Kiiremini kui brauser!
36 suhted: Agitatsioon, ALMAVÜ, Ametiühing, Arnold Kress, Üleliiduline kehakultuurikompleks "Valmis tööks ja NSV Liidu kaitseks", Balti Raudtee Eesti Raudteekond, Eesti NSV, Eesti NSV Ministrite Nõukogu, Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Eesti NSV Siseministeerium, Eesti NSV Tervishoiu Rahvakomissariaat, Eesti Spordiselts Kalev, Eesti Spordiselts Põhjakotkas, EKP Keskkomitee, Ferdinand Eisen, Heino Sisask, Jõud (spordiselts), Johannes Vedru, Kehaline kasvatus, Kolhoos, Kutsekool, Mati Mark, Nikolai Vanaselja, Nomenklatuur, NSV Liidu merevägi, Propaganda, Punaarmee, Sovhoos, Spartakiaad, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli arstiteaduskond, Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond, Tööjõureservid, Treener.
Agitatsioon
Agitatsioon (ladina agitatio 'ärgitus') on agitaatorite tegevus; ühiskondliku ideoloogia või liikumise tuline toetamine eeskätt selliste poliitiliste vahendite ja sütitavate üritustega, nagu loosungid, üleskutsed, kõned, ässitustöö ja muu ägedam kihutustöö ehk propaganda, mille eesmärk ei piirdu agitaatori ideedele poolehoidjate leidmisega, vaid eeldab ka poolehoidjate tegevussekaasamist ja inimrühma/de toimimapanekut just agitaatorile vajalikul moel.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja Agitatsioon · Näe rohkem »
ALMAVÜ
Armee, Lennuväe ja Merelaevastiku Abistamise Vabatahtlik Ühing, lühend ALMAVÜ (vene keeles Добровольное Общество Содействия Армии, Авиации и Флоту, lühend ДОСААФ; Dobrovolnoje Obštšestvo Sodeistvija Armii, Aviatsii i Flotu, lühend DOSAAF) oli Nõukogude Liidu ja on praegu Venemaa Föderatsiooni paramilitaarne spordi, sõjalis-tehnilise ettevalmistuse ning patriootliku kasvatuse organisatsioon.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja ALMAVÜ · Näe rohkem »
Ametiühing
Ametiühing on isikute ühendus, mille eesmärk on töötajate õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamiseks.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja Ametiühing · Näe rohkem »
Arnold Kress
Arnold Kress (28. juuli 1897 Tallinn – 25. detsember 1974 Tallinn) oli Eesti sporditegelane (vaadatud 25.12.2014) ja Eesti NSV kommunistliku partei juhtivtöötaja, aastaid oli ka Eesti NSV Ülemnõukogu liige.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja Arnold Kress · Näe rohkem »
Üleliiduline kehakultuurikompleks "Valmis tööks ja NSV Liidu kaitseks"
Üleliiduline kehakultuurikompleks "Valmis tööks ja NSV Liidu kaitseks" (lühendatult VTK, vene keeles «Готов к труду и обороне СССР», lühendatult ГТО) oli aastatel NSV Liidus kasutatud kehakultuuri treeninguprogramm, mis seati sisse ÜLKNÜ initsiatiivil 11.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja Üleliiduline kehakultuurikompleks "Valmis tööks ja NSV Liidu kaitseks" · Näe rohkem »
Balti Raudtee Eesti Raudteekond
Balti Raudtee Eesti Raudteekond (lühend: BRER; ka: Eesti Raudteekond) oli Balti Raudteele allunud Eesti NSV transpordiorganisatsioon.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja Balti Raudtee Eesti Raudteekond · Näe rohkem »
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja Eesti NSV · Näe rohkem »
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
Eesti NSV Ministrite Nõukogu (lühend ENSV MN; oli aastatel 1944–1990 Eesti NSV (Nõukogude Liidu haldusüksuse) täidesaatev ja korraldav võimuorgan, eeskätt Moskva keskvõimu (NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu) otseste korralduste alusel. Formaalselt oli tegu liiduvabariigi valitsusega, mis allus Moskvas asuvale keskvõimule NSV Liidu Ministrite Nõukogule. Eesti NSV Ministrite Nõukogu eellane oli 1940. aastal moodustatud Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu (lühend ENSV RKN), mis tegutses alates 25. augustist 1940 suveni 1941. Teise maailmasõja aegu 1941–1944 oli Eesti NSV RKN Nõukogude Liidu tagalas, 2. oktoobrist 24. oktoobrini 1944 tegutses Võrus ja kuni 25. märtsini 1946 Tallinnas. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juht oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees. 25. märtsil 1946 otsustas Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu 15. märtsi 1946. aasta seadusele "NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSV Liidu Ministrite Nõukoguks ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude ümberkujundamise kohta liidu- ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks" kujundada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja Eesti NSV rahvakomissariaadid Eesti NSV ministeeriumiteks. Vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu seadlusele nimetati ka Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV rahvakomissare hakati kutsuma Eesti NSV ministriteks. Eesti NSV Ministrite Nõukogu juht oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu · Näe rohkem »
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu oli Eesti NSV rahvakomissariaatide juhte ühendav rahvamajanduse kollektiivne juhtorgan ehk valitsus, mis tegutses ajavahemikus 25.08.1940 – 25.03.1946 Tallinnas, sellest 8.juulist 15.juulini 1941 Narvas, 1941–1944 Nõukogude Liidu tagalas.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu · Näe rohkem »
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, lühend Eesti NSV RJM (vene keeles Министерство государственной безопасности ЭССР, lühend МГБ Эстонской ССР) oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi struktuuriüksus ning kontrolli- ja repressiivorgan aastatel 1946–1954.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Näe rohkem »
Eesti NSV Siseministeerium
Eesti NSV Siseministeerium oli Eesti NSV sisejulgeoleku tagamise keskasutus aastatel 1946–1991.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja Eesti NSV Siseministeerium · Näe rohkem »
Eesti NSV Tervishoiu Rahvakomissariaat
Eesti NSV Tervishoiu Rahvakomissariaat oli 1940.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja Eesti NSV Tervishoiu Rahvakomissariaat · Näe rohkem »
Eesti Spordiselts Kalev
Eesti Spordiselts Kalev on Eesti spordiselts.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja Eesti Spordiselts Kalev · Näe rohkem »
Eesti Spordiselts Põhjakotkas
Eesti Spordiselts Põhjakotkas on Eesti spordiselts.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja Eesti Spordiselts Põhjakotkas · Näe rohkem »
EKP Keskkomitee
Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend EKP KK; aastatel 1940–1954 Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee, lühend EK(b)P KK) oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei struktuuriüksuse Eestimaa Kommunistliku Partei kõrgeim kollektiivne juhtorgan.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja EKP Keskkomitee · Näe rohkem »
Ferdinand Eisen
Ferdinand Eisen (17. november 1914 Nursi vald Võrumaa – 31. oktoober 2000) oli eesti haridustegelane ja pedagoogikateadlane.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja Ferdinand Eisen · Näe rohkem »
Heino Sisask
Heino Sisask (1988, vasakul) Heino Sisask (31. detsember 1928 Sirvaste küla, Vastse-Otepää vald Tartumaa – 21. jaanuar 2023) oli Eesti poliitik ja sporditegelane, Tartu rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee esimees 1961–1964.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja Heino Sisask · Näe rohkem »
Jõud (spordiselts)
Jõud, alates 2007.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja Jõud (spordiselts) · Näe rohkem »
Johannes Vedru
Johannes Vedru (sündinud 4. detsembril 1990) on eesti spordiajakirjanik ja muusik.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja Johannes Vedru · Näe rohkem »
Kehaline kasvatus
Kehaline kasvatus (vananenud termin gümnastika) on inimese, eriti laste ning noorsoo kehaliste võimete sihipärane arendamine ning sellega nii füüsilise kui vaimse arengu suunamine ja mõjutamine.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja Kehaline kasvatus · Näe rohkem »
Kolhoos
Kolhoos (vene keeles: колхоз, lühend sõnadest коллективное хозяйство, 'ühismajand', 'kollektiivmajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja Kolhoos · Näe rohkem »
Kutsekool
Kutsekool (ka kutsehariduskool) on kool, mis annab õpilasele kutsehariduse konkreetsel erialal.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja Kutsekool · Näe rohkem »
Mati Mark
Mati Mark (9. märts 1941 Pärnu – 21. september 2008 Tallinn) oli tunnustatud laskesportlane, Eesti meister, vanemtreener ning Eesti laskurliidu president.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja Mati Mark · Näe rohkem »
Nikolai Vanaselja
Nikolai Vanaselja (15. detsember 1915 Tallinn – 18. oktoober 1988 Tallinn) oli eesti ajakirjanik ja sporditegelane.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja Nikolai Vanaselja · Näe rohkem »
Nomenklatuur
Nomenklatuur oli eliitgrupp inimesi Nõukogude Liidus.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja Nomenklatuur · Näe rohkem »
NSV Liidu merevägi
NSV Liidu merevägi, ametlikult NSV Liidu Sõjalaevastik (vene keeles Военно-морской флот СССР Vojenno-morskoi flot SSSR), oli NSV Liidu relvajõududesse kuulunud merevägi aastatel 1946 kuni 1992.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja NSV Liidu merevägi · Näe rohkem »
Propaganda
Nõukogude propagandaplakat, mis oli pühendatud "Balti riikide vabastamisele" 1944. aastal Saksamaa ja Jaapani vastu suunatud propagandaplakat, millel kutsutakse kodanikke üles rohkem tootma. Wehrmachti propagandakompanii sõjakorrespondent Kagu-Eestis Peipsi lähistel 1941. aastal Propaganda on kommunikatsiooniliik, mille eesmärk on mõjutada avalikku arvamust propagandistile vajalikul viisil.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja Propaganda · Näe rohkem »
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja Punaarmee · Näe rohkem »
Sovhoos
Sovhoos (vene keeles: совхоз, lühend sõnadest советское хозяйство, sõna-sõnalt nõukogude majand, tavakasutuses riigimajand; lühendatult sv või svh või sh) oli Nõukogude Liidus riiklik põllumajandusliku tootmise ettevõte.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja Sovhoos · Näe rohkem »
Spartakiaad
Spartakiaad (Spartacuse järgi) oli Nõukogude Liidus toimunud paljude spordialadega suurvõistlus.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja Spartakiaad · Näe rohkem »
Tallinna Ülikool
Tallinna Ülikool (lühend TLÜ) on Tallinnas asuv avalik-õiguslik ülikool.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja Tallinna Ülikool · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli arstiteaduskond
Tartu Ülikooli arstiteaduskond kuulub Tartu Ülikooli koosseisu alates ülikooli asutamisest 1632.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja Tartu Ülikooli arstiteaduskond · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond
Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond on Tartu Ülikooli teaduskond, kus õpetatakse kehakultuuriga seotud erialasid.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond · Näe rohkem »
Tööjõureservid
Tööjõureservid (TR; venekeelne lühend ТР; Трудовые резервы) oli NSV Liidu spordiselts, mis ühendas kutseharidussüsteemi õpilasi ja töötajaid.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja Tööjõureservid · Näe rohkem »
Treener
Treener on sportlasi kutseliselt ettevalmistav ja õpetav inimene.
Uus!!: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee ja Treener · Näe rohkem »
