Kiiremini kui brauser!
242 suhted: Acta Historica Tallinnensia, Albert Vendelin, Ameerika Ühendriigid, Andrei Ždanov, Anneksioon, Armeenlased, Arnold Veimer, AS Eesti Fosforiit, Aserbaidžaanlased, Balti küsimus, Balti kett, Balti soojuselektrijaam, Baltimaad, Boris Kumm, De facto, De iure, Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, Dissident, Eesti, Eesti Ingeri, Eesti kodanike komiteed, Eesti Kolhoosiehitus, Eesti lipp, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti NSV aunimetused, Eesti NSV Ülemnõukogu, Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium, Eesti NSV hümn, Eesti NSV konstitutsioon (1940), Eesti NSV lipp, Eesti NSV ministeeriumide loend, Eesti NSV Ministrite Nõukogu, Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, Eesti NSV vapp, Eesti NSV välisministrite loend, Eesti okupeerimine 1940. aastal, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, Eesti soojuselektrijaam, Eestimaa Kommunistlik Partei, Eestlased, EKP Keskkomitee, Elektrifitseerimine, Enn Sarv, ENSV (seriaal), Fosforiidisõda, Glasnost, Gustav Ernesaks, ..., Hans Kruus, Harju maakond, Hävituspataljonid, Heimar Lenk, Helsingi lepped, Indrek Toome, Inimsusvastane kuritegu, Interliikumine, Isemajandava Eesti ettepanek, Iseseisvus, Järva maakond, Johannes Käbin, Johannes Semper, Johannes Varese valitsus, Jossif Stalin, Juhan Kahk, Juudid, Juuniküüditamine, Juunikommunistid, Juunipööre, Kaitsetööstus, Karl Vaino, Küüditamine, Kingissepa rajoon (Leningradi oblast), Kitsarööpmeline raudtee, Kohtla-Järve, Kolhoos, Kollektiviseerimine, Kolmas riik, Kuritegu, Laiarööpmeline raudtee, Lääne maakond, Läänemeri, Läti, Läti NSV, Lätlased, Lühend, Leedu, Leedulased, Leningradi oblast, Liiduvabariik, Loomeliitude ühispleenum, Maakond, Maie Pihlamägi, Mart Arold, Mati Graf, Märtsiküüditamine, Märtsipleenum, Metsavennad, Mihhail Gorbatšov, Ministrite nõukogu, Mittetunnustamispoliitika, Molotovi-Ribbentropi pakt, Moskva, Narva, Narva jõgi, Nõukogude Liidu kodakondsus, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Nõukogude Liit, Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991), Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941, Nigol Andresen, Nikita Hruštšov, Nikolai Karotamm, NKVD, NLKP 20. kongress, NLKP KK peasekretär, NSV Liidu Ülemnõukogu, NSV Liidu Ministrite Nõukogu, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest, Paul Luhtein, Pärnu, Pärnu maakond, Põlevkivitööstus, Põlva rajoon, Pealinn, Peipsivenelased, Perestroika, Petseri rajoon, Petserimaa, Pihkva oblast, Poolakad, Proletariaadi diktatuur, Punaarmee, Rahvarinne, Rahvasaadikute nõukogu, Raudtee, Rändeiive, Rootsi, Saare maakond, Saaremaa, Sakla, Sakslased, Sõjakuritegu, Sõjavang, Seadus, Siber, Sirp ja vasar, Soome, Soome laht, Soomlased, Sovhoos, Stimsoni doktriin, Suurbritannia, Suvesõda, Tallinn, Tallinna Pooljuhttakistite Tehas, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu maakond, Tatarlased, Tšuvašid, Teine maailmasõda, Terror, Ukrainlased, Ultimaatum, Umsiedlung, Vabariigi Valitsus eksiilis, Vaino Väljas, Valga maakond, Valgevenelased, Vastupanuliikumine okupeeritud Eestis 1941–1944, Vatikan, Võru, Võru maakond, Võru rajoon, Võrumaa, Vene keel, Vene NFSV, Venelased, Venemaa, Venemaa eestlased, Viisaastakuplaan, Viisnurk, Viljandi maakond, Viru maakond, Vladimir Käo, Wehrmacht, 1. järgu haldusüksus, 14. juuni, 16. november, 17. juuni, 1940, 1940. aasta Riigivolikogu valimised, 1941, 1944, 1945, 1947, 1948, 1949, 1950, 1951, 1953, 1955, 1956, 1958, 1960, 1960. aastad, 1962, 1964, 1966, 1967, 1970. aastad, 1971, 1976, 1978, 1980, 1980. aastad, 1985, 1988, 1989, 1990, 1991, 1994, 1995, 20. august, 20. juuli, 21. juuli, 21. juuni, 22. juuli, 22. juuni, 22. september, 24. november, 25. märts, 26. november, 28. jaanuar, 29. jaanuar, 40 kiri, 6. august, 8. Eesti Laskurkorpus, 8. mai. Laienda indeks (192 rohkem) »
Acta Historica Tallinnensia
Acta Historica Tallinnensia on Eesti Teaduste Akadeemia ajakiri, mis ilmub koostöös Tallinna Ülikooliga.
Uus!!: Eesti NSV ja Acta Historica Tallinnensia · Näe rohkem »
Albert Vendelin
Albert Vendelin (21. august 1914 Petrograd – 24. mai 2007) oli Eesti NSV riigitegelane.
Uus!!: Eesti NSV ja Albert Vendelin · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Uus!!: Eesti NSV ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »
Andrei Ždanov
Andrei Ždanov 267x267px Andrei Aleksandrovitš Ždanov (Андрей Александрович Жданов; 14. (vkj) / 26. veebruar 1896 Mariupol, Venemaa Keisririik (praegune Ukraina) – 31. august 1948 Valdai lähedal, Novgorodi oblast, Nõukogude Liit) oli Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane, kindralmajor.
Uus!!: Eesti NSV ja Andrei Ždanov · Näe rohkem »
Anneksioon
Hawaii kuningriigi lipu langetamine 12. augustil 1898 Hawaii annekteerimise tseremoonial Anneksioon ehk annekteerimine (ladina keeles annexio, 'liitmine') on teise riigi territooriumi või selle osa liidendamine oma riigi külge, ilma selle teise riigi nõusolekuta.
Uus!!: Eesti NSV ja Anneksioon · Näe rohkem »
Armeenlased
1 000 + Armeenlased (armeenia keeles haj) on rahvas Armeenia mägismaal, Armeenia Vabariigi põlisasukad.
Uus!!: Eesti NSV ja Armeenlased · Näe rohkem »
Arnold Veimer
Arnold Veimer Arnold Veimer (vene keeles Арнольд Тынувич Веймер; Nehatu vald – 3. märts 1977 Tallinn) oli Eesti NSV riigitegelane ja majandusteadlane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1957), president 1968–1973.
Uus!!: Eesti NSV ja Arnold Veimer · Näe rohkem »
AS Eesti Fosforiit
AS Eesti Fosforiit on pikka aega tegutsenud keemiatööstusettevõte, mis 20.
Uus!!: Eesti NSV ja AS Eesti Fosforiit · Näe rohkem »
Aserbaidžaanlased
pisi Aseri tütarlapsed Aserbaidžaanlased ehk aserbaidžaanid ehk aserid (ka aserbaidžaanid; aserbaidžaani Azərbaycanlılar آذربایجانلیلار, Azərbaycan türkləri ترکهای آذربایجانی Stephan Thernstrom, Ann Orlov, Oscar Handlin. Harvard Encyclopedia of American ethnic groups. Harvard University Press, 1981, lk 171.) on aserbaidžaani keelt emakeelena kõnelev turgi rahvas.
Uus!!: Eesti NSV ja Aserbaidžaanlased · Näe rohkem »
Balti küsimus
Balti küsimus on rahvusvahelist õigust puudutav küsimus Balti riikide – Leedu Vabariigi, Läti Vabariigi ja Eesti Vabariigi – 1940.
Uus!!: Eesti NSV ja Balti küsimus · Näe rohkem »
Balti kett
Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk Balti ketist osavõtjad Eestis Balti kett Leedus Balti kett (läti Baltijas ceļš 'Balti tee', leedu Baltijos kelias 'Balti tee') oli 23. augustil 1989 Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade iseseisvustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt.
Uus!!: Eesti NSV ja Balti kett · Näe rohkem »
Balti soojuselektrijaam
Balti soojuselektrijaam (lühendatult Balti SEJ, ametlik nimi Balti Elektrijaam) on 100-protsendiliselt ettevõttele Eesti Energia kuuluva aktsiaseltsi Narva Elektrijaamad osa.
Uus!!: Eesti NSV ja Balti soojuselektrijaam · Näe rohkem »
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Uus!!: Eesti NSV ja Baltimaad · Näe rohkem »
Boris Kumm
Boris Kumm (1. september 1897 Pärnu – 21. november 1958 Tallinn) oli Eesti poliitik, stalinliku terroripoliitika peamisi teostajaid Eesti NSV-s, 1941.
Uus!!: Eesti NSV ja Boris Kumm · Näe rohkem »
De facto
De facto (ladina keeles 'tegelikult', 'faktiliselt') tähendab midagi tegelikkuses eksisteerivat või toimunut, mis aga pole seadusega kinnistatud või fikseeritud.
Uus!!: Eesti NSV ja De facto · Näe rohkem »
De iure
De iure ehk de jure (ladina keeles 'kehtiva õigusega', 'õiguslikult, juriidiliselt', 'seaduste kohaselt', 'ametlikult') on mõiste, mis vastandub väljendile de facto ('tegelikult', 'faktiliselt', 'praktikas').
Uus!!: Eesti NSV ja De iure · Näe rohkem »
Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest
Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest on 16. novembril 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega vastu võetud dokument, millega Eesti NSV Ülemnõukogu deklareeris oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil.
Uus!!: Eesti NSV ja Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest · Näe rohkem »
Dissident
Dissident ehk teisitimõtleja on laiemas tähenduses keegi, kes aktiivselt vastandab ennast valitsevale poliitikale, ideoloogiale või institutsioonile.
Uus!!: Eesti NSV ja Dissident · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Eesti NSV ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti Ingeri
Eesti-Ingeri põhjaosa 1934. aastal Eesti Ingeri oli Eesti Vabariigi Virumaa koosseisu kuuluva Narva-taguse osa – ajaloolise Ingerimaa äärmine lääneosa.
Uus!!: Eesti NSV ja Eesti Ingeri · Näe rohkem »
Eesti kodanike komiteed
Tunne Kelami Eesti Vabariigi kodanikuks registreerimise tunnistus. Eesti kodanike komiteed (EKK) olid 1989.
Uus!!: Eesti NSV ja Eesti kodanike komiteed · Näe rohkem »
Eesti Kolhoosiehitus
Eesti Kolhoosiehitus (lühend EKE) asutati kolhooside algatusel 1962.
Uus!!: Eesti NSV ja Eesti Kolhoosiehitus · Näe rohkem »
Eesti lipp
20px Külgede suhe 7:11. Majalipu vähimad mõõtmed 105 × 165 cm Eesti lipp on Eesti riigilipp ja eestlaste rahvuslipp.
Uus!!: Eesti NSV ja Eesti lipp · Näe rohkem »
Eesti Muinsuskaitse Selts
Eesti Muinsuskaitse Selts (lühend: EMS) on kodanikualgatuse korras loodud organisatsioon, mille eesmärkideks on Eesti ja Eestiga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide kaitsmine, muinsuskaitsealase teadlikkuse suurendamine ja vastava teabe levitamine.
Uus!!: Eesti NSV ja Eesti Muinsuskaitse Selts · Näe rohkem »
Eesti NSV aunimetused
Eesti NSV aunimetused on aunimetused, millega Eesti NSV-s tunnustati paljude erialade inimesi ja töökollektiive, kellel oli erilisi teeneid Eesti NSV riiklikus, majanduslikus ja kultuurilises ülesehitustöös.
Uus!!: Eesti NSV ja Eesti NSV aunimetused · Näe rohkem »
Eesti NSV Ülemnõukogu
Eesti NSV Ülemnõukogu ehk Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu oli NSVL-i näiline Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan aastatel 1940-1941 ja 1944-1990.
Uus!!: Eesti NSV ja Eesti NSV Ülemnõukogu · Näe rohkem »
Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis
II Riigivolikogu (hilisema nimega: Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis) valimised toimusid 14.
Uus!!: Eesti NSV ja Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis · Näe rohkem »
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium oli Eesti NSV Ülemnõukogu alaliselt tegutsenud juhtorgan.
Uus!!: Eesti NSV ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium · Näe rohkem »
Eesti NSV hümn
Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi hümn ehk Eesti NSV hümn oli Eesti NSV hümn.
Uus!!: Eesti NSV ja Eesti NSV hümn · Näe rohkem »
Eesti NSV konstitutsioon (1940)
Eesti NSV konstitutsiooni võttis 25. augustil 1940 vastu Riigivolikogu, mille järgi muudeti senine Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks.
Uus!!: Eesti NSV ja Eesti NSV konstitutsioon (1940) · Näe rohkem »
Eesti NSV lipp
Eesti NSV lipp oli NSV Liidu haldusüksuse Eesti NSV lipp.
Uus!!: Eesti NSV ja Eesti NSV lipp · Näe rohkem »
Eesti NSV ministeeriumide loend
Eesti NSV ministeeriumide loend on Eesti NSV-s tegutsenud rahvakomissariaatide ja ministeeriumide loend aastatest 1940–1990.
Uus!!: Eesti NSV ja Eesti NSV ministeeriumide loend · Näe rohkem »
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
Eesti NSV Ministrite Nõukogu (lühend ENSV MN; oli aastatel 1944–1990 Eesti NSV (Nõukogude Liidu haldusüksuse) täidesaatev ja korraldav võimuorgan, eeskätt Moskva keskvõimu (NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu) otseste korralduste alusel. Formaalselt oli tegu liiduvabariigi valitsusega, mis allus Moskvas asuvale keskvõimule NSV Liidu Ministrite Nõukogule. Eesti NSV Ministrite Nõukogu eellane oli 1940. aastal moodustatud Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu (lühend ENSV RKN), mis tegutses alates 25. augustist 1940 suveni 1941. Teise maailmasõja aegu 1941–1944 oli Eesti NSV RKN Nõukogude Liidu tagalas, 2. oktoobrist 24. oktoobrini 1944 tegutses Võrus ja kuni 25. märtsini 1946 Tallinnas. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juht oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees. 25. märtsil 1946 otsustas Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu 15. märtsi 1946. aasta seadusele "NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSV Liidu Ministrite Nõukoguks ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude ümberkujundamise kohta liidu- ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks" kujundada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja Eesti NSV rahvakomissariaadid Eesti NSV ministeeriumiteks. Vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu seadlusele nimetati ka Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV rahvakomissare hakati kutsuma Eesti NSV ministriteks. Eesti NSV Ministrite Nõukogu juht oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees.
Uus!!: Eesti NSV ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu · Näe rohkem »
Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu
Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu oli 1957.
Uus!!: Eesti NSV ja Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu · Näe rohkem »
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, lühend Eesti NSV RJM (vene keeles Министерство государственной безопасности ЭССР, lühend МГБ Эстонской ССР) oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi struktuuriüksus ning kontrolli- ja repressiivorgan aastatel 1946–1954.
Uus!!: Eesti NSV ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Näe rohkem »
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ehk lühendatult Eesti NSV RJRK (venekeelne lühend НКГБ Эстонской ССР) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku süsteemis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi struktuuriüksus aastatel 1941 ja 1943–1946, mille ülesandeks oli Eesti territooriumil Nõukogude Liidus valitseva kommunistliku partei juhtkonna ning ühiskondliku korra poliitiliste vastaste jälgimine ja represseerimine.
Uus!!: Eesti NSV ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat · Näe rohkem »
Eesti NSV vapp
Eesti NSV vapp 1940–1990 Eesti NSV vapp oli NSV Liidu haldusüksuse Eesti NSV vapp.
Uus!!: Eesti NSV ja Eesti NSV vapp · Näe rohkem »
Eesti NSV välisministrite loend
Eesti NSV välisministrid.
Uus!!: Eesti NSV ja Eesti NSV välisministrite loend · Näe rohkem »
Eesti okupeerimine 1940. aastal
Eesti okupeerimine 1940.
Uus!!: Eesti NSV ja Eesti okupeerimine 1940. aastal · Näe rohkem »
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (lühend ERSP) oli Eesti NSV-s 20.
Uus!!: Eesti NSV ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei · Näe rohkem »
Eesti soojuselektrijaam
Eesti soojuselektrijaam (lühendatult Eesti SEJ; ametlik nimi Eesti Elektrijaam) on 100-protsendiliselt ettevõttele Eesti Energia kuuluva aktsiaseltsi Narva Elektrijaamad osa, soojuselektrijaam Narva lähedal Auvere külas Mustajõel, mis töötab alates 1969.
Uus!!: Eesti NSV ja Eesti soojuselektrijaam · Näe rohkem »
Eestimaa Kommunistlik Partei
Eestimaa Kommunistlik Partei (lühend EKP) enne ka Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei (lühend EK(b)P) oli Eesti Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult 1920–1940 ning 1940–1990 Eesti NSV-s seaduslikult tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 1940–1990 ka ainupartei.
Uus!!: Eesti NSV ja Eestimaa Kommunistlik Partei · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Eesti NSV ja Eestlased · Näe rohkem »
EKP Keskkomitee
Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend EKP KK; aastatel 1940–1954 Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee, lühend EK(b)P KK) oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei struktuuriüksuse Eestimaa Kommunistliku Partei kõrgeim kollektiivne juhtorgan.
Uus!!: Eesti NSV ja EKP Keskkomitee · Näe rohkem »
Elektrifitseerimine
Elektrifitseerimine on teiste energialiikide asemel elektrienergia kasutuselevõtt.
Uus!!: Eesti NSV ja Elektrifitseerimine · Näe rohkem »
Enn Sarv
Enn Sarv (aastani 1932 Espenstein; 13. mai 1921 – 22. märts 2008) oli eesti vabadusvõitleja, tõlkija ja matemaatik.
Uus!!: Eesti NSV ja Enn Sarv · Näe rohkem »
ENSV (seriaal)
"ENSV" on nostalgiline Eesti komöödiasari.
Uus!!: Eesti NSV ja ENSV (seriaal) · Näe rohkem »
Fosforiidisõda
pisi Fosforiidisõjaks nimetatakse Eestis 1987.
Uus!!: Eesti NSV ja Fosforiidisõda · Näe rohkem »
Glasnost
Glasnost (vene keeles гласность 'avalikkus', 'üldteatavus'; varem on eestikeelse vastena kasutatud sõna avalikustamine) oli Mihhail Gorbatšovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika NSV Liidus.
Uus!!: Eesti NSV ja Glasnost · Näe rohkem »
Gustav Ernesaks
Gustav Ernesaksa kuju Tallinna lauluväljakul Gustav Ernesaks (12. detsember 1908 Perila, Raasiku vald – 24. jaanuar 1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht.
Uus!!: Eesti NSV ja Gustav Ernesaks · Näe rohkem »
Hans Kruus
Hans Kruus Hans Johannes Kruus (22. oktoober 1891 Tartu – 30. juuni 1976 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja Nõukogude riigi-, haridus- ja kultuuritegelane.
Uus!!: Eesti NSV ja Hans Kruus · Näe rohkem »
Harju maakond
Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.
Uus!!: Eesti NSV ja Harju maakond · Näe rohkem »
Hävituspataljonid
Hävituspataljonid (vene keeles истребительные батальоны) olid Teise maailmasõja ajal ja pärast seda Nõukogude Liidu juhtkonna otsusel loodud paramilitaarsed üksused.
Uus!!: Eesti NSV ja Hävituspataljonid · Näe rohkem »
Heimar Lenk
Heimar Lenk (2011) Heimar Lenk (2006) Heimar Lenk (sündinud 17. septembril 1946 Tallinnas) on eesti ajakirjanik ja poliitik.
Uus!!: Eesti NSV ja Heimar Lenk · Näe rohkem »
Helsingi lepped
Vasemalt: Henry Kissinger, Leonid Brežnev, Gerlad Ford ja Andrei Gromõko 1975. aastal Helsingis Helsingi lepped, ka Helsingi lepe või Helsingi lõppakt oli Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsil augustis 1975 Euroopa riikide (peale Albaania ja Andorra) ning Ameerika Ühendriikide ja Kanada riigipeade kohtumisel sõlmitud leping, mis sätestas deklaratiivses vormis üleeuroopalise strateegilise julgeoleku ja rahvusvahelise läbikäimise põhimõtted, sealhulgas humanitaarküsimustes.
Uus!!: Eesti NSV ja Helsingi lepped · Näe rohkem »
Indrek Toome
Indrek Toome (19. september 1943 Tallinn – 28. veebruar 2023) oli Eesti NSV poliitik ja Eesti ettevõtja, ENSV Ministrite Nõukogu esimees aastatel 1988–1990.
Uus!!: Eesti NSV ja Indrek Toome · Näe rohkem »
Inimsusvastane kuritegu
Inimsusvastane kuritegu (inglise keeles crime against humanity) on ükskõik missugune tsiviilelanikkonna vastu suunatud mõrvamine, hävitamine, orjastamine, küüditamine, deporteerimine, rüüstamine, vabaduse võtmine, piinamine, vägistamine ja muu inimsusvastane tegu, mis on toime pandud relvakonflikti ajal; samuti tagakiusamine poliitilisel, rassilisel või usulisel pinnal sõjakuritegude või rahuvastaste kuritegude toimepanemisel või seoses nende kuritegudega.
Uus!!: Eesti NSV ja Inimsusvastane kuritegu · Näe rohkem »
Interliikumine
Interliikumine, ka Interrinne (ametliku nimega Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine; vene keeles Интернациональное движение трудящихся Эстонской ССР, lühemalt Интердвижение) oli Eestis aastatel 1988–1991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine.
Uus!!: Eesti NSV ja Interliikumine · Näe rohkem »
Isemajandava Eesti ettepanek
Ettepanek ajalehes Edasi "Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele" ehk IME ettepanek ilmus 26. septembril 1987 Tartu ajalehes Edasi.
Uus!!: Eesti NSV ja Isemajandava Eesti ettepanek · Näe rohkem »
Iseseisvus
Riigi iseseisvus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus olla enda territooriumil kõrgeimaks vahelesekkujaks: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava lõplikkusastmega.
Uus!!: Eesti NSV ja Iseseisvus · Näe rohkem »
Järva maakond
Järva maakond ehk Järvamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Eesti NSV ja Järva maakond · Näe rohkem »
Johannes Käbin
Johannes Käbin (venepäraselt Ivan Käbin; 24. september 1905 Kalvi, Aseri vald, Virumaa – 26. oktoober 1999 Tallinn) oli Eesti NSV riigitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär 1950–1978 ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1978–1983.
Uus!!: Eesti NSV ja Johannes Käbin · Näe rohkem »
Johannes Semper
Johannes Semper, 1930 Johannes Semper (10. märts (vkj)/ 22. märts 1892 Pahuvere küla, Tuhalaane vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 21. veebruar 1970 Tallinn) oli eesti luuletaja, prosaist, kriitik, tõlkija, esseist ja poliitik.
Uus!!: Eesti NSV ja Johannes Semper · Näe rohkem »
Johannes Varese valitsus
Johannes Varese valitsus ehk nn "rahvavalitsus" oli juunipöördega võimule tulnud Nõukogude Liidu nukuvalitsus Eestis, mis oli ametis 21. juunist kuni 25. augustini 1940.
Uus!!: Eesti NSV ja Johannes Varese valitsus · Näe rohkem »
Jossif Stalin
Jossif Stalin (vene keeles Иосиф Виссарионович Сталин Jossif Vissarionovitš Stalin; tegelik nimi gruusia keeles იოსებ ჯუღაშვილი Ioseb Džugašvili, vene keeles Иосиф Джугашвили; 18. detsember 1878 Gruusia, Gori – 5. märts 1953 Volõnskoje küla Kuntsevo lähedal Moskva oblastis, tänapäeval Moskva) oli Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht aastatel 1924–1953.
Uus!!: Eesti NSV ja Jossif Stalin · Näe rohkem »
Juhan Kahk
Juhan Kahk (1. august 1928 Nõmme – 28. juuni 1998 Tallinn) oli eesti ajaloolane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1969).
Uus!!: Eesti NSV ja Juhan Kahk · Näe rohkem »
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Uus!!: Eesti NSV ja Juudid · Näe rohkem »
Juuniküüditamine
Juuniküüditamine oli 14.
Uus!!: Eesti NSV ja Juuniküüditamine · Näe rohkem »
Juunikommunistid
Juunikommunistid on Eestis pärast 1940.
Uus!!: Eesti NSV ja Juunikommunistid · Näe rohkem »
Juunipööre
Nõukogude Liitu Juunipööre oli Nõukogude Liidu korraldatud riigipööre Eestis 21. juunil 1940, mille tulemusel astus ametisse Johannes Varese nukuvalitsus ("rahvavalitsus"), et algatada tegevused Eesti liitmiseks Nõukogude Liiduga.
Uus!!: Eesti NSV ja Juunipööre · Näe rohkem »
Kaitsetööstus
Kaitsetööstus ehk sõjatööstus on tootmisharu, mis tegeleb sõjatehnika tootmise, korrashoiu ja arendamisega.
Uus!!: Eesti NSV ja Kaitsetööstus · Näe rohkem »
Karl Vaino
Karl Vaino (venepäraselt Karl Genrihhovitš Vaino, Карл Генрихович Вайно; 28. mai 1923 Tomsk, NSV Liit – 12. veebruar 2022) oli Eesti NSV parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär.
Uus!!: Eesti NSV ja Karl Vaino · Näe rohkem »
Küüditamine
Küüditatute mälestuskivi Paldiski raudteejaamahoone ees Küüditamine (ka deporteerimine, deportatsioon) on inimeste sunniviisiline ümberasustamine.
Uus!!: Eesti NSV ja Küüditamine · Näe rohkem »
Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)
Kingissepa rajoon (soome keeles Jaaman piiri) on haldusüksus Venemaal Leningradi oblasti lääneosas.
Uus!!: Eesti NSV ja Kingissepa rajoon (Leningradi oblast) · Näe rohkem »
Kitsarööpmeline raudtee
Kitsarööpmeline raudtee on rongiliikluseks ehitatud kitsarööpmelise rööbasteega raudtee, mille rööbaste vahekaugus (rööpmelaius) on alla 1435 mm.
Uus!!: Eesti NSV ja Kitsarööpmeline raudtee · Näe rohkem »
Kohtla-Järve
Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas.
Uus!!: Eesti NSV ja Kohtla-Järve · Näe rohkem »
Kolhoos
Kolhoos (vene keeles: колхоз, lühend sõnadest коллективное хозяйство, 'ühismajand', 'kollektiivmajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand.
Uus!!: Eesti NSV ja Kolhoos · Näe rohkem »
Kollektiviseerimine
Kollektiviseerimine (ka: sundkollektiviseerimine) oli Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse.
Uus!!: Eesti NSV ja Kollektiviseerimine · Näe rohkem »
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Uus!!: Eesti NSV ja Kolmas riik · Näe rohkem »
Kuritegu
Kuritegu (inglise keeles criminal offence) on süütegu, mille eest määratakse füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule rahaline karistus.
Uus!!: Eesti NSV ja Kuritegu · Näe rohkem »
Laiarööpmeline raudtee
Laiarööpmeline raudtee on rongide liiklemiseks ehitatud rööbastee, mille rööbaste vahekaugus (rööpme laius) on suurem kui 1435 mm.
Uus!!: Eesti NSV ja Laiarööpmeline raudtee · Näe rohkem »
Lääne maakond
Lääne maakond ehk Läänemaa on 1. järgu haldusüksus Eesti lääneosas.
Uus!!: Eesti NSV ja Lääne maakond · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Eesti NSV ja Läänemeri · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Eesti NSV ja Läti · Näe rohkem »
Läti NSV
Läti NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (5. augustist 1940).
Uus!!: Eesti NSV ja Läti NSV · Näe rohkem »
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Uus!!: Eesti NSV ja Lätlased · Näe rohkem »
Lühend
Lühend on kirjalikus kõnes kirjamärk või kirjamärkide järjend, mis lühiduse huvides asendab mingit sõna või sõnaühendit, või kirjalikus ja suulises kõnes kasutatav sõna, mis on saadud mingi sõna või sõnaühendi lühendamisel.
Uus!!: Eesti NSV ja Lühend · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Eesti NSV ja Leedu · Näe rohkem »
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Uus!!: Eesti NSV ja Leedulased · Näe rohkem »
Leningradi oblast
Leningradi oblast on oblast Venemaa loodeosas Soome lahe ääres.
Uus!!: Eesti NSV ja Leningradi oblast · Näe rohkem »
Liiduvabariik
Liiduvabariik oli Nõukogude Liidu 1. järgu haldusüksus.
Uus!!: Eesti NSV ja Liiduvabariik · Näe rohkem »
Loomeliitude ühispleenum
1988.
Uus!!: Eesti NSV ja Loomeliitude ühispleenum · Näe rohkem »
Maakond
Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.
Uus!!: Eesti NSV ja Maakond · Näe rohkem »
Maie Pihlamägi
Maie Pihlamägi (sündinud 13. märtsil 1950 Tallinnas) on eesti ajaloolane.
Uus!!: Eesti NSV ja Maie Pihlamägi · Näe rohkem »
Mart Arold
Mart Arold (kirjanikunimega Leo Levala; 12. august 1944 Saare vald – 15. jaanuar 2014) oli eesti füüsik ja publitsist.
Uus!!: Eesti NSV ja Mart Arold · Näe rohkem »
Mati Graf
Mati Graf (sündinud 24. detsembril 1939 Tallinnas) on eesti ajaloolane, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi emeriitprofessor.
Uus!!: Eesti NSV ja Mati Graf · Näe rohkem »
Märtsiküüditamine
Märtsiküüditamine oli 1949.
Uus!!: Eesti NSV ja Märtsiküüditamine · Näe rohkem »
Märtsipleenum
Märtsipleenum, ametlikult EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum, oli 21.–26.
Uus!!: Eesti NSV ja Märtsipleenum · Näe rohkem »
Metsavennad
Põhja-Eestis 1941. aasta suvel tegutsenud metsavendade rühm Rõuge vallas Metsavennad (läti keeles mežabrāļi, leedu keeles miško broliai) olid Eestis, Lätis ning Leedus võidelnud relvastatud vastupanuvõitlejad, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude võimu vastu.
Uus!!: Eesti NSV ja Metsavennad · Näe rohkem »
Mihhail Gorbatšov
Mihhail Gorbatšov (vene keeles Михаил Сергеевич Горбачёв Mihhail Sergejevitš Gorbatšov; 2. märts 1931 Privolnoje, Põhja-Kaukaasia krai (praegu Stavropoli krai) NSV Liit – 30. august 2022 Moskva, Venemaa) oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik ja ühiskonnategelane, Nõukogude Liidu viimane riigipea.
Uus!!: Eesti NSV ja Mihhail Gorbatšov · Näe rohkem »
Ministrite nõukogu
Ministrite nõukogu ehk valitsus on kõrgeim täidesaatev võimuorgan.
Uus!!: Eesti NSV ja Ministrite nõukogu · Näe rohkem »
Mittetunnustamispoliitika
Mittetunnustamispoliitika on rahvusvahelise poliitika üks erimenetlus rahvusvahelise õiguse rikkumisest tuleneva olukorra kehtetuks tunnistamiseks.
Uus!!: Eesti NSV ja Mittetunnustamispoliitika · Näe rohkem »
Molotovi-Ribbentropi pakt
Pakti järgi plaanitud ja tegelikud piirid Ida-Euroopas aastatel 1939–1940 Pakti lisaprotokoll (saksakeelne versioon) Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel (vene Договор о ненападении между Германией и Советским Союзом) ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millega reguleeriti kahe riigi vahelisi suhteid ja mille lisaprotokolliga jagati mõjupiirkonnad Ida-Euroopas.
Uus!!: Eesti NSV ja Molotovi-Ribbentropi pakt · Näe rohkem »
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Uus!!: Eesti NSV ja Moskva · Näe rohkem »
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: Eesti NSV ja Narva · Näe rohkem »
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Uus!!: Eesti NSV ja Narva jõgi · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu kodakondsus
Nõukogude Liidu ühtne kodakondsus kehtestati esmakordselt 30.
Uus!!: Eesti NSV ja Nõukogude Liidu kodakondsus · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.
Uus!!: Eesti NSV ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Eesti NSV ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Nõukogude Eesti (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel.
Uus!!: Eesti NSV ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Näe rohkem »
Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941
Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941 on ülevaade Eestis Nõukogude võimu repressiivpoliitikat ja inimsusvastaseid kuritegusid okupeeritud Eestis toime pannud ja läbiviinud asutustest ning nende tegevuse süsteemist alates Eesti okupeerimisest kuni Saksa okupatsiooniperioodi alguseni.
Uus!!: Eesti NSV ja Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941 · Näe rohkem »
Nigol Andresen
Nigol Andresen (ametlikult kuni 1940 Nikolai Andresen; 2. oktoober 1899 Avido Haljala vald – 24. veebruar 1985 Tartu) oli eesti kirjanik, kirjandusteadlane, kriitik, tõlkija ja poliitik.
Uus!!: Eesti NSV ja Nigol Andresen · Näe rohkem »
Nikita Hruštšov
Moskva, 1959'') Nikita Hruštšov (vene Никита Сергеевич Хрущёв; 15. aprill 1894 Kalinovka, Kurski kubermang – 11. september 1971 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane: kindralleitnant (1943), NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees (1958–1964) ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (NLKP KK) peasekretär (1953–1964).
Uus!!: Eesti NSV ja Nikita Hruštšov · Näe rohkem »
Nikolai Karotamm
Nikolai Karotamm (vene keeles Каротамм Николай Георгиевич) (23. oktoober 1901 Pärnu, Liivimaa kubermang – 21. september 1969 Moskva NSV Liit) oli Eesti NSV parteijuht ja majandusteadlane.
Uus!!: Eesti NSV ja Nikolai Karotamm · Näe rohkem »
NKVD
Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (vene keeles Народный комиссариат внутреннихдел СССР), lühend NKVD (vene keeles НКВД СССР NKVD SSSR), oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelevalve-, luure- ning kinnipidamisasutuste valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest vastutanud asutus.
Uus!!: Eesti NSV ja NKVD · Näe rohkem »
NLKP 20. kongress
NLKP 20. kongressi puhul välja antud Nõukogude Liidu postmark NLKP 20.
Uus!!: Eesti NSV ja NLKP 20. kongress · Näe rohkem »
NLKP KK peasekretär
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee peasekretär oli Nõukogude Liidus kõrgeim parteiline ja poliitiline ametikoht.
Uus!!: Eesti NSV ja NLKP KK peasekretär · Näe rohkem »
NSV Liidu Ülemnõukogu
NSV Liidu Ülemnõukogu (vene keeles Верховный Совет СССР, Verhovnõi Sovet SSSR) oli Nõukogude Liidu kõrgeim riigivõimuorgan (rahvaesindusorgan).
Uus!!: Eesti NSV ja NSV Liidu Ülemnõukogu · Näe rohkem »
NSV Liidu Ministrite Nõukogu
NSV Liidu Ministrite Nõukogu (lühend NSVL MN; vene Совет Министров СССР) oli NSV Liidu kõrgeim täidesaatev valitsusorgan 15. märtsist 1946 – 26. detsembrini 1990.
Uus!!: Eesti NSV ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu · Näe rohkem »
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat või NKGB (Народный Комиссариат Государственной Безопасности СССР (НКГБ)) oli Nõukogude Liidu sisejulgeoleku süsteemis aastatel 1941 ja 1943–1946 riikliku julgeoleku eest vastutanud ametkond, mille ülesandeks oli Nõukogude Liidus valitseva Kommunistliku Partei juhtkonna, eriti Jossif Stalini poliitiliste vastaste ja tema poolt kehtestatud riigikorra vastaste jälgimine, represseerimine ja hävitamine.
Uus!!: Eesti NSV ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat · Näe rohkem »
Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest võeti vastu 20. augustil 1991.
Uus!!: Eesti NSV ja Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest · Näe rohkem »
Paul Luhtein
Paul Luhtein (ka Paul Luhthein; kuni aastani 1935 Paavel Luttein; 22. märts 1909 Tallinn – 8. veebruar 2007) oli eesti kirjakunstnik, raamatu- ja tarbegraafik ja kunstipedagoog.
Uus!!: Eesti NSV ja Paul Luhtein · Näe rohkem »
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Uus!!: Eesti NSV ja Pärnu · Näe rohkem »
Pärnu maakond
Pärnu maakond ehk Pärnumaa on Eesti 1. järgu haldusüksus.
Uus!!: Eesti NSV ja Pärnu maakond · Näe rohkem »
Põlevkivitööstus
VKG Petroter seadmed. Põlevkivitööstus on tööstusharu, mis tegeleb põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega.
Uus!!: Eesti NSV ja Põlevkivitööstus · Näe rohkem »
Põlva rajoon
Põlva rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1989.
Uus!!: Eesti NSV ja Põlva rajoon · Näe rohkem »
Pealinn
Eesti pealinn Tallinn Pealinn on asula, kus asuvad riigi (või liitriigi koosseisu kuuluva riikliku moodustise – näiteks Saksamaal liidumaa, Šveitsis kantoni, Ameerika Ühendriikides osariigi) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – parlament, valitsus, riigipea (presidendi, monarhi) residents.
Uus!!: Eesti NSV ja Pealinn · Näe rohkem »
Peipsivenelased
Peipsivenelased on Eesti venelased, kes elavad Peipsi järve ääres, peamiselt Mustveel ja Kallaste linnas, Raja, Kolkja, Kasepää ja Varnja külas ning Piirissaarel.
Uus!!: Eesti NSV ja Peipsivenelased · Näe rohkem »
Perestroika
Perestroika (vene keeles перестройка 'ümberehitus', 'rekonstruktsioon', 'ümberhäälestamine', 'ümberrivistumine'; eesti kirjakeelne vaste on uutmine) oli NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus.
Uus!!: Eesti NSV ja Perestroika · Näe rohkem »
Petseri rajoon
Petseri rajoon on haldusüksus Pihkva oblastis Venemaal.
Uus!!: Eesti NSV ja Petseri rajoon · Näe rohkem »
Petserimaa
Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri.
Uus!!: Eesti NSV ja Petserimaa · Näe rohkem »
Pihkva oblast
Pihkva oblast on oblast Venemaa loodeosas.
Uus!!: Eesti NSV ja Pihkva oblast · Näe rohkem »
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Uus!!: Eesti NSV ja Poolakad · Näe rohkem »
Proletariaadi diktatuur
Proletariaadi diktatuur on marksismi järgi kapitalistliku korra likvideerimise ja riigi purustamise tulemusel kehtestatava proletariaadi riigivõimu olemuse määratlus.
Uus!!: Eesti NSV ja Proletariaadi diktatuur · Näe rohkem »
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Uus!!: Eesti NSV ja Punaarmee · Näe rohkem »
Rahvarinne
Uus tänav 28 asus 1988–1994 Rahvarinde peakontor. Tänapäeval tähistab seda mälestustahvel maja seinal. Rahvarinne, ametliku nimetusega Eestimaa Rahvarinne, oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, perestroikaaja suurim massiliikumine Eestis aastatel 1988–1993.
Uus!!: Eesti NSV ja Rahvarinne · Näe rohkem »
Rahvasaadikute nõukogu
Rahvasaadikute Nõukogu (lühend RSN; vene keeles Совет народныхдепутатов) oli riigivõimu kohaliku esindusorgani nimetus NSV Liidus.
Uus!!: Eesti NSV ja Rahvasaadikute nõukogu · Näe rohkem »
Raudtee
Odawara raudteejaam Jaapanis Raudtee puhastamine lumest Raudtee on rööbasteega transpordisüsteem inimeste veoks (ühistransport) või kaubaveoks.
Uus!!: Eesti NSV ja Raudtee · Näe rohkem »
Rändeiive
andmed puuduvad Rändeiive ehk rändesaldo ehk mehaaniline iive on aasta jooksul mingisse paikkonda saabunud ja sealt lahkunud inimeste arvude vahe; osa üldiibest.
Uus!!: Eesti NSV ja Rändeiive · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Eesti NSV ja Rootsi · Näe rohkem »
Saare maakond
Saare maakond ehk Saaremaa on 1. järgu haldusüksus Lääne-Eestis.
Uus!!: Eesti NSV ja Saare maakond · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Eesti NSV ja Saaremaa · Näe rohkem »
Sakla
Uue-Lõve mõisa hobupostijaama hoone, kus asub Sakla raamatukogu, käsitöötuba ja perearsti vastuvõtt. Endine kolhoosikontor. Sakla on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Eesti NSV ja Sakla · Näe rohkem »
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Uus!!: Eesti NSV ja Sakslased · Näe rohkem »
Sõjakuritegu
Delegaadid Haagi esimesel rahukonverentsil 1899. aastal Sõjakuritegu on rahvusvahelise sõjaõiguse rikkumine sõja ajal.
Uus!!: Eesti NSV ja Sõjakuritegu · Näe rohkem »
Sõjavang
Sõjavang on sõjas olevate riikide vastaspoole vangi võetud võitleja.
Uus!!: Eesti NSV ja Sõjavang · Näe rohkem »
Seadus
Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.
Uus!!: Eesti NSV ja Seadus · Näe rohkem »
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Uus!!: Eesti NSV ja Siber · Näe rohkem »
Sirp ja vasar
NSV Liidu lipul Nõukogude Liidu lipp Sirp ja vasar (☭) on kommunismi ja kommunistlike parteide sümbol, mis algselt tähistas töölisklassi ja talurahva liitu.
Uus!!: Eesti NSV ja Sirp ja vasar · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Eesti NSV ja Soome · Näe rohkem »
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Uus!!: Eesti NSV ja Soome laht · Näe rohkem »
Soomlased
Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.
Uus!!: Eesti NSV ja Soomlased · Näe rohkem »
Sovhoos
Sovhoos (vene keeles: совхоз, lühend sõnadest советское хозяйство, sõna-sõnalt nõukogude majand, tavakasutuses riigimajand; lühendatult sv või svh või sh) oli Nõukogude Liidus riiklik põllumajandusliku tootmise ettevõte.
Uus!!: Eesti NSV ja Sovhoos · Näe rohkem »
Stimsoni doktriin
Stimsoni mittetunnustamisdoktriin on USA välispoliitiline doktriin, mille kohaselt USA ei tunnusta sõjalise jõu kasutamise või sellega ähvardamisega saavutatud territoriaalseid muutusi.
Uus!!: Eesti NSV ja Stimsoni doktriin · Näe rohkem »
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Uus!!: Eesti NSV ja Suurbritannia · Näe rohkem »
Suvesõda
Suvesõda oli Eestis Teises maailmasõjas 1941.
Uus!!: Eesti NSV ja Suvesõda · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Eesti NSV ja Tallinn · Näe rohkem »
Tallinna Pooljuhttakistite Tehas
Tallinna Pooljuhttakistite Tehas oli Eestis üks esimesi elektroonikakomponente tootvaid tehaseid.
Uus!!: Eesti NSV ja Tallinna Pooljuhttakistite Tehas · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Eesti NSV ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Eesti NSV ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu maakond
Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Eesti NSV ja Tartu maakond · Näe rohkem »
Tatarlased
Kaasani khaaniriigi viimane valitsejanna Söyembikä koos pojaga Tatarlased (tatari keeles tatarlar, татарлар) on turgi rahvas, kelle elukohaks on Venemaa Euroopa osa, sh Volga keskjooks, ja Uural, Siber, Kasahstan, Kesk-Aasia, Xinjiang, Kaug-Ida.
Uus!!: Eesti NSV ja Tatarlased · Näe rohkem »
Tšuvašid
Tšuvašid (endanimetus чӑвашсем) on turgi rahvas Euroopas Volga keskjooksul.
Uus!!: Eesti NSV ja Tšuvašid · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Eesti NSV ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Terror
Terror on poliitiliselt motiveeritud vägivalla- ja hirmuteod.
Uus!!: Eesti NSV ja Terror · Näe rohkem »
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Uus!!: Eesti NSV ja Ukrainlased · Näe rohkem »
Ultimaatum
Ultimaatum on suulises või kirjalikus vormis esitatud ühe vaidluspoole (riigi) poolt teisele vaidluspoolele (riigile) tüliküsimuse lahendamiseks ilma edasiste läbirääkimiste kavatsusteta esitatav kategooriline nõue.
Uus!!: Eesti NSV ja Ultimaatum · Näe rohkem »
Umsiedlung
''Umsiedlung'''it kujutav plakat 1939. aastast Umsiedlung (saksa keeles 'ümberasumine, ümberasustamine') ehk baltisakslaste ümberasumine oli aktsioon, mille käigus asustati 1939.
Uus!!: Eesti NSV ja Umsiedlung · Näe rohkem »
Vabariigi Valitsus eksiilis
Vabariigi Valitsus eksiilis eksisteeris 1944–1992.
Uus!!: Eesti NSV ja Vabariigi Valitsus eksiilis · Näe rohkem »
Vaino Väljas
Vaino Väljas (sündinud 28. märtsil 1931 Külakülas Emmaste vallas) on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat.
Uus!!: Eesti NSV ja Vaino Väljas · Näe rohkem »
Valga maakond
Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Eesti NSV ja Valga maakond · Näe rohkem »
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Uus!!: Eesti NSV ja Valgevenelased · Näe rohkem »
Vastupanuliikumine okupeeritud Eestis 1941–1944
Vastupanuliikumine okupeeritud Eestis 1941–1944 on ülevaade Saksa okupatsiooni ajal Eestis erinevate poliitilise suunitlusega rühmituste aktiivsest ja passiivsest vastupanutegevusest.
Uus!!: Eesti NSV ja Vastupanuliikumine okupeeritud Eestis 1941–1944 · Näe rohkem »
Vatikan
Vatikan on Roomas asuv merepiirita linnriik.
Uus!!: Eesti NSV ja Vatikan · Näe rohkem »
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Uus!!: Eesti NSV ja Võru · Näe rohkem »
Võru maakond
Võru maakond ehk Võrumaa (võru keeles Võro maakund, Võromaa) on 1. järgu haldusüksus Eesti kaguosas.
Uus!!: Eesti NSV ja Võru maakond · Näe rohkem »
Võru rajoon
Võru rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1989.
Uus!!: Eesti NSV ja Võru rajoon · Näe rohkem »
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Eesti NSV ja Võrumaa · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Eesti NSV ja Vene keel · Näe rohkem »
Vene NFSV
Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ehk Vene NFSV ehk VNFSV (lühendnimekuju Vene Föderatsioon), vene keeles Российская Советская Федеративная Социалистическая Республика, РСФСР oli Nõukogude Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) aastatel 1922–1991.
Uus!!: Eesti NSV ja Vene NFSV · Näe rohkem »
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Uus!!: Eesti NSV ja Venelased · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Eesti NSV ja Venemaa · Näe rohkem »
Venemaa eestlased
Venemaa keisririik 1886. aasta piirides "Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree", Johann Köler 1886 Johann Köler – autoportree (1859) Peterburi Jaani kirik 20. sajandi alguses Eestlased Venemaal on Venemaal elanud või elavad eestlased.
Uus!!: Eesti NSV ja Venemaa eestlased · Näe rohkem »
Viisaastakuplaan
Viisaastakuplaan (vene keeles: пятилетний план) on peamiselt NSV Liidus ja teistes, reeglina käsumajaduse ehk nn sotsialistliku arengutee valinud riikides kehtinud või jätkuvalt kehtiv majanduse planeerimise riiklik süsteem.
Uus!!: Eesti NSV ja Viisaastakuplaan · Näe rohkem »
Viisnurk
Korrapärane viisnurk Viisnurk ehk pentagoon on viie tipuga hulknurk.
Uus!!: Eesti NSV ja Viisnurk · Näe rohkem »
Viljandi maakond
Viljandi maakond ehk Viljandimaa on maakond Eesti lõunaosas.
Uus!!: Eesti NSV ja Viljandi maakond · Näe rohkem »
Viru maakond
Viru maakond oli Eesti Vabariigi ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Eesti NSV ja Viru maakond · Näe rohkem »
Vladimir Käo
Vladimir Käo (18. jaanuar 1924 Petrograd – 25. märts 1989 Tallinn) oli Eesti NSV partei- ja riigitegelane ning ettevõttejuht.
Uus!!: Eesti NSV ja Vladimir Käo · Näe rohkem »
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Uus!!: Eesti NSV ja Wehrmacht · Näe rohkem »
1. järgu haldusüksus
1.
Uus!!: Eesti NSV ja 1. järgu haldusüksus · Näe rohkem »
14. juuni
14.
Uus!!: Eesti NSV ja 14. juuni · Näe rohkem »
16. november
16.
Uus!!: Eesti NSV ja 16. november · Näe rohkem »
17. juuni
17.
Uus!!: Eesti NSV ja 17. juuni · Näe rohkem »
1940
1940.
Uus!!: Eesti NSV ja 1940 · Näe rohkem »
1940. aasta Riigivolikogu valimised
1940.
Uus!!: Eesti NSV ja 1940. aasta Riigivolikogu valimised · Näe rohkem »
1941
1941.
Uus!!: Eesti NSV ja 1941 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Eesti NSV ja 1944 · Näe rohkem »
1945
1945.
Uus!!: Eesti NSV ja 1945 · Näe rohkem »
1947
1947.
Uus!!: Eesti NSV ja 1947 · Näe rohkem »
1948
1948.
Uus!!: Eesti NSV ja 1948 · Näe rohkem »
1949
1949.
Uus!!: Eesti NSV ja 1949 · Näe rohkem »
1950
1950.
Uus!!: Eesti NSV ja 1950 · Näe rohkem »
1951
1951.
Uus!!: Eesti NSV ja 1951 · Näe rohkem »
1953
1953.
Uus!!: Eesti NSV ja 1953 · Näe rohkem »
1955
1955.
Uus!!: Eesti NSV ja 1955 · Näe rohkem »
1956
1956.
Uus!!: Eesti NSV ja 1956 · Näe rohkem »
1958
1958.
Uus!!: Eesti NSV ja 1958 · Näe rohkem »
1960
1960.
Uus!!: Eesti NSV ja 1960 · Näe rohkem »
1960. aastad
1960.
Uus!!: Eesti NSV ja 1960. aastad · Näe rohkem »
1962
1962.
Uus!!: Eesti NSV ja 1962 · Näe rohkem »
1964
1964.
Uus!!: Eesti NSV ja 1964 · Näe rohkem »
1966
1966.
Uus!!: Eesti NSV ja 1966 · Näe rohkem »
1967
1967.
Uus!!: Eesti NSV ja 1967 · Näe rohkem »
1970. aastad
1970.
Uus!!: Eesti NSV ja 1970. aastad · Näe rohkem »
1971
1971.
Uus!!: Eesti NSV ja 1971 · Näe rohkem »
1976
1976.
Uus!!: Eesti NSV ja 1976 · Näe rohkem »
1978
1978.
Uus!!: Eesti NSV ja 1978 · Näe rohkem »
1980
1980.
Uus!!: Eesti NSV ja 1980 · Näe rohkem »
1980. aastad
1980.
Uus!!: Eesti NSV ja 1980. aastad · Näe rohkem »
1985
1985.
Uus!!: Eesti NSV ja 1985 · Näe rohkem »
1988
1988.
Uus!!: Eesti NSV ja 1988 · Näe rohkem »
1989
1989.
Uus!!: Eesti NSV ja 1989 · Näe rohkem »
1990
1990.
Uus!!: Eesti NSV ja 1990 · Näe rohkem »
1991
1991.
Uus!!: Eesti NSV ja 1991 · Näe rohkem »
1994
1994.
Uus!!: Eesti NSV ja 1994 · Näe rohkem »
1995
1995.
Uus!!: Eesti NSV ja 1995 · Näe rohkem »
20. august
20.
Uus!!: Eesti NSV ja 20. august · Näe rohkem »
20. juuli
20.
Uus!!: Eesti NSV ja 20. juuli · Näe rohkem »
21. juuli
21.
Uus!!: Eesti NSV ja 21. juuli · Näe rohkem »
21. juuni
21.
Uus!!: Eesti NSV ja 21. juuni · Näe rohkem »
22. juuli
22.
Uus!!: Eesti NSV ja 22. juuli · Näe rohkem »
22. juuni
22.
Uus!!: Eesti NSV ja 22. juuni · Näe rohkem »
22. september
22.
Uus!!: Eesti NSV ja 22. september · Näe rohkem »
24. november
24.
Uus!!: Eesti NSV ja 24. november · Näe rohkem »
25. märts
25.
Uus!!: Eesti NSV ja 25. märts · Näe rohkem »
26. november
26.
Uus!!: Eesti NSV ja 26. november · Näe rohkem »
28. jaanuar
28.
Uus!!: Eesti NSV ja 28. jaanuar · Näe rohkem »
29. jaanuar
29.
Uus!!: Eesti NSV ja 29. jaanuar · Näe rohkem »
40 kiri
"Avalik kiri Eesti NSV-st" on 28. oktoobriga 1980 dateeritud ja nädal hiljem teele pandud kiri, millega 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta venestamise ajal eesti keelt ja mõni nädal varem massimeeleavaldustega välja astunud koolinoori Nõukogude okupatsioonivõimude omavoli eest.
Uus!!: Eesti NSV ja 40 kiri · Näe rohkem »
6. august
6.
Uus!!: Eesti NSV ja 6. august · Näe rohkem »
8. Eesti Laskurkorpus
8.
Uus!!: Eesti NSV ja 8. Eesti Laskurkorpus · Näe rohkem »
8. mai
8.
Uus!!: Eesti NSV ja 8. mai · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
ENSV, Eesti NSV (1940–1941), Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.
