) Maanõukogu, Eesti Maanõukogu, (Eesti) Maapäev, Eestimaa kubermangu ajutine semstvonõukogu, oli 1917.

Uus!!: Eesti ja Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu · Näe rohkem »

Eestimaa Päästekomitee

Eestimaa Päästekomitee (ka Eestimaa Päästmise Komitee) oli 19.

Uus!!: Eesti ja Eestimaa Päästekomitee · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkond

Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.

Uus!!: Eesti ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Eestimaa talurahvaseadused

Eestimaa talurahvaseadused olid 19.

Uus!!: Eesti ja Eestimaa talurahvaseadused · Näe rohkem »

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Kaardil on näitatud, kui suur on eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

Uus!!: Eesti ja Eestlased · Näe rohkem »

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.

Uus!!: Eesti ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Näe rohkem »

Einhard

Einhard kirjatoimetajana Einhard (umbes 770 – 14. märts 840) oli frangi ajaloolane, Karl Suure abiline ja biograaf.

Uus!!: Eesti ja Einhard · Näe rohkem »

Eino Tamberg

Eino Tamberg (27. mai 1930 Tallinn – 24. detsember 2010 Tallinn) oli eesti helilooja.

Uus!!: Eesti ja Eino Tamberg · Näe rohkem »

Elektrirong

Elektrirong Saksamaal Elektrirong PESA Varssavi ja Łódźi vahel Elektrirong on elektri jõul sõitev rong.

Uus!!: Eesti ja Elektrirong · Näe rohkem »

Elle Kull

Elle Kull Elle Kull (sündinud 5. jaanuaril 1952 Haapsalus) on eesti näitleja ja poliitik.

Uus!!: Eesti ja Elle Kull · Näe rohkem »

Elurikkus

Vihmametsad on ühed kõige mitmekesisemad ökosüsteemid Laelatu puisniit Eestis on üks maailma suurima elurikkusega paiku, arvestades soontaimeliikide absoluutset arvu 1 m² kohta Elurikkus ehk biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonite mitmekesisus.

Uus!!: Eesti ja Elurikkus · Näe rohkem »

Emakeele Sihtasutus

Emakeele Sihtasutus (varem Eesti Keele Sihtasutus) (EKSA) on Eesti sihtasutus, mille asutas 1993.

Uus!!: Eesti ja Emakeele Sihtasutus · Näe rohkem »

Endeem

Endeem (varem ka: endeemik) on liik (või mõni muu takson), mis esineb üksnes teatud piiratud alal.

Uus!!: Eesti ja Endeem · Näe rohkem »

Endel Tulving

Endel Tulving (kuni 19.08.1938 Endel Tulff; sündinud 26. mail 1927 Petseris) on eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog ja kognitiivneuroteadlane.

Uus!!: Eesti ja Endel Tulving · Näe rohkem »

Endla (teater)

Endla teatrihoone Endla on kutseline teater Pärnu linnas.

Uus!!: Eesti ja Endla (teater) · Näe rohkem »

Enn Tarvel

Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; sündinud 31. juulil 1932 Metsiku külas) on eesti ajaloolane.

Uus!!: Eesti ja Enn Tarvel · Näe rohkem »

Eraomand

Eraomand (harvem kasutatud sõna eraomandus) on eraisikute ja eraettevõtete õigus omandada, omada, kontrollida, kasutada, likvideerida, loovutada ja pärandada maad, kapitali ja muid omandivorme.

Uus!!: Eesti ja Eraomand · Näe rohkem »

Erkki-Sven Tüür

Erkki-Sven Tüür Estonia maja 100. aastapäeva puhul korraldatud autogrammitunnis 16. septembril 2013 Erkki-Sven Tüür Hiiumaal 2012. aastal Pühalepa kirikus Erkki-Sven Tüür (sündinud 16. oktoobril 1959 Kärdlas) on eesti helilooja.

Uus!!: Eesti ja Erkki-Sven Tüür · Näe rohkem »

Ernst Öpik

Ernst Julius Öpik (22. oktoober 1893 Kunda – 10. september 1985 Bangor, Põhja-Iirimaa) oli eesti astronoom, üks Eesti astronoomiakoolkonna rajajaid.

Uus!!: Eesti ja Ernst Öpik · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Uus!!: Eesti ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »

ESTCube-1

ESTCube-1 on Eesti tudengisatelliidi programmi raames ehitatud ja 7. mail 2013 Guajaana kosmodroomilt Prantsuse Guajaanas Kourous Euroopa Kosmoseagentuuri kanderaketiga Vega Maa orbiidile viidud tehiskaaslane, Eesti esimene satelliit.

Uus!!: Eesti ja ESTCube-1 · Näe rohkem »

Ester Mägi

Ester Mägi (10. jaanuar 1922 Tallinn – 14. mai 2021) oli eesti helilooja.

Uus!!: Eesti ja Ester Mägi · Näe rohkem »

Estofiil

Estofiil on eesti keelt ja/või kultuuri harrastav muulane.

Uus!!: Eesti ja Estofiil · Näe rohkem »

Estonia katastroof

Estonia katastroof (Estonia hukk) on parvlaeva Estonia uppumine Läänemerel 28. septembril 1994 kella 0.55 ja 2.03 vahel (UTC +2).

Uus!!: Eesti ja Estonia katastroof · Näe rohkem »

Etümoloogia

Etümoloogia (sõna komponentide algallikad on vanakreeka sõnad ἔτυμον (etymon; 'tõde, sõna algtähendus') ja λόγος (logos; 'õpetus', 'sõna')) on sõnade päritolu, algupära uurimisega tegelev keeleteaduse haru, ta vaatleb sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega.

Uus!!: Eesti ja Etümoloogia · Näe rohkem »

Euro

Euro sümbol 100 & 200 (trükitud 2019. aastal) Euro (lühend EUR, tähis €) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta.

Uus!!: Eesti ja Euro · Näe rohkem »

Euroala

ELi riigid, mis on Maastrichti lepinguga lubanud ühineda euroalaga Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro.

Uus!!: Eesti ja Euroala · Näe rohkem »

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ehk OSCE (inglise keeles Organization for Security and Co-operation in Europe) on organisatsioon, mille asutasid 1975.

Uus!!: Eesti ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon · Näe rohkem »

Euroopa Liidu kodakondsus

Euroopa Liidu kodakondsus hõlmab isiku ehk Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku ja institutsiooni ehk Euroopa Liidu vahelist kodakondsust.

Uus!!: Eesti ja Euroopa Liidu kodakondsus · Näe rohkem »

Euroopa Liit

Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruarist 2020 Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki.

Uus!!: Eesti ja Euroopa Liit · Näe rohkem »

Eurostat

Eurostat ehk Euroopa Komisjoni statistikaamet on Euroopa Komisjoni peadirektoraat, mille põhiülesanded on varustada Euroopa Liitu statistilise informatsiooniga Euroopa kohta ning aidata kaasa Euroopa Liidu liikmesriikides, kandidaatriikides ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikides kasutatava statistilise metoodika ühtlustamisele.

Uus!!: Eesti ja Eurostat · Näe rohkem »

Ewert and The Two Dragons

Ewert and The Two Dragons on akustilist indie rock'i viljelev Eesti ansambel Tallinnas.

Uus!!: Eesti ja Ewert and The Two Dragons · Näe rohkem »

Fosforiidisõda

pisi Fosforiidisõjaks nimetatakse Eestis 1987.

Uus!!: Eesti ja Fosforiidisõda · Näe rohkem »

Freedom House

Freedom House on Ameerika Ühendriikides paiknev ja Ühendriikide valitsuse rahastatud valitsusväline organisatsioon, mis propageerib demokraatiat, poliitilist vabadust ja inimõigusi ning teeb vastavasisulist teadustööd.

Uus!!: Eesti ja Freedom House · Näe rohkem »

Friedebert Tuglas

Friedebert Tuglas (aastani 1923 Friedebert Mihkelson või Michelson; vkj 18. veebruar / ukj 2. märts 1886 Ahja, Võnnu kihelkond, Tartumaa (praegu Põlvamaa) – 15. aprill 1971 Tallinn) oli eesti kirjanik, kriitik, kirjandusteadlane, tõlkija, toimetaja ja ajakirjanik.

Uus!!: Eesti ja Friedebert Tuglas · Näe rohkem »

Friedrich Georg Wilhelm Struve

Meridiaanikaare Simuna-Võivere baasijoone Simuna otspunkt aastast 1827 Simunas Hammerfesti vallas Norras Friedrich Georg Wilhelm von Struve (vene keeles Василий Яковлевич Струве; 15. aprill 1793 Altona – 23. november 1864 Pulkovo) oli saksa päritolu vene astronoom ja geodeet.

Uus!!: Eesti ja Friedrich Georg Wilhelm Struve · Näe rohkem »

Friedrich Pacius

Friedrich Pacius (rootsipäraselt Fredrik Pacius) (19. märts 1809 Hamburg – 8. jaanuar 1891 Helsingi) oli saksa päritolu muusik (eelkõige viiuldaja), helilooja ja dirigent.

Uus!!: Eesti ja Friedrich Pacius · Näe rohkem »

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Friedrich Reinhold Kreutzwald (kuni 1817 Friedrich Reinhold Reinholdsohn (vkj 14. detsember) 26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa – (vkj 13. august) 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst.

Uus!!: Eesti ja Friedrich Reinhold Kreutzwald · Näe rohkem »

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Võru)

F. R. Kreutzwaldi mälestussammas Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument on Friedrich Reinhold Kreutzwaldile pühendatud mälestusmärk Võrus Kreutzwaldi pargis Tamula järve kaldal.

Uus!!: Eesti ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Võru) · Näe rohkem »

Friedrich Robert Faehlmann

Friedrich Robert Faehlmann (Eduard Hau, 1839) Friedrich Robert Faehlmann (August Georg Wilhelm Pezold, 1832) Friedrich Robert Faehlmann (Fählmann; 31. detsember (vkj 20. detsember) 1798 Ao mõis – 22. aprill (vkj 10. aprill) 1850 Tartu) oli Eesti kirjamees ja arst.

Uus!!: Eesti ja Friedrich Robert Faehlmann · Näe rohkem »

Garlieb Merkel

Garlieb Merkel Garlieb Helwig Merkel (31. oktoober 1769, Lēdurga, Läti – 9. mai 1850, Riia) oli valgustusaegne baltisaksa kirjanik ja ühiskonnategelane, varane estofiil ja letofiil.

Uus!!: Eesti ja Garlieb Merkel · Näe rohkem »

Georg Julius von Schultz

Georg Julius von Schultz (tuntud ka Bertram-Schultzi nime all tema pseudonüümi Dr. Bertram järgi; 22. september/4. oktoober 1808 Tallinn – 4. mai 1875 Viin) oli baltisaksa arst, kirjanik, publitsist, folklorist ja silmapaistev estofiil.

Uus!!: Eesti ja Georg Julius von Schultz · Näe rohkem »

Georg Ots

Georg Ots (21. märts 1920 Petrograd – 5. september 1975 Tallinn) oli eesti laulja, näitleja ja ujuja.

Uus!!: Eesti ja Georg Ots · Näe rohkem »

Germaani keeled

Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.

Uus!!: Eesti ja Germaani keeled · Näe rohkem »

Germania (raamat)

1645. aastast pärit kaart, mis on valminud raamatust "Germania" saadud informatsiooni põhjal "Germania" ehk "De origine et situ Germanorum" on Vana-Rooma ajaloolase Tacituse raamat, milles ta (umbes 98. aastal) muuhulgas esmakordselt kirjeldas Sueebide mere (Mare Suebicum, Läänemeri) taga elavat hõimu, keda nimetas Aestiorum gentes.

Uus!!: Eesti ja Germania (raamat) · Näe rohkem »

Globaalne soojenemine

Keskmise temperatuuri muutus planeedi Maa pinnal vahemikus 1880–2015 võrrelduna vahemikuga 1951–1980 Punasega on märgitud rannikupiirkonnad, mis jääksid vee alla, kui merevee tase tõuseb 6 meetrit Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.

Uus!!: Eesti ja Globaalne soojenemine · Näe rohkem »

Golfi hoovus

Golfi hoovuse süsteem Golfi hoovus on soojade hoovuste süsteem Atlandi ookeani põhjaosas.

Uus!!: Eesti ja Golfi hoovus · Näe rohkem »

Gregoriuse kalender

Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.

Uus!!: Eesti ja Gregoriuse kalender · Näe rohkem »

Gustav Ernesaks

Gustav Ernesaksa kuju Tallinna lauluväljakul Gustav Ernesaks (12. detsember 1908 Perila, Raasiku vald – 24. jaanuar 1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht.

Uus!!: Eesti ja Gustav Ernesaks · Näe rohkem »

Gustav II Adolf

Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.

Uus!!: Eesti ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »

Haapsalu

Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Eestis Läänemere ääres Haapsalu lahe lõunakaldal, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.

Uus!!: Eesti ja Haapsalu · Näe rohkem »

Hambaarst

Hambaravi. Hambaarsti kabinet USA-s Louisianas 2020. aasta märtsis. Hambaarst ehk stomatoloog on arst, kes ravib hambaid.

Uus!!: Eesti ja Hambaarst · Näe rohkem »

Haritav maa

Haritav maa on põllumajandusmaa, mida intensiivselt kasutatakse.

Uus!!: Eesti ja Haritav maa · Näe rohkem »

Harju maakond

Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.

Uus!!: Eesti ja Harju maakond · Näe rohkem »

Harjumaa

Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.

Uus!!: Eesti ja Harjumaa · Näe rohkem »

Harkader

Harkader on künnitööriist, millel on suur kaheharuline künnipuu koos mulda pöörava lusikaga.

Uus!!: Eesti ja Harkader · Näe rohkem »

Harta 12

"Harta 12" oli kodanikualgatuslik pöördumine, mis koostati ja avaldati 2012.

Uus!!: Eesti ja Harta 12 · Näe rohkem »

Häbbi sellel', kes petta tahhab!

"Häbbi sellel', kes petta tahhab!" (saksa keeles "Schande über den, der betrügen will") on 1819 Peter Andreas Johann Steinsbergi kirjutatud eestikeelne näidend.

Uus!!: Eesti ja Häbbi sellel', kes petta tahhab! · Näe rohkem »

Härgmäe lahing

Härgmäe lahing ehk Oomuli lahing oli lahing Vene-Liivi sõjas, mis peeti 2. augustil 1560 Õhne jõe keskjooksu alal Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel.

Uus!!: Eesti ja Härgmäe lahing · Näe rohkem »

Hõbe

Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.

Uus!!: Eesti ja Hõbe · Näe rohkem »

Heiki Valk

Heiki Valk 2011. aastal Heiki Valk (sündinud 7. mail 1959 Tartus) on eesti arheoloog, filosoofiadoktor, uurib Eesti keskaega ja hilisrauaaega, tema erilise tähelepanu all on Kagu-Eesti ja eriti Setomaa.

Uus!!: Eesti ja Heiki Valk · Näe rohkem »

Heino Eller

Georg Otsa nimelise Muusikakooli ees. Skulptor Aime Kuulbusch, 1987 Heino Eller (7. märts 1887 Tartu – 16. juuni 1970 Tallinn) oli Eesti helilooja ja pedagoog, Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid.

Uus!!: Eesti ja Heino Eller · Näe rohkem »

Helilooja

Helilooja (saksa keeles Tonsetzer, Tondichter, Tonschöpfer) ehk komponist (ladina keeles componere 'kokku panema') on inimene, kes loob heliteoseid ehk tegeleb heliloomingu ehk komponeerimisega.

Uus!!: Eesti ja Helilooja · Näe rohkem »

Heltermaa sadam

Heltermaa sadama panoraam Heltermaa sadam (sadama kood: EE HLT) on sadam Eestis, mis asub Hiiumaa idaosas Hiiumaa vallas Heltermaal, 25 km kaugusel Kärdlast.

Uus!!: Eesti ja Heltermaa sadam · Näe rohkem »

Henriku Liivimaa kroonika

Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.

Uus!!: Eesti ja Henriku Liivimaa kroonika · Näe rohkem »

Hierarhia

Hierarhia (kreeka keeles hieros püha + archē valitsus, võim) on astmeline allumise süsteem erinevate asjade organiseerimiseks ja hindamiseks.

Uus!!: Eesti ja Hierarhia · Näe rohkem »

Hiiu maakond

Hiiu maakond ehk Hiiumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Eesti ja Hiiu maakond · Näe rohkem »

Hiiumaa

Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.

Uus!!: Eesti ja Hiiumaa · Näe rohkem »

Hilisrauaaeg

Hilisrauaaeg on Eesti ala ajaloo periodiseeringus rauaaja ja ühtlasi kogu muinasaja viimane periood, mis dateeritakse tavaliselt aastatesse 1050–1200/1227/1250.

Uus!!: Eesti ja Hilisrauaaeg · Näe rohkem »

Hispaania

Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.

Uus!!: Eesti ja Hispaania · Näe rohkem »

Hjalmar Mäe

Hjalmar Johannes Mäe (24. oktoober, vkj 11. oktoober 1901 Tuhala, Vladimiri vald, Harjumaa – 10. aprill 1978 Graz, Austria) oli Eesti poliitik, Eesti Omavalitsuse juht Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1944.

Uus!!: Eesti ja Hjalmar Mäe · Näe rohkem »

Holland

Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.

Uus!!: Eesti ja Holland · Näe rohkem »

Holokaust Eestis

''Höhere SS- und Polizeiführer'' Walter Stahleckeri kaart See artikkel käsitleb juutide vastu toime pandud genotsiidi (holokausti) okupeeritud Eestis Teise maailmasõja ajal.

Uus!!: Eesti ja Holokaust Eestis · Näe rohkem »

Huno Rätsep

Huno Rätsep kõnet pidamas Rektor Arnold Koop õnnitlemas 60-aastast Huno Rätsepat. Taustal Ants Kallikorm Sõbrad omavahel Sophokleses: Huno Rätsep, Juhan Peegel, Heino Ahven Huno Rätsep (sündinud 28. detsembril 1927 Tartus) on eesti keeleteadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Uus!!: Eesti ja Huno Rätsep · Näe rohkem »

Hunt

Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.

Uus!!: Eesti ja Hunt · Näe rohkem »

I üldlaulupidu

I üldlaulupidu toimus 30. juunil–2. juulil (vkj 18.–20. juunil) 1869.

Uus!!: Eesti ja I üldlaulupidu · Näe rohkem »

Ida-Euroopa aeg

Ida-Euroopa aeg (inglise keeles Eastern European Time, lühend EET) on üks vööndiaja UTC + 2 h nimetustest.

Uus!!: Eesti ja Ida-Euroopa aeg · Näe rohkem »

Ida-Tallinna Keskhaigla

Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla (lühend ITK) on haigla Tallinnas.

Uus!!: Eesti ja Ida-Tallinna Keskhaigla · Näe rohkem »

Ida-Viru maakond

Ida-Viru maakond ehk Ida-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eesti kirdeosas.

Uus!!: Eesti ja Ida-Viru maakond · Näe rohkem »

Iirimaa

Iirimaa ehk Iiri on riik, mis hõlmab umbes 5/6 Iirimaa saarest Mandri-Euroopa looderanniku lähedal, Suurbritannia saarest läänes.

Uus!!: Eesti ja Iirimaa · Näe rohkem »

Illusioon (kino)

Illusioon oli kino Tartus, Raatuse tänaval.

Uus!!: Eesti ja Illusioon (kino) · Näe rohkem »

Ilves

Ilves ehk harilik ilves ehk tava-ilves (Lynx lynx, ka Felis lynx) on kaslaste sugukonna ilvese (või kassi) perekonda kuuluv loomaliik.

Uus!!: Eesti ja Ilves · Näe rohkem »

Indoeurooplased

Indoeurooplased on indoeuroopa keeli kõnelevad rahvad ja hõimud tänapäeval ja minevikus.

Uus!!: Eesti ja Indoeurooplased · Näe rohkem »

Infoühiskond

Infoühiskond (inglise keeles information society) ehk teabeühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades enim kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond.

Uus!!: Eesti ja Infoühiskond · Näe rohkem »

Inglise keel

Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.

Uus!!: Eesti ja Inglise keel · Näe rohkem »

Inimarengu indeks

Inimarengu indeks (inglise keeles Human Development Index, HDI) on riikide võrdlemisel kasutatav statistiline näitaja, mis võtab arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridus ja elatustase.

Uus!!: Eesti ja Inimarengu indeks · Näe rohkem »

Iraagi sõda

Iraagi sõjaks nimetatakse mitteametlikult Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Austraalia vägede 2003.

Uus!!: Eesti ja Iraagi sõda · Näe rohkem »

Islam Eestis

Islam on Eestis vähe levinud, islamiusuliste arv riigis on üks väiksemaid Euroopas.

Uus!!: Eesti ja Islam Eestis · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Uus!!: Eesti ja Itaalia · Näe rohkem »

Ivar Leimus

Ivar Leimus, veebruar 2010 Ivar Leimus (sündinud 3. juunil 1953) on eesti ajaloolane ja tõlkija, kes peamiselt tegeleb numismaatikaga.

Uus!!: Eesti ja Ivar Leimus · Näe rohkem »

Ivo Schenkenberg

Ivo Schenkenberg (allikates ka Iwenn või Iwan Schenkenberch; umbes 1550 – 1579) oli Tallinna käsitöölise poeg, kes Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka.

Uus!!: Eesti ja Ivo Schenkenberg · Näe rohkem »

Jaan Einasto

Jaan Einasto (kuni 1935 Jaan Eisenschmidt; sündinud 23. veebruaril 1929 Tartus) on eesti astrofüüsik, aastast 1981 Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Uus!!: Eesti ja Jaan Einasto · Näe rohkem »

Jaan Kaplinski

Kloostri Aidas.Foto: Ave Maria Mõistlik, 31. mai 2014. Jaan Kaplinski (sündinud 22. jaanuaril 1941 Tartus) on eesti proosakirjanik, luuletaja, tõlkija, kultuurikriitik ja filosoof.

Uus!!: Eesti ja Jaan Kaplinski · Näe rohkem »

Jaan Kross

Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn – 27. detsember 2007 Tallinn) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Ta on tuntud eelkõige Eesti ajalool põhinevate teoste poolest nagu näiteks "Kolme katku vahel", "Keisri hull" ja "Professor Martensi ärasõit". Jaan Kross 1938 Kross on pälvinud auhindu, preemiaid ja aunimetusi. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks.

Uus!!: Eesti ja Jaan Kross · Näe rohkem »

Jaan Tõnisson

Jaan Tõnisson VR III/1 (10.vkj/22. detsember 1868 Surva küla, Viljandi vald – ? Tallinn?) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane.

Uus!!: Eesti ja Jaan Tõnisson · Näe rohkem »

Jakob Hurt

Jakob Hurt Jakob Hurt (22. juuli (vkj 10. juuli) 1839 Himmaste küla – 13. jaanuar 1907 (vkj 31. detsember 1906) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.

Uus!!: Eesti ja Jakob Hurt · Näe rohkem »

Jakob von Uexküll

Jakob Johann von Uexküll 1903. aastal Jakob Johann von Uexküll (8. september 1864 Keblaste mõis, Läänemaa – 25. juuli 1944 Capri, Itaalia) oli baltisaksa päritolu bioloog, filosoof ja krüptosemiootik, selgrootute võrdleva füsioloogia ja biosemiootika rajajaid.

Uus!!: Eesti ja Jakob von Uexküll · Näe rohkem »

James Macpherson

James Macpherson kunstnik George Romney maalitud portreel. James Macpherson (gaeli keeles Seumas MacMhuirich või Seumas Mac a' Phearsain; 27. oktoober 1736 – 17. veebruar 1796) oli šoti kirjanik ja poliitik, keda tuntakse peamiselt tema kirjutatud "Ossiani laulude" järgi.

Uus!!: Eesti ja James Macpherson · Näe rohkem »

Jaroslav Tark

Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.

Uus!!: Eesti ja Jaroslav Tark · Näe rohkem »

Järva maakond

Järva maakond ehk Järvamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Eesti ja Järva maakond · Näe rohkem »

Järvamaa

Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.

Uus!!: Eesti ja Järvamaa · Näe rohkem »

Jüri Uluots

Jüri Uluots (13. jaanuar 1890 Jaanse talu, Uluste küla, Kirbla vald, Läänemaa – 9. jaanuar 1945 Stockholm) oli Eesti õigusteadlane ja poliitik.

Uus!!: Eesti ja Jüri Uluots · Näe rohkem »

Jüriöö ülestõus

Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.

Uus!!: Eesti ja Jüriöö ülestõus · Näe rohkem »

Jõgeva

Jõgeva on linn Jõgeva maakonnas Pedja jõe ääres, maakonna halduskeskus.

Uus!!: Eesti ja Jõgeva · Näe rohkem »

Jõgeva maakond

Jõgeva maakond ehk Jõgevamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Eesti ja Jõgeva maakond · Näe rohkem »

Jõhvi

Jõhvi on linn Kirde-Eestis, Jõhvi valla ja Ida-Viru maakonna halduskeskus.

Uus!!: Eesti ja Jõhvi · Näe rohkem »

Johan Laidoner

Johan Laidoner VR I/1 ja III/1 (12. veebruar 1884 Vardja, Viiratsi vald (Viljandi kihelkond), Viljandimaa – 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimir, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.

Uus!!: Eesti ja Johan Laidoner · Näe rohkem »

Johann Voldemar Jannsen

Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen (sünninimi Jaan Jensen; 16. mai (vkj 4.mai) 1819 Vana-Vändra vald – 13. juuli (vkj 1. juuli) 1890 Tartu) oli eesti ajakirjanik, koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhte.

Uus!!: Eesti ja Johann Voldemar Jannsen · Näe rohkem »

Johannes Paulus II

Johannes Paulus II, ladinapäraselt Ioannes Paulus II; kodanikunimega Karol Józef Wojtyła; 18. mai 1920 – 2. aprill 2005) oli paavst aastatel 1978–2005. Ta oli 264. paavst. Johannes Paulus II oli ainus slaavlasest paavst ja esimene mitteitaallasest paavst pärast Hadrianus VI-t (1522). Ta oli esimene paavst, kes külastas Eestit. Ajakiri Time valis ta 1994. aasta inimeseks. Ta oli kõige enam välisvisiite teinud paavst. Karol Wojtyła hüüdnimi oli Lolek. Karol Józef Wojtyła sündis 18. mail 1920 Poolas Wadowices ühele juudi perekonnale kuulunud majas aadressil Ulica Rynek 2 Poola armee 12. jalaväerügemendi 1. leitnandi Karol Wojtyła (1879–1941) ja Emilia Kaczorowska (1884–1929) 3-lapselises peres noorimana. Ta ristiti 20. juunil 1920 sõjaväekaplani Franciszek Żaki poolt, tema ristivanemad olid Józef Kucmierczyk ja Maria Wiadrowska. Wojtyła sai esimese armulaua mais 1929 ja konfirmeeriti 3. mail 1938 Krakovi peapiiskopi Adam Sapieha poolt, millega seoses võttis ta Karol Hubert Rostworowski järgi oma konfirmatsiooninimeks "Hubert". Wojtyła teenis kaks aastat Wadowice kirikus altaripoisina. Suvel 1932, mais 1939 ja mais 1942 käis ta palverännakutel Częstochowas. 14. detsembril 1935 sai Wojtyła Neitsi Maarja Seltsi liikmeks. Johannes Paulus II sünnikodu Wadowices Wojtyła läbis 20. juunist 17. augustini 1938 Poola armee tööpataljoni koosseisus ajateenistuse, kuid keeldus relva kasutamast ja tulistamast. Juulis 1939 viibis ta taas sõjaväelisel väljaõppel. 1938 kolis ta koos isaga Krakówisse. 6. veebruaril 1939 ühines ta Krakówis üliõpilasseltsi euharistliku halastusosakonnaga. Veebruaris 1940 kohtus ta Jan Tyranowskiga, kes mõjutas tema usulisi veendumusi ja kelle mõjul liitus Wojtyła põrandaaluse usurühmaga Zywy Rózaniec. 1941 liitus ta salaorganisatsiooniga Unia. 1942. aastast jätkas ta õpinguid põrandaaluses seminaris. 29. veebruaril 1944 sai ta löögi Saksa veoautolt ja viibis haiglas 12. märtsini 1944. 11. novembril 1944 tehti Wojtyłale tonsuur, 17. detsembril 1944 ja 21. detsembril 1944 sai ta madalamad vaimulikupühitsused. 13. oktoobril 1946 ordineeris kardinal Adam Sapieha ta alamdiakoniks, 20. oktoobril 1946 diakoniks ja 1. novembril 1946 preestriks. 2. novembril 1946 pidas ta Krakovi katedraalis püha Leonardi krüptis oma esimese missa. Nii piiskopi kui peapiiskopina osales Wojtyła 1962–1965 Vatikani II kirikukogul, andes oma panuse kirikukogu mõjukate dokumentide, nagu usuvabaduse dekreedi "Dignitatis Humanae" ja kiriku pastoraalse konstitutsiooni "Gaudium et Spes" koostamisele. Piiskop Wojtyła külastas Ameerika Ühendriike, Lähis-Ida, Aafrikat, Aasiat ja Austraaliat. Wojtyła osales 29. septembrist 29. oktoobrini 1967, 30. septembrist 6. novembrini 1971, 27. septembrist 26. oktoobrini 1974 ja 30. septembrist 29. oktoobrini 1977 maailma piiskoppide sinodil. Ta osales 1976 Philadelphias toimunud armulauakongressil. Ta valdas lisaks emakeelele 8 võõrkeelt: hispaania, inglise, itaalia, ladina, portugali, prantsuse, saksa ja vene keelt. Kardinal Wojtyła osales 2 konklaavil 1978. Enne teda osales viimase paavstina 2 konklaavil Gregorius XVI. Karol Wojtyła 1929. aastal.

Uus!!: Eesti ja Johannes Paulus II · Näe rohkem »

Johannes Pääsuke

Johannes Pääsuke (vkj 18. märts / ukj 30. märts 1892 Tartu – vkj 26. detsember 1917 / ukj 8. jaanuar 1918 Orša, Valgevene) oli Eesti fotograaf, filmioperaator ja Eesti esimene filmitegija.

Uus!!: Eesti ja Johannes Pääsuke · Näe rohkem »

Jordanes

Jordanes (ka Jordanis või, harvem, Jornandes oli 6. sajandil elanud Rooma ametnik, kes vanemas eas hakkas kirjutama ajaloost. Kuigi ta kirjutas ka Rooma ajaloo teemalise teose "Romana", on tema tuntuim töö "De origine actibusque Getarum" ehk "Getica", mille ta kirjutas Konstantinoopolis umbes 551 pKr See on ainus säilinud klassikaline teos gootide varasest ajaloost. Sõber palus Jordanesel kirjutada selle raamatu kokkuvõttena Cassiodoruse mitmeköitelisest gootide ajaloost (mis on nüüdseks kadunud). Jordanes valiti selleks tööks tema tuntud ajaloohuvi (ta töötas Rooma ajaloo kallal), tabava sõnakasutuse ning ta enese goodi päritolu tõttu. Ta oli olnud kõrgema järgu notarius ehk sekretär Rooma väikeses klientriigis Möösias, mis asus tänapäeva Põhja-Bulgaarias. Säilinud on teiste autorite, nt Prokopiose kirjutatud teoseid gootide hilisemast ajaloost. Ainsa säilinud kirjutisena gootide päritolust on "Getica" pälvinud arvukalt kriitilist tähelepanu. Jordanes kirjutas hilisladina keeles, mitte klassikalises Cicero-aegses ladinas. Tema enda sissejuhatuse järgi oli tal Cassiodoruse teosega tutvumiseks vaid kolm päeva, mis tähendab, et ta pidi suuresti toetuma omaenda teadmistele. Mõnedki ta väited on lakoonilised. Christensen, Troya ja Kulikowski on tõestanud, et "Geticas" segas Jordanes gootide ja daaklaste tegeliku ajaloo legendidega. Gootide tegelik nimi oli aga Getae.

Uus!!: Eesti ja Jordanes · Näe rohkem »

Juri Lotman

Juri Lotman (28. veebruar 1922 Petrograd – 28. oktoober 1993 Tartu) oli vene päritolu Eesti semiootik, kirjandusteadlane ja kulturoloog, üks Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajajaist ning kauaaegne Tartu Riikliku Ülikooli professor.

Uus!!: Eesti ja Juri Lotman · Näe rohkem »

Justiitsministeerium

Justiitsministeerium on Eesti Vabariigi valitsusasutus, mille valitsemisalas on riigi õigus- ja kriminaalpoliitika kavandamine ning elluviimine.

Uus!!: Eesti ja Justiitsministeerium · Näe rohkem »

Juuniküüditamine

Juuniküüditamine oli 14.

Uus!!: Eesti ja Juuniküüditamine · Näe rohkem »

Kaheväljasüsteem

Kaheväljasüsteem on põlluharimise korraldus, kus igal aastal külvatakse täis umbes pool põllupinnast ja teine pool jäetakse kesana puhkama.

Uus!!: Eesti ja Kaheväljasüsteem · Näe rohkem »

Kaitseliit

Kaitseliit on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev Eesti riigikaitseorganisatsioon ja Eesti kaitsejõudude üks osa Kaitseministeeriumi valitsemisalas.

Uus!!: Eesti ja Kaitseliit · Näe rohkem »

Kaitseministeerium

Kaitseministeerium on Eesti valitsusasutus, mis vastutab riigikaitse korraldamise eest.

Uus!!: Eesti ja Kaitseministeerium · Näe rohkem »

Kaitseväe Akadeemia

Kaitseväe Akadeemia (lühendatult KVA; kuni 1. maini 2019 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, lühendatult KVÜÕA) on sõjandusega seotud teadusvaldkondi ühendav riigikaitseline rakenduskõrgkool.

Uus!!: Eesti ja Kaitseväe Akadeemia · Näe rohkem »

Kaitseväe peastaap

Kaitseväe peastaap on Eesti kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev strateegilise tasandi kaitseväe struktuuriüksus, mis tegeleb kaitseväe operatiivjuhtimise, väljaõppe ja arendusega.

Uus!!: Eesti ja Kaitseväe peastaap · Näe rohkem »

Kaja Kallas

Kaja Kallas (sündinud 18. juunil 1977 Tallinnas) on Eesti poliitik, 14. aprillist 2018 Reformierakonna esimees ja alates 26. jaanuarist 2021 Eesti Vabariigi peaminister.

Uus!!: Eesti ja Kaja Kallas · Näe rohkem »

Kalevipoeg

"Kalevipoeg" on 19.

Uus!!: Eesti ja Kalevipoeg · Näe rohkem »

Kaliningradi oblast

Kaliningradi oblast (7. aprill – 4. juuli 1946 Königsbergi oblast) on Venemaa läänepoolseim oblast Läänemere kagurannikul.

Uus!!: Eesti ja Kaliningradi oblast · Näe rohkem »

Kaljukotkas

Kaljukotkas ehk maakotkas (Aquila chrysaetos) on suur haugaslane.

Uus!!: Eesti ja Kaljukotkas · Näe rohkem »

Kammkeraamika kultuur

Kammkeraamika killud, u 4000–2000 eKr (Eesti Ajaloomuuseum) Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi.

Uus!!: Eesti ja Kammkeraamika kultuur · Näe rohkem »

Kammkeraamika teooria

Kammkeraamika teooria on ajaloo- ja keeleteaduse teooria, mille kohaselt rääkisid kammkeraamika kultuuri kandjad varast soome-ugri keelekuju ning tüüpilise kammkeraamika levik Läänemere äärde tähendab läänemeresoome algkeelt kõnelenud inimeste rännet.

Uus!!: Eesti ja Kammkeraamika teooria · Näe rohkem »

Kanada

Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.

Uus!!: Eesti ja Kanada · Näe rohkem »

Karjäär (mäendus)

Harku karjäär Karjääriks nimetatakse kohta maakera pindmises kihis, kus kaevandatakse kive, liiva ja mineraale.

Uus!!: Eesti ja Karjäär (mäendus) · Näe rohkem »

Karl Ernst von Baer

Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer Karl Baeri hauasammas Vana-Jaani kalmistul Tartus Karl Ernst von Baer (28. veebruar (17. veebruar) 1792 Piibe mõis, Järvamaa – 28. november (16. november) 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, polühistor, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.

Uus!!: Eesti ja Karl Ernst von Baer · Näe rohkem »

Karl Pajusalu

Karl Pajusalu 2011. aastal Karl Pajusalu (sündinud 20. juunil 1963) on eesti keeleteadlane.

Uus!!: Eesti ja Karl Pajusalu · Näe rohkem »

Karl Ristikivi

Ristikivi bareljeef endise Karl Ristikivi muuseumi ukse kõrval Tartus.Foto: 3. juuli 2014 K.A. Hermanni 18, Tartu. Karl Ristikivi viimane elukoht Eestis.Foto: 4. juuni 2014 Loone Otsa näidendi "Üksainus araabia öö. Salme Niilendi näidend" ettelugemine Karl Ristikivi Seltsi korteris.Foto: Janno Loide, 15. oktoober 2012 Karl Ristikivi (ristitud eesnimega Karp, samuti on kasutanud eesnime Karl Konstantin, 16. oktoober 1912 Saulepi vald, Varbla kihelkond, Läänemaa – 19. juuli 1977 Solna, Stockholmi lään) oli eesti kirjanik.

Uus!!: Eesti ja Karl Ristikivi · Näe rohkem »

Karl XI

Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.

Uus!!: Eesti ja Karl XI · Näe rohkem »

Käibemaks

Käibemaks (lühend km, ingliskeelne lühend VAT value added tax) on toote või teenuse lisandunud väärtuse maks.

Uus!!: Eesti ja Käibemaks · Näe rohkem »

Kärdla

Kärdla (rts Kärrdal; sks Kertel) on Hiiu maakonna halduskeskus ja Hiiumaa valla sisene linn.

Uus!!: Eesti ja Kärdla · Näe rohkem »

Küla

Küla Suurbritannias Riburys, ehitatud 17. sajandil Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud.

Uus!!: Eesti ja Küla · Näe rohkem »

Küpros

Küprose Vabariik on loodusgeograafiliselt Aasias asuv ja tänapäeval geopoliitiliselt Euroopasse kuuluv saareriik Vahemere idaosas, Väike-Aasia poolsaarest lõunas asuval Küprose saarel. Küprose Vabariigi valitsus kontrollib pärast 1974. aasta Türgi invasiooni saare lääne- ja lõunaosa. Saare põhjaosas moodustatud Põhja-Küprose Türgi Vabariigi ala kuulub küll rahvusvahelise õiguse alusel Küprose Vabariigile, millel aga puudub kontroll ala üle. Küpros on alates 2004 Euroopa Liidu liige. Küprosest veel väiksemad Euroopa Liidu liikmed on Malta ja Luksemburg.

Uus!!: Eesti ja Küpros · Näe rohkem »

Kõlvik

Kõlvik on loodusolude ja kasutusotstarbe poolest temaga külgnevatest aladest erinev maatükk.

Uus!!: Eesti ja Kõlvik · Näe rohkem »

Kõrgharidus

Kõrgharidus on keskhariduse baasil omandatav teaduslikul käsitlusel rajanev haridus, mille omandamist tõendab vastav lõpudokument.

Uus!!: Eesti ja Kõrgharidus · Näe rohkem »

Keel ja Kirjandus

Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.

Uus!!: Eesti ja Keel ja Kirjandus · Näe rohkem »

Keila

Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas.

Uus!!: Eesti ja Keila · Näe rohkem »

Keila jõgi

Keila jõgi on Soome lahe vesikonna pikim jõgi, voolab Rapla- ja Harjumaa territooriumil.

Uus!!: Eesti ja Keila jõgi · Näe rohkem »

Keila raudteejaam

Jaamahoone Keila raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Keila linnas.

Uus!!: Eesti ja Keila raudteejaam · Näe rohkem »

Kerli Kõiv

Kerli Kõiv (esinejanimi Kerli; sündinud 7. veebruaril 1987) on eesti laulja.

Uus!!: Eesti ja Kerli Kõiv · Näe rohkem »

Kersti Kaljulaid

Kersti Kaljulaid (sündinud 30. detsembril 1969 Tartus) on Eesti poliitik, alates 10. oktoobrist 2016 Eesti Vabariigi viies ja praegune president.

Uus!!: Eesti ja Kersti Kaljulaid · Näe rohkem »

Keskkonnainspektsioon

Keskkonnainspektsioon (lühend KKI) oli 1988–2020 keskkonnaministeeriumi haldusalas tegutsenud valitsusasutus.

Uus!!: Eesti ja Keskkonnainspektsioon · Näe rohkem »

Keskkonnaministeerium

Keskkonnaministeerium on Eesti valitsusasutus, mille tegevus on suunatud looduskasutuse ja keskkonnakaitse, majanduse ja sotsiaalsfääri tasakaalustatud arengule, selle saavutamiseks vajaliku hästitoimiva süsteemi tagamisele ning keskkonnakaitseks eraldatavate vahendite sihipärasele ja läbimõeldud kasutamisele.

Uus!!: Eesti ja Keskkonnaministeerium · Näe rohkem »

Keskmine rauaaeg

Keskmine rauaaeg on rauaaja periood vanema ja noorema rauaaja vahel, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 450–800.

Uus!!: Eesti ja Keskmine rauaaeg · Näe rohkem »

Keskpank

Keskpank on avalik-õiguslik põhiseaduslik institutsioon, mille ülesanne on hoida hinnastabiilsust ehk tagada raha ja raharingluse stabiilsus.

Uus!!: Eesti ja Keskpank · Näe rohkem »

Kevade (film)

"Kevade" on 1969.

Uus!!: Eesti ja Kevade (film) · Näe rohkem »

Kihelkond

Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.

Uus!!: Eesti ja Kihelkond · Näe rohkem »

Kiievi suurvürst

Kiievi suurvürst oli Kiievi-Vene valitseja tiitel 9.–13. sajandil.

Uus!!: Eesti ja Kiievi suurvürst · Näe rohkem »

Kiievi-Vene

Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.

Uus!!: Eesti ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »

Kilp (heraldika)

Kilpide kujud: ''FR old – prantsuse vana, FR modern – prantsuse kaasaegne, IT – itaalia, CH – šveitsi, EN – inglise, DE – saksa, PL – poola, ES, PT – hispaania, portugal'' Kilp on iga vapi peamine osa.

Uus!!: Eesti ja Kilp (heraldika) · Näe rohkem »

Kindlustatud asula

Kindlustatud asula oli Euroopa varase metalliaja asulatüüp, mis paiknes looduslikult kaitstud kohas (nt künkal) ja oli sageli tugevdatud kunstlike kindlustustega, eriti kui looduslik kaitse jäi nõrgaks.

Uus!!: Eesti ja Kindlustatud asula · Näe rohkem »

Kino

Kino on filmide näitamisega tegelev asutus, samuti selleks otstarbeks ehitatud või kasutatav hoone või mingi muu hoone (kultuurimaja vms) osa.

Uus!!: Eesti ja Kino · Näe rohkem »

Kirderanniku murded

Kirderanniku murded (ka: kirderanniku murderühm, kirderannikumurre; varem ka: põhjaeesti rannamurre) on üks kolmest eesti murderühmast (teised kaks on lõunaeesti murderühm ja põhjaeesti murderühm).

Uus!!: Eesti ja Kirderanniku murded · Näe rohkem »

Kivikalme

Mäla kivikalmed Muhu saarel Kivikalme (Saaremaal rahvapäraselt ka raun) on kalme, mis on ehitatud põhiliselt kividest.

Uus!!: Eesti ja Kivikalme · Näe rohkem »

Kohaliku omavalitsuse volikogu

Kohaliku omavalitsuse volikogu on kohaliku omavalitsuse üksuse (valla või linna esinduskogu (vastavalt vallavolikogu või linnavolikogu)).

Uus!!: Eesti ja Kohaliku omavalitsuse volikogu · Näe rohkem »

Kohtla-Järve

Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas.

Uus!!: Eesti ja Kohtla-Järve · Näe rohkem »

Kohus

Toomemäel Kohus on riigi loodud organ (ka vastutav asutus), mis vaatab läbi ning lahendab vaidlusi.

Uus!!: Eesti ja Kohus · Näe rohkem »

Kolhoos

Kolhoos (vene keeles: колхоз, lühend sõnadest коллективное хозяйство, 'ühismajand', 'kollektiivmajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand.

Uus!!: Eesti ja Kolhoos · Näe rohkem »

Koluvere piiskopilinnus

Koluvere linnus ja vallikraavid Koluvere linnus ja vallikraav Koluvere linnuse sild üle Liivi jõe Koluvere piiskopilinnus (saksa keeles Lode, Schloß Lode; soome keeles on kasutatud ka Lukkolinna) on Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Risti-Virtsu maantee ääres asuv endine Saare-Lääne piiskopilinnus.

Uus!!: Eesti ja Koluvere piiskopilinnus · Näe rohkem »

Konrad Mägi

Konrad Vilhelm Mägi (1. november 1878 Hellenurme mõis, Tartumaa – 15. august 1925 Tartu) oli eesti maalikunstnik ja pedagoog.

Uus!!: Eesti ja Konrad Mägi · Näe rohkem »

Konstantin Päts

Konstantin Päts VR I/1 ja III/1 (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast) oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist.

Uus!!: Eesti ja Konstantin Päts · Näe rohkem »

Korraldus

Korraldus on igapäevase töö korraldamiseks või üksikjuhtumi lahendamiseks alluvatele suuliselt või kirjalikult antav nõue või käsk.

Uus!!: Eesti ja Korraldus · Näe rohkem »

Kosovo

Kosovo (serbia keeles Косово/Kosovo, albaania keeles Kosovë, Kosova) on vaidlusalune piirkond Balkani poolsaare lääneosas.

Uus!!: Eesti ja Kosovo · Näe rohkem »

Kreeka

Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.

Uus!!: Eesti ja Kreeka · Näe rohkem »

Kristjan Jaak Peterson

Kristjan Jaak Peterson (Franz Burchard Dörbecki akvatinta, 19. saj) Toomemäel, autorid Jaak Soans ja Allan Murdmaa Kristjan Jaak Peterson, ka Kristian Jaak Peterson; õieti Christian Jakob Petersohn (14. märts (vkj 2. märts) 1801 Riia – 4. august (vkj 23. juuli) 1822 Riia) oli eesti kirjanik.

Uus!!: Eesti ja Kristjan Jaak Peterson · Näe rohkem »

Kristlus

Kristluse osakaal riigiti, kõrgeim osakaal on lillaga, madalaim oranžiga Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Uus!!: Eesti ja Kristlus · Näe rohkem »

Krivasoo lahing

Krivasoo lahing toimus 16. novembrist kuni 30. detsembrini 1919.

Uus!!: Eesti ja Krivasoo lahing · Näe rohkem »

Kuldar Sink

Kuldar Sink (14. september 1942 Tallinn – 29. jaanuar 1995 Kõrve küla, Võru maakond) oli eesti helilooja ja flöödimängija.

Uus!!: Eesti ja Kuldar Sink · Näe rohkem »

Kunda kultuur

Kunda kultuur ehk Kunda etapp oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur aastatel umbes 8500–7000 eKr.

Uus!!: Eesti ja Kunda kultuur · Näe rohkem »

Kunda Lammasmägi

Kunda Lammasmägi Kunda Lammasmägi on mesoliitikumi arheoloogiline leiukoht Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Linnuse külas.

Uus!!: Eesti ja Kunda Lammasmägi · Näe rohkem »

Kunda sadam

Kunda sadam Kunda sadama aerofoto Kunda sadam (sadama kood: EE KND; nimetatud ka Lontova sadam) on sadam Kundas, Kunda lahe lõunakaldal.

Uus!!: Eesti ja Kunda sadam · Näe rohkem »

Kuressaare

Kuressaare (vanasti ka Kuresaar) on Saaremaa ainus linn, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.

Uus!!: Eesti ja Kuressaare · Näe rohkem »

Kyōto protokoll

Ei osale Kyōto protokoll on rahvusvaheline leping, millega ligikaudu kolmandik maailma riikidest nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990.

Uus!!: Eesti ja Kyōto protokoll · Näe rohkem »

Labradori poolsaar

Labradori poolsaar, Kanada Labradori poolsaar on suur poolsaar Kanada idaosas.

Uus!!: Eesti ja Labradori poolsaar · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Eesti ja Ladina keel · Näe rohkem »

Laelatu puisniit

Laelatu puisniit septembris Laelatu puisniit oktoobris Laelatu puisniit on puisniit Virtsu lähedal Laelatul.

Uus!!: Eesti ja Laelatu puisniit · Näe rohkem »

Laenatud naene

"Laenatud naene" on 1913.

Uus!!: Eesti ja Laenatud naene · Näe rohkem »

Lahemaa rahvuspark

Lahemaa rahvuspark on rahvuspark Põhja-Eestis.

Uus!!: Eesti ja Lahemaa rahvuspark · Näe rohkem »

Latgalid

Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.

Uus!!: Eesti ja Latgalid · Näe rohkem »

Laulev revolutsioon

Pika Hermanni torni 24. veebruaril 1989. Jaan Künnapi foto Laulev revolutsioon hõlmab aastail 1987–1991 Eestis, Lätis ja Leedus toimunud ühiskondlik-poliitilisi sündmusi, mis kaasnesid NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi algatatud uuenduspoliitika (perestroika) ja avalikustamisega (glasnost) Nõukogude Liidus.

Uus!!: Eesti ja Laulev revolutsioon · Näe rohkem »

Lauri Kärk

Lauri Kärk 1999. aastal Lauri Kärk (sündinud 14. septembril 1954 Tartus) on eesti filmiajaloolane ja -kriitik.

Uus!!: Eesti ja Lauri Kärk · Näe rohkem »

Lauri Vahtre

Lauri Vahtre oma "Eesti ajaloo õpiku vene õppekeelega gümnaasiumile" esitlusel TEA Kirjastuses, 22.10.2010 Lauri Vahtre (sündinud 22. märtsil 1960) on Eesti poliitik, ajaloolane, kirjanik, stsenarist ja tõlkija.

Uus!!: Eesti ja Lauri Vahtre · Näe rohkem »

Lääne maakond

Lääne maakond ehk Läänemaa on 1. järgu haldusüksus Eesti lääneosas.

Uus!!: Eesti ja Lääne maakond · Näe rohkem »

Lääne-Tallinna Keskhaigla

Lääne-Tallinna Keskhaigla on haigla Tallinnas.

Uus!!: Eesti ja Lääne-Tallinna Keskhaigla · Näe rohkem »

Lääne-Viru maakond

Lääne-Viru maakond ehk Lääne-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Eesti ja Lääne-Viru maakond · Näe rohkem »

Läänemaa

Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.

Uus!!: Eesti ja Läänemaa · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Eesti ja Läänemeri · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Eesti ja Läti · Näe rohkem »

Lõunaeesti murded

Lõunaeesti (võru, setu, mulgi ja tartu) keel ja keelesaared (Leivu, Lutsi ja Kraasna). Lõunaeesti murded (ka: lõunaeesti murderühm) on traditsioonilise käsitluse järgi üks eesti keele murderühm, mis koosneb neljast piirkondlikust põhivariandist, mille hulka kuuluvad loodepoolsed mulgi ja tartu murre ning kagupoolsed võru ja setu murre.

Uus!!: Eesti ja Lõunaeesti murded · Näe rohkem »

Lõvi (heraldika)

lõvi Lõvi on heraldikas tagajalgadele või vasakpoolsele tagajalale tõusnud lõvi, kes vaatab enda ette.

Uus!!: Eesti ja Lõvi (heraldika) · Näe rohkem »

Leedu

Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.

Uus!!: Eesti ja Leedu · Näe rohkem »

Leetopiss

Laurentiuse leetopiss (''Лаврентьевская летопись'') Leetopiss (ajalookirjanduses ka letopiss, ebakorrektselt le(e)topis; kirikuslaavi keeles ле́топись või летописание) on vanavene kroonika, mis sisaldab mingi ajaloolise sündmuse kirjeldust.

Uus!!: Eesti ja Leetopiss · Näe rohkem »

Lembit Ulfsak

Lembit Ulfsak (4. juuli 1947 Koeru – 22. märts 2017) oli eesti näitleja ja lavastaja, väljaspool Eestit tuntud peamiselt filminäitlejana.

Uus!!: Eesti ja Lembit Ulfsak · Näe rohkem »

Lennart Meri

Lennart Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn – 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, tõlkija, filmitegija, diplomaat ja poliitik, Eesti president 1992–2001.

Uus!!: Eesti ja Lennart Meri · Näe rohkem »

Leopard (heraldika)

Eesti vapp kolme leopardiga Leopard ehk lion passant guardant on heraldikas kasutatav tavaskujund.

Uus!!: Eesti ja Leopard (heraldika) · Näe rohkem »

Let's Do It! World

"Let's Do It! World" (eesti keeles "Teeme ära! Maailmakoristus") on ülemaailmne kodanike keskkonna-aktsioon, mis sai alguse Eestist.

Uus!!: Eesti ja Let's Do It! World · Näe rohkem »

Liik (bioloogia)

Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.

Uus!!: Eesti ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »

Liivi laht

Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti Rīgas jūras līcis, liivi Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².

Uus!!: Eesti ja Liivi laht · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Eesti ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Eesti ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu), eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Eesti ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Liivimaa ristisõda

Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.

Uus!!: Eesti ja Liivimaa ristisõda · Näe rohkem »

Liivlased

Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.

Uus!!: Eesti ja Liivlased · Näe rohkem »

Linda Kaljundi

Linda Kaljundi (sündinud 6. juunil 1979) on eesti ajaloolane.

Uus!!: Eesti ja Linda Kaljundi · Näe rohkem »

Linn

Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.

Uus!!: Eesti ja Linn · Näe rohkem »

Linnavalitsus

Linnavalitsus on kohaliku omavalitsuse üksuse (linna) võimuorgan, mis teostab oma haldusalas olevas linnas täitevvõimu.

Uus!!: Eesti ja Linnavalitsus · Näe rohkem »

Linnus

Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.

Uus!!: Eesti ja Linnus · Näe rohkem »

Linnusepiirkond

Linnusepiirkond oli ühe linnuse üliku(te)le kuuluv, tema (nende) ees maksu- või muid kohustusi kandva rahvastikuga maa-ala.

Uus!!: Eesti ja Linnusepiirkond · Näe rohkem »

Loodusajakiri

MTÜ Loodusajakiri logo MTÜ Loodusajakiri on Eesti kirjastus (mittetulundusühing), mis annab välja Eestis ilmuvaid loodus- ja teadusteemalisi ajakirju.

Uus!!: Eesti ja Loodusajakiri · Näe rohkem »

Looduslik rohumaa

Rohumaa Looduslik rohumaa on rohumaa, kus on säilinud looduslik rohukamar ning kus inimtegevus piirdub põhiliselt rohusaagi kasutamisega.

Uus!!: Eesti ja Looduslik rohumaa · Näe rohkem »

Loomulik iive

Loomulik iive on teatud piirkonna (riigi, maakonna, valla vms) sünni- ja surmajuhtude arvu vahe, st elussündide arvu ja surmajuhtude arvu vahe.

Uus!!: Eesti ja Loomulik iive · Näe rohkem »

Loopealne

Västergötlandi loopealne Rootsis Viita loopealne, Matsalu Rahvuspark Loopealne Saaremaal Atlas Loopealsed ehk alvarid (lood, looalad, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad.

Uus!!: Eesti ja Loopealne · Näe rohkem »

Lotte

Koeratüdruk Lotte on Janno Põldma ja Heiki Ernitsa loodud punapäine tegelaskuju, kes elab Leiutajatekülas, ning ka kaubamärk.

Uus!!: Eesti ja Lotte · Näe rohkem »

Ludvig Puusepp

Ludvig Puusepp (3. detsember (vkj 21. november) 1875 Kiiev – 19. oktoober 1942 Tartu) oli eesti arst ja arstiteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940) esimese koosseisu akadeemik.

Uus!!: Eesti ja Ludvig Puusepp · Näe rohkem »

Luksemburg

Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas.

Uus!!: Eesti ja Luksemburg · Näe rohkem »

Lumikate

Lumikate Achensee järvel Tiroolis Lumikate Ida-Virumaal 2015. aasta algul Lumikate on lumekiht maapinnal, mis tekib lumesaju ja lumetormide tagajärjel.

Uus!!: Eesti ja Lumikate · Näe rohkem »

Lydia Koidula

Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen, kodanikunimi 1873. aastast Lydia Emilie Florentine Michelson; Vana-Vändra vald – Kroonlinn (vaadatud 26.03.2016)) oli eesti luuletaja ja kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar.

Uus!!: Eesti ja Lydia Koidula · Näe rohkem »

Maagaas

Maagaasi jaotamine Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides.

Uus!!: Eesti ja Maagaas · Näe rohkem »

Maailma Kaubandusorganisatsioon

Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigid (tume- ja heleroheline) ning vaatlejaliikmed (sinine) Maailma Kaubandusorganisatsioon (inglise keeles World Trade Organization, WTO) on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust.

Uus!!: Eesti ja Maailma Kaubandusorganisatsioon · Näe rohkem »

Maailmarevolutsioon

Maailmarevolutsioon on marksistlikus teoorias kogu maailma riikides ahelreaktsioonina toimuv kapitalismi kukutamine töölisklassi organiseeritud riigikukutamise teel, mille käigus asendatakse kodanlaste omandus ja võim tööliste riigiga, mille aluseks on tootmisvahendite ühiskondlik omandus.

Uus!!: Eesti ja Maailmarevolutsioon · Näe rohkem »

Maak

Rauamaak ehk raudkvartsiit Krõvõi Rigist (Ukraina) Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.

Uus!!: Eesti ja Maak · Näe rohkem »

Maakond

Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.

Uus!!: Eesti ja Maakond · Näe rohkem »

Maameeste lipkond

Maameeste lipkond oli 1576.

Uus!!: Eesti ja Maameeste lipkond · Näe rohkem »

Maardu

Maardu on linn Harjumaal Muuga lahe kaldal, mis ulatub Maardu järvest Pirita jõeni; piirneb Viimsi ja Jõelähtme vallaga.

Uus!!: Eesti ja Maardu · Näe rohkem »

Maaturism

Maaturism (ingl rural tourism) on turismivorm, kus välis- või siseturist külastab maapiirkondi.

Uus!!: Eesti ja Maaturism · Näe rohkem »

Maavald

Maavald on Eesti ajalooline maakeelne nimi, mis hääbus laiemast kasutusest 19. sajandil, asendudes alamsaksa laenuga "Eesti".

Uus!!: Eesti ja Maavald · Näe rohkem »

Maavalitsus

Maavalitsus on maakonna haldusorgan.

Uus!!: Eesti ja Maavalitsus · Näe rohkem »

Maavanem

Maavanem on riigi esindaja 1. järgu haldusüksuses mitmes riigis.

Uus!!: Eesti ja Maavanem · Näe rohkem »

Mahepõllumajandus

Maheköögiviljad Mahepõllumajandus on looduskeskkonda ja ökoloogilist tasakaalu arvestav ja seda säästev põllumajandusproduktide tootmistehnoloogia.

Uus!!: Eesti ja Mahepõllumajandus · Näe rohkem »

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

OECD liikmesriigid OECD (Organization for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) on arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline majandusorganisatsioon.

Uus!!: Eesti ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon · Näe rohkem »

Majandusvöönd

Majandusvöönd on territoriaalmerega piirnev rannariigile kuuluv merevöönd, mille laius võib olla kuni 200 meremiili territoriaalmere lähtejoonest.

Uus!!: Eesti ja Majandusvöönd · Näe rohkem »

Malta

Malta Vabariik on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest: Malta, Gozo (Għawdex) ja Comino saarest (Kemmuna) ning neljast asustamata saarest.

Uus!!: Eesti ja Malta · Näe rohkem »

Mandri-Eesti

Mandri-Eesti keskpunkt Adaveres Mandri-Eesti on Eesti mandriosa, st kogu Eesti peale meresaarte lääne- ja põhjarannikul.

Uus!!: Eesti ja Mandri-Eesti · Näe rohkem »

Manifest kõigile Eestimaa rahvastele

Manifest Eestimaa rahvastele algses sõnastuses, kuupäevaga 21. veebruar 1918, nagu seda levitati enne 24. veebruari 1918 Manifest kõigile Eestimaa rahvastele avaldatuna ajalehes Teataja 25. veebruaril 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamise tähistamine Pärnus, 24. veebruaril 1918 Manifest kõigile Eestimaa rahvastele on Eesti Maapäeva Vanematenõukogu koostatud ja 21.

Uus!!: Eesti ja Manifest kõigile Eestimaa rahvastele · Näe rohkem »

Marika Mägi

Marika Mägi (sündinud 25. veebruaril 1968 Tallinnas) on eesti arheoloog.

Uus!!: Eesti ja Marika Mägi · Näe rohkem »

Mart Saar

Mart Saar (28. september 1882 Hüpassaare – 28. oktoober 1963 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja pianist.

Uus!!: Eesti ja Mart Saar · Näe rohkem »

Matsalu rahvuspark

Luiged Matsalu lahel Kasari jõe suudme poole Matsalu roostik Kasari vanalt sillalt Matsalu rahvuspark on rahvuspark Lääne-Eestis, mis on loodud pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks.

Uus!!: Eesti ja Matsalu rahvuspark · Näe rohkem »

Määrus

Määrus ehk adverbiaal on lauseliige, mis on.

Uus!!: Eesti ja Määrus · Näe rohkem »

Märtsiküüditamine

Märtsiküüditamine oli 1949.

Uus!!: Eesti ja Märtsiküüditamine · Näe rohkem »

Märtsirevolutsioon

Märtsirevolutsioon oli liberaalne revolutsioon Eestimaal 14.–17. märtsil (vkj. 1.–4. märtsil) 1917.

Uus!!: Eesti ja Märtsirevolutsioon · Näe rohkem »

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden), ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal (ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.

Uus!!: Eesti ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »

Mõis

Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Tänapäeval kasutatakse sõna mõis seitsmes tähenduses.

Uus!!: Eesti ja Mõis · Näe rohkem »

Mõniste vald

Mõniste vald on endine vald Võru maakonnas.

Uus!!: Eesti ja Mõniste vald · Näe rohkem »

Meetrika

Meetrika võib tähendada.

Uus!!: Eesti ja Meetrika · Näe rohkem »

Mesoliitikum

Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg on paleoliitikumi ja neoliitikumi vaheline üleminekuaeg, muinasaja teine suur periood.

Uus!!: Eesti ja Mesoliitikum · Näe rohkem »

Metsa inventeerimine

Metsa inventeerimine on süstemaatiline andmete kogumine metsa kohta sellele hinnangu andmiseks ja analüüsi tegemiseks.

Uus!!: Eesti ja Metsa inventeerimine · Näe rohkem »

Metsamaa

Metsamaa on metsamajanduslikuks tegevuseks kasutatav maa-ala.

Uus!!: Eesti ja Metsamaa · Näe rohkem »

Metsandus

Tänapäevases metsamajanduses kasutatakse arvukalt digilahendusi, mis lihtsustavad ja kiirendavad tööd. Metsameister Margus Paesalu 2014. aastal tahvelarvutiga langil. Metsandus on esmassektori haru, mis tegeleb metsade ja selle ressursside jätkusuutliku tootmisega, kasutamise, säilitamisega ja uuendamisega.

Uus!!: Eesti ja Metsandus · Näe rohkem »

Metsatöll

Metsatöll on Eesti folk metal'i ansambel.

Uus!!: Eesti ja Metsatöll · Näe rohkem »

Metsavennad

Rõuge vallas. Metsavennad (läti keeles mežabrāļi, leedu keeles miško broliai) olid Eestis, Lätis ning Leedus võidelnud relvastatud vastupanuvõitlejad, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude võimu vastu.

Uus!!: Eesti ja Metsavennad · Näe rohkem »

Metssiga

Metssiga (Sus scrofa) on sigalaste sugukonda ja sea perekonda kuuluv metsloom.

Uus!!: Eesti ja Metssiga · Näe rohkem »

Michael C. Polt

Michael C. Polt Michael Christian Polt (sündinud 1954 Austrias) on Ameerika Ühendriikide diplomaat.

Uus!!: Eesti ja Michael C. Polt · Näe rohkem »

Michel Sittow

Michel Sittow (arvatavasti 1469 Tallinn – 1525 Tallinn) oli Madalmaade päritolu Tallinna maalikunstnik.

Uus!!: Eesti ja Michel Sittow · Näe rohkem »

Mihkel Lüdig

Mihkel Lüdig (9. mai 1880 Vaskrääma, Reiu vald – 7. mai 1958 Vändra) oli eesti helilooja, koorijuht ja organist, üks konservatooriumi asutajaid.

Uus!!: Eesti ja Mihkel Lüdig · Näe rohkem »

Miina Härma

Miina Härma (Kroonlinnas 1903–1915) Miina Härma (aastani 1935 Miina Hermann; 9. veebruar (vkj 28. jaanuar) 1864 Kõrveküla, Raadi vald – 16. november 1941 Tartu) oli eesti helilooja, koorijuht ja organist.

Uus!!: Eesti ja Miina Härma · Näe rohkem »

Misjon

rootslastele ristiusku. Ansgar tegutses 9. sajandil. Gravüür aastast 1830 Misjon ehk misjonitöö on kristluses misjonikäsu alusel toimuv kristluse kuulutamine mittekristlastele ja kristlusest eemale jäänutele.

Uus!!: Eesti ja Misjon · Näe rohkem »

Missa

Vatikani II kirikukogu juhendite alusel pühitsetav katoliiklik missa Missa on roomakatoliku ja anglikaani kiriku armulauaga jumalateenistus.

Uus!!: Eesti ja Missa · Näe rohkem »

Mobilisatsioon

Mobilisatsioon ehk mobiliseerimine on relvajõudude isikkoosseisu, varustuse ja riigi majanduse sõjaks kogumine ja valmis seadmine.

Uus!!: Eesti ja Mobilisatsioon · Näe rohkem »

Montenegro

Montenegro (montenegro keeles Crna Gora) on väike mägine riik Balkani poolsaarel Aadria mere ääres.

Uus!!: Eesti ja Montenegro · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Русское царствоVene tsaaririik Moskoovia lipp Lipp (alates 1613. aastast)Vapp (1582) 300pxMoskoovia, 1600 Keelvene keel PealinnMoskva Riigipeatsaar Pindalaumbes 2 800 000 km² 1533 Rahvaarv? Iseseisvus1547 Rahaühikrubla Moskva tsaaririigiks või Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Uus!!: Eesti ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »

Mu isamaa on minu arm

"Mu isamaa on minu arm" on Lydia Koidula luuletus.

Uus!!: Eesti ja Mu isamaa on minu arm · Näe rohkem »

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm

"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" on Eesti Vabariigi riigihümn.

Uus!!: Eesti ja Mu isamaa, mu õnn ja rõõm · Näe rohkem »

Muḩammad al-Idrīsī

Maailmakaart ''Tabula Rogeriana'' (pööratud), koostatud al-Idrīsī 1154. a atlase järgi Abū ‘Abdullāh Muḩammad al-Idrīsī (araabia keeles أبو عبد الله محمد الإدريسي; umbes 1100 – 1165 või 1166) oli Araabia kartograaf, geograaf, egüptoloog.

Uus!!: Eesti ja Muḩammad al-Idrīsī · Näe rohkem »

Muinaskihelkond

Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Eesti ja Muinaskihelkond · Näe rohkem »

Muinasmaakond

Maakonnaks ehk muinasmaakonnaks nimetatakse sageli muinasaegset (kuni 13. sajand) kihelkonnast ja linnusepiirkonnast suuremat mitteriiklikku territoriaalset üksust tänapäeva Baltikumi alal.

Uus!!: Eesti ja Muinasmaakond · Näe rohkem »

Mukri raba

Mukri raba Mukri raba on soo Lõuna-Raplamaal Kehtna vallas, selle lähim alevik on Eidapere.

Uus!!: Eesti ja Mukri raba · Näe rohkem »

Mullutu-Suurlaht

Mullutu-Suurlaht (ka Mullutu Suurlaht, Suurlaht) on Eesti suuruselt neljas järv, asub Saaremaal.

Uus!!: Eesti ja Mullutu-Suurlaht · Näe rohkem »

Must teemant

"Must teemant" on Eesti draamafilm aastast 1923.

Uus!!: Eesti ja Must teemant · Näe rohkem »

Naha (Mõniste)

Naha oli küla Võrumaal Hargla kihelkonnas Mõniste mõisa alal.

Uus!!: Eesti ja Naha (Mõniste) · Näe rohkem »

Naha talu

Naha talu on Karisöödi küla koosseisu kuuluv talu Võru maakonna Rõuge valla edelapiiril.

Uus!!: Eesti ja Naha talu · Näe rohkem »

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.

Uus!!: Eesti ja Narva · Näe rohkem »

Narva kultuur

Narva kultuur ehk Narva etapp oli esimene keraamikat kasutav kiviaja kultuur Eesti alal.

Uus!!: Eesti ja Narva kultuur · Näe rohkem »

Narva lahing (1919)

Narva lahing oli lahing 18.–19.

Uus!!: Eesti ja Narva lahing (1919) · Näe rohkem »

Narva lahing (1944)

Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast.

Uus!!: Eesti ja Narva lahing (1944) · Näe rohkem »

Narva veehoidla

Narva veehoidla on tehisveekogu Eesti ja Venemaa piiril Narva jõel Narvast lõunas.

Uus!!: Eesti ja Narva veehoidla · Näe rohkem »

NATO

NATO liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (ingl North Atlantic Treaty Organisation (NATO), pr Organisation du Traité de l'Atlantique Nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.

Uus!!: Eesti ja NATO · Näe rohkem »

Nöörkeraamika kultuur

Nöörkeraamika kultuur hakkas levima Eestis 3000.

Uus!!: Eesti ja Nöörkeraamika kultuur · Näe rohkem »

Nõukogude Eesti

Nõukogude Eesti oli de facto Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee võimu aluse maa-ala endises Eestimaa kubermangus mitteametlik nimetus (ametlikku ei olnud).

Uus!!: Eesti ja Nõukogude Eesti · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Venemaal ja selle naabermaadel eksisteerinud sotsialistlik riik.

Uus!!: Eesti ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »

Nõukogude okupatsioon

Nõukogude okupatsioon oli Nõukogude Venemaa või Nõukogude Liidu poolt sõjalise jõu kasutamise või sellega ähvardamise tulemusel teostatud teiste riikide okupeerimine 20. sajandil.

Uus!!: Eesti ja Nõukogude okupatsioon · Näe rohkem »

Nõukogude okupatsioon Eestis

Nõukogude okupatsioon Eestis ehk Vene okupatsioon oli aastatel 1918–1919, 1940–1941 ja 1944–1991 toimunud Eesti Vabariigi territooriumi okupeerimine Nõukogude Venemaa ning hiljem Nõukogude Liidu poolt.

Uus!!: Eesti ja Nõukogude okupatsioon Eestis · Näe rohkem »

Nõukogude rubla

Nõukogude rubla oli Nõukogude Liidu valuuta aastatel 1922-1991 ning seejärel juulini 1993 Venemaal.

Uus!!: Eesti ja Nõukogude rubla · Näe rohkem »

Nõukogude väeosad Eestis

Siin on ülevaade Eesti NSV / Eesti territooriumil aastatel 1944–1994 paiknenud NSV Liidu relvajõudude (mille hulka kuulusid Nõukogude armee, NSV Liidu merevägi, NSV Liidu Piirivalve ja NSV Liidu Siseministeeriumi siseväed) väeosade ja nende asukohtade kohta. Nõukogude Eestis oli ligi 800 paigas 1565 sõjaväeobjekti kogupindalaga 87 147 hektarit, mis moodustas ligikaudu 1,9% kogu Eesti territooriumist.

Uus!!: Eesti ja Nõukogude väeosad Eestis · Näe rohkem »

Neeme Järvi

Estonia talveaias 16. septembril 2013 XXV üldlaulupeol, juuli 2009 Neeme Järvi (kuni aastani 1940 Neeme Jööts; sündinud 7. juunil 1937) on eesti dirigent.

Uus!!: Eesti ja Neeme Järvi · Näe rohkem »

Neoliitikum

Neoliitikum ehk noorem kiviaeg oli ajavahemik 4.–2. aastatuhat eKr.

Uus!!: Eesti ja Neoliitikum · Näe rohkem »

Newsweek

Esimene Newsweeki number 17. veebruarist 1933. Newsweek on alates 1933.

Uus!!: Eesti ja Newsweek · Näe rohkem »

Nikolai Pirogov

Nikolai Pirogov (vene keeles Николай Иванович Пирогов); 25. november 1810 Moskva – 5. detsember 1881 Višnja (hiljem Pirogovo; praegu Vinnõtsja, Ukraina) oli vene kirurg, anatoom ja pedagoog.

Uus!!: Eesti ja Nikolai Pirogov · Näe rohkem »

Nikolai Thamm noorem

Nikolai Ludwig Jakob Thamm, (ka Nikolai Tamm; 31. mai/13. juuni 1867 Peterburi – 21. detsember 1948 Aschersleben, Saksi-Anhalt) oli Eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti ja Nikolai Thamm noorem · Näe rohkem »

Nils Niitra

Nils Niitra (sündinud 20. detsembril 1975) on eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja.

Uus!!: Eesti ja Nils Niitra · Näe rohkem »

Noorem pronksiaeg

Noorem pronksiaeg on pronksiaja hilisem osa.

Uus!!: Eesti ja Noorem pronksiaeg · Näe rohkem »

Noorem rauaaeg

Noorem rauaaeg on rauaaja viimane üldperiood, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 800–1200/1250.

Uus!!: Eesti ja Noorem rauaaeg · Näe rohkem »

Noorsooteater

*Eesti Noorsooteater.

Uus!!: Eesti ja Noorsooteater · Näe rohkem »

Nootamaa

Nootamaa on 4,98 hektari suurune saar Saare maakonnas Saaremaa vallas Atla küla alal.

Uus!!: Eesti ja Nootamaa · Näe rohkem »

Novgorodi vabariik

Новгородская земьляNovgorodimaa 100px100px LippVapp 300pxNovgorodimaa, 1400 ÕukonnakeelVanavene ReligioonÕigeusk PealinnSuur-Novgorod RiigipeaNovgorodi vürst Seadusandlik võimNovgorodi veetše Iseseisvus1136–1478 Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.

Uus!!: Eesti ja Novgorodi vabariik · Näe rohkem »

Omavalitsusüksus

Omavalitsusüksus ehk kohaliku omavalitsuse üksus (ka: kohalik omavalitsusüksus) on territoriaalüksus, mille piires teostatakse kohalikku omavalitsust.

Uus!!: Eesti ja Omavalitsusüksus · Näe rohkem »

Organiseeritud kuritegevus Eestis

Organiseeritud kuritegevus Eestis on lühiülevaade ajakirjanduses avaldatud organiseeritud kuritegevuse ilmingutest ja seotud isikutest Eestis.

Uus!!: Eesti ja Organiseeritud kuritegevus Eestis · Näe rohkem »

Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest võeti vastu 20. augustil 1991.

Uus!!: Eesti ja Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest · Näe rohkem »

Otto Tiefi valitsus

Otto Tiefi valitsus (18. september 1944 – 12. jaanuar 1953) oli Eesti Vabariigi 28.

Uus!!: Eesti ja Otto Tiefi valitsus · Näe rohkem »

Paavst

Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst) (ladina papa; kreeka πάππας pappas, 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Eesti ja Paavst · Näe rohkem »

Paekivi

Paekivist rannavallid Osmussaarel Paekivi ehk paas on settelise tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.

Uus!!: Eesti ja Paekivi · Näe rohkem »

Pagan

Pagan (ladina keeles paganus 'maamees, talupoeg'.

Uus!!: Eesti ja Pagan · Näe rohkem »

Paide

Paide kirik Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.

Uus!!: Eesti ja Paide · Näe rohkem »

Paju lahing

Paju lahing oli Eesti Vabadussõja ajal 31.

Uus!!: Eesti ja Paju lahing · Näe rohkem »

Palve

Palve (palvetus, palumine) on pöördumine kõrgema vaimse väe (või vägede) poole, üks religioosse käitumise vorme, usuelu sisu.

Uus!!: Eesti ja Palve · Näe rohkem »

Parasvööde

Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.

Uus!!: Eesti ja Parasvööde · Näe rohkem »

Pariisi kliimakokkulepe

Pariisi kliimakokkulepe on rahvusvaheline leping, mille võtsid 2015.

Uus!!: Eesti ja Pariisi kliimakokkulepe · Näe rohkem »

Parlament

Seimis 1791. aastal (Kazimierz Wojniakowski maal, 1806) Parlament on üleriigiline seadusandlik esinduskogu ja -asutus, mille liikmed on valitud üldistel ühetaolistel otsestel salajastel vabadel valimistel.

Uus!!: Eesti ja Parlament · Näe rohkem »

Parlamentaarne vabariik

– parlamentaarsed vabariigid, kus täidesaatva presidendi valib parlament. Parlamentaarne vabariik on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub.

Uus!!: Eesti ja Parlamentaarne vabariik · Näe rohkem »

Patria Pasi

Sisu Pasi on Soomes Oy Sisu Auto Ab toodetav amfiibne soomustransportöör.

Uus!!: Eesti ja Patria Pasi · Näe rohkem »

Paul-Eerik Rummo

Paul-Eerik Rummo Paul-Eerik Rummo esinemas kirjandusfestivalil HeadRead 29. mail 2011 Paul-Eerik Rummo (sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas) on Eesti kirjanik ja poliitik.

Uus!!: Eesti ja Paul-Eerik Rummo · Näe rohkem »

Pääsusaba

Pääsusaba (Papilio machaon) on liblikaliik ratsulibliklaste sugukonnast.

Uus!!: Eesti ja Pääsusaba · Näe rohkem »

Päikeseenergia

Päikeseenergia on päikesekiirguse energia.

Uus!!: Eesti ja Päikeseenergia · Näe rohkem »

Pärandkooslus

Alates 1990ndaist kasutatakse Eestis pärandkoosluste hooldamisel järjest sagedamini šoti mägiveiseid Pärandkooslus (ka poollooduslik kooslus) on niisugune biotsönoos, mis on looduslikust kooslusest kujunenud mõõduka inimmõju tulemusel.

Uus!!: Eesti ja Pärandkooslus · Näe rohkem »

Päris-Eesti

Päris-Eesti oli trükis, mille esimene number ilmus 1943.

Uus!!: Eesti ja Päris-Eesti · Näe rohkem »

Pärismaine elustik

Pärismaine elustik on mingi ala kohalik ehk põline ehk indigeenne elustik.

Uus!!: Eesti ja Pärismaine elustik · Näe rohkem »

Pärisorjus

Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.

Uus!!: Eesti ja Pärisorjus · Näe rohkem »

Pärnu

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.

Uus!!: Eesti ja Pärnu · Näe rohkem »

Pärnu jõgi

Pärnu jõgi on Võhandu jõe järel Eesti pikkuselt teine jõgi (144 km).

Uus!!: Eesti ja Pärnu jõgi · Näe rohkem »

Pärnu maakond

Pärnu maakond ehk Pärnumaa on Eesti 1. järgu haldusüksus.

Uus!!: Eesti ja Pärnu maakond · Näe rohkem »

Põder

Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.

Uus!!: Eesti ja Põder · Näe rohkem »

Põhimaantee

Põhimaantee on riigimaantee, mis ühendab pealinna teiste suurte linnadega, neid omavahel ja tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega.

Uus!!: Eesti ja Põhimaantee · Näe rohkem »

Põhja-Ameerika

Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.

Uus!!: Eesti ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »

Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (lühend: PERH) on kujunenud pärast liitmist Eesti suurimaks aktiivravi asutuseks, pakub raviteenust kõigil arstlikel erialadel, v.a silmakirurgia ja sünnitusabi.

Uus!!: Eesti ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla · Näe rohkem »

Põhja-Euroopa

Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.

Uus!!: Eesti ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »

Põhjaeesti murded

Põhjaeesti murded on üks eesti keele murderühm või peamurre.

Uus!!: Eesti ja Põhjaeesti murded · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Eesti ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Põlevkivi

Siim Sepp. Jordaania põlevkivi. Pildistas Ain Anepaio. Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.

Uus!!: Eesti ja Põlevkivi · Näe rohkem »

Põllumajandusmaa

Põllumajandusmaa (ka põllumajanduslik maa) on maa, kus kasvatatakse põllumajandussaadusi või kus on head põllumajanduslikud ja keskkonnatingimused millegi kasvatamiseksEesti maaelu entsüklopeedia (L–Ü), 2009.

Uus!!: Eesti ja Põllumajandusmaa · Näe rohkem »

Põltsamaa jõgi

Põltsamaa jõgi (ka Paala jõgi, lõiguti Mustjõgi, Vakkjõgi, Vorstijõgi; saksa keeles Pahle) on jõgi Eestis, Pedja jõe parempoolne lisajõgi.

Uus!!: Eesti ja Põltsamaa jõgi · Näe rohkem »

Põlva

Põlva on vallasisene linn Orajõe alamjooksul Põlva maakonnas Põlva vallas.

Uus!!: Eesti ja Põlva · Näe rohkem »

Põlva maakond

Põlva maakond ehk Põlvamaa 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Eesti ja Põlva maakond · Näe rohkem »

Pedja jõgi

Pedja jõgi on Eesti pikkuselt neljas jõgi.

Uus!!: Eesti ja Pedja jõgi · Näe rohkem »

Peeter Päll

ÕSi esitlusel (2013) Peeter Päll (sündinud 15. märtsil 1961 Tallinnas).

Uus!!: Eesti ja Peeter Päll · Näe rohkem »

Peipsi-Pihkva järv

Peipsi-Pihkva järv (vene Псковско-Чудское озеро, Чудско-Псковское озеро) on Eesti suurim järv, mis koosneb kolmest osast: Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvest.

Uus!!: Eesti ja Peipsi-Pihkva järv · Näe rohkem »

Peterburi konservatoorium

Peterburi konservatoorium 2013. aastal Peterburi konservatoorium 1913. aastal Peterburi Rimski-Korsakovi-nimeline Riiklik Konservatoorium (vene keeles Санкт-Петербургская государственная консерватория имени Н. А. Римского-Корсакова) on Peterburis asuv kõrgem muusikaõppeasutus, Venemaa vanim konservatoorium.

Uus!!: Eesti ja Peterburi konservatoorium · Näe rohkem »

Petserimaa

Petserimaa 1925. aastal (Eesti kaardi kagunurgas) Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri.

Uus!!: Eesti ja Petserimaa · Näe rohkem »

Pihkva vürstiriik

Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Eesti ja Pihkva vürstiriik · Näe rohkem »

Pikk Hermann

Pikk Hermann, vaade loodest, 2013. Pikk Hermann on Tallinnas Toompeal asuva Toompea linnuse edelatorn.

Uus!!: Eesti ja Pikk Hermann · Näe rohkem »

Pildirüüste

Pildirüüste on reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne).

Uus!!: Eesti ja Pildirüüste · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Eesti ja Poola · Näe rohkem »

Poola Kuningriik

Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.

Uus!!: Eesti ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »

Portugal

Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.

Uus!!: Eesti ja Portugal · Näe rohkem »

Postimees

Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.

Uus!!: Eesti ja Postimees · Näe rohkem »

Praha

Praha on Tšehhi pealinn ja suurim linn.

Uus!!: Eesti ja Praha · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik on riik Lääne-Euroopas, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Šveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania.

Uus!!: Eesti ja Prantsusmaa · Näe rohkem »

Preislased

Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.

Uus!!: Eesti ja Preislased · Näe rohkem »

Priit Narusk

Priit Narusk (sündinud 8. detsembril 1977 Võrus) on Eesti endine murdmaasuusataja ja laskesuusataja.

Uus!!: Eesti ja Priit Narusk · Näe rohkem »

Primaarenergia

Primaarenergia (Primary energy) on energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata ehk mida leidub looduses ja saab kohe kasutada.

Uus!!: Eesti ja Primaarenergia · Näe rohkem »

Pronks

"Pronksratsanik" Peterburis Pronks (itaalia keeles bronzo) on kitsamas mõttes vase ja tina sulam.

Uus!!: Eesti ja Pronks · Näe rohkem »

Pronksiaeg

Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.

Uus!!: Eesti ja Pronksiaeg · Näe rohkem »

Pronksiööd

Pronksiööd olid 2007.

Uus!!: Eesti ja Pronksiööd · Näe rohkem »

Pronkssõdur

Pronkssõdur Kaitseväe kalmistul juunis 2007 Pronkssõdur (algne ametlik nimi Tallinna vabastajate monument; vene keeles Монумент освободителям Таллинна; kasutatud ka hüüdnime Aljoša) on monument Tallinnas Kaitseväe kalmistul.

Uus!!: Eesti ja Pronkssõdur · Näe rohkem »

Pruunkaru

Karu ehk pruunkaru (Ursus arctos) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.

Uus!!: Eesti ja Pruunkaru · Näe rohkem »

Puidutööstus

Puidutööstusettevõte Hulja külas Lääne-Viru maakonnas Puidutööstuse ettevõtete müügitulu ja kaupade eksport perioodil 2009 - 2020 Puidutööstus on töötleva majanduse haru, mis tegeleb puidu töötlemisega.

Uus!!: Eesti ja Puidutööstus · Näe rohkem »

Pulli asula

Pulli küla asukoht Pärnumaal Pulli asula (2010) Pulli asula oli Kunda kultuuri asula, seni teadaolevatel andmetel Eesti vanim inimasula.

Uus!!: Eesti ja Pulli asula · Näe rohkem »

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

Uus!!: Eesti ja Punaarmee · Näe rohkem »

Purekkari neem

Purekkari neem (2007) Purekkari neem Purekkari neem augustis Purekkari neem on Pärispea poolsaarest eenduv neem.

Uus!!: Eesti ja Purekkari neem · Näe rohkem »

Ragnar Nurkse

Ragnar Wilhelm Nurkse (5. oktoober 1907 Käru mõis, Pärnumaa – 6. mai 1959 Mont Pèlerin, Šveits) oli eesti päritolu USA majandusteadlane.

Uus!!: Eesti ja Ragnar Nurkse · Näe rohkem »

Rahandusministeerium

Rahandusministeerium on Eesti riigi valitsusasutus.

Uus!!: Eesti ja Rahandusministeerium · Näe rohkem »

Rahapoliitika

Monetaarpoliitika ehk rahapoliitika all mõistetakse riigi keskpanga tegevust.

Uus!!: Eesti ja Rahapoliitika · Näe rohkem »

Rahvakogu

Rahvakogu arutelupäev 6. aprillil 2013 Rahvakogu on ühisloome meetodit kasutanud algatus, mis kutsuti ellu valmistamaks ette muudatusettepanekuid valimisseaduste, erakonnaseaduse ja teiste küsimuste lahendamiseks Eestis, mida seostati riigi demokraatia tulevikuga.

Uus!!: Eesti ja Rahvakogu · Näe rohkem »

Rahvasteliit

Rahvasteliit (lühend RL) oli aastatel 1919–1946 eksisteerinud valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel.

Uus!!: Eesti ja Rahvasteliit · Näe rohkem »

Rahvastikuregister

Rahvastikuregister on Eesti riigi põhiregister, mis sisaldab Eesti kodanike ja Eestis elamisloa saanud välismaalaste peamisi isikuandmeid.

Uus!!: Eesti ja Rahvastikuregister · Näe rohkem »

Rahvuseepos

Rahvuseepos on ühe rahva ajalugu, identiteeti või aateid kajastav eepos.

Uus!!: Eesti ja Rahvuseepos · Näe rohkem »

Rahvuslus

Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia ja käitumisvorm, mille objektiks on rahvus.

Uus!!: Eesti ja Rahvuslus · Näe rohkem »

Rahvusooper Estonia

Estonia teater (märts 2006) Estonia teatrisaal Rahvusooper Estonia on Tallinnas asuv muusikateater.

Uus!!: Eesti ja Rahvusooper Estonia · Näe rohkem »

Rahvusvaheline E-teede võrk

Rahvusvaheline E-teede võrk Euroopa tee märk Rahvusvaheline E-teede võrk on Euroopa maanteede võrk, nummerdatud E01 ja nii edasi.

Uus!!: Eesti ja Rahvusvaheline E-teede võrk · Näe rohkem »

Rail Baltic

Rail Baltic (teistes riikides kasutatakse rahvusvahelist nimekuju Rail Baltica) on kavandatav Poolat, Leedut, Lätit, Eestit ja Soomet ühendav standardrööpmeline (1435 mm laiuse rööpavahega) 870 km pikkune kiirraudtee.

Uus!!: Eesti ja Rail Baltic · Näe rohkem »

Raivo Palmaru

Raivo Palmaru (2018) Raivo Palmaru (sündinud 27. novembril 1951 Pärnus) on eesti ajakirjanik ja endine kultuuriminister.

Uus!!: Eesti ja Raivo Palmaru · Näe rohkem »

Raja Teele

Raja Teele on üks Oskar Lutsu Tootsi-lugude sarja peategelastest, Lutsu silmapaistvaim naistegelane.

Uus!!: Eesti ja Raja Teele · Näe rohkem »

Rakvere

Rakvere Keskväljak Rakvere Kolmainu kirik Vallimäe tuuleveski Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.

Uus!!: Eesti ja Rakvere · Näe rohkem »

Rakvere teater

Rakvere teatri peamaja (2006) Rakvere teater on kutseline teater Rakveres.

Uus!!: Eesti ja Rakvere teater · Näe rohkem »

Ramsi neem

Ramsi neem on neem Eesti loodeosas Noarootsi poolsaarel, Mandri-Eesti kõige läänepoolsem punkt (23°24,29' ip, 59°01,54' pl).

Uus!!: Eesti ja Ramsi neem · Näe rohkem »

Rangid

Rangid (Lõuna-Eestis taosed, taosse) on hoburakendi osa, hobuse kaela ümber asetatav ja õlgadele toetuv puidust "krae", mille külge kinnituvad aisad ning mis kannab hobuse veojõu üle veovahendile.

Uus!!: Eesti ja Rangid · Näe rohkem »

Rannajoon

Rannajoon on merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir.

Uus!!: Eesti ja Rannajoon · Näe rohkem »

Rapla

Rapla (saksa ja vene keeles kuni 1935. aastani Rappel) on linn Kesk-Eestis, Tallinnast umbes 50 km edelas.

Uus!!: Eesti ja Rapla · Näe rohkem »

Rapla maakond

Rapla maakond ehk Raplamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Eesti ja Rapla maakond · Näe rohkem »

Rauaaeg

Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.

Uus!!: Eesti ja Rauaaeg · Näe rohkem »

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Eesti ja Raud · Näe rohkem »

Ravikindlustus

Ravikindlustus on kindlustus ravikulude katmiseks.

Uus!!: Eesti ja Ravikindlustus · Näe rohkem »

Ravimiamet

Ravimiamet on sotsiaalministeeriumi alluvuses tegutsev Eesti riigiamet, mis tegeleb Eestis kasutatavate ravimite järelevalvega nii meditsiinis kui ka veterinaarias.

Uus!!: Eesti ja Ravimiamet · Näe rohkem »

Räim

Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on atlandi heeringa alamliik, kes elab Läänemeres.

Uus!!: Eesti ja Räim · Näe rohkem »

Referendum

Referendum (ka rahvahääletus, rahvaküsitlus, plebistsiit) on üleüldine (üleriigiline) hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses, poliitilise küsimuse esitamine otsesele valijaskonna hääletusele.

Uus!!: Eesti ja Referendum · Näe rohkem »

Reformatsioon

Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio, 'ümberkujundamine, muutmine'), eesti keeles ka usupuhastus oli 16. sajandi alguses tekkinud usuline liikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, millest peamised olid luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.

Uus!!: Eesti ja Reformatsioon · Näe rohkem »

Reformierakonna rahastamisskandaal

Silver Meikar Reformierakonna rahastamisskandaal ehk Silvergate on 2012.

Uus!!: Eesti ja Reformierakonna rahastamisskandaal · Näe rohkem »

Regilaul

Põlva kihelkonnast kogutud regilaule Regilaul ehk regivärsiline rahvalaul ehk vanem rahvalaul on vanemat tüüpi eesti rahvalaul.

Uus!!: Eesti ja Regilaul · Näe rohkem »

Regivärss

Regivärss on läänemeresoomlaste vanemale rahvalaulule ehk regilaulule omane värsivorm.

Uus!!: Eesti ja Regivärss · Näe rohkem »

Rein Taagepera

Rein Taagepera, 2009 Rein Taagepera (sündinud 28. veebruaril 1933 Tartus) on eesti päritolu ameerika politoloog ja Eesti poliitik.

Uus!!: Eesti ja Rein Taagepera · Näe rohkem »

Religioon Eestis

Ajalooliselt protestantlik Eesti on maailma kõige uskmatum riik, kus usku peab elutähtsaks vaid 14% elanikest.

Uus!!: Eesti ja Religioon Eestis · Näe rohkem »

Relva-SS

Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli natsionaalsotsialistlikku Saksamaad valitseva ainupartei NSDAP sõjalise tiiva Schutzstaffel'i lahinguüksuste nimetus alates 1939.

Uus!!: Eesti ja Relva-SS · Näe rohkem »

Revala

Eesti muinasmaakonnad Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.

Uus!!: Eesti ja Revala · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn.

Uus!!: Eesti ja Riia · Näe rohkem »

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Uus!!: Eesti ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Riigieelarve

Riigieelarve on riigi finantsplaan, milles kajastatakse rahalisi vahendeid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada.

Uus!!: Eesti ja Riigieelarve · Näe rohkem »

Riigihümn

Riigihümn (ehk lihtsalt hümn) on kodumaad ülistav pidulik muusikapala, mis kuulub riigi ametlike sümbolite hulka.

Uus!!: Eesti ja Riigihümn · Näe rohkem »

Riigikeel

Riigikeel on keel, mis on riigi või muu territooriumi konstitutsioonis riigikeeleks määratud.

Uus!!: Eesti ja Riigikeel · Näe rohkem »

Riigikogu

Fraktsioonitud (1) Toompea loss Riigikogu istungitesaal Riigikogu istungitesaal Riigikogu on Eesti Vabariigi parlament, kellele kuulub Eestis seadusandlik võim.

Uus!!: Eesti ja Riigikogu · Näe rohkem »

Riigikohus

Riigikohtu hoone Tartus, Lossi 17 Riigikohtu hoone Tartus Toomemäel Riigikohus on Eesti Vabariigi kohtusüsteemi kolmanda astme ja kolmanda lülina kõrgeim kohus.

Uus!!: Eesti ja Riigikohus · Näe rohkem »

Riigipööre

Riigipööre (prantsuse keeles coup d'état) on äkiline võimuhaaramine, tavaliselt (endiste) sõjaväelaste poolt; massilist vägivalda tavaliselt välditakse, sest väikese rühma eesmärk on likvideerida vana poliitiline juhtkond.

Uus!!: Eesti ja Riigipööre · Näe rohkem »

Ristimine

Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.

Uus!!: Eesti ja Ristimine · Näe rohkem »

Risto Näätänen

Risto Näätänen Risto Kalervo Näätänen (sündinud 14. juunil 1939 Helsingis) on soome psühholoogiateadlane.

Uus!!: Eesti ja Risto Näätänen · Näe rohkem »

Rooma rauaaeg

Rooma rauaaeg on vanema rauaaja hilisem periood Põhja-Euroopas.

Uus!!: Eesti ja Rooma rauaaeg · Näe rohkem »

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Uus!!: Eesti ja Rooma riik · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Eesti ja Rootsi · Näe rohkem »

Rootsi kuningas

Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.

Uus!!: Eesti ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »

Rudolf Tobias

Rudolf Tobias Rudolf Tobias (29. mai 1873 Käina, Hiiumaa – 29. oktoober 1918 Berliin) oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka organisti erialal.

Uus!!: Eesti ja Rudolf Tobias · Näe rohkem »

Rukis

''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.

Uus!!: Eesti ja Rukis · Näe rohkem »

Rukkilill

Õienupp Rukkilill (Centaurea cyanus) on rohttaim korvõieliste sugukonnast jumika perekonnast.

Uus!!: Eesti ja Rukkilill · Näe rohkem »

Russalka (monument)

Russalka mälestussammas Kadriorus Russalka mälestussammas on Venemaa keisririigi soomuslaeva Russalka hukkumisele pühendatud mälestusmärk Kadriorus Tallinnas aadressil Pirita tee 1.

Uus!!: Eesti ja Russalka (monument) · Näe rohkem »

Ruunikivi

Ruunikivi Rootsis Ruunikivi on surnule pühendatud harilikult püstine kivi, millel on ruunikirjas tekste.

Uus!!: Eesti ja Ruunikivi · Näe rohkem »

Saaga

Lõik Njálli saagast "Möðruvallabókis" (AM 132 folio 13r), u 1350 Saaga (sõna pärineb vanapõhja keelest) on muistend skandinaavlaste ja germaanlaste ajaloost, varastest viikingiretkedest, nende käigus toimunud lahinguist, väljarändest Islandile ning tülidest Islandi perekondade vahel.

Uus!!: Eesti ja Saaga · Näe rohkem »

Saare maakond

Saare maakond ehk Saaremaa on 1. järgu haldusüksus Lääne-Eestis.

Uus!!: Eesti ja Saare maakond · Näe rohkem »

Saare-Lääne piiskopkond

Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.

Uus!!: Eesti ja Saare-Lääne piiskopkond · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi Ösel, saksa Oesel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) on Eesti suurim saar ning Sjællandi, Ojamaa ja Fyni järel pindalalt neljas saar Läänemeres.

Uus!!: Eesti ja Saaremaa · Näe rohkem »

Saaremaa onupoeg

"Saaremaa onupoeg" (originaalpealkirjaga "Saaremaa Onupoeg") on 1870 Tartus ilmunud Lydia Koidula näidend.

Uus!!: Eesti ja Saaremaa onupoeg · Näe rohkem »

Saaremaa robirohi

Saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis) on mailaseliste sugukonda ja robirohu perekonda kuuluv taimeliik.

Uus!!: Eesti ja Saaremaa robirohi · Näe rohkem »

Sakala

Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.

Uus!!: Eesti ja Sakala · Näe rohkem »

Saksa mark

1 DEM kuldmünt 2001. aastast Saksa mark (saksa keeles Deutsche Mark) oli Saksamaa rahaühik, tähis olenevalt situatsioonist kas DM või DEM.

Uus!!: Eesti ja Saksa mark · Näe rohkem »

Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)

Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.

Uus!!: Eesti ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.

Uus!!: Eesti ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Eesti ja Saksamaa · Näe rohkem »

Sakslased

Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.

Uus!!: Eesti ja Sakslased · Näe rohkem »

Saxo Grammaticus

Saxo kujutatuna Taani-Norra illustraatori Louis Moe (1857–1945) poolt Saxo Grammaticus (u 1150 – u 1220), tuntud ka nimega Saxo cognomine Longus, oli Taani ajaloolane ja kirjanik.

Uus!!: Eesti ja Saxo Grammaticus · Näe rohkem »

Süsihappegaasi emissioon

Süsihappegaasi emissioon Süsihappegaas on atmosfäärigaas, mis koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist.

Uus!!: Eesti ja Süsihappegaasi emissioon · Näe rohkem »

Schengeni viisaruum

Tulevased Schengeni viisaruumi liikmed Schengeni viisaruum (ka Schengeni tsoon) on ala Euroopas, milles Schengeni leppe alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll.

Uus!!: Eesti ja Schengeni viisaruum · Näe rohkem »

Seadlus

Seadlus on riigipea, valitsuse või riigi muu juhtorgani välja antav seaduse jõuga normatiivne õigusakt või seadusest madalama jõuga rakendusakt.

Uus!!: Eesti ja Seadlus · Näe rohkem »

Seadus

Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.

Uus!!: Eesti ja Seadus · Näe rohkem »

Seadusandlik võim

Seadusandlik võim on riigi ühiskondliku korralduse pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta.

Uus!!: Eesti ja Seadusandlik võim · Näe rohkem »

Setumaa

Setumaa (setu ja võru keeles Setomaa) on setude asuala Eesti kaguosas ja sellega piirneval Venemaa territooriumil.

Uus!!: Eesti ja Setumaa · Näe rohkem »

Siber

       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.

Uus!!: Eesti ja Siber · Näe rohkem »

Sigtuna hävitamine

Sigtuna tänapäeval Sigtuna hävitamine oli kirjalikes ajalooallikates mainitud Rootsi linna Sigtuna põletamine "paganate" (eri versioonides karjalaste, eestlaste või kuralaste) poolt 1187.

Uus!!: Eesti ja Sigtuna hävitamine · Näe rohkem »

Sillamäe

Vaade Mere puiesteele ja Sillamäe Rannapromenaadile Sillamäe on linn Ida-Viru maakonnas.

Uus!!: Eesti ja Sillamäe · Näe rohkem »

Sind surmani

"Sind surmani" on Lydia Koidula luuletus, mille viisistas Aleksander Kunileid.

Uus!!: Eesti ja Sind surmani · Näe rohkem »

Sindi-Lodja asulakohad

Kammkeraamika killud Sindi-Lodja III asulakohalt Sindi-Lodja asulakohad on kolm kiviaegset asulakohta Pärnu jõe vasakkaldal Reiu jõe suudme lähistel Pärnu maakonnas Eestis.

Uus!!: Eesti ja Sindi-Lodja asulakohad · Näe rohkem »

Sinimägede lahing

Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.

Uus!!: Eesti ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »

Sisemeri

Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega.

Uus!!: Eesti ja Sisemeri · Näe rohkem »

Siseränne Eestis

Siserändeks loetakse inimese elukohavahetust erinevate haldusüksuste vahel või juhul, kui toimub ümberpaiknemine valla sees oleva linnalise asula (linn, alev) ja valla vahel.

Uus!!: Eesti ja Siseränne Eestis · Näe rohkem »

Siseveed

Siseveed on maismaal paiknevad veed: jõed, järved, tehisveekogud, põhjavesi, mandrijää ja liustike vesi.

Uus!!: Eesti ja Siseveed · Näe rohkem »

Skandinaavia

Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).

Uus!!: Eesti ja Skandinaavia · Näe rohkem »

Slovakkia

Slovakkia on merepiirita riik Euroopas.

Uus!!: Eesti ja Slovakkia · Näe rohkem »

Sloveenia

Sloveenia on riik Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul.

Uus!!: Eesti ja Sloveenia · Näe rohkem »

Soomaa rahvuspark

Soomaa Suurvesi Soomaal Soomaa rahvuspark moodustati 8. detsembril 1993 Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks.

Uus!!: Eesti ja Soomaa rahvuspark · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Eesti ja Soome · Näe rohkem »

Soome laht

Soome laht Soome laht on laht Läänemeres.

Uus!!: Eesti ja Soome laht · Näe rohkem »

Soome-ugri rahvad

Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.

Uus!!: Eesti ja Soome-ugri rahvad · Näe rohkem »

Soomets

Soometsad on üks kahest Eesti metsatüübiklassist (teine on arumetsad).

Uus!!: Eesti ja Soomets · Näe rohkem »

Soontaimed

Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.

Uus!!: Eesti ja Soontaimed · Näe rohkem »

Sossolid

Sossolid (ka sossoolid, allikates сосолы, ссолы) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm, kellega Kiievi-Venel oli sõjaline konflikt.

Uus!!: Eesti ja Sossolid · Näe rohkem »

Sotsiaalmaks

Sotsiaalmaks on Eestis riiklik maks pensionikindlustuse ja ravikindlustuse rahastamiseks. Sotsiaalmaksu maksavad tööandjad töötajatele väljamakstud töötasudelt ja muudelt tasudelt ning füüsilisest isikust ettevõtjad oma ettevõtlusest saadud tulult. Sotsiaalmaksu määr on 33 protsenti maksustatavatelt summadelt, millest 20 protsendi suurune osa kantakse üle riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ja 13 protsendi suurune osa riikliku ravikindlustuse vahenditesse. Kui isik on liitunud nüüdseks vabatahtliku kogumispensioni süsteemiga (pensioni II sambaga), siis jaguneb sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa 20 protsenti riikliku pensionikindlustuse ja kohustusliku kogumispensioni vahel, nii et riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantakse 16 protsendi suurune osa ja 4 protsendi suurune osa kantakse isiku pensionikontole Eesti väärtpaberite keskregistris. Sotsiaalmaks moodustab osa tööjõukuludest. Igalt brutopalga 100 eurolt peab tööandja maksma täiendavalt 33 eurot sotsiaalmaksu ja 1 euro töötuskindlustusmakset (2014.

Uus!!: Eesti ja Sotsiaalmaks · Näe rohkem »

Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeerium on Eesti Vabariigi valitsusasutus.

Uus!!: Eesti ja Sotsiaalministeerium · Näe rohkem »

Sovhoos

Sovhoos (vene keeles: совхоз, lühend sõnadest советское хозяйство, sõna-sõnalt nõukogude majand, tavakasutuses riigimajand; lühendatult sv või svh või sh) oli Nõukogude Liidus riiklik põllumajandusliku tootmise ettevõte.

Uus!!: Eesti ja Sovhoos · Näe rohkem »

Statsionaarne kiiruskaamera

Kiiruskaamerast teavitav märk Kiiruskaamera Eestis Kiiruskaamera Rootsis Kiiruskaamera Suurbritannias Kiiruskaamera Itaalias Statsionaarne kiiruskaamera on seade, millega mõõdetakse liiklusvahendite kiirust ja tuvastatakse lubatud sõidukiiruse ületajaid.

Uus!!: Eesti ja Statsionaarne kiiruskaamera · Näe rohkem »

Suitsupääsuke

Suitsupääsuke Suitsupääsuke (Hirundo rustica) on pääsulaste sugukonda kuuluv väike rändlind.

Uus!!: Eesti ja Suitsupääsuke · Näe rohkem »

Sulev Vahtre

Sulev Vahtre (kuni 1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.

Uus!!: Eesti ja Sulev Vahtre · Näe rohkem »

Suur Munamägi

Suur Munamägi on kõrgendik (küngas) Võrumaal Haanja kõrgustikul Haanja külas.

Uus!!: Eesti ja Suur Munamägi · Näe rohkem »

Suur põgenemine

Suur põgenemine oli massiline põgenemine sissetungiva Punaarmee eest Eestist 1944.

Uus!!: Eesti ja Suur põgenemine · Näe rohkem »

Suursaadik

Suursaadik on diplomaatiline ametiaste (ametikoht), ka erakorralise ja täievolilise suursaadiku laialt kasutatav mitteametlik vaste.

Uus!!: Eesti ja Suursaadik · Näe rohkem »

Suvesõda

Suvesõda oli Eestis Teises maailmasõjas 1941.

Uus!!: Eesti ja Suvesõda · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Eesti ja Taani · Näe rohkem »

Taani kuningas

Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).

Uus!!: Eesti ja Taani kuningas · Näe rohkem »

Taastumatu ressurss

Taastumatu ressurss ehk taastumatu loodusvara on aine või energiaallikas, mis kasutamise tõttu väheneb ja võib ka otsa saada, kuivõrd seda ökosüsteemi ringeprotsessides ei taaslooda.

Uus!!: Eesti ja Taastumatu ressurss · Näe rohkem »

Taastuv energiaressurss

Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas ehk taastuv energiavaru on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia) või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus – puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul kahaneks.

Uus!!: Eesti ja Taastuv energiaressurss · Näe rohkem »

Tacitus

Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus või Gaius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120Antiigileksikon, 2. kd., lk. 206) oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.

Uus!!: Eesti ja Tacitus · Näe rohkem »

Taimestik

Taimestik ehk floora on mingile territooriumil elav taimeliikide kogum.

Uus!!: Eesti ja Taimestik · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Eesti ja Tallinn · Näe rohkem »

Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel

Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel on Soome lahe alla kavandatav raudteetunnel, mis ühendaks Soome pealinna Helsingi Eesti pealinna Tallinnaga ning Soome raudteevõrgu tulevase Rail Balticu kaudu Baltimaade ja Kesk-Euroopa raudteevõrguga.

Uus!!: Eesti ja Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel · Näe rohkem »

Tallinna Lastehaigla

Sihtasutus Tallinna Lastehaigla (lühendid: SA TLH ja TLH) on ainuke kõrgema etapi spetsialiseeritud lastehaigla Eestis, osutades statsionaarset ja ambulatoorset eriarstiabi Tallinna ja Põhja-Eesti lastele vanuses kuni 18 aastat (kaasaarvatud).

Uus!!: Eesti ja Tallinna Lastehaigla · Näe rohkem »

Tallinna lennujaam

Lennart Meri Tallinna lennujaam (ka Tallinna lennujaam, varem Ülemiste lennujaam; ICAO: EETN, IATA: TLL) on Eesti suurim lennujaam.

Uus!!: Eesti ja Tallinna lennujaam · Näe rohkem »

Tallinna Sadam

AS Tallinna Sadam (ingliskeelse nimega Port of Tallinn) on Eesti ja õhtlasi ka Baltimaade suurim sadamaettevõte, millel on viis sadamat, neist kaks Tallinnas (Vanasadam, Paljassaare sadam) ja kolm väljaspool Tallinna (Muuga sadam, Paldiski Lõunasadam, Saaremaa sadam).

Uus!!: Eesti ja Tallinna Sadam · Näe rohkem »

Tallinna saksa teater

Jaani tänaval (saksa keeles Johannisstrasse) Tallinnas Tallinna saksa teater (saksa keeles Revaler Deutsches Theater) oli aastatel 1795–1939 Tallinnas vaheaegadega tegutsenud teater, ühtlasi esimene kutseline teater Eestis.

Uus!!: Eesti ja Tallinna saksa teater · Näe rohkem »

Tallinna–Narva maantee

Tallinna–Narva maantee (põhimaantee nr 1) on üks Eesti põhimaanteid.

Uus!!: Eesti ja Tallinna–Narva maantee · Näe rohkem »

Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee

Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee VõrumaalKiiruskaamera Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee (põhimaantee nr 2, rahvusvahelise E-tee (Tallinna–Tartu–Luhamaa maantee) tähis E263) on Eesti pikim maantee pikkusega 284,555 km.

Uus!!: Eesti ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee · Näe rohkem »

Tartu

Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus.

Uus!!: Eesti ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool.

Uus!!: Eesti ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli arstiteaduskond

Tartu Ülikooli arstiteaduskond kuulub Tartu Ülikooli koosseisu alates ülikooli asutamisest 1632.

Uus!!: Eesti ja Tartu Ülikooli arstiteaduskond · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli Kliinikum

Tartu Ülikooli Kliinikum on Tartu Ülikooli kliinikuid ühendav sihtasutus Tartus.

Uus!!: Eesti ja Tartu Ülikooli Kliinikum · Näe rohkem »

Tartu maakond

Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Eesti ja Tartu maakond · Näe rohkem »

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Uus!!: Eesti ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »

Tartu rahu

Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.

Uus!!: Eesti ja Tartu rahu · Näe rohkem »

Tartu–Valga raudteelõik

Tartu–Valga raudteelõik on raudtee Eestis.

Uus!!: Eesti ja Tartu–Valga raudteelõik · Näe rohkem »

Tarvasjõgi

Tarvasjõgi (ka Mõnuvere jõgi) on Jägala jõgikonda kuuluv jõgi, Jänijõe vasakpoolne lisajõgi.

Uus!!: Eesti ja Tarvasjõgi · Näe rohkem »

Tālava

Tālava (latgali: Tuolova, läti: Tālava, ajaloolistes allikates: Tholowa, Tolowa, Tolewe) oli 13.

Uus!!: Eesti ja Tālava · Näe rohkem »

Tšuudid

Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.

Uus!!: Eesti ja Tšuudid · Näe rohkem »

Täidesaatev võim

Täidesaatev võim on võimude lahususes seadusandliku ja kohtuvõimu kõrval üks kolmest võimust.

Uus!!: Eesti ja Täidesaatev võim · Näe rohkem »

Tööinspektsioon

Tööinspektsioon on Eesti Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutushttp://www.ti.ee/est/organisatsioon-kontaktid/toeoeinspektsioon/tutvustus/ (vaadatud 16.12.2015).

Uus!!: Eesti ja Tööinspektsioon · Näe rohkem »

Tööpuudus

Tööpuudus ehk töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia endale sobivat tööd.

Uus!!: Eesti ja Tööpuudus · Näe rohkem »

Teater NO99

Teater NO99 oli teater Tallinnas aadressil Sakala 3.

Uus!!: Eesti ja Teater NO99 · Näe rohkem »

Tee

Maantee E20 Taanis Kasaritsa küla läbiv Kose-Käbli tee sügisesel Võrumaal Kruusatee Osmussaarel Tee on erinevaid kohti või paiku, näiteks külad, asulad, linnad jne, ühendav ning inimeste ja sõidukite liikumiseks kasutatav maariba või maismaarajatis, veesõidukite liikumiseks sobiv veekogu osa ehk veetee ning lennukite ja muude õhusõidukite lendamiseks sobiv taevaala osa ehk õhutee.

Uus!!: Eesti ja Tee · Näe rohkem »

Teeme ära!

"Teeme ära!" oli 3. mail 2008 alguse saanud üle-eestiline koristusaktsioon, mille käigus koristasid ligikaudu 50 000 vabatahtlikku kogu Eesti territooriumilt ära ligi 10 000 tonni prügi.

Uus!!: Eesti ja Teeme ära! · Näe rohkem »

Tehiskaaslane

Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste).

Uus!!: Eesti ja Tehiskaaslane · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1. septembrist 1939 kuni 2. septembrini 1945 kestnud maailmasõda.

Uus!!: Eesti ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Territoriaalmeri

Territoriaalmeri ehk territoriaalveed on mingi riigi või leppe järgi kindlaks määratud, rannaga rööbiti kulgev merevööndi riba, mis kuulub leppealusele rannariigile, see tähendab, et riigil on sellele veeterritooriumile suveräänne õigus.

Uus!!: Eesti ja Territoriaalmeri · Näe rohkem »

Tervise Arengu Instituut

Tervise Arengu Instituut (TAI) on valitsuse asutatud teadus- ja arendusasutus, mis kogub, ühendab ja pakub eri allikatest pärit usaldusväärset teavet Eesti rahvastiku tervise kohta.

Uus!!: Eesti ja Tervise Arengu Instituut · Näe rohkem »

Terviseamet

Terviseameti peamaja (Paldiski maantee 81, Tallinn) Terviseamet on Sotsiaalministeeriumi haldusalas tegutsev Eesti riigiamet.

Uus!!: Eesti ja Terviseamet · Näe rohkem »

Tervisekaitseinspektsioon

Tervisekaitseinspektsioon oli Eesti Sotsiaalministeeriumi haldusalas tegutsenud valitsusasutus, mis tegutses 2009.

Uus!!: Eesti ja Tervisekaitseinspektsioon · Näe rohkem »

Tervishoiuamet

Tervishoiuamet oli aastatel 2002–2009https://www.riigiteataja.ee/akt/13225575 (vaadatud 28.02.2013) Sotsiaalministeeriumi haldusalas tegutsenud valitsusasutus mis teostas riiklikku järelevalvet ning sundi.

Uus!!: Eesti ja Tervishoiuamet · Näe rohkem »

The Economist

The Economist, 16. mai 1846. The Economist on ingliskeelne nädalakiri, mis vahendab majandus- ja rahvusvahelise poliitika uudiseid.

Uus!!: Eesti ja The Economist · Näe rohkem »

Thomas Johann Seebeck

Thomas Johann Seebeck Thomas Johann Seebeck (29. märts/9. aprill 1770 Tallinn – 10. detsember 1831 Berliin) oli baltisaksa füüsik, kes uuris termoelektrilisi nähtusi, magnetismi ja optikat.

Uus!!: Eesti ja Thomas Johann Seebeck · Näe rohkem »

Tiigrihüpe

"Tiigrihüpe" on Eesti riiklik projekt, mille raames suunati suured investeeringud arvutusvõimsuste suurendamisele ja andmesideühenduste arendamisele, rõhuga hariduse infrastruktuuri parandamisel.

Uus!!: Eesti ja Tiigrihüpe · Näe rohkem »

Tiit Hennoste

Tiit Hennoste (sündinud 12. augustil 1953) on eesti filoloog, keele- ja kirjandusteadlane, kirjandusõppejõud ja meediaasjatundja.

Uus!!: Eesti ja Tiit Hennoste · Näe rohkem »

Tiit Kuusik

Tiit Kuusik (õieti Dietrich Kuusik; 11. september 1911 Pärnu – 15. august 1990 Tallinn) oli eesti laulja (bariton), Estonia teatri kauaaegne ooperisolist.

Uus!!: Eesti ja Tiit Kuusik · Näe rohkem »

Toomas Hendrik Ilves

Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on Eesti poliitik ja diplomaat, endine ajakirjanik, Eesti Vabariigi president aastatel 2006–2016.

Uus!!: Eesti ja Toomas Hendrik Ilves · Näe rohkem »

Toomas Jüriado

Toomas Jüriado, 2010 Toomas Jüriado ajakirja Loodus aastapäeval 2001. aastal Toomas Jüriado (sündinud 13. juulil 1947 Tartus) on eesti loodusajakirjanik.

Uus!!: Eesti ja Toomas Jüriado · Näe rohkem »

Tour de Ski

Tour de Ski on aastavahetuse paiku korraldatav murdmaasuusatamise rahvusvaheline võistlussari, mis kuulub osana maailmakarikavõistluste arvestusse.

Uus!!: Eesti ja Tour de Ski · Näe rohkem »

Trass

Trass (saksa Traß) on tee, kanali, torustiku, sideliini vm pika rajatise kulgemist tähistav joon või maariba.

Uus!!: Eesti ja Trass · Näe rohkem »

Turumajandus

Turumajanduse tunnuseks on üksikisikute spetsialiseerumine, konkurents ja majandusvabadus.

Uus!!: Eesti ja Turumajandus · Näe rohkem »

Tuuleenergia

Aseriaru tuulepark Aseri vallas Tuulegeneraator Tuuleenergia on taastuvenergia liik, mille puhul tuule kineetiline energia muundatakse mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks.

Uus!!: Eesti ja Tuuleenergia · Näe rohkem »

Ugandi

Eesti muinasmaakonnad. Soopoolitse on sellel kaardil arvatud Vaiga koosseisu. Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.

Uus!!: Eesti ja Ugandi · Näe rohkem »

Uno Naissoo

Uno Naissoo (25. märts 1928 Viljandi – 5. jaanuar 1980 Tallinn) oli eesti helilooja ja muusik.

Uus!!: Eesti ja Uno Naissoo · Näe rohkem »

Uurali algkeel

Uurali algkeel (ka Uurali aluskeel, alguurali keel) on hüpoteetiline keeleteadlaste rekonstrueeritud algkeel, millest pärinevad kõik Uurali keelkonna keeled.

Uus!!: Eesti ja Uurali algkeel · Näe rohkem »

Uus Testament

Uus Testament (lühend UT; kreeka keeles Καινή Διαθήκη), eesti keeles ka Uus leping, on Piibli teine osa.

Uus!!: Eesti ja Uus Testament · Näe rohkem »

Vabadussõda

Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaaga vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.

Uus!!: Eesti ja Vabadussõda · Näe rohkem »

Vabariigi Valitsus eksiilis

Vabariigi Valitsus eksiilis eksisteeris 1944–1992.

Uus!!: Eesti ja Vabariigi Valitsus eksiilis · Näe rohkem »

Vaikiv ajastu

Vaikivaks ajastuks nimetatakse Eesti ajalooperioodi 12. märtsist 1934 kuni 21. juunini 1940.

Uus!!: Eesti ja Vaikiv ajastu · Näe rohkem »

Vaindloo saar

Vaindloo saar (rts, sks Stenskär; 1933. aastast Vaindlo; vn Стеншер) on saar Soome lahes, Eesti põhjapoolseim saar Lääne-Virumaal Haljala vallas Vainupea küla territooriumil.

Uus!!: Eesti ja Vaindloo saar · Näe rohkem »

Vald

Eestis on vald 2. järgu haldusüksuse ja ühtlasi madalaimat järku haldusüksuse tüüp.

Uus!!: Eesti ja Vald · Näe rohkem »

Valdemar II

Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.

Uus!!: Eesti ja Valdemar II · Näe rohkem »

Valga

Valga keskväljak Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.

Uus!!: Eesti ja Valga · Näe rohkem »

Valga maakond

Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Eesti ja Valga maakond · Näe rohkem »

Valgamaa

Valgamaa on ajalooline maakond, mis paiknes Liivimaa kubermangus, enamjaolt praeguse Läti aladel ja oli valdavalt lätikeelne.

Uus!!: Eesti ja Valgamaa · Näe rohkem »

Valge-toonekurg

Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti ja Valge-toonekurg · Näe rohkem »

Valged ööd

Valge öö Peterburis Valged ööd tekivad suvel, kui Päike käib kõrgel ja kaob silmapiiri taha vaid mõneks tunniks, mistõttu võib juhtuda, et Päike ei laskugi ülaltoodud kõrgusteni.

Uus!!: Eesti ja Valged ööd · Näe rohkem »

Vallavalitsus

Otepää linnavalitsuse hoone Vallavalitsus on valla täidesaatev organ, kelle moodustab vallavanem pärast seda kui vallavolikogu on ta valinud.

Uus!!: Eesti ja Vallavalitsus · Näe rohkem »

Valter Lang

Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, akadeemik.

Uus!!: Eesti ja Valter Lang · Näe rohkem »

Vanemuine (teater)

Vanemuise teatrimaja 2014 Vanemuine on teater Tartus, Vanemuise tänav 6.

Uus!!: Eesti ja Vanemuine (teater) · Näe rohkem »

Väimela Alajärv

pisi Väimela Alajärv on eutroofne paisjärv Turgi ürgorus Eestis Võru maakonnas Võru vallas.

Uus!!: Eesti ja Väimela Alajärv · Näe rohkem »

Väinameri

Väinamere asend Jää Väinamerel päikesetõusu ajal Väinameri (varasema nimega Muhu väin) on käärulise rannajoonega madal saarterikas Läänemere osa, mis paikneb Lääne-Eesti saarte (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi) ning mandri vahel.

Uus!!: Eesti ja Väinameri · Näe rohkem »

Võhandu jõgi

Võhandu jõgi on pikim täielikult Eesti territooriumil asuv jõgi.

Uus!!: Eesti ja Võhandu jõgi · Näe rohkem »

Võimude lahusus

Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte.

Uus!!: Eesti ja Võimude lahusus · Näe rohkem »

Võrtsjärv

Võrtsjärv Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti territooriumil olev järv.

Uus!!: Eesti ja Võrtsjärv · Näe rohkem »

Võru

Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, mis on Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.

Uus!!: Eesti ja Võru · Näe rohkem »

Võru keel

Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.

Uus!!: Eesti ja Võru keel · Näe rohkem »

Võru maakond

Võru maakond ehk Võrumaa (võru keeles Võro maakund, Võromaa) on 1. järgu haldusüksus Eesti kaguosas.

Uus!!: Eesti ja Võru maakond · Näe rohkem »

Võsa

Võsa (ka võsastik, võserik, põõsastik) on jäätmaale, raiesmikule vm.

Uus!!: Eesti ja Võsa · Näe rohkem »

Vedelkütus

Vedelkütus on vedel, s.t valatav ja pumbatav põlevaine, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadmetes.

Uus!!: Eesti ja Vedelkütus · Näe rohkem »

Veekogu

Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.

Uus!!: Eesti ja Veekogu · Näe rohkem »

Veljo Tormis

Veljo Tormis (7. august 1930 Kõrveaia koht, Aru küla, Kuusalu vald, Harjumaa – 21. jaanuar 2017 Tallinn) oli eesti helilooja.

Uus!!: Eesti ja Veljo Tormis · Näe rohkem »

Vello Paatsi

Vello Paatsi (30. september 1948 Tartu – 28. detsember 2015) oli Eesti geograaf, kultuuri- ja teadusloolane.

Uus!!: Eesti ja Vello Paatsi · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Eesti ja Vene keel · Näe rohkem »

Vene NFSV

Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ehk Vene NFSV ehk VNFSV (lühendnimekuju: Vene Föderatsioon), vene keeles Российская Советская Федеративная Социалистическая Республика, РСФСР oli Nõukogude Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) aastatel 1922–1991.

Uus!!: Eesti ja Vene NFSV · Näe rohkem »

Vene Teater

Vene Teater on Eesti ainus kutseline venekeelne teater.

Uus!!: Eesti ja Vene Teater · Näe rohkem »

Venelased

Venelased (endanimetus русские) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab põhiliselt Venemaal ja selle naaberriikides.

Uus!!: Eesti ja Venelased · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Uus!!: Eesti ja Venemaa · Näe rohkem »

Viikingid

Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).

Uus!!: Eesti ja Viikingid · Näe rohkem »

Viimne reliikvia

"Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969.

Uus!!: Eesti ja Viimne reliikvia · Näe rohkem »

Viljandi

Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis.

Uus!!: Eesti ja Viljandi · Näe rohkem »

Viljandi maakond

Viljandi maakond ehk Viljandimaa on maakond Eesti lõunaosas.

Uus!!: Eesti ja Viljandi maakond · Näe rohkem »

Viljandi pärimusmuusika festival

Puuluup esinemas 2019. aasta Viljandi pärimusmuusika festivalil. Maarja Nuut esinemas 2016. aasta Viljandi pärimusmuusika festivalil. Viljandi pärimusmuusika festival, tuntud ka kui Viljandi folk, on iga-aastane pärimusmuusikaüritus, mis toimub alates 1993.

Uus!!: Eesti ja Viljandi pärimusmuusika festival · Näe rohkem »

Virtsu

Virtsu on alevik Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu poolsaarel.

Uus!!: Eesti ja Virtsu · Näe rohkem »

Viru Folk

Viru Folk (2014) Viru Folk on alates 2008.

Uus!!: Eesti ja Viru Folk · Näe rohkem »

Virumaa

Eesti muinasmaakonnad Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Uus!!: Eesti ja Virumaa · Näe rohkem »

Wanradti ja Koelli katekismus

Wanradti ja Koelli katekismus oli 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti.

Uus!!: Eesti ja Wanradti ja Koelli katekismus · Näe rohkem »

Wehrmacht

Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht ("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945.

Uus!!: Eesti ja Wehrmacht · Näe rohkem »

Weichseli jäätumine

Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.

Uus!!: Eesti ja Weichseli jäätumine · Näe rohkem »

Wilhelm Ostwald

Wilhelm Friedrich Ostwald (kutsutud lihtsalt Wilhelm Ostwald, läti: Vilhelms Ostvalds) (2. september (vkj 21. august) 1853 Riia – 4. aprill 1932 Grossbothen Leipzigi lähedal) oli baltisaksa keemik, füüsik ja filosoof, füüsikalise keemia rajajaid.

Uus!!: Eesti ja Wilhelm Ostwald · Näe rohkem »

World Summit Award

World Summit Award on ülemaailmne algatus, mille eesmärk on välja valida ja tutvustada maailma parimaid e-valdkonna sisuteenuseid ja innovaatilisi IKT-lahendusi.

Uus!!: Eesti ja World Summit Award · Näe rohkem »

Wulfstan

Hedeby Wulfstan (tegutses 9. sajandi lõpus) oli anglosaksi reisija ja kaupmees.

Uus!!: Eesti ja Wulfstan · Näe rohkem »

.ee

.ee on Eesti maatunnusega tippdomeen.

Uus!!: Eesti ja .ee · Näe rohkem »

1. detsembri riigipöördekatse

1.

Uus!!: Eesti ja 1. detsembri riigipöördekatse · Näe rohkem »

12. sajand

12.

Uus!!: Eesti ja 12. sajand · Näe rohkem »

1271

1271.

Uus!!: Eesti ja 1271 · Näe rohkem »

13. sajand

13.

Uus!!: Eesti ja 13. sajand · Näe rohkem »

1343

1343.

Uus!!: Eesti ja 1343 · Näe rohkem »

1346

1346.

Uus!!: Eesti ja 1346 · Näe rohkem »

14. juuni

14.

Uus!!: Eesti ja 14. juuni · Näe rohkem »

1535

1535.

Uus!!: Eesti ja 1535 · Näe rohkem »

1558

1558.

Uus!!: Eesti ja 1558 · Näe rohkem »

1560. aasta Läänemaa ülestõus

1560.

Uus!!: Eesti ja 1560. aasta Läänemaa ülestõus · Näe rohkem »

1583

1583.

Uus!!: Eesti ja 1583 · Näe rohkem »

1686

1686.

Uus!!: Eesti ja 1686 · Näe rohkem »

17. aprill

17.

Uus!!: Eesti ja 17. aprill · Näe rohkem »

17. jaanuar

17.

Uus!!: Eesti ja 17. jaanuar · Näe rohkem »

1809

1809.

Uus!!: Eesti ja 1809 · Näe rohkem »

1819

1819.

Uus!!: Eesti ja 1819 · Näe rohkem »

1848

1848.

Uus!!: Eesti ja 1848 · Näe rohkem »

1869

1869.

Uus!!: Eesti ja 1869 · Näe rohkem »

1870

1870.

Uus!!: Eesti ja 1870 · Näe rohkem »

1884

1884.

Uus!!: Eesti ja 1884 · Näe rohkem »

1908

1908.

Uus!!: Eesti ja 1908 · Näe rohkem »

1911

1911.

Uus!!: Eesti ja 1911 · Näe rohkem »

1918

1918.

Uus!!: Eesti ja 1918 · Näe rohkem »

1919. aasta maareform

Maareformi mälestuskivi, mille püstitasid maareformi 10. aastapäeval Uhtna ümbruse põllumehed 1919.

Uus!!: Eesti ja 1919. aasta maareform · Näe rohkem »

1921

1921.

Uus!!: Eesti ja 1921 · Näe rohkem »

1928. aasta Eesti rahareform

1928.

Uus!!: Eesti ja 1928. aasta Eesti rahareform · Näe rohkem »

1933

1933.

Uus!!: Eesti ja 1933 · Näe rohkem »

1934

1934.

Uus!!: Eesti ja 1934 · Näe rohkem »

1940

1940.

Uus!!: Eesti ja 1940 · Näe rohkem »

1941

1941.

Uus!!: Eesti ja 1941 · Näe rohkem »

1991

1991.

Uus!!: Eesti ja 1991 · Näe rohkem »

1992. aasta Eesti rahareform

Ühekroonine pangatäht Üherublane pangatäht 1992.

Uus!!: Eesti ja 1992. aasta Eesti rahareform · Näe rohkem »

20. august

20.

Uus!!: Eesti ja 20. august · Näe rohkem »

20. eesti diviis

20.

Uus!!: Eesti ja 20. eesti diviis · Näe rohkem »

2007

2007.

Uus!!: Eesti ja 2007 · Näe rohkem »

2007. aasta küberrünnakud Eesti vastu

2007.

Uus!!: Eesti ja 2007. aasta küberrünnakud Eesti vastu · Näe rohkem »

2008

2008.

Uus!!: Eesti ja 2008 · Näe rohkem »

2011

2011.

Uus!!: Eesti ja 2011 · Näe rohkem »

2011. aasta Eesti rahareform

2011.

Uus!!: Eesti ja 2011. aasta Eesti rahareform · Näe rohkem »

2012

2012.

Uus!!: Eesti ja 2012 · Näe rohkem »

2018

2018.

Uus!!: Eesti ja 2018 · Näe rohkem »

22. juuni

22.

Uus!!: Eesti ja 22. juuni · Näe rohkem »

24. veebruar

24.

Uus!!: Eesti ja 24. veebruar · Näe rohkem »

4. juuni

4.

Uus!!: Eesti ja 4. juuni · Näe rohkem »

40 kiri

"Avalik kiri Eesti NSV-st" on 28. oktoobriga 1980 dateeritud ja nädal hiljem teele pandud kiri, millega 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta venestamise ajal eesti keelt ja mõni nädal varem massimeeleavaldustega välja astunud koolinoori Nõukogude okupatsioonivõimude omavoli eest.

Uus!!: Eesti ja 40 kiri · Näe rohkem »

6. august

6.

Uus!!: Eesti ja 6. august · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Eesti Vabariik, Eesti Wabariik, Eesti riik, Eesti vabariik.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »