Kiiremini kui brauser!
36 suhted: Aasta raamatusõber, Aasta Rosin, Ajakiri, Ajakirjandus, Avalikkus, Eesti, Eesti lastekirjandus, Ettelugemise päev, Kirjandus, Kirjastamine, Konverents, Kultuuriministeerium, Laps, Lastekirjandus, Lasteraamatukogu, Meedia, Minu esimene raamat, Muhvi auhind, Noorteromaani võistlus, Nukitsa konkurss, Päike ja Pilv, Põlvepikuraamatu konkurss, Raamat, Raamatumess, Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu, Riigiasutus, Seminar, Täheke, Tänapäev, Teavik, Triin Soone, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1815, 2. jaanuar, 20. oktoober, 2007.
Aasta raamatusõber
Aasta raamatusõber on alates 2014.
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Aasta raamatusõber · Näe rohkem »
Aasta Rosin
Aasta Rosin on Eesti Lastekirjanduse Keskuse välja antav auhind eelnenud aasta 1.
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Aasta Rosin · Näe rohkem »
Ajakiri
Philosophical Transactionsi esimese aastakäigu (1665–1666) köite tiitelleht Ajakiri (vananenud sünonüüm žurnaal) on numereerituna ja regulaarselt ilmuv paljuleheküljeline ajakirjandusväljaanne, mille numbrid on ühesuguses kujunduses ja formaadis.
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Ajakiri · Näe rohkem »
Ajakirjandus
Raadioajakirjaniku töövahendid: mikrofon ja makk. Eesti Rahvusringhäälingu telereporter Susann Kivi intervjueerib rektorikandidaat Margit Sutropi 2017. aastal Tartu ülikoolis Tinast valatud trükiplaat Augsburgi MANi tehase muuseumis. Ajakirjaniku töövahendid 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses. Ajakirjandus ehk press on aktuaalsete sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine.
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Ajakirjandus · Näe rohkem »
Avalikkus
Avalikkus (saksa keeles Öffentlichkeit) tähendab 1) avalikkuse põhimõtet, avalikustamist; 2) pealtvaatajaid, üldsust, avallikkust subjektina; 2) avalikkuse valdkonna vastandumist era valdkonnale. Just viimases tähenduses kasutab sõna Jürgen Habermas teoses Avalikkuse struktuurimuutus (1962).Leho Lamus. "Mõtlemise mõistevõrk", lk 41-42. Poliitilise võimu kasutamine vajab avalikkuse pidevat kontrolli, nagu on kirjas Prantsuse põhiseaduses (1791 a). Avalikkus tähendab, et poliitika ei tohi jääda salaseltsidesse. Poliitiliselt toimiv avalikkus tekkis esimest korda 18. sajandi alguses, kui arutlev avalikkus mõjutas poliitilisi otsuseid. Tekkis uus asutus, kodanlik õigusriik, mis kujundas oma toimise aluseks avaliku arvamuse. Kodanikuühiskond moodustus eraõigusest ja avatud turust. Avaliku arvamuse valitsemine olgu õigusriigi alus. Avalik arutelu toimub ajakirjandusvabaduse kaudu. Avalikkuse mõistuslikud lahendused peavad reguleerima tegelikku võimu. Selleks on vaja esindavas süsteemis avalikke arutelusid (Riigikogus peab olema kõik avalik) ja ajakirjandusvabadust. Valitsuse kavandatud ühiskonna muutmine toimub avalikkuse nõusolekul. Tänapäeval on probleem, et arutlevatest pealtvaatajatest said hoopis massikultuuri tarbivad pealtvaatajad. Arutelu asendus tarbimisega ja avalik suhtluse tervik lagunes eraldatud osadeks. Avalikkus ehk üldsus on üks või mitu juriidilist või üksikisikut ja nende isikute organisatsioonid, rühmad ja muud ühendused. Demokraatlikus ühiskonnas on üldsusel õigus organiseeruda ja oma arvamust avaldada. Möödunud sajandi olulisima mõtleja Hannah Arendti meelest oli avalikkus erakordne koht, kus inimvabadus avldub kõige puhtamal kujul. Lähtudes vanade kreeklaste ühiskonnakorraldusest tõlgendas Arendt avalikku sfääri kui kohta, kus erinevalt erasfäärist ei ole inimtegevus väliselt tingitud. Tööga me taastoodame olemist – kreeklastel oli see erasfääri valdkond ja kodune majapidamine tagas selle. Pärast avalikku sfääri astumist kaotab isiklik olemine tähtsuse ja keskseks tõuseb meie kõigi ühine: avalikkuse loodud maailm ehk taust, millesse paigutades saavad meie sõnad ja teod püsiva tähenduse. Kui meie eesmärgid ei ole enam lihtsalt bioloogiast tingitud, tekib võimalus teha midagi uut ja ootamatut. Avalikkuses on alati ruumi millekski uueks. Inimeste vaba arutluse ja tegutsemise käigus sünnib pidevalt uusi mõtlemis-, kõnelemis- ja tegutsemisvõimalusi. Avalik sfäär ei ole loodusest antud iseenesestmõistetav inimeolemise osa, vaid inimese enda loodud ruum, mille inimene võib moodsa tehnoloogilise maailma tingimustes, oma suva järgi alati ka hävitada. Arendt nägi juba oma eluajal era- ja avaliku välja piiride ähmastumist ning nende järkjärgulist segunemist ühtseks sotsiaalsfääriks. Sotsiaalsfäär tegeleb küll teemadega, mis vanasti puudutasid erasfääri – vajalikkus, produktiivsus, küllus –, kuid teeb seda kõiki puudutaval ühiskonnatasandil. Mida kaugemale avalikkus sotsiaalsfäär tungib, seda enam piirdub ühiskondlik elu lõpuks vaid eluks vajalike aineliste tingimuste taastootmisega. Tänapäevane poliitika saigi võimalikuks alles pärast 18. sajandi keskpaiku, kui (mõnes riigis veidi varem, teises hiljem) hakkas Euroopas toimima poliitilise avalikkuse sfäär. See tähendas arutelude ja mõttevahetuste ala, mis jäi välja riigi ülemvõimu alt ja kriitikat, mida võimu tegevuse kohta tehti. Valgustatud üldsus pidas klubide, seltside ja akadeemiate toimimispõhimõtteid kogu ühiskonnaelule laiendatavaks - otsused tuleb vastu võtta üldkehtivaid põhimõtteid järgiva ja paikapandud protseduurireeglitele alluva arutluse tulemusena. Veelgi enam - kõik otsused, milleni jõutakse kuidagi teisiti, on mõistuse kohtu ees kehtetud.
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Avalikkus · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti lastekirjandus
Eesti lastekirjandus on Eestis või eestlaste kirjutatud lastele suunatud kirjandus.
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Eesti lastekirjandus · Näe rohkem »
Ettelugemise päev
Ettelugemise päev ehk ettelugemispäev on Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatav võistlus, kus 4.
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Ettelugemise päev · Näe rohkem »
Kirjandus
Skulptuur Berliinis Kirjandus ehk literatuur on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks.
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Kirjandus · Näe rohkem »
Kirjastamine
Kirjastamine on trükiste (raamatute, ajalehtede, ajakirjade jmt) väljaandmisele suunatud tegevus.
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Kirjastamine · Näe rohkem »
Konverents
Teaduskommunikatsiooni konverents ERMis 2016 Konverents (ladina keeles conferentia/conferre – kokku tooma) on riikide, ühiskondlike, parteiliste või teaduslike organisatsioonide esindajate kogunemised teatavate küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks, informatsiooni jagamiseks, konsultatsioonide korraldamiseks.
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Konverents · Näe rohkem »
Kultuuriministeerium
Kultuuriministeerium on Eesti ministeerium, mille valitsemisalas on riigi kultuuri-, spordi- ja muinsuskaitsetöö korraldamine ja kunstide edendamine, riigi meedia- ja audiovisuaalpoliitika, lõimumiskava rakendamise koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Kultuuriministeerium · Näe rohkem »
Laps
Lapsed Vietnamis Lapsed Keenia lapsed Laps on inimene, kes ei ole veel täiskasvanu.
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Laps · Näe rohkem »
Lastekirjandus
Lastekirjanduseks (ka: laste- ja noorsookirjandus) kõige laiemas tähenduses peetakse laste loetavat ja/või lastele mõeldud lugemisvara.
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Lastekirjandus · Näe rohkem »
Lasteraamatukogu
Lasteraamatukogu on raamatukogu, mille ülesandeks on laste teenindamine.
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Lasteraamatukogu · Näe rohkem »
Meedia
Meedia (ladina keeles medium 'keskel olev') on informatsioonikandjate ühine nimetus.
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Meedia · Näe rohkem »
Minu esimene raamat
"Minu esimene raamat" on algupäraste lastejuttude võistlus, mida korraldavad 2004.
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Minu esimene raamat · Näe rohkem »
Muhvi auhind
Muhvi auhind on Eesti Lastekirjanduse Keskuse auhind parimale lastekirjandusalaste ja laste lugemise alaste artiklite autorile või tele- ja raadiosaadete juhile (toimetajale).
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Muhvi auhind · Näe rohkem »
Noorteromaani võistlus
Noorteromaani võistlus on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatav kirjandusvõistlus, mille eesmärk on rikastada 14–18aastaste noorte lugemisvara algupäraste romaanidega.
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Noorteromaani võistlus · Näe rohkem »
Nukitsa konkurss
Nartsissid, 2 Nukitsa kuju ja auhinnatavad raamatud 5. aprillil 2014 Nukitsa konkursi auhindade üleandmistseremoonia eel Nukitsa konkurss on Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatav üle-eestiline lugejaküsitlus, kus viimase kahe aasta eesti lastekirjanduse saaki hindavad lapsed ise.
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Nukitsa konkurss · Näe rohkem »
Päike ja Pilv
OÜ Päike ja Pilv on Eesti kirjastus, mis annab välja lasteraamatuid.
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Päike ja Pilv · Näe rohkem »
Põlvepikuraamatu konkurss
Põlvepikuraamatu konkurss on Eesti lasteraamatute konkurss.
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Põlvepikuraamatu konkurss · Näe rohkem »
Raamat
Raamatu osad Raamat on köidetud kogu teksti või piltidega lehti; ehk ka kogum ühest servast kokku liidetud, tavaliselt ühesuurusi ja ristkülikukujulisi paberilehti, millel asub nähtaval või kombataval kujul märkidest koosnev tekst.
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Raamat · Näe rohkem »
Raamatumess
Leipzigi raamatumess (2017) Balti raamatumess, Vilnius 2022 Raamatumess (harvem nimetatud kui raamatulaat) on mess, kus saavad kokku raamatukaubandusega tegelevad osalised, nende seas kirjastused, raamatumüüjad, raamatukogud, ajakirjanikud, lugejad.
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Raamatumess · Näe rohkem »
Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu
Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu (inglise keeles The International Board on Books for Young People; lühend IBBY) on mittetulundusühing, mis esindab lastekirjandusele pühendunud inimesi üle maailma.
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu · Näe rohkem »
Riigiasutus
Riigiasutus on iga riigi kui halduse kandja asutus.
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Riigiasutus · Näe rohkem »
Seminar
Seminar on nii haridusasutuse nimetus kui ka õppetöö vorm.
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Seminar · Näe rohkem »
Täheke
Täheke on eesti lasteajakiri.
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Täheke · Näe rohkem »
Tänapäev
Tänapäev on kirjastus Tallinnas, mis alustas tegevust 1.
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Tänapäev · Näe rohkem »
Teavik
Teavik on raamatukogunduses andmekandja – materiaalne objekt, millele on talletatud informatsiooni.
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Teavik · Näe rohkem »
Triin Soone
Nukitsa konkursi auhindade üleandmistseremoonialFoto: Ave Maria Mõistlik, 5. aprill 2014 Triin SooneFoto: Ave Maria Mõistlik, 6. aprill 2013 Triin Soone (sündinud 9. mail 1965) on eesti raamatukogundustegelane.
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Triin Soone · Näe rohkem »
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus on Eesti Teaduste Akadeemia teadus- ja arendusasutus, mis asub Tallinnas Roosikrantsi tänav 6.
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus · Näe rohkem »
1815
1815.
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja 1815 · Näe rohkem »
2. jaanuar
2.
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja 2. jaanuar · Näe rohkem »
20. oktoober
20.
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja 20. oktoober · Näe rohkem »
2007
2007.
Uus!!: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja 2007 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus, Eesti Lasteraamatukogu.
