Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Eesti ajalugu

Index Eesti ajalugu

pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.

1036 suhted: A. H. Tammsaare, ACTA, Adam Bremenist, Ado Grenzstein, Adolf Friedrich, Adolf Hitler, Ago Pajur, Agraarühiskond, Ain Mäesalu, Aivar Kriiska, Ajalooline aeg, Ajalooline Ajakiri, Ajalugu, Ajutine Valitsus (Venemaa), Alamsaksa keel, Alūksne, Albert (Riia piiskop), Aleksander I, Aleksander II, Aleksander III, Aleksander Tõnisson, Aleksander Terras (Riigiduuma liige), Alempois, Alfred Schilling, Altmargi vaherahu, Ameerika Ühendriigid, Ameerika Ühendriikide kodusõda, Amnestiaseadus (1938), Andrei Ždanov, Andres Adamson, Andres Larka, Andres Tarandi valitsus, Andres Tvauri, Andrus Ansip, Antant, Anti Selart, Anton Jürgenstein, Arnold Rüütel, Arnold Veimer, AS Franz Krull, Asehalduskord, Asti järv, Asutav Kogu, Asva linnusasula, August II, August Lubi, Augustiputš, Aulakoosolek, Autonoomia, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, ..., Ülevenemaaline Asutav Kogu, Ümera lahing, Õpetatud Eesti Selts, Balthasar Russow, Balti erikord, Balti Hertsogiriik, Balti kett, Balti kubermangud, Balti laevastik, Balti liit, Balti provintsiaalseadustik, Balti Puuvillavabrik, Balti raudtee, Balti Raudtee Peatehased, Baltimaad, Baltisakslased, Baltlased, Bartholomäus Hoeneke, Bekkeri laevatehas, Bengt Gottfried Forselius, Bolševikud, Boris Kumm, Boriss Jeltsin, Brömsebro rahu, Brest-Litovski rahuleping, Brexit, Carl Robert Jakobson, Christian Kelch, Coelestinus III, Dagmar Stock, Dave Benton, De facto, De iure, De la Gardie, Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, Demokraatia, Diötsees, Diktatuur, Drümpelmanni masinatehas, Dvigatel, Ea Jansen, Edgar Savisaar, Edgar Savisaare valitsus, Eepos, Eesti, Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis, Eesti Advokatuur, Eesti ajalugu (raamatusari), Eesti ajalugu (täpsustus), Eesti Ajutine Valitsus, Eesti Aleksandrikool, Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus, Eesti esiajalugu, Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel, Eesti ID-kaart, Eesti külad välismaal, Eesti keel, Eesti keskaeg, Eesti Keskerakond, Eesti Kirjameeste Selts, Eesti kodanike komiteed, Eesti Kongress, Eesti Koonderakond, Eesti kroon, Eesti Kultuurkapital, Eesti lähiajalugu, Eesti mark, Eesti mängud, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti NSV, Eesti NSV Ülemnõukogu, Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu, Eesti Omavalitsus, Eesti omavalitsuste haldusreform, Eesti Postimees, Eesti president, Eesti Raamat, Eesti Rahvameelne Eduerakond, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, Eesti rahvusväeosad, Eesti Reformierakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei, Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei, Eesti Töörahva Kommuun, Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940), Eesti uusaeg, Eesti Vabadussõda, Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, Eesti Vabadussõjalaste Liit, Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, Eesti Vabariigi põhiseadus (1920), Eesti Vabariigi põhiseadus (1934), Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938), Eesti Vabariigi põhiseadus (1992), Eesti Vabariik 100, Eesti varauusaeg, Eestimaa hertsogkond, Eestimaa Kommunistlik Partei, Eestimaa kubermang, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, Eestimaa kubermangu kohtukorraldus, Eestimaa kubermangu korrakaitse, Eestimaa kubermangukomissar, Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, Eestimaa Päästekomitee, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkonna peameeste loend, Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, Eestlased, Eestlaste demonstratsioon Petrogradis, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Egalitarism, EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum, EKP Keskkomitee, Enn Tarvel, Erakond Res Publica, Erastvere lahing, Ermanarich, Esiaeg, Esimene maailmasõda, Estofiil, Estonia (laev), Estonia (selts), Etnos, Euro, Euroopa Liit, Euroopa Parlament, Evald Aav, Evald Tõnisson, Forseliuse seminar, Fosforiidisõda, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Robert Faehlmann, Friedrich Wiegand, Fulco, Gattšina, Gümnaasium, George Browne, Gert von Pistohlkors, Glasnost, Gotthard Kettler, Gregoriuse kalender, Gruusia, Gruusia sõda, Gustaf V, Gustav Adolfi Gümnaasium, Gustav II Adolf, Haapsalu, Hans Kalm, Hans Kruus, Hansa Liit, Harilik lina, Harju-Viru rüütelkond, Harri Moora, Harta 12, Härgmäe lahing, Heiki Valk, Henriku Liivimaa kroonika, Herbert Ligi, Hermann Stock, Hiiu-Kärdla kalevivabrik, Hummuli lahing, I üldlaulupidu, I Riigiduuma, Ida-Euroopa, Iggaüks, II Riigiduuma, III Riigiduuma, Ilmarine AS, Indoeurooplased, Indrek Toome, Industrialiseerimine, Ingeri, Ingvar, Inimsusvastane kuritegu, Interliikumine, Isemajandava Eesti ettepanek, Isikutunnistus, Island, IV Riigiduuma, Ivan Julm, Ivar Leimus, IX Riigikogu, Izjaslav I, Jaan Adamson, Jaan Anvelt, Jaan Poska, Jaan Raamot, Jaan Tõnisson, Jaan Teemant, Jakob Hurt, Jakob Kõrv, Jam-Zapolski vaherahu, Jan Matejko, Jaroslav Tark, Järva foogt, Järvamaa, Jüri Kivimäe, Jüri Uluots, Jüri Vilms, Jüriöö ülestõus, Jõelähtme, Jehoova tunnistajad, Joala, Jogentagana, Johan Laidoner, Johan Skytte, Johann Blankenfeld, Johann Gottfried von Herder, Johann Köler, Johann Reinhold von Patkul, Johann Renner, Johann Voldemar Jannsen, Johannes Käbin, Johannes Vares, Johannes Varese valitsus, Journal of Baltic Studies, Juhan Kahk, Juhan Oras, Juhan Partsi valitsus, Julius Kuperjanov, Juliuse kalender, Juulilepped, Juuniküüditamine, Juunipööre, Kaali kindlustatud asula, Kaali kraater, Kaarel Parts, Kai Tafenau, Kaitseseisukord, Kaksikvõim Eestis, Kalevipoeg, Kammkeraamika kultuur, Karksi foogtkond, Karl Hellat, Karl Vaino, Karl von Brevern, Karl XI, Karl XII, Katariina II, Kaubandus-Tööstuskoda, Kārlis Ulmanis, Kääbas, Kärde rahu, Kärdla, Keava, Keraamika, Keskaeg, Keskmine rauaaeg, Kihelkonnakohus, Kihnu mõis, Kindralkuberner, Kitsarööpmeline raudtee, Kiviaeg, Kivikirstkalme, Kivivarekalme, Kogudus, Kohalik omavalitsus, Kohila paberivabrik, Konservatism, Konstantin Konik, Konstantin Päts, Konstitutsiooniline monarhia, Koolinoorte vastupanuorganisatsioonid, Kreenholmi Manufaktuur, Krimmi sõda, Krister Klasson Horn af Åminne, Kristian Jaak Peterson, Kristiina, Kristlus, Kroonika, Kroonlinn, Kubermang, Kunda kultuur, Kunda Lammasmägi, Kuralased, Kuramaa, Kuramaa hertsog, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa piiskop, Kuressaare, Kuressaare piiskopilinnus, Kyösti Kallio, Laevmatus, Landesveeri sõda, Latgale, Latgalid, Laulev revolutsioon, Lääne-Eesti saarestik, Läänemaa, Läänemeri, Lähiajalugu, Läti, Läti Henrik, Lätlased, Leedulased, Leetopiss, Lembit Jaanits, Lennart Meri, Leonid Arbusow vanem, Lihula, Lihula lahing, Lihula linnus, Liivi laht, Liivi sõda, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa kindralkuberner, Liivimaa konföderatsioon, Liivimaa kubermang, Liivimaa kuningas, Liivimaa kuningriik, Liivimaa maapäev, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Liivimaa rüütelkond, Liivlased, Lindiskandaal, Lindprii, Linnus, Linnusepiirkond, Loodearmee, Loomeliitude ühispleenum, Looming (ajakiri), Lundi peapiiskop, Luterlus, Lutheri vabrik, Lydia Koidula, Maal, Maamiilits, Maapäev (rüütelkond), Maarahvas, Maasilinna foogtkond, Madisepäeva lahing, Magnus, Mahtra sõda, Manifest kõigile Eestimaa rahvastele, Marika Mägi, Marksism, Mart Laar, Mart Laari esimene valitsus, Mart Laari teine valitsus, Mart Siimann, Mati Laur, Mats Erdell, Märtsiküüditamine, Mõõgavendade ordu, Mõhu, Mõisate reduktsioon, Mõisnik, Mecklenburgi valitsejate loend, Mesoliitikum, Meteoriit, Metsavennad, Mihhail Gorbatšov, Mihkel Martna, Molotovi-Ribbentropi pakt, Monarhia, Napoleon I, Napoleoni sõjad, Narva, Narva foogt, Narva jõgi, Narva kalevivabrik, Narva kultuur, Narva lahing (1700), Narva lahing (1944), Narva-Jõesuu, NATO, Nöörkeraamika kultuur, Nõukogude Eesti, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Nõukogude Liit, Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919), Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941), Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991), Neoliitikum, Nestori kroonika, Nikita Hruštšov, Nikolai I, Nikolai II, Nikolai Janson, Nikolai Karotamm, NLKP 20. kongress, Noblessneri laevatehas, Norra, NSV Liidu Ministrite Nõukogu, Nurmekund, Olümpia hotell, Oliwa rahu, Orzeł, Oskar Kallas, Oskar Rütli, Oskar Wilhelm Brasche, Otepää piiskopilinnus, Otto Benecke, Otto Liiv, Otto Strandman, Otto Tief, Otto Tiefi valitsus, Paavst, Paganlus, Paide, Paju lahing, Paldiski sadam, Paleoliitikum, Palvekirjaaktsioon, Pass, Paul I, Pavel Bermondt-Avalov, Pärisorjus, Pärnu, Pärnu jõgi, Pärnu komtuur, Pärnu Postimees, Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee, Põhja-Eesti, Põhjakorpus, Põhjala ristisõjad, Põhjamaade seitsmeaastane sõda, Põhjasõda, Põllumeeste Kogud, Põllundus, Põllutöökoda, Peeter I, Peeter Speek, Peeter Suure merekindlus, Pehr Evind Svinhufvud, Peipsi järv, Peipsivenelased, Perestroika, Personaalunioon, Peterburi, Petseri, Petserimaa, Pihkva, Pihkva järv, Piibel, Pikk Hermann, Pildirüüste, Piraadid, Platon (Kulbusch), Pljussa vaherahu, Poltava lahing, Poola, Poola aeg, Postimees, Prantsuse revolutsioon, Preislased, Priit Raudkivi (ajaloolane), Privileeg, Pronksiaeg, Pronksiööd, Pronkssõdur, Protestantism, Pulli asula, Punaarmee, Puuvill, Raad, Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks, Rahvakogu, Rahvarinne, Rahvasteliit, Rahvuskogu, Rahvusromantism, Raimo Pullat, Rakvere, Rannarootslased, Rauaaeg, Raudtee, Raudvärava lahing, Räpina paberivabrik, Rüütelkond, Rüdiger von der Goltz, Rõngu vasallilinnus, Reformatsioon, Reinhard Wittram, Revala, Richard Kleis, Ridala muinaskihelkond, Riia, Riia asehaldurkond, Riia kubermang, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Riigiduuma, Riigikogu, Riiginõukogu, Riigivanem, Riigivanema auhind, Riigivürst, Riigivolikogu, Romantism, Rooma, Rooma impeerium, Rooma rauaaeg, Rootsi, Rootsi aeg, Roseni deklaratsioon, Ruhnu, Rzeczpospolita, Saaga, Saare-Lääne piiskop, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa, Saaremaa mäss, Saaremaa rüütelkond, Sakala, Sakala (ajaleht), Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944), Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Salatsi jõgi, Salme muinaslaev, Säde jõgi, Sõda Donbassis, Sõjakuritegu, Sõjaseisukord, Sõrve säär, Seelid, Semgalid, Seppo Zetterberg, Siber, Sigtuna, Siim Kallas, Silvia Laul, Sindi, Sinimägede lahing, Skandinaavia, Skäär, Sküüdid, Soome, Soome-ugri rahvad, Soomlased, Soontagana, Sossolid, Sotsiaaldemokraatlik Partei, Sovetiseerimine, Staarost, Stefan Batory, Stensby leping, Stiftifoogt, Stockholm, Sugukond, Sulev Vahtre, Sunnismaisus, Suur majandussurutis, Suur nälg, Suur põgenemine, Suvesõda, Svealased, Taani, Taani kuningas, Taani valdused Eestis, Tacitus, Tallinn, Tallinna asehaldurkond, Tallinna komtuur, Tallinna kubermang, Tallinna sadam, Tallinna sõjasadam, Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, Tallinna tselluloosivabrik, Tallinna–Viljandi raudteeliin, Talude päriseksostmine, Talvesõda, Tanel Padar, Tapa–Tartu raudtee, Tarandkalme, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu jesuiitide seminar, Tartu piiskop, Tartu piiskopkond, Tartu rahu, Tartu–Valga raudtee, Tartumaa, Tšehhid, Tööstuslik pööre, Türi paberivabrik, Türi–Paide–Tamsalu raudtee, Tõnis Jürine, Tõnu-Andrus Tannberg, Teine maailmasõda, Tekstiilitööstus, Teoorjus, Thomas Hiärn, Tiigrihüpe, Tiit Rosenberg, Tiit Vähi, Tilsiti rahu, Toivo Ülo Raun, Toomas Hendrik Ilves, Toomas Karjahärm, Toomkapiitel, Toompea, Tuna, Turu, Ugandi, Umsiedlung, Urmas Eelmäe, Usuvahetusliikumine, Uudised, Uusaeg, Uusikaupunki rahu, Uusim aeg, V Riigikogu, Vabariigi Presidendi auhind, Vabariigi Valitsus eksiilis, Vaiga, Vaikiv ajastu, Vaikiv olek, Vaino Väljas, Vakus, Valga, Valga–Petseri raudteelõik, Valgustatud absolutism, Valgustusajastu, Valimisliit Isamaa, Vallakohus, Vallaseadus, Vallisaare vaherahu, Valmiera, Valter Lang, Vana-Liivimaa, Vana-Pärnu, Vanausulised, Vanem, Vanem rauaaeg, Vanemuine (selts), Varauusaeg, Vasakpoolsus, Vasall, Vastseliina, Vastupanuliikumine, Vastureformatsioon, Väino Sirk, Võnnu lahing, Võru, Võrumaa, Veebruarirevolutsioon, Vello Lõugas, Vene, Vene-Balti laevaehitustehas, Vene–Jaapani sõda, Venemaa, Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium, Venemaa Keisririik, Venestusaeg, Verine pühapäev, Vidzeme, VII Riigikogu, VIII Riigikogu, Viikingid, Viinaköök, Vikerlased, Viktor Kingissepp, Viljandi, Viljandi komtuur, Villem Reiman, Vilnius, Vilno leping (1559), Vilno leping (1561), Virtsu, Virumaa, Vojevood, Vojevoodkond, Volta tehas, Waldhofi tselluloosivabrik, Weichseli jäätumine, X Riigikogu, XI Riigikogu, Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung, Zygmunt II August, Zygmunt III Waza, 1. aastatuhat, 1. detsember, 1. detsembri riigipöördekatse, 1. Eesti jalaväediviis, 1. Eesti jalaväepolk, 1. jaanuar, 1. sajand, 10. detsember, 1030, 1032, 1050, 1054, 1061, 11. november, 1170. aastad, 1187, 1190. aastad, 1193, 1195, 12. detsember, 12. jaanuar, 12. märts, 12. sajand, 1200, 1206, 1208, 1210, 1215, 1217, 1219, 1220, 1222, 1223, 1224, 1225, 1227, 1236, 1238, 1241, 1250, 1253, 1260, 1261, 1284, 13. märts, 13. sajand, 13. sajand Eestis, 1343, 1345, 1346, 14. jaanuar, 14. juuli, 14. juuni, 14. sajand, 1420. aastad, 15. juuli, 15. sajand, 1520. aastad, 1524, 1525, 1550, 1557, 1558, 1559, 1560, 1561, 1562, 1563, 1564, 1570, 1570. aastad, 1572, 1573, 1577, 1579, 1582, 1583, 1584, 1585, 16. juuni, 16. november, 16. oktoober, 16. sajand, 1600, 1610, 1617, 1625, 1629, 1630, 1632, 1645, 1650. aastad, 1656, 1658, 1660, 1661, 1662, 1680. aastad, 1690. aastad, 1695, 1697, 17. oktoobri manifest, 17. sajand, 1700, 1701, 1702, 1704, 1705, 1708, 1709, 1710, 1721, 1739, 1783, 1796, 18. jaanuar, 18. sajand, 18. september, 1800, 1801, 1802, 1804, 1805, 1807, 1809, 1810. aastad, 1812, 1816, 1819, 1822, 1829, 1830. aastad, 1832, 1832. aasta Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadus, 1834, 1835, 1836, 1838, 1839, 1840. aastad, 1849, 1853, 1856, 1857, 1858, 1860, 1860. aastad, 1861, 1862, 1863, 1864, 1865, 1866, 1868, 1869, 1870, 1870. aastad, 1871, 1872, 1876, 1880, 1880. aastad, 1881, 1882, 1887, 1888, 1889, 1893, 1896, 1897, 1899, 19. august, 19. juuni, 19. sajand, 19. sajand eKr, 19. veebruar, 1905, 1905. aasta revolutsioon, 1906, 1912, 1914, 1915, 1917, 1918, 1919, 1919. aasta maareform, 1920, 1920. aastad, 1922, 1923, 1924, 1925, 1926, 1927, 1928, 1929, 1930, 1930. aastad, 1933, 1934, 1935, 1936, 1936. aasta suveolümpiamängud, 1937, 1938, 1939, 1940, 1940. aasta Riigivolikogu valimised, 1941, 1944, 1945, 1949, 1950, 1950. aastad, 1951, 1953, 1954, 1955, 1956, 1960, 1960. aastad, 1961, 1967, 1970. aastad, 1973, 1975, 1978, 1980, 1980. aasta suveolümpiamängud, 1980. aastad, 1982, 1985, 1987, 1988, 1989, 1990, 1990. aastad, 1991, 1992, 1993, 1994, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2. aastatuhat, 2. aastatuhat eKr, 2. Eesti jalaväepolk, 2. veebruar, 20. august, 20. Augusti Klubi, 20. detsember, 20. sajand, 2001, 2002, 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus, 2003, 2004, 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2014, 2015, 2016, 21. august, 21. juuni, 22. juuni, 22. september, 23. august, 23. veebruar, 24. aprill, 24. jaanuar, 24. november, 24. september, 24. veebruar, 25. märts, 25. veebruar, 26. detsember, 28. jaanuar, 28. november, 28. september, 29. jaanuar, 3. Eesti jalaväepolk, 3. jaanuar, 3. märts, 4. Eesti jalaväepolk, 4. sajand, 40 kiri, 450, 5. aastatuhat eKr, 500 eKr, 6. august, 6. sajand, 7. jaanuar, 7. sajand, 8. Eesti Laskurkorpus, 8. sajand, 800, 9. aastatuhat eKr. Laienda indeks (986 rohkem) »

A. H. Tammsaare

Nikolai Triigi söejoonistus, 1927) A. H. Tammsaare (ebatäpselt ka Anton Hansen Tammsaare, A. H. Hansen-Tammsaare, Anton H. Tammsaare, Anton Tammsaare või U. H. Tammsaare; kodanikunimi Anton Hansen; 30. jaanuar 1878 Albu vald – 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik, esseist, kultuurifilosoof ja tõlkija.

Uus!!: Eesti ajalugu ja A. H. Tammsaare · Näe rohkem »

ACTA

ACTA-ga liitunud riigid: roosa – allakirjutanud riigid; oranž – allakirjutanud riigid, keda katab ka Euroopa Liidu allkiri; roheline – alla kirjutamata jätnud riigid, keda katab ka Euroopa Liidu allkiri; sinine – teised riigid, kes võivad lepingule alla kirjutada ACTA-vastane meeleavaldus Tartus ACTA (inglise keeles The Anti-Counterfeiting Trade Agreement ehk võltsimisvastane kaubandusleping) on mitmepoolne riikidevaheline kokkulepe, mis püüab määratleda rahvusvahelisi norme intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks.

Uus!!: Eesti ajalugu ja ACTA · Näe rohkem »

Adam Bremenist

Adam Bremenist ehk Bremeni Adam (saksapäraselt Adam von Bremen; enne aastat 1050 – 12. oktoober 1081/1085) oli saksa vaimulik, kes sai tuntuks ajaloolase ja kroonikuna.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Adam Bremenist · Näe rohkem »

Ado Grenzstein

Ado Grenzstein Ado Grenzstein (pseudonüüm A. Piirikivi; 5. veebruar 1849 Kõksi küla, Tarvastu kihelkond – 20. aprill 1916 Menton, Lõuna-Prantsusmaa) oli eesti ajakirjanik ja pedagoog, Tõnis Grenzsteini vend.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Ado Grenzstein · Näe rohkem »

Adolf Friedrich

Adolf Friedrich, Mecklenburgi hertsog (foto 1962) Adolf Friedrich, Mecklenburgi hertsog (10. oktoober 1873 – 5. august 1969) oli Saksamaa maadeuurija ning spordi- ja riigitegelane, 1918.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Adolf Friedrich · Näe rohkem »

Adolf Hitler

Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari – 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945).

Uus!!: Eesti ajalugu ja Adolf Hitler · Näe rohkem »

Ago Pajur

Ago Pajur oma koostatud raamatu "Eesti riikluse alusdokumendid 1917–1920" esitlusel Eesti Ajalooarhiivis 22. veebruaril 2008 Ago Pajur (sündinud 24. märtsil 1962 Türil) on Eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 1999.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Ago Pajur · Näe rohkem »

Agraarühiskond

Agraarühiskond (inglise keeles agrarian society või agricultural society) on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüük enda elatamiseks.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Agraarühiskond · Näe rohkem »

Ain Mäesalu

Ain Mäesalu aastal 2010 Ain Mäesalu (sündinud 23. veebruaril 1955 Pärnumaal Emmu-Arukülas Mäe-Jüri talus) on Eesti arheoloog ja Tartu Ülikooli õppejõud.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Ain Mäesalu · Näe rohkem »

Aivar Kriiska

Aivar Kriiska (2010) Aivar Kriiska Aivar Kriiska (sündinud 15. augustil 1965 Mustvees) on Eesti arheoloog.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Aivar Kriiska · Näe rohkem »

Ajalooline aeg

Ajalooline aeg on periood, millest on säilinud kirjalikke mälestisi.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Ajalooline aeg · Näe rohkem »

Ajalooline Ajakiri

Ajalooline Ajakiri on Eestis ilmuv eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Ajalooline Ajakiri · Näe rohkem »

Ajalugu

Mõistega ajalugu tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Ajalugu · Näe rohkem »

Ajutine Valitsus (Venemaa)

Venemaa Ajutine Valitsus oli Venemaal pärast veebruarirevolutsiooni 1917.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Ajutine Valitsus (Venemaa) · Näe rohkem »

Alamsaksa keel

Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Alamsaksa keel · Näe rohkem »

Alūksne

Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Alūksne · Näe rohkem »

Albert (Riia piiskop)

Albert von Buxhövden; ka Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede või piiskop Albert (umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Albert (Riia piiskop) · Näe rohkem »

Aleksander I

Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Sankt-Peterburg – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Aleksander I · Näe rohkem »

Aleksander II

Aleksander II Aleksander II (Александр II Николаевич; 29. aprill (17. aprill vana kalendri järgi) 1818 Moskva – 13. märts (1. märts) 1881 Peterburi) oli Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast Venemaa keiser 2. märtsist 1855 kuni 1881.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Aleksander II · Näe rohkem »

Aleksander III

Aleksander III, Ivan Kramskoi portree. Aleksander III (Александр III Александрович; 10. märts (26. veebruar) 1845 – 1. november (20. oktoober) 1894) oli Venemaa keiser 1881–1894 Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Aleksander III · Näe rohkem »

Aleksander Tõnisson

Aleksander Tõnisson VR I/1 (17. aprill 1875 Pööra küla, Härjanurme vald, Tartumaa – 30. juuni 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1918), 1934–1939 Tartu linnapea ja 1939–1940 Tallinna ülemlinnapea.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Aleksander Tõnisson · Näe rohkem »

Aleksander Terras (Riigiduuma liige)

Aleksander Terras 1910. aastal. Aleksander Terras (1875 – ?) oli vallakirjutaja ja poliitik.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Aleksander Terras (Riigiduuma liige) · Näe rohkem »

Alempois

Eesti muinasmaakonnad. Alempois oli muinasaja lõpul praegusel Eestil alal eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Alempois · Näe rohkem »

Alfred Schilling

Alfred Karl Wilhelm Schilling (6. oktoober (vkj. 22. september) 1861 Kuksema mõis – 12. november 1922 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi poliitik, III Riigiduuma koosseisu saadik.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Alfred Schilling · Näe rohkem »

Altmargi vaherahu

Altmargi vaherahu (harva Altmarki vaherahu) oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahuEesti ajalugu: kronoloogia.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Altmargi vaherahu · Näe rohkem »

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »

Ameerika Ühendriikide kodusõda

Konföderatsiooni osariigid; varjutamata alad ei olnud enne kodusõda ega selle ajal osariigid. Ameerika Ühendriikide kodusõda ehk Setsessioonisõda (ingliskeelses ajalookirjutuses tuntud kui American Civil War ja War Between the States) oli aastatel 1861–1865 Ameerika Ühendriikide territooriumil aset leidnud sõda Uniooni ehk Põhja ja Konföderatsiooni ehk Lõuna vahel.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Ameerika Ühendriikide kodusõda · Näe rohkem »

Amnestiaseadus (1938)

Amnestiaseadus võeti vastu I Riigivolikogu poolt 29.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Amnestiaseadus (1938) · Näe rohkem »

Andrei Ždanov

Andrei Ždanov Andrei Aleksandrovitš Ždanov (Андрей Александрович Жданов; 14. vkj/26. veebruar 1896 Ukrainas Mariupolis – 31. august 1948 sanatoorium "Valdai" Valdai lähedal, Novgorodi oblast) oli Nõukogude Liidu riigitegelane, kindralmajor.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Andrei Ždanov · Näe rohkem »

Andres Adamson

Andres Adamson 3. aprillil 2014 Eesti Rahvusraamatukogus toimunud Tallinna Raamatumessil Andres Adamson (sündinud 4. märtsil 1964 Kärdlas) on eesti ajaloolane, haridustegelane ja kirjastaja, alates 2009.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Andres Adamson · Näe rohkem »

Andres Larka

Andres Larka (1920) Andres Larka VR I/1 (5. märts 1879 Pilistvere, Kabala vald, Viljandimaa – 8. jaanuar 1943 Malmõž, Kirovi oblast) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu esimees ja riigivanema kandidaat 1934.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Andres Larka · Näe rohkem »

Andres Tarandi valitsus

Andres Tarandi valitsus oli Eesti Vabariigi 31.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Andres Tarandi valitsus · Näe rohkem »

Andres Tvauri

Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Andres Tvauri · Näe rohkem »

Andrus Ansip

Andrus Ansip (sündinud 1. oktoobril 1956 Tartus) on Eesti poliitik, Euroopa Komisjoni asepresident alates 2014.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Andrus Ansip · Näe rohkem »

Antant

Sõjalised liidud 1914. aastal Antant (inglise Triple Entente, prantsuse Triple-Entente ning vene keeles Анта́нта) oli 31. augustil 1907 sõlmitud liit Venemaa keisririigi, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi vahel.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Antant · Näe rohkem »

Anti Selart

Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Anti Selart · Näe rohkem »

Anton Jürgenstein

Anton Jürgenstein. Anton Jürgenstein (1. november 1861 Vana-Vändra vald, Pärnumaa – 21. veebruar 1933 Tartu) oli eesti ajakirjanik, kirjanduskriitik ja poliitik.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Anton Jürgenstein · Näe rohkem »

Arnold Rüütel

Arnold Rüütel (sündinud 10. mail 1928 Laimjala vallas Pahavalla külas) on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 2001–2006.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Arnold Rüütel · Näe rohkem »

Arnold Veimer

Arnold Veimer (vene keeles Арнольд Тынувич Веймер; Nehatu vald –­ 3. märts 1977 Tallinn) oli Eesti NSV riigitegelane ja majandusteadlane.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Arnold Veimer · Näe rohkem »

AS Franz Krull

Silt tehniliste andmetega Franz Krulli katlal Imavere Piimandusmuuseumis AS Franz Krull (saksa keeles Aktien-Gesellschaft der Maschinenfabrik "Franz Krull"; vene keeles Акционерное общество машиностроительного завода "Франц Крулль") oli Venemaa Keisririigi ajal ning Eesti esimesel iseseisvusajal tegutsenud metalli- ja masinatööstusettevõte, mille asutas vasksepp Franz Krull aastal 1865 Narvas.

Uus!!: Eesti ajalugu ja AS Franz Krull · Näe rohkem »

Asehalduskord

Asehalduskord oli Venemaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 1775–1795 Venemaa keisririigis kehtinud piirkondlik valitsusvorm, mis tugines Venemaa keisrinna Katariina II poolt ette valmistatud ja Venemaa keisririigis 1775.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Asehalduskord · Näe rohkem »

Asti järv

Asti järv (ka Burtnieki järv; läti keeles Burtnieks, Burtnieka ezers, Burtnieku ezers) on järv Lätis Burtnieki piirkonnas.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Asti järv · Näe rohkem »

Asutav Kogu

Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Asutav Kogu · Näe rohkem »

Asva linnusasula

Siseõu Linnuse vall Asva linnusasula avastati 1930.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Asva linnusasula · Näe rohkem »

August II

August II Tugev (August II Mocny, Saksi kuurvürstina Friedrich August I; 12. mai 1670 Saksimaa kuurvürstiriik – 1. veebruar 1733) oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1706 ja 1709–1733).

Uus!!: Eesti ajalugu ja August II · Näe rohkem »

August Lubi

August Lubi (17. november 1877 Ambla vald (Ambla kihelkond), Järvamaa – 19. aprill 1944 Ambla) oli eesti õpetaja ja poliitik.

Uus!!: Eesti ajalugu ja August Lubi · Näe rohkem »

Augustiputš

Punase väljaku läheduses Valge maja ees kõnet pidamas 19. augustil 1991 Augustiputš oli 19.–21. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Augustiputš · Näe rohkem »

Aulakoosolek

Aulakoosolek toimus 10.-12. detsembrini 1905 Tartu ülikooli aulas (toimumiskoha järgi ka nimetus); aulakoosolek oli 1905. aasta revolutsiooni üks sündmusi Eestis.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Aulakoosolek · Näe rohkem »

Autonoomia

Autonoomia (kreeka keeles autos 'ise', nomos 'seadus'), osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näit.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Autonoomia · Näe rohkem »

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (lühend ÜRO) on 26. juunil 1945 San Franciscos 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon · Näe rohkem »

Ülevenemaaline Asutav Kogu

Ülevenemaaline Asutav Kogu (vene keeles Всероссийское Учредительное собрание) oli 1917.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Ülevenemaaline Asutav Kogu · Näe rohkem »

Ümera lahing

Ümera lahing oli Liivimaa ristisõja ja selle osa, eestlaste muistse vabadusvõitluse, lahing orduvendadest, latgalitest ja liivlastest koosneva kristlaste väe ja paganlike eestlaste (eelkõige ugalaste) väe vahel 1210.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Ümera lahing · Näe rohkem »

Õpetatud Eesti Selts

Õpetatud Eesti Selts (asutatud 18. jaanuaril 1838 (saksa Gelehrte Estnische Gesellschaft, lühend GEG), suletud 1950 ja taastatud 1988), lühend ÕES, on vanim Eesti teadusselts.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Õpetatud Eesti Selts · Näe rohkem »

Balthasar Russow

Balthasar Rüssow (ka Russow, Rissowe või Ryssaw; umbes 1536 – 24. november 1600) oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Balthasar Russow · Näe rohkem »

Balti erikord

Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Balti erikord · Näe rohkem »

Balti Hertsogiriik

Ühendatud Balti Hertsogiriik (saksa Vereinigtes Baltisches Herzogtum, läti Apvienotā Baltijas hercogiste) oli riik, mille Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa ja Kuramaa rüütelkonnad kavatsesid 1918 rajada praeguse Eesti ja Läti territooriumile.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Balti Hertsogiriik · Näe rohkem »

Balti kett

Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiblokk Balti ketist osavõtjad Eestis Balti kett Leedus Balti kett (läti Baltijas ceļš 'Balti tee', leedu Baltijos kelias 'Balti tee') oli 23. augustil 1989 Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Balti kett · Näe rohkem »

Balti kubermangud

Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid 18.–20. sajandil kuni Venemaa keisririigi lagunemiseni 1917.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Balti kubermangud · Näe rohkem »

Balti laevastik

Balti laevastik oli Venemaa keisririigi, Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu sõjamerejõudude osa ja Venemaa keisririigi põhiline merejõud 18.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Balti laevastik · Näe rohkem »

Balti liit

Balti liit (ka: Balti Antant) oli aastatel 1934–1940 jõus olnud Eesti, Läti ja Leedu poliitiline liit.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Balti liit · Näe rohkem »

Balti provintsiaalseadustik

Balti provintsiaalseadustik (ka: Balti provintsiaalõigus, lühend BPS; saksa Provinzialrecht der Ostseegouvernements) oli 19.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Balti provintsiaalseadustik · Näe rohkem »

Balti Puuvillavabrik

Balti Puuvillavabrik oli aastatel 1898–2006 tegutsenud tekstiilitööstusettevõte, mis asus Põhja-Tallinnas Sitsi asumis.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Balti Puuvillavabrik · Näe rohkem »

Balti raudtee

Balti raudtee (vene Балтийская железная дорога) oli Balti kubermange ja Venemaa keisririigi pealinna ning Venemaa sisekubermange ühendav laiarööpmeline raudtee.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Balti raudtee · Näe rohkem »

Balti Raudtee Peatehased

Balti raudtee Raudteede peatehased oli 1870. aastatel ehitatud Balti raudtee taristu teenindusettevõte Tallinnas.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Balti Raudtee Peatehased · Näe rohkem »

Baltimaad

Balti riigid Baltimaad ehk Balti riigid on tänapäevases mõttes kolm Läänemere idakaldal asuvat väikeriiki: Eesti, Läti ja Leedu.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Baltimaad · Näe rohkem »

Baltisakslased

Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).

Uus!!: Eesti ajalugu ja Baltisakslased · Näe rohkem »

Baltlased

Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Baltlased · Näe rohkem »

Bartholomäus Hoeneke

Bartholomäus Hoeneke (harvem kirjutatud ka Bartholomeus Hoeneke) oli 14. sajandil elanud Liivi ordu kaplan ja kroonik.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Bartholomäus Hoeneke · Näe rohkem »

Bekkeri laevatehas

Peahoone Inseneride elamu Mehaanikakoda Meistrite ja ametnike elamu Tööliskasarm Direktori elamu Politseijaoskond Veetorn Suur staapel Bekkeri laevatehas (ka Bekkeri tehas, Boeckeri laevatehas, Böckeri laevatehas, Metallurgia-, mehaanika- ja laevatehaste AS Bekker ja Ko.) "Böcker ja Ko." (vene keeles Ревельский судостройтельный завод Русско-балтийского судостройтельного и механического акционерного общества) rajati aastatel 1912–1914 Tallinnas Kopli poolsaare edelaranniku keskossa Venemaa Keisririigi sõjaliste tellimuste – hävitajate ja teisted keskmiste sõjalaevade ehitamise – täitmiseks.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Bekkeri laevatehas · Näe rohkem »

Bengt Gottfried Forselius

Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskivi Harju-Madisel Plaat mälestuskivil Bengt Gottfried Forselius (1660? – november 1688) oli Eesti haridustegelane ja kirjamees.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Bengt Gottfried Forselius · Näe rohkem »

Bolševikud

Bolševikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Bolševikud · Näe rohkem »

Boris Kumm

Boris Kumm (1. september 1897 Pärnu – 21. november 1958 Tallinn) oli Eesti poliitik, stalinliku terroripoliitika peamisi teostajaid Eesti NSV-s, 1941.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Boris Kumm · Näe rohkem »

Boriss Jeltsin

Boriss Jeltsin Boriss Nikolajevitš Jeltsin (Борис Николаевич Ельцин) (1. veebruar 1931 Sverdlovski oblasti Butka küla – 23. aprill 2007 Moskva) oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik, Venemaa Föderatsiooni esimene president (1991–1999).

Uus!!: Eesti ajalugu ja Boriss Jeltsin · Näe rohkem »

Brömsebro rahu

Brömsebro rahuga Rootsile läinud alad (kaardil kollasega, Halland punasega) Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Brömsebro rahu · Näe rohkem »

Brest-Litovski rahuleping

Kaks esimest lehekülge Brest-Litovski rahulepingust (vasakult paremale) saksa keeles, ungari keeles, bulgaaria keeles, türgi keeles ja vene keeles. Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Brest-Litovski rahuleping · Näe rohkem »

Brexit

Brexit (ingliskeelsetest sõnadest Britain ja exit – 'Britannia' ja 'väljumine') on Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Brexit · Näe rohkem »

Carl Robert Jakobson

Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja; 26. juuli 1841 Tartu – 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Carl Robert Jakobson · Näe rohkem »

Christian Kelch

Christian Kelch (15. detsember (vkj 5. detsember) 1657 Greifenhagen, Pommeri – 2. detsember 1710 Tallinn) oli saksa päritolu Eestimaa pastor ja kroonik.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Christian Kelch · Näe rohkem »

Coelestinus III

Coelestinus III, ka Celestinus III (Giacinto Bobo, ka Giacinto Bobone, Giacinto Bobbone või Hyacinthus; 1105 või 1106 – 8. jaanuar 1198) oli paavst 1191–1198.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Coelestinus III · Näe rohkem »

Dagmar Stock

Dagmar Stock (neiuna Dagmar Hacker, kasutas ka nime Dagy Hacker-Under; 1. september 1902 Moskva – 1994 Chieming, Baieri) oli eesti tõlkija.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Dagmar Stock · Näe rohkem »

Dave Benton

Dave Benton (2009) Dave Benton (kodanikunimega Efrén Eugene Benita; sündinud 31. jaanuaril 1951 Arubal) on muusik.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Dave Benton · Näe rohkem »

De facto

de facto (ld. tegelikult, faktiliselt).

Uus!!: Eesti ajalugu ja De facto · Näe rohkem »

De iure

de iure ehk de jure (ladina keeles 'kehtiva õigusega', 'õiguslikult, juriidiliselt', 'seaduste kohaselt', 'ametlikult') on mõiste, mis vastandub väljendile de facto ('tegelikult', 'faktiliselt', 'praktikas').

Uus!!: Eesti ajalugu ja De iure · Näe rohkem »

De la Gardie

De la Gardie'de vapp. De la Gardie on prantsuse päritoluga Rootsi aadlisuguvõsa.

Uus!!: Eesti ajalugu ja De la Gardie · Näe rohkem »

Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest

Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest on 16. novembril 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega vastu võetud dokument, millega Eesti NSV Ülemnõukogu deklareeris oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest · Näe rohkem »

Demokraatia

Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Demokraatia · Näe rohkem »

Diötsees

Diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) ehk piiskopkond on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Diötsees · Näe rohkem »

Diktatuur

Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Diktatuur · Näe rohkem »

Drümpelmanni masinatehas

Drümpelmanni masinatehas oli aastatel 1828–1901 Tallinnas, Juhkentali piirkonnas tegutsenud tööstusettevõte.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Drümpelmanni masinatehas · Näe rohkem »

Dvigatel

Dvigatel oli metallitööstusettevõte Tallinnas Lasnamäe linnaosas Suur-Sõjamäe tänaval.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Dvigatel · Näe rohkem »

Ea Jansen

Ea Jansen (14. november 1921 – 20. aprill 2005) oli eesti ajaloolane.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Ea Jansen · Näe rohkem »

Edgar Savisaar

Apollos esitlemas oma raamatu "Tõde Eestist" teist köidetFoto: Ave Maria Mõistlik, 16. mai 2014 Edgar Savisaar (sündinud 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, Rahvarinde üks asutajaid, peaminister 1990–1992, Keskerakonna endine esimees.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Edgar Savisaar · Näe rohkem »

Edgar Savisaare valitsus

Edgar Savisaare valitsus (20. august 1991 – 29. jaanuar 1992) oli Eesti Vabariigi 34.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Edgar Savisaare valitsus · Näe rohkem »

Eepos

Eepos (kreeka epos 'sõna, ütlus') tähendas algsel ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eepos · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis

Reaal-SKP kasv Eestis aastate lõikes, kust on näha järsku langust 2008. ja 2009. aastal Eesti 2008.–2010.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis · Näe rohkem »

Eesti Advokatuur

Eesti Advokatuur (algselt Vannutatud Advokaatide Nõukogu) on 14.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti Advokatuur · Näe rohkem »

Eesti ajalugu (raamatusari)

"Eesti ajalugu" on üldkäsitlus Eesti ajaloost, mis ilmub aastast 1935.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti ajalugu (raamatusari) · Näe rohkem »

Eesti ajalugu (täpsustus)

Eesti ajalugu on Eesti ajalugu.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti ajalugu (täpsustus) · Näe rohkem »

Eesti Ajutine Valitsus

Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti Ajutine Valitsus · Näe rohkem »

Eesti Aleksandrikool

Eesti Aleksandrikooli hoone Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 1888–1906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti Aleksandrikool · Näe rohkem »

Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus

Eesti peaminister Jüri Ratas kõnelemas eesistumisega seotud pressikonverentsil Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus kestis 2017.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus · Näe rohkem »

Eesti esiajalugu

Muinas-Eesti maakonnad 13. sajandi alguses Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »

Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel

Eesti on osalenud Eurovisiooni lauluvõistlusel alates 1993.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel · Näe rohkem »

Eesti ID-kaart

Eesti ID-kaart (vanematüübiline) Eesti ID-kaart on esmane isikut tõendav dokument ehk isikutunnistus Eesti Vabariigis.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti ID-kaart · Näe rohkem »

Eesti külad välismaal

Eesti külad välismaal on loend väljaspool Eestit asuvatest eestlaste küladest.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti külad välismaal · Näe rohkem »

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti keel · Näe rohkem »

Eesti keskaeg

Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti keskaeg · Näe rohkem »

Eesti Keskerakond

Eesti Keskerakond on Eesti partei.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti Keskerakond · Näe rohkem »

Eesti Kirjameeste Selts

Eesti Kirjameeste Selts (lühend EKmS) oli Tartus aastail 1871–1893 tegutsenud kirjandusselts.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti Kirjameeste Selts · Näe rohkem »

Eesti kodanike komiteed

Tunne Kelami Eesti Vabariigi kodanikuks registreerimise tunnistus. Eesti kodanike komiteed (EKK) olid 1989.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti kodanike komiteed · Näe rohkem »

Eesti Kongress

Eesti Kongress oli rahvaalgatuse korras 24. veebruaril 1990 valitud Eesti õigusjärgsete kodanike esinduskogu.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti Kongress · Näe rohkem »

Eesti Koonderakond

Eesti Koonderakond oli Eesti partei, mis eksisteeris aastatel 1991–2002.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti Koonderakond · Näe rohkem »

Eesti kroon

Eesti kroon (ISO 4217 kood EEK) oli aastatel 1924–1941 ning 1992–2010 Eesti Vabariigi ametlik valuuta.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti kroon · Näe rohkem »

Eesti Kultuurkapital

Eesti Kultuurkapital (lühend KULKA) on fond Eesti kirjanduse, kunsti ja teaduse edendamiseks.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti Kultuurkapital · Näe rohkem »

Eesti lähiajalugu

Eesti lähiajalooks nimetatakse perioodi Eesti ajaloos alates 20. sajandi algusest.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti lähiajalugu · Näe rohkem »

Eesti mark

1 Eesti mark 1924. aastast Eesti mark oli Eesti rahaühik aastail 1918–1927.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti mark · Näe rohkem »

Eesti mängud

Eesti mängud olid kahel aastal (1934 ja 1939) Tallinnas toimunud võimlemis- ja spordiüritused, mida korraldas Eesti Spordi Keskliit.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti mängud · Näe rohkem »

Eesti Muinsuskaitse Selts

Eesti Muinsuskaitse Selts (lühend: EMS) on 12.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti Muinsuskaitse Selts · Näe rohkem »

Eesti NSV

Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (lühendid: Eesti NSV ja ENSV; vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika) oli NSV Liidu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti NSV · Näe rohkem »

Eesti NSV Ülemnõukogu

Eesti NSV Ülemnõukogu oli Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti NSV Ülemnõukogu · Näe rohkem »

Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu

Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu oli Eesti NSV rahvakomissariaatide juhte ühendav rahvamajanduse kollektiivne juhtorgan ehk Eesti NSV valitsus, mille juhiks oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees, mis tegutses aastatel 1940–1946, nendest 1941–1944 NSV Liidu tagalas.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu · Näe rohkem »

Eesti Omavalitsus

Eesti Omavalitsus (saksa keeles Estnische Selbstverwaltung, inglise keeles Self-Administration) oli Teise maailmasõja ajal, aastail 1941 kuni 1944 Saksa okupatsioonivägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud nukuvalitsus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti Omavalitsus · Näe rohkem »

Eesti omavalitsuste haldusreform

Eesti omavalitsuste haldusreform oli haldusreform, mille käigus toimusid Eestis 2017.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti omavalitsuste haldusreform · Näe rohkem »

Eesti Postimees

Eesti Postimees (ka Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale) oli eesti ajaleht, mille väljaandmist alustas Johann Voldemar Jannsen 13. jaanuaril (1. jaanuaril) 1864.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti Postimees · Näe rohkem »

Eesti president

thumb Eesti president (ametlik nimetus Vabariigi President) on Eesti Vabariigi riigipea.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti president · Näe rohkem »

Eesti Raamat

Eesti Raamat on Tallinnas osaühinguna tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti Raamat · Näe rohkem »

Eesti Rahvameelne Eduerakond

Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE) oli 1905.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti Rahvameelne Eduerakond · Näe rohkem »

Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei

Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (lühend: ERSP) oli Nõukogude Eestis 20. augustil 1988 asutatud rahvuslik erakond, üks esimesi mittekommunistlikke parteisid Nõukogude Liidus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei · Näe rohkem »

Eesti rahvusväeosad

Eesti rahvusväeosad olid 1917.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti rahvusväeosad · Näe rohkem »

Eesti Reformierakond

Eesti Reformierakond on 13. novembril 1994 asutatud liberaalset maailmavaadet esindav Eesti partei, mille eelkäijaks oli Eesti Liberaal-Demokraatlik Partei.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti Reformierakond · Näe rohkem »

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus (lühend: ESDTÜ või ESTÜ) oli aastal 1905 Tartus asutatud Vasakpoolsete sotsiaaldemokraatide-föderalistide organisatsioon, mille eesotsas oli Peeter Speek.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus · Näe rohkem »

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (ESDTP) oli 1907.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei · Näe rohkem »

Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei

Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (lühend ESRP) oli 1917.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei · Näe rohkem »

Eesti Töörahva Kommuun

Eesti Töörahva Kommuun (ka: Eesti Töörahwa Kommuuna, Eesti Töörahwa Kommuna (lühend ETK), ka: Eestimaa Töörahva Kommuun; vene Эстляндская трудовая коммуна, ЭТК), inglise The Commune of the Working People of Estonia) oli Narvas 29. novembril 1918 välja kuulutatud ja kuni 18. jaanuarini 1919, st 52 päeva eksisteerinud administratiivüksus, omanimetusega nõukogude vabariik ja tegelikult Nõukogude Vene "ripatsriik" (enamik riigile omaseid tunnuseid puudus). Nõukogude võim kehtis Narva piirkonnas 50 päeva, Tartus 24 päeva, Rakveres vähem kui kuu aega, Võrus aga poolteist kuud. Pärast Eestimaa Punaarmee ja Nõukogude Venemaa Punaarmee tõrjumist Nõukogude Venemaa pinnale eksisteeris ETK juhtkond ETK Nõukogu eksiilis Nõukogude Venemaal Lugas ja Staraja Russas, 5. juunil 1919 kuulutas ETK Nõukogu ja VK(b)P KK Eesti Osakondade Keskkomitee ühisel koosolekul Dno raudteejaamas Eesti Töörahwa Kommuuna tegevuse lõpetatuks,. Eesti Töörahva Kommuuni juht oli Jaan Anvelt, sõjalise jõuna toetasid valitsust Eesti kütiväed ja Nõukogude Venemaa Punaarmee. ETK Nõukogu esimees Jaan Anvelt.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti Töörahva Kommuun · Näe rohkem »

Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu

Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu oli Narvas 28.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu · Näe rohkem »

Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)

Eesti Teaduste Akadeemia (ladina keeles Academia Litterarum Scientiarumque Estonica) oli 1938–1940 tegutsenud teadusliku uurimistöö keskasutus Eestis.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940) · Näe rohkem »

Eesti uusaeg

Eesti uusaeg on Eesti ajaloo periood, mil Eesti alal kujunes eestlaste rahvuslik eneseteadvus ning arenes välja kapitalistlik majandussüsteem.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti uusaeg · Näe rohkem »

Eesti Vabadussõda

Vabadussõda oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti Vabadussõda · Näe rohkem »

Eesti Vabadussõjalaste Keskliit

Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (lühendid EVKL ja EVK) on Eesti poliitiline organisatsioon, mis tegutses aastail 1929–1933 ja taastati aprillis 2009.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti Vabadussõjalaste Keskliit · Näe rohkem »

Eesti Vabadussõjalaste Liit

Eesti Vabadussõjalaste Liidu embleem Eesti Vabadussõjalaste Liit (lühend EVL) oli Eestis aastail 1933–1934 tegutsenud organisatsioon, mille põhikirjaliseks eesmärgiks oli "organiseerida vabadussõjalasi ja koondada enese ümber kõiki vabadussõjalaste organisatsioone, kes seisavad demokraatia ja iseseisvuse alusel; aidata süvendada ja uuendada kodanikus omariikluse mõtet, kohuse- ja rahvustunnet, alal hoida vabadussõjalastes ja levitada kodanikes seda vaimu".

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti Vabadussõjalaste Liit · Näe rohkem »

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk nn baaside leping ja selle juurde kuuluv salajane protokoll sõlmiti 1939.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt · Näe rohkem »

Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)

Eesti Vabariigi 1920.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) · Näe rohkem »

Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)

Eesti Vabariigi põhiseadus oli Eesti Vabariigi teine põhiseadus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1934) · Näe rohkem »

Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)

Eesti Vabariigi 1938.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938) · Näe rohkem »

Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)

Eesti Vabariigi 1992.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1992) · Näe rohkem »

Eesti Vabariik 100

Eesti Vabariik 100 (lühemalt EV100) on Eesti iseseisvumise ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamine aprillist 2017 kuni veebruarini 2020.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti Vabariik 100 · Näe rohkem »

Eesti varauusaeg

dominioonid 1658. aastal Eesti varauusaeg on Eesti ajalooperiood, mil Eesti territooriumil leidsid aset olulised muutused, mis asendasid keskaegse riikliku, majandusliku, kultuurilise ja ühiskondliku korralduse uusaegsega.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eesti varauusaeg · Näe rohkem »

Eestimaa hertsogkond

Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominimum directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eestimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Eestimaa Kommunistlik Partei

Eestimaa Kommunistlik Partei (lühend EKP) oli Eesti territooriumil aastail 1920–1990 tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 1940–1990 ka ainupartei.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eestimaa Kommunistlik Partei · Näe rohkem »

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa Gouvernement Estland, vene Эстляндская губерния ehk Эстляндия) oli haldusüksus Venemaa Keisririigis.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »

Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu

Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (teised, mitteametlikud nimetused: (Ajutine) Maanõukogu, Eesti Maanõukogu, (Eesti) Maapäev, Eestimaa kubermangu ajutine semstvonõukogu) oli 1917.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu · Näe rohkem »

Eestimaa kubermangu kohtukorraldus

Eestimaa kubermangu kohtukorraldus on ülevaade õigusmõistmiskorraldusest Eestimaa kubermangus selle loomise algusest kuni Eesti Vabariigi kehtestamiseni.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eestimaa kubermangu kohtukorraldus · Näe rohkem »

Eestimaa kubermangu korrakaitse

Eestimaa kubermangu korrakaitse on ülevaade korrakaitsekorraldusest Eestimaa kubermangus selle loomise algusest kuni Eesti Vabariigi kehtestamiseni.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eestimaa kubermangu korrakaitse · Näe rohkem »

Eestimaa kubermangukomissar

Eestimaa kubermangukomissar (ka Eestimaa kubermangu komissar) oli pärast veebruarirevolutsiooni 1917.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eestimaa kubermangukomissar · Näe rohkem »

Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee

Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee (vene keeles Исполнительный комитет Советов Эстляндии) oli 1917.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee · Näe rohkem »

Eestimaa Päästekomitee

Eestimaa Päästekomitee (ka Eestimaa Päästmise Komitee) oli 19.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eestimaa Päästekomitee · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkond

Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkonna peameeste loend

Artiklis on loetletud Eestimaa rüütelkonna peamehi.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eestimaa rüütelkonna peameeste loend · Näe rohkem »

Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee

Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee (vene Военно-революционный комитет Эстляндской губернии) oli 22.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee · Näe rohkem »

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Kaardil on näitatud, kui suur on eestlaste osakaal Eesti maakondades. Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eestlased · Näe rohkem »

Eestlaste demonstratsioon Petrogradis

Eestlaste demonstratsioon Petrogradis oli 1917.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eestlaste demonstratsioon Petrogradis · Näe rohkem »

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Näe rohkem »

Egalitarism

Egalitarism on filosoofiline, ühiskondlik-poliitiline teooria, mis üritab leida vastuseid võrdsuse ja võrdsustamisega seotud küsimustele inimühiskonnas.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Egalitarism · Näe rohkem »

EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum

EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum toimus 21.–26. märtsini 1950 ning on tuntud peamiselt Eesti kunstnike, kirjanike ja haritlaste massilise kodanlikuks natsionalistiks nimetamise ja selle eest karistamise poolest.

Uus!!: Eesti ajalugu ja EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum · Näe rohkem »

EKP Keskkomitee

Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (EKP KK, ka EK(b)P KK) oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei struktuuriüksuse Eestimaa Kommunistliku Partei kõrgeim kollektiivne juhtorgan.

Uus!!: Eesti ajalugu ja EKP Keskkomitee · Näe rohkem »

Enn Tarvel

Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; sündinud 31. juulil 1932 Metsiku külas) on eesti ajaloolane.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Enn Tarvel · Näe rohkem »

Erakond Res Publica

Erakond Res Publica oli 8.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Erakond Res Publica · Näe rohkem »

Erastvere lahing

Erastvere lahing peeti 9. jaanuaril 1702 (vana kalendri järgi 29. detsembril 1701), Rootsi ja Vene tsaaririigi vägede vahel Põlvamaal, Erastvere lähedal.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Erastvere lahing · Näe rohkem »

Ermanarich

Ermanarich (gooti keeles Airmanreiks; surnud 376) oli idagootide (greuthungite) esimene teadaolev kuningas poolmüütilisest Amaalide dünastiast.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Ermanarich · Näe rohkem »

Esiaeg

Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Esiaeg · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I MS), tuntud ka kui Suur ilmasõda ja Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks, oli 1914.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »

Estofiil

Estofiil on eesti keelt ja/või kultuuri harrastav muulane.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Estofiil · Näe rohkem »

Estonia (laev)

| Estonia oli Eesti parvlaev, mis ehitati 1980.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Estonia (laev) · Näe rohkem »

Estonia (selts)

Maja, kus 1870.aastatel tegutses laulu- ja mänguselts "Estonia" Estonia on aastal 1865 asutatud laulu- ja mänguselts.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Estonia (selts) · Näe rohkem »

Etnos

Etnos on ajalooliselt kujunenud kultuuriühisus, ühine kultuuriväliSmith, Anthony D. Euroopa rahvus või rahvuste Euroopa.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Etnos · Näe rohkem »

Euro

Euro sümbol Eurod ja sendid Euro (lühend EUR, tähis €) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Euro · Näe rohkem »

Euroopa Liit

Euroopa lipp Euroopa Liit 1. juulist 2013 Euroopa Liidu äärepoolseimad piirkonnad ning ülemeremaad ja -territooriumid Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Euroopa Liit · Näe rohkem »

Euroopa Parlament

Euroopa Parlament (mitteametlikult ka europarlament) on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Euroopa Parlament · Näe rohkem »

Evald Aav

Evald Aav, 1924 Evald Aav (7. märts (vana kalendri järgi 22. veebruar) 1900 Tallinn – 21. märts 1939 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Evald Aav · Näe rohkem »

Evald Tõnisson

Evald Tõnisson (24. aprill 1928 – 1. mai 2001) oli eesti ajaloolane ja arheoloog.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Evald Tõnisson · Näe rohkem »

Forseliuse seminar

Forseliuse seminar rajati Bengt Gottfried Forseliuse poolt aastal 1684.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Forseliuse seminar · Näe rohkem »

Fosforiidisõda

Fosforiidisõda oli rahumeelne üldrahvalik vastupanuliikumine Nõukogude Liidu keskvõimude plaanitavatele fosforiidikaevandustele Virumaal (praegused Lääne-Virumaa alad).

Uus!!: Eesti ajalugu ja Fosforiidisõda · Näe rohkem »

Friedrich Reinhold Kreutzwald

F. R. Kreutzwald kujutatuna Johann Köleri poolt (1864). Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa – 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Friedrich Reinhold Kreutzwald · Näe rohkem »

Friedrich Robert Faehlmann

Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Robert Faehlmann (Fählmann; 31. detsember 1798 Ao mõis – 22. aprill 1850 Tartu) oli Eesti kirjamees ja arst.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Friedrich Robert Faehlmann · Näe rohkem »

Friedrich Wiegand

Friedrich Ludwig Leonhard Wiegand (14. oktoober 1860 – 5. jaanuar 1934) oli baltisaksa evangeelne teoloog ja õppejõud.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Friedrich Wiegand · Näe rohkem »

Fulco

Fulco oli benediktiini munk, kelle Lundi peapiiskop Eskil määras umbes 1165.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Fulco · Näe rohkem »

Gattšina

Gattšina (ka Gatšina; vene Гатчина, soome Hatsina) on linn Venemaal, Leningradi oblasti Gattšina rajooni halduskeskus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Gattšina · Näe rohkem »

Gümnaasium

Gümnaasium on üldhariduskooli kõrgeim kooliaste, kus asuvad 10.–12.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Gümnaasium · Näe rohkem »

George Browne

Riigikrahv George von Browne-Camas (ka Georg von Browne; 15. juuni 1698 Mahoni linnus, Mayne, Limerick, Iirimaa – 18. september 1792 Riia) oli iiri päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Eesti ajalugu ja George Browne · Näe rohkem »

Gert von Pistohlkors

Gert Olof von Pistohlkors (sündinud 17. detsembril 1935 Narvas) on baltisaksa päritolu Saksamaa ajaloolane.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Gert von Pistohlkors · Näe rohkem »

Glasnost

Glasnost (vene keeles гласность 'avalikkus', 'üldteatavus'; varem on eestikeelse vastena kasutatud sõna avalikustamine) oli Mihhail Gorbatšovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika NSV Liidus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Glasnost · Näe rohkem »

Gotthard Kettler

Gotthard Kettler, umbes 1565. aastal (19. sajandi repro) Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Gotthard Kettler · Näe rohkem »

Gregoriuse kalender

Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Gregoriuse kalender · Näe rohkem »

Gruusia

Gruusia (ka Georgia; gruusia keeles საქართველო, Sakharthvelo) on transkontinentaalne riik Euroopa ja Aasia piiril.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Gruusia · Näe rohkem »

Gruusia sõda

Rahvakillud sõjapiirkonnas 2008.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Gruusia sõda · Näe rohkem »

Gustaf V

Gustaf V Gustaf V (ka Gustav V; 16. juuni 1858 Stockholm – 29. oktoober 1950) oli Rootsi kuningas 8. detsembrist 1907 kuni surmani.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Gustaf V · Näe rohkem »

Gustav Adolfi Gümnaasium

thumb Gustav Adolfi Gümnaasium (akronüümina GAG) on üldhariduskool Tallinnas, Eesti vanim tegutsev kool, mis on asutatud 16. veebruaril 1631.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Gustav Adolfi Gümnaasium · Näe rohkem »

Gustav II Adolf

Gustav II Adolf Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »

Haapsalu

Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Eestis Läänemere ääres Haapsalu lahe lõunakaldal, Lääne maakonna halduskeskus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Haapsalu · Näe rohkem »

Hans Kalm

Hans Kalm VR I/1, VR II/3 (21. aprill (9. aprill Juliuse kalendri järgi) 1889 Taarasaare talu, Kotsama küla, Kõo vald, Pilistvere kihelkond, Viljandimaa Liivimaa kubermang – 1. veebruar 1981 Jyväskylä, Soome) oli Eesti ja Soome sõjaväelane, üks Soome kodusõja ja Eesti Vabadussõja väejuhte.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Hans Kalm · Näe rohkem »

Hans Kruus

Hans Kruus Hans Johannes Kruus (22. oktoober 1891 Tartu – 30. juuni 1976 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja poliitik.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Hans Kruus · Näe rohkem »

Hansa Liit

Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Hansa Liit · Näe rohkem »

Harilik lina

Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Harilik lina · Näe rohkem »

Harju-Viru rüütelkond

Harju-Viru rüütelkond oli Põhja-Eesti (Eestimaa) vasallide korporatsioon 13.–16. sajandil, Eestimaa rüütelkonna eelkäija.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Harju-Viru rüütelkond · Näe rohkem »

Harri Moora

Harri Moora (1930) Harri Moora (sündinud Harry Mora, 2. märts 1900 Ehavere küla, Kuremaa vald – 2. mai 1968 Tallinn) oli eesti arheoloog, ajaloodoktor (1938) ja akadeemik.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Harri Moora · Näe rohkem »

Harta 12

"Harta 12" on kodanikualgatuslik pöördumine, mis koostati ja avaldati 2012.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Harta 12 · Näe rohkem »

Härgmäe lahing

Härgmäe lahing ehk Oomuli lahing oli lahing Vene-Liivi sõjas, mis peeti 2. augustil 1560 Õhne jõe keskjooksu alal Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Härgmäe lahing · Näe rohkem »

Heiki Valk

Heiki Valk 2011. aastal Heiki Valk (sündinud 7. mail 1959 Tartus) on eesti arheoloog ja Tartu Ülikooli õppejõud, filosoofiadoktor, uurib Eesti keskaega ja hilisrauaaega, tema erilise tähelepanu all on Kagu-Eesti ja eriti Setomaa.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Heiki Valk · Näe rohkem »

Henriku Liivimaa kroonika

Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Henriku Liivimaa kroonika · Näe rohkem »

Herbert Ligi

Herbert Ligi (25. oktoober 1928 – 12. november 1990) oli eesti ajaloolane ning kauaaegne Tartu Ülikooli õppejõud.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Herbert Ligi · Näe rohkem »

Hermann Stock

Hermann Stock (26. märts 1916 – 27. oktoober 1987 Chieming, Baieri) oli Saksamaa armee luulelembeline pastor, luuletaja ja tõlkija.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Hermann Stock · Näe rohkem »

Hiiu-Kärdla kalevivabrik

Hiiu-Kärdla kalevivabrik (saksa keeles Dago-Kertelsche Tuchfabrik) oli Eesti vanemaid tekstiilitööstuse suurettevõtteid, mis tegutses aastail 1829–1940, kuni ettevõtte natsionaliseerimiseni Eesti NSV sovetivõimude poolt.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Hiiu-Kärdla kalevivabrik · Näe rohkem »

Hummuli lahing

Hummuli lahing oli Põhjasõjas toimunud lahing Rootsi ja Vene vägede vahel 29. juulil (Juliuse kalendri järgi 18. juulil, rootsi kalendri järgi 19. juulil) 1702 Hummuli mõisa lähedal.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Hummuli lahing · Näe rohkem »

I üldlaulupidu

I üldlaulupidu toimus 30. juunil–2. juulil (vkj 18.–20. juunil) 1869.

Uus!!: Eesti ajalugu ja I üldlaulupidu · Näe rohkem »

I Riigiduuma

I Riigiduuma (vene Государственная дума Российской империи I созыва) oli Vene keisririigi esimene kokkukutsutud riigiduuma.

Uus!!: Eesti ajalugu ja I Riigiduuma · Näe rohkem »

Ida-Euroopa

Ida-Euroopa ÜRO liigituse järgi. Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Ida-Euroopa · Näe rohkem »

Iggaüks

Iggaüks oli 1802.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Iggaüks · Näe rohkem »

II Riigiduuma

II Riigiduuma (vene Государственная дума Российской империи II созыва) oli Venemaa keisririigi teine kokkukutsutud riigiduuma.

Uus!!: Eesti ajalugu ja II Riigiduuma · Näe rohkem »

III Riigiduuma

III Riigiduuma (vene Государственная дума Российской империи III созыва) oli Vene keisririigi kolmas kokkukutsutud riigiduuma.

Uus!!: Eesti ajalugu ja III Riigiduuma · Näe rohkem »

Ilmarine AS

Ilmarine oli Eesti metallitööstusettevõte.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Ilmarine AS · Näe rohkem »

Indoeurooplased

Indoeurooplased on indoeuroopa keeli kõnelevad rahvad ja hõimud tänapäeval ja minevikus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Indoeurooplased · Näe rohkem »

Indrek Toome

Indrek Toome (sündinud 19. september 1943 Tallinnas) on endine Eesti NSV poliitik ja Eesti ärimees.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Indrek Toome · Näe rohkem »

Industrialiseerimine

Tööstuspiirkond Dortmuntis Saksamaal 1910 Industrialiseerimiseks ehk tööstuslikuks pöördeks nimetatakse sotsiaal-majanduslikku perioodi, mille käigus muudetakse riik tööstusmaaks – majanduse tähtsaimaks osaks saab tööstuslik tootmine.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Industrialiseerimine · Näe rohkem »

Ingeri

Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Ingeri · Näe rohkem »

Ingvar

Ingvar või Yngvar Harra (Halljuuks) (surnud 7. sajandil) oli Östeni poeg, poolmüütiline Rootsi kuningas, kes taastas Rootsi troonil Yngligrid pärast seda, kui rootslased olid tõstnud mässu Sölvi vastu.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Ingvar · Näe rohkem »

Inimsusvastane kuritegu

Inimsusvastane kuritegu (inglise crime against humanity) on ükskõik missugune tsiviilelanikkonna vastu suunatud mõrvamine, hävitamine, orjastamine, küüditamine, deporteerimine, rüüstamine, vabaduse võtmine, piinamine, vägistamine ja muu inimsusvastane tegu, mis on toime pandud relvakonflikti ajal; samuti tagakiusamine poliitilisel, rassilisel või usulisel pinnal sõjakuritegude või rahuvastaste kuritegude toimepanemisel või seoses nende kuritegudega.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Inimsusvastane kuritegu · Näe rohkem »

Interliikumine

Interliikumine, ka Interrinne (ametlik nimetus Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine, vene keeles: Интердвижение, Интернациональное движение трудящихся Эстонской ССР) oli Eestis aastatel 1988–1991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Interliikumine · Näe rohkem »

Isemajandava Eesti ettepanek

Ettepanek ajalehes Edasi "Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele" ilmus 26. septembril 1987 Tartu ajalehes Edasi.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Isemajandava Eesti ettepanek · Näe rohkem »

Isikutunnistus

Isikutunnistus on dokument, mille põhiülesanne on olla isikut tõendav dokument.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Isikutunnistus · Näe rohkem »

Island

thumb Lääne-Islandi maastik Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Island · Näe rohkem »

IV Riigiduuma

IV Riigiduuma (vene Государственная дума Российской империи IV созыва) oli Vene keisririigi neljas kokkukutsutud riigiduuma.

Uus!!: Eesti ajalugu ja IV Riigiduuma · Näe rohkem »

Ivan Julm

Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi)); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Moskva tsaaririigi (Moskoovia) valitsejaid enne 20. sajandit.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Ivan Julm · Näe rohkem »

Ivar Leimus

Ivar Leimus, veebruar 2010 Ivar Leimus (sündinud 3. juunil 1953) on eesti ajaloolane ja tõlkija, kes peamiselt tegeleb numismaatikaga.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Ivar Leimus · Näe rohkem »

IX Riigikogu

IX Riigikogu koosseisu lõpupilt 2003. aastal. IX Riigikogu oli Riigikogu koosseis, mille valisid Eesti kodanikud 1999. aasta Riigikogu valimistel 7. märtsil 1999.

Uus!!: Eesti ajalugu ja IX Riigikogu · Näe rohkem »

Izjaslav I

Izjaslav I (1024–1078) oli Vana-Vene suurvürst aastatel 1054–1068, 1069–1073 ja 1076–1078, Novgorodi vürst, Kiievi vürst ja Volõõnia vürst.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Izjaslav I · Näe rohkem »

Jaan Adamson

Jaan Adamson Jaan Adamson (7. november (vana kalendri järgi 26. oktoober) 1824 Kurnuvere küla, Vastemõisa vald (Suure-Jaani kihelkond) – 27. aprill (15. aprill) 1879) oli eesti koolmeister ja organist, eesti rahvusliku liikumise tegelane, Eesti Aleksandrikooli mõtte peamisi algatajaid.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Jaan Adamson · Näe rohkem »

Jaan Anvelt

Jaan Anvelt (venepäraselt Ян Янович Анвельт; 18. aprill 1884 Viljandimaa, Võisiku vald, Oorgu – 11. detsember 1937 NSVL) oli jurist, bolševistlik poliitik, revolutsionäär, publitsist ja kirjanik (kasutas pseudonüüme Eessaare Aadu ja K. Maatamees).

Uus!!: Eesti ajalugu ja Jaan Anvelt · Näe rohkem »

Jaan Poska

Jaan Poska Paul Raua maal (1929) Jaan Poska maja Kadriorus Jaan Poska hauakivi on Siselinna kalmistul perekond Poska rahulas vasakult teine Jaan Poska VR III/1 (24. jaanuar 1866 (Juliuse kalendri järgi 12. jaanuar) Laiuse Kirikuküla – 7. märts 1920 Tallinn) oli Eesti riigimees.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Jaan Poska · Näe rohkem »

Jaan Raamot

Jaan Raamot (vene keeles Рамот Иван Матвеевич) VR III/1 (28. juuli vkj/ 9. august 1873 Vigala vald, Vigala kihelkond, Liivimaa – 5. jaanuar 1927 Jäneda) oli Venemaa keisririigi (IV Riigiduuma) ja Eesti poliitik, Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liige.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Jaan Raamot · Näe rohkem »

Jaan Tõnisson

Jaan Tõnisson VR III/1 (10.vkj/22. detsember 1868 Tänassilma lähedal, Viljandi vald – 1941? Tallinn? (ilmselt selle allika põhjal ongi Tallinna botaanikaaias sisenedes paremat kätt oleva aiaäärse tee kõrval oleval mälestusplaadil märgitud surma kuupäevaks 3. VII 1941, kuid see on siiski vaid oletus)) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Jaan Tõnisson · Näe rohkem »

Jaan Teemant

Jaan Teemant (24. september 1872 Läänemaa, Illuste – 24. juuli 1941 (?) Tallinn) oli Eesti poliitik ja advokaat, kes oli kahel korral riigivanem.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Jaan Teemant · Näe rohkem »

Jakob Hurt

Jakob Hurt Jakob Hurt, 1866 Jakob Hurda büst Otepää kiriklas Jakob Hurt (22. juuli 1839 Himmaste küla – 31. detsember 1906/13. jaanuar 1907 Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Jakob Hurt · Näe rohkem »

Jakob Kõrv

Jakob Kõrv (21. november 1849 Kokora vald – 21. september 1916 Bern, Šveits) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Jakob Kõrv · Näe rohkem »

Jam-Zapolski vaherahu

Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Jam-Zapolski vaherahu · Näe rohkem »

Jan Matejko

Autoportree Jan Matejko (24. juuli 1838 Kraków – 1. november 1893 Kraków) oli Poola maalikunstnik.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Jan Matejko · Näe rohkem »

Jaroslav Tark

Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Jaroslav Tark · Näe rohkem »

Järva foogt

Järva foogt (saksa keeles Vogt von Jerwen) oli Järvamaal valitsenud kõrgeim kohalik ametnik 13.–16. sajandil, 1237.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Järva foogt · Näe rohkem »

Järvamaa

Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale. Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanemaid maakondi.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Järvamaa · Näe rohkem »

Jüri Kivimäe

Jüri Kivimäe (sündinud 17. augustil 1947 Pärnus) on eesti ajaloolane.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Jüri Kivimäe · Näe rohkem »

Jüri Uluots

Jüri Uluots (13. jaanuar 1890 Kirbla vald, Läänemaa – 9. jaanuar 1945 Stockholm) oli Eesti õigusteadlane ja poliitik.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Jüri Uluots · Näe rohkem »

Jüri Vilms

Jüri Vilms koos abikaasa Marie Oberstiga, kellega ta tutvus õpingupäevil Tartu Ülikoolis Jüri Vilms VR III/1 (13. märts (vkj 1. märts) 1889 Arkma küla, Kabala vald, Pilistvere kihelkond – arvatavasti 2. mai 1918 Hauho vald, Soome), oli Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Jüri Vilms · Näe rohkem »

Jüriöö ülestõus

Liivimaa 1260. aastal. Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Põhja- ja Lääne-Eestis toimunud eestlaste vastuhakk, mille eesmärk oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Jüriöö ülestõus · Näe rohkem »

Jõelähtme

Jõelähtme on küla Tallinna lähedal Jõelähtme vallas Harjumaal, Jõelähtme valla keskus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Jõelähtme · Näe rohkem »

Jehoova tunnistajad

New Yorgi osariigis Warwickis. Jehoova tunnistajad on 19.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Jehoova tunnistajad · Näe rohkem »

Joala

Joala on paikkond Narvas.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Joala · Näe rohkem »

Jogentagana

Eesti muinasmaakonnad. Soopoolitse on sellel kaardil arvatud Vaiga koosseisu. Jogentagana (ka Jõgentagana,Evald Tõnisson. Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg. Teoses Eesti esiajalugu, kaasautorid Lembit Jaanits, Silvia Laul, Vello Lõugas. Eesti Raamat, 1982. Lk 409Enn Tarvel. Sakala ja Ugandi kihelkonnad., lk 586–587 Joentaga, Jõetaga,Sulev Vahtre. Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn: Olion, 1990. Lk 88 Joentagan, Joentagana,Marja Kallasmaa, Evar Saar, Peeter Päll, Marje Joalaid, Arvis Kiristaja, Enn Ernits, Mariko Faster, Fred Puss, Tiina Laansalu, Marit Alas, Valdek Pall, Marianne Blomqvist, Marge Kuslap, Anželika Šteingolde, Karl Pajusalu, Urmas Sutrop. Eesti kohanimeraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. Lk 125–126 Jogentagan, Henriku Liivimaa kroonikas Iogentagania) oli Henriku Liivimaa kroonikas mainitud muinaskihelkond Emajõe põhjakaldal.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Jogentagana · Näe rohkem »

Johan Laidoner

Johan Laidoner VR I/1 ja III/1 (12. veebruar 1884 Vardja, Viiratsi vald (Viljandi kihelkond), Viljandimaa – 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimir, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Johan Laidoner · Näe rohkem »

Johan Skytte

Johan Skytte mälestusmärk Tartus Johan Skytte, Duderhofi vabahärra (ka Johan Bengtsson Schroderus Schytte) (mai 1577 Nyköping – 25. märts 1645 Söderåkra, Brömsebro lähedal) oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja Tartu Ülikooli rajaja.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Johan Skytte · Näe rohkem »

Johann Blankenfeld

Johann Blankenfeld 16. sajandist pärineval pildil Johann Blankenfeld (ka Johannes Blankenfeld, Blankenfelde; 1470. aastad Berliin – 9. september 1527 Torquemada) oli saksa päritolu Saksa ordu ning Vana-Liivimaa usutegelane, ametnik ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Johann Blankenfeld · Näe rohkem »

Johann Gottfried von Herder

Johann Gottlieb von Herder Johann Gottfried von Herder (25. august 1744 Mohrungen, Preisimaa kuningriik – 18. detsember 1803 Weimar, Saksi-Weimari hertsogkond) oli saksa kirjanik ja filosoof.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Johann Gottfried von Herder · Näe rohkem »

Johann Köler

Johann Köler (8. märts 1826 Vastemõisa (Ivaski) – 22. aprill 1899 Peterburi) oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Johann Köler · Näe rohkem »

Johann Reinhold von Patkul

Johann Reinhold von Patkul Johann Reinhold von Patkul (24. juuli 1660 Stockholm – 10. oktoober 1707 Kazimierz, Poola) oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Johann Reinhold von Patkul · Näe rohkem »

Johann Renner

Johann Renner (ka Johannes Renner; umbes 1525 Vestfaal, Tecklenburg – 1583 Bremen) oli saksa kroonik.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Johann Renner · Näe rohkem »

Johann Voldemar Jannsen

Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen (sünninimi Jaan Jensen; 16. mai (vkj 4.mai) 1819 Vana-Vändra vald – 13. juuli 1890 Tartu) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Johann Voldemar Jannsen · Näe rohkem »

Johannes Käbin

Johannes Käbin (venepäraselt Ivan Käbin; 24. september 1905 Kalvi, Aseri vald, Virumaa – 26. oktoober 1999 Tallinn) oli Eesti NSV riigitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär 1950–1978 ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1978–1983.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Johannes Käbin · Näe rohkem »

Johannes Vares

Johannes ja Emilie Vares Pärnus 1931. Johannes Vares VR I/3 (kirjanikunimega Barbarus, ka Johannes Vares-Barbarus; 12. jaanuar 1890 (vkj järgi 31. detsember 1889) Heimtali vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 29. november 1946 Kadriorg, Tallinn) oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Johannes Vares · Näe rohkem »

Johannes Varese valitsus

Johannes Varese valitsus ehk nn "rahvavalitsus" oli juunipöördega võimule tulnud NSV Liidu nukuvalitsus Eestis, mis oli ametis 21. juunist kuni 25. augustini 1940.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Johannes Varese valitsus · Näe rohkem »

Journal of Baltic Studies

Journal of Baltic Studies on rahvusvaheline eelretsenseeritav multidistsiplinaarne teadusajakiri, kus avaldatakse poliitika-, sotsiaal-, majandus- ja kultuuri valdkonna teadusartikleid Balti riikide ja Balti mere regiooni kohta.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Journal of Baltic Studies · Näe rohkem »

Juhan Kahk

Juhan Kahk (1. august 1928 Nõmme – 28. juuni 1998 Tallinn) oli eesti ajaloolane.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Juhan Kahk · Näe rohkem »

Juhan Oras

Juhan Oras (8. oktoober 1879 Triigi vald, Kose kihelkond – 17. september 1922 Harjumaa) oli taluperemees ja poliitik.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Juhan Oras · Näe rohkem »

Juhan Partsi valitsus

Juhan Partsi valitsus astus 10. aprillil 2003 ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Juhan Partsi valitsus · Näe rohkem »

Julius Kuperjanov

Julius Kuperjanov VR I/2, VR II/2, VR II/3 (Venemaa, Pihkva kubermang, Lahhovo küla Novorževi lähedal – 2. veebruar 1919 Tartu) oli eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Julius Kuperjanov · Näe rohkem »

Juliuse kalender

Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).

Uus!!: Eesti ajalugu ja Juliuse kalender · Näe rohkem »

Juulilepped

Juulilepped on 26. juulil 1994 Moskvas Eesti presidendi Lennart Meri ja Venemaa presidendi Boriss Jeltsini poolt alla kirjutatud kokkulepped Vene sõjaväe lahkumise kohta Eestist.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Juulilepped · Näe rohkem »

Juuniküüditamine

Juuniküüditamine oli 1941.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Juuniküüditamine · Näe rohkem »

Juunipööre

Juunipööre oli Nõukogude Liidu korraldatud riigipööre Eestis 21. juunil 1940, mille tulemusel astus ametisse Johannes Varese "rahvavalitsus".

Uus!!: Eesti ajalugu ja Juunipööre · Näe rohkem »

Kaali kindlustatud asula

Kaali linnuse laotud kuivmüür Ringmüür Vall Rauasulatuskoht Kruse joonis Kaali kindlustatud asula avastati 1970.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kaali kindlustatud asula · Näe rohkem »

Kaali kraater

Kaali kraater Kaali kraater aastal 2007 Kaali kraater kevadise suurvee ajal, 2010 Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis (Kuressaarest 20 km kirdes).

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kaali kraater · Näe rohkem »

Kaarel Parts

Kaarel Parts (5. juuni 1873 Arula vald – 5. detsember 1940 Tartu) oli eesti õigusteadlane, kauaaegne Riigikohtu esimees ja ühiskonnategelane.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kaarel Parts · Näe rohkem »

Kai Tafenau

Kai Tafenau (sündinud 13. augustil 1975) on eesti klassikaline filoloog, keeleteadlane ja tõlkija.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kai Tafenau · Näe rohkem »

Kaitseseisukord

Kaitseseisukord (varem ka sõjaseadus) on riigipea või valitsuse poolt riiki ähvardava ohu puhul väljakuulutatav erakorraline seisund, mille jooksul võidakse valitsemise efektiivsuse huvides kitsendada kodanike põhiseaduslikke õigusi.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kaitseseisukord · Näe rohkem »

Kaksikvõim Eestis

Jaan Poska Viktor Kingissepp Kaksikvõim Eestis 1917.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kaksikvõim Eestis · Näe rohkem »

Kalevipoeg

1935. aastal ilmunud "Kalevipoja" kaas "Kalevipoeg" on peamiselt Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poolt rahvaluuleaineil loodud Eesti rahvuseepos.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kalevipoeg · Näe rohkem »

Kammkeraamika kultuur

Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kammkeraamika kultuur · Näe rohkem »

Karksi foogtkond

Karksi foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet) Eestis, mida valitses Karksi foogt.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Karksi foogtkond · Näe rohkem »

Karl Hellat

Karl Hellat (vene keeles Геллат, Карл Петрович) (19. mai 1862, Koigi, Aru vald, Nõo kihelkond – 10. aprill 1935, Haapsalu, Läänemaa) oli ühiskonnategelane ja poliitik (Venemaa Keisririigi Riigiduuma saadik).

Uus!!: Eesti ajalugu ja Karl Hellat · Näe rohkem »

Karl Vaino

Karl Vaino (venepäraselt Karl Genrihhovitš Vaino (Карл Генрихович Вайно); sündinud 28. mail 1923 Tomskis NSV Liidus) on endine Eesti NSV parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Karl Vaino · Näe rohkem »

Karl von Brevern

Alexander Hermann Karl von Brevern (24. september 1880 Viru kreis – 7. detsember 1943 Saksamaa) oli baltisaksa mõisnik ja riigitegelane.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Karl von Brevern · Näe rohkem »

Karl XI

Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Karl XI · Näe rohkem »

Karl XII

Karl XII Karl XII (1682–1718) Karl XII (27. juuni (17. juuni Juliuse kalendri järgi) 1682 Stockholm – 11. detsember (30. november) 1718 Fredrikshald) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Karl XII · Näe rohkem »

Katariina II

Venemaa keisrinna Katariina II Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Katariina II · Näe rohkem »

Kaubandus-Tööstuskoda

Kaubandus-Tööstuskoda oli aastail 1925–1940 Eestis tegutsenud kaubandus- ja tööstusalane kutsealane omavalitsus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kaubandus-Tööstuskoda · Näe rohkem »

Kārlis Ulmanis

Kārlis Augusts Vilhelms Ulmanis (4. september 1877 praegune Bērze vald, Dobele piirkond – 20. september 1942 Krasnovodski vangla NSV Liit) oli Läti poliitik, president aastail 1936–1940.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kārlis Ulmanis · Näe rohkem »

Kääbas

Kääbas ehk kääbaskalme on kalmevorm, kus surnud on maetud liivast või mullast kuhjatiste alla või sisse.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kääbas · Näe rohkem »

Kärde rahu

Kärde rahumajake Kärde rahu sõlmiti 1. juulil (vkj 21. juunil) 1661 Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas) Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel ning see lõpetas 1656.–1658.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kärde rahu · Näe rohkem »

Kärdla

Kärdla (rts Kärrdal; sks Kertel) on Hiiu maakonna halduskeskus ja Hiiumaa valla sisene linn.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kärdla · Näe rohkem »

Keava

Keava on alevik Rapla maakonnas Kehtna vallas.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Keava · Näe rohkem »

Keraamika

Amforad Keraamika (vanakreeka sõnast keramos 'savi') on põletatud savist esemed.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Keraamika · Näe rohkem »

Keskaeg

Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Keskaeg · Näe rohkem »

Keskmine rauaaeg

Keskmine rauaaeg on rauaaja periood vanema ja noorema rauaaja vahel, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 450–800.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Keskmine rauaaeg · Näe rohkem »

Kihelkonnakohus

Kihelkonnakohus (saksa keeles Gemeindegericht) oli 19. sajandil Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangus tegutsenud kohus, mis tegeles talurahva kaebustega ja oli talurahvakohtu üks osa.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kihelkonnakohus · Näe rohkem »

Kihnu mõis

Kihnu mõis (saksa keeles Kühno) oli riigimõis Kihnu saarel Tõstamaa kihelkonnas Pärnumaal.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kihnu mõis · Näe rohkem »

Kindralkuberner

Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kindralkuberner · Näe rohkem »

Kitsarööpmeline raudtee

Kitsarööpmeline raudtee on rongiliikluseks ehitatud kitsarööpmelise rööbasteega raudtee, mille rööbaste vahekaugus (rööpmelaius) on alla 1435 mm.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kitsarööpmeline raudtee · Näe rohkem »

Kiviaeg

Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kiviaeg · Näe rohkem »

Kivikirstkalme

Jõelähtme kivikirstkalmistu Kivikirstkalme oli Eestis, Skandinaavias, Soomes ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kivikirstkalme · Näe rohkem »

Kivivarekalme

Kivivarekalme on kivikalme tüüp, kus kivid on asetatud selge konstruktsioonita laialivalguva madala varena.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kivivarekalme · Näe rohkem »

Kogudus

Kogudus (harva ka kirikukogudus) on Eestis ajalooliselt kasutusel olnud mõiste eelkõige kristliku usulise ühenduse tähenduses, kuid koguduse mõistet tarvitavad Eestis oma nimes ka islami, juudi, krišna, bahai ja budismi usuühendused.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kogudus · Näe rohkem »

Kohalik omavalitsus

Kohalik omavalitsus (lühend KOV) on kohaliku omavalitsuse üksuse (Eestis valla või linna) demokraatlikult moodustatud kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kohalik omavalitsus · Näe rohkem »

Kohila paberivabrik

Kohila paberivabrik on paberivabrik Rapla maakonnas Kohila vallas Kohilas.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kohila paberivabrik · Näe rohkem »

Konservatism

Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb traditsioonilistele väärtustele.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Konservatism · Näe rohkem »

Konstantin Konik

Konstantin Konik VR III/1 (31. detsember (vana kalendri järgi 19. detsember) 1873 Tartu – 3. august 1936 Tartu) oli eesti arst, poliitik ja ühiskonnategelane, Eestimaa Päästekomitee liige 1918.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Konstantin Konik · Näe rohkem »

Konstantin Päts

Konstantin Päts VR I/1 ja III/1 (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast) oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Konstantin Päts · Näe rohkem »

Konstitutsiooniline monarhia

Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Konstitutsiooniline monarhia · Näe rohkem »

Koolinoorte vastupanuorganisatsioonid

Koolinoorte vastupanuorganisatsioonid olid isamaalise kasvatuse saanud aateliste Eesti kooliõpilaste vastupanuorganisatsioonid, mis moodustati kommunistliku Nõukogude okupatsiooni ajal aastatel 1944–1959.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Koolinoorte vastupanuorganisatsioonid · Näe rohkem »

Kreenholmi Manufaktuur

Kreenholmi Manufaktuuri Georgi vabriku hoone Kreenholmi Manufaktuur oli aastatel 1857–2010 tegutsenud tekstiilitööstusettevõte, mis rajati Eestimaa kubermangus Joala mõisas Kreenholmi saarele.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kreenholmi Manufaktuur · Näe rohkem »

Krimmi sõda

Krimmi sõda (Venemaal ka Idasõda ehk Восточная война, türgi keeles Kırım Savaşı) ehk Kümnes Vene-Türgi sõda oli oktoobrist 1853 kuni veebruarini 1856 kestnud sõda, mille Venemaa keisririik kaotas Prantsusmaa, Suurbritannia, Osmanite riigi ja Piemonte-Sardiinia liidule.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Krimmi sõda · Näe rohkem »

Krister Klasson Horn af Åminne

Krister Horn Vabahärra Krister Klasson Horn af Åminne (ka Christer Claesson Horn) (13. november 1622 Vikhus, Uppland – 26. mai 1692 Vikhus) oli Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Krister Klasson Horn af Åminne · Näe rohkem »

Kristian Jaak Peterson

Kristjan Jaak Peterson (Franz Burchard Dörbecki akvatinta, 19. saj) Kristian Jaak Peterson; õieti Christian Jacob Petersohn (14. märts (vkj 2. märts) 1801 Riia – 4. august (vkj 23. juuli) 1822 Riia) oli eesti kirjanik.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kristian Jaak Peterson · Näe rohkem »

Kristiina

Kuninganna Kristiina Kristiina (18. detsember 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kristiina · Näe rohkem »

Kristlus

Kristluse osakaal riigiti, kõrgeim osakaal on lillaga, madalaim oranžiga Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kristlus · Näe rohkem »

Kroonika

Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kroonika · Näe rohkem »

Kroonlinn

Laevastiku katedraal ja igavene tuli Kroonlinnas, mai 2005 Kroonlinn on Peterburi haldusalasse kuuluv linn, mis asub Soome lahe idaosas Kotlini saarel.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kroonlinn · Näe rohkem »

Kubermang

Kubermang on endine haldusüksus Venemaa Keisririigis, Nõukogude Venemaal, Vene SFNV-s ja Nõukogude Liidus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kubermang · Näe rohkem »

Kunda kultuur

Kunda kultuur ehk Kunda staadium oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kunda kultuur · Näe rohkem »

Kunda Lammasmägi

Kunda Lammasmägi Kunda Lammasmägi on mesoliitikumi arheoloogiline leiukoht Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Linnuse külas.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kunda Lammasmägi · Näe rohkem »

Kuralased

Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kuralased · Näe rohkem »

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kuramaa · Näe rohkem »

Kuramaa hertsog

Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kuramaa hertsog · Näe rohkem »

Kuramaa hertsogiriik

Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kuramaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Kuramaa piiskop

Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kuramaa piiskop · Näe rohkem »

Kuressaare

Kuressaare (vanasti ka Kuresaare) on linn Saaremaa lõunarannikul, Saare maakonna halduskeskus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kuressaare · Näe rohkem »

Kuressaare piiskopilinnus

Kuressaare linnus 2014. aasta talvel Kuressaare linnus 2010. aasta talvel Kuressaare piiskopilinnus on Saare-Lääne piiskoppide kunagine linnus, mis asub Saare maakonnas Kuressaare linna merepoolses servas.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kuressaare piiskopilinnus · Näe rohkem »

Kyösti Kallio

Kyösti Kallio Kyösti Kallio (sünninimi Gustaf Kalliokangas; 10. aprill 1873 Ylivieska – 19. detsember 1940 Helsingi) oli Soome poliitik, riigi president aastail 1937–1940.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Kyösti Kallio · Näe rohkem »

Laevmatus

Laevmatus on matus, mille korral surnukeha ja hauapanused on maetud koos laeva või paadiga.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Laevmatus · Näe rohkem »

Landesveeri sõda

Landesveeri sõda ehk Landeswehr'i sõda (ka: Landeswehri sõda) oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr (saksa k. Maavägi).

Uus!!: Eesti ajalugu ja Landesveeri sõda · Näe rohkem »

Latgale

Latgale (latgali Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Latgale · Näe rohkem »

Latgalid

Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed. Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Latgalid · Näe rohkem »

Laulev revolutsioon

Laulev revolutsioon hõlmab aastail 1987–1991 Eestis, Lätis ja Leedus toimunud ühiskondlik-poliitilisi sündmusi, mis kaasnesid NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi algatatud uuenduspoliitika (perestroika) ja avalikustamisega (glasnost) Nõukogude Liidus.  Rein Veidemann on sidunud laulva revolutsiooni eestlaste laulutraditsiooniga, leides, et rasketel hetkedel lööb välja "mingi müstiline kokkuhoidmise vaim".

Uus!!: Eesti ajalugu ja Laulev revolutsioon · Näe rohkem »

Lääne-Eesti saarestik

pisi Lääne-Eesti saarestik (Muhu väina järgi nimetatud ka Moonsundi saarestikuks) on saarterühm Läänemere idaosas.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Lääne-Eesti saarestik · Näe rohkem »

Läänemaa

Läänemaa (lad. Maritima, Rotalia, saksa Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Läänemaa · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemeri ehk Limneameri (eesti keeles on nimi "Balti meri ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Läänemeri · Näe rohkem »

Lähiajalugu

Lähiajalugu on mõiste ajalooteaduses, millega enamasti tähistatakse tänapäevaga lõppevat ajalooperioodi.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Lähiajalugu · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Läti · Näe rohkem »

Läti Henrik

Läti Henrik ehk Henrik (läti keeles Latviešu Indriķis, ladina keeles Henricus Lettus, Henricus de Lettis, saksa keeles Heinrich von Lettland; enne 1188. – pärast 1259. aastat) oli ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise (Balti ristisõdade ja selle osa, mida nimetatakse eestlaste muistseks vabadusvõitluseks) sündmusi (1180–1227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Läti Henrik · Näe rohkem »

Lätlased

Rahvariietes lätlased laulupeol Lätlased (läti latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Lätlased · Näe rohkem »

Leedulased

Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ning moodustab Leedu põhirahvuse.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Leedulased · Näe rohkem »

Leetopiss

Laurentiuse leetopiss (''Лаврентьевская летопись'') Leetopiss (ajalookirjanduses ka letopiss, ebakorrektselt le(e)topis; kirikuslaavi keeles ле́топись või летописание) on vanavene kroonika, mis sisaldab mingi ajaloolise sündmuse kirjeldust.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Leetopiss · Näe rohkem »

Lembit Jaanits

Lembit Jaanits (22. jaanuar 1925 Tartu – 5. juuli 2015) oli eesti arheoloog.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Lembit Jaanits · Näe rohkem »

Lennart Meri

Lennart Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn – 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, tõlkija, filmitegija, diplomaat ja poliitik, Eesti president 1992–2001.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Lennart Meri · Näe rohkem »

Leonid Arbusow vanem

Leonid Arbusow vanem (7. jaanuar 1848 Jelgava – 1. jaanuar 1912 Zasulauks) oli baltisaksa ajaloolane, Leonid Arbusow noorema isa.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Leonid Arbusow vanem · Näe rohkem »

Lihula

Lihula peatänava algus Lihula (saksa keeles Leal) on vallasisene linn Pärnu maakonnas, Lääneranna valla keskus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Lihula · Näe rohkem »

Lihula lahing

Lihula lahing oli 8. augustil 1220.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Lihula lahing · Näe rohkem »

Lihula linnus

Samuel Waxelbergi joonised 1683 aastast Linnuse lõunamüür Linnuse väravamüürid 8. augusti 1220. aasta lahingu mälestusmärk Lihula piiskopilinnus oli ajaloolisel Läänemaal, nüüdisaegses Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Lihula linnas asuvale paekõrgendiku neemikule (Lihula Lossimäele) rajatud linnus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Lihula linnus · Näe rohkem »

Liivi laht

Liivi lahe asukoht. Liivi laht (ka Riia laht, läti Rīgas jūras līcis, liivi Rīgõ lop) on Läänemere osa.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Liivi laht · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa hertsogkond

Liivimaa hertsogkond oli haldusterritoorium 16.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Liivimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Liivimaa kindralkuberner

Liivimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga asehaldur Liivimaal, aastatel 1629–1710.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Liivimaa kindralkuberner · Näe rohkem »

Liivimaa konföderatsioon

Liivimaa konföderatsioon on Vana-Liivimaa piiskopkondade, ordu ja linnade tihedama koostöö periood 1435-1561.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Liivimaa konföderatsioon · Näe rohkem »

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene Лифляндская губерния, läti Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »

Liivimaa kuningas

Liivimaa kuningas oli tiitel, mille Moskva tsaar Ivan IV 1570.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Liivimaa kuningas · Näe rohkem »

Liivimaa kuningriik

Liivimaa kuningriik oli Eestis aastatel 1570–1577 eksisteerinud Moskva tsaaririigi vasallriik.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Liivimaa kuningriik · Näe rohkem »

Liivimaa maapäev

Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Liivimaa maapäev · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu), eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Liivimaa ordu maameister

Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »

Liivimaa rüütelkond

Liivimaa rüütelkond oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Liivlased

Liivi lipp. Liivi rahvuslipu värvid on roheline-valge-sinine. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, läti līvi, lībieši) on rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Liivlased · Näe rohkem »

Lindiskandaal

Lindiskandaal oli 1995.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Lindiskandaal · Näe rohkem »

Lindprii

Lindprii tagaotsimiskuulutus Lindprii, kui juriidiline mõiste, tähendab seaduse kaitse alt väljas olemist.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Lindprii · Näe rohkem »

Linnus

Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Linnus · Näe rohkem »

Linnusepiirkond

Linnusepiirkond oli ühe linnuse üliku(te)le kuuluv, tema (nende) ees maksu- või muid kohustusi kandva rahvastikuga maa-ala.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Linnusepiirkond · Näe rohkem »

Loodearmee

Loodearmee oli Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas osalenud endise Venemaa keiserliku armee sõjaväelastest ja vabatahtlikest moodustatud relvaformeering.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Loodearmee · Näe rohkem »

Loomeliitude ühispleenum

1988.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Loomeliitude ühispleenum · Näe rohkem »

Looming (ajakiri)

Ajakirja Looming 1960. aastate numbrid Looming on vanim praegu ilmuv eesti kirjandusajakiri.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Looming (ajakiri) · Näe rohkem »

Lundi peapiiskop

Lundi peapiiskop oli 1104-1536 Lundi peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Lundi peapiiskop · Näe rohkem »

Luterlus

Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Luterlus · Näe rohkem »

Lutheri vabrik

Lutheri vabrik Lutheri vabriku hoone Pärnu maanteel A. M. Lutheri vabrik (ka Lutheri vabrik) oli 1880.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Lutheri vabrik · Näe rohkem »

Lydia Koidula

Lydia Koidula Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; Vana-Vändra vald – Kroonlinn (vaadatud 26.03.2016)) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Lydia Koidula · Näe rohkem »

Maal

Leonardo da Vinci Mona Lisa on maailma kuulsamaid maale Maal, ka maaling, on maalimise tulemus, maalikunsti teos.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Maal · Näe rohkem »

Maamiilits

Maamiilits on sõjaajalooline termin irregulaarsete ajutise iseloomuga maakaitsevägede kohta.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Maamiilits · Näe rohkem »

Maapäev (rüütelkond)

Maapäev oli Läänemere kubermangude rüütlimõisavaldajate (Asehalduskorra sisseseadmisest, 1783. aastast ka lihtsalt mõisaomanike) kokkutulek, rüütelkonna piirkondlik kõrgeim organ, mis lahendas aadli seisuslikke ja kohaliku omavalitsuse küsimusi, valmistas ette talurahvaseadusi jne.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Maapäev (rüütelkond) · Näe rohkem »

Maarahvas

Maarahvas on eestlaste varasem endanimetus, mille päritolu on kohta on eri hüpoteese.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Maarahvas · Näe rohkem »

Maasilinna foogtkond

Maasilinna foogtkonna asend Maasilinna foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet), mida valitses Maasilinna foogt.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Maasilinna foogtkond · Näe rohkem »

Madisepäeva lahing

Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas, Viljandist umbes 11 kilomeetri kaugusel, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Madisepäeva lahing · Näe rohkem »

Magnus

Saare-Lääne piiskopina Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Magnus · Näe rohkem »

Mahtra sõda

Mahtra sõda oli eesti talupoegade ja karistussalklaste vaheline kokkupõrge 14. juunil (vkj 2. juunil) 1858.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Mahtra sõda · Näe rohkem »

Manifest kõigile Eestimaa rahvastele

Manifest Eestimaa rahvastele algses sõnastuses, nagu seda levitati enne 24. veebruari 1918. Manifest kõigile Eestimaa rahvastele avaldatuna ajalehes Teataja 25. veebruaril 1918. Eesti Maapäeva Vanematenõukogu koostatud ja 21.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Manifest kõigile Eestimaa rahvastele · Näe rohkem »

Marika Mägi

Marika Mägi (sündinud 25. veebruaril 1968 Tallinnas) on Tallinna Ülikooli arheoloogia vanemteadur ja endine arheoloogiaprofessor.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Marika Mägi · Näe rohkem »

Marksism

Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Marksism · Näe rohkem »

Mart Laar

Mart Laar (sündinud 22. aprillil 1960 Viljandis) on Eesti poliitik, ajaloolane ja kirjanik.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Mart Laar · Näe rohkem »

Mart Laari esimene valitsus

Mart Laari valitsus oli Eesti Vabariigi 30.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Mart Laari esimene valitsus · Näe rohkem »

Mart Laari teine valitsus

Mart Laari teine valitsus oli Eesti Vabariigi 35.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Mart Laari teine valitsus · Näe rohkem »

Mart Siimann

Mart Siimann (sündinud 21. septembril 1946 Kilingi-Nõmmel) on Eesti poliitik, ajakirjanik, meediajuht ja sporditegelane, Eesti peaminister 1997–1999.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Mart Siimann · Näe rohkem »

Mati Laur

Mati Laur 2010. aastal Mati Laur esinemas 29. novembril 2014 toimunud seminaril "Läänemeri meets Ostsee" Mati Laur (sündinud 17. juunil 1955 Abja-Paluojas) on eesti ajaloolane.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Mati Laur · Näe rohkem »

Mats Erdell

Mats Erdell (1792–1847) oli esimene eestlasest pandimõisa pidaja.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Mats Erdell · Näe rohkem »

Märtsiküüditamine

Märtsiküüditamine oli Eestis 1949.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Märtsiküüditamine · Näe rohkem »

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (ametlik nimi Kristuse Sõjateenistuse Vennad, ladina keeles Fratres Militiae Christi ehk Ensiferi, Mõõgakandjad; algselt Kristuse sõdalasvennad) oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202–1237.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »

Mõhu

Mõhu oli muinasaja lõpul eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Mõhu · Näe rohkem »

Mõisate reduktsioon

Rootsi impeerium Läänemereäärsed dominioonid 17. sajandil Mõisate reduktsioon ehk riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Mõisate reduktsioon · Näe rohkem »

Mõisnik

Mõisnik on isik, kellele kuulub lääni- või omandiõiguse alusel mõis või kes rendib mõisa – suurt haldusüksust ja põllumajanduslikku tootmisüksust, mille hulka traditsiooniliselt on kuulunud isemajandavad talud.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Mõisnik · Näe rohkem »

Mecklenburgi valitsejate loend

Seitsmeosaline Mecklenburgi vapp. Iga väli sümboliseerib ühte seitsmest Mecklenburgi riigi peamisest isandkonnast: Mecklenburgi hertsogkond, Schwerini ja Ratzeburgi vürstkonnad (endised piiskopkonnad), Schwerini krahvkond, samuti Rostocki, Werle ja Stargardi valdused. See Mecklenburgi hertsogite ja suurhertsogite loend pärineb Saksa vürstliku Mecklenburgide riigi juurtest, kõrgkeskajast monarhia kaotamiseni Esimese maailmasõja lõppedes.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Mecklenburgi valitsejate loend · Näe rohkem »

Mesoliitikum

Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg on paleoliitikumi ja neoliitikumi vaheline üleminekuaeg, muinasaja teine suur periood.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Mesoliitikum · Näe rohkem »

Meteoriit

1980. aastatel Venemaalt leitud raudmeteoriit TTÜ muuseumis. kondriitmeteoriit. Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Meteoriit · Näe rohkem »

Metsavennad

Rõuge vallas. Metsavennad (läti keeles meža brāļi, leedu keeles miško broliai) olid Eestis, Lätis ning Leedus võidelnud vabadusvõitlejad kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude režiimi vastu või lihtsalt oma ellujäämise eest.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Metsavennad · Näe rohkem »

Mihhail Gorbatšov

Mihhail Gorbatšov (vene keeles Михаил Сергеевич Горбачёв Mihhail Sergejevitš Gorbatšov; sündinud 2. märtsil 1931 Privolnojes, Põhja-Kaukaasia krais (tänapäeval Stavropoli krais) NSV Liidus) on Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik ja ühiskonnategelane, Nõukogude Liidu viimane riigipea.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Mihhail Gorbatšov · Näe rohkem »

Mihkel Martna

Mihkel Martna VR III/2 (17. september 1860 Veltsa vald, Paimpere – 23. mai 1934 Tallinn) oli eesti poliitik ja ajakirjanik.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Mihkel Martna · Näe rohkem »

Molotovi-Ribbentropi pakt

Molotov allkirjastab mittekallaletungilepingut Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Tema taga seisavad Ribbentrop ja Stalin. Pakti lisaprotokoll (venekeelne versioon). Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel (vene Договор о ненападении между Германией и Советским Союзом) ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Molotovi-Ribbentropi pakt · Näe rohkem »

Monarhia

Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).

Uus!!: Eesti ajalugu ja Monarhia · Näe rohkem »

Napoleon I

Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Napoleon I · Näe rohkem »

Napoleoni sõjad

Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Napoleoni sõjad · Näe rohkem »

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Narva · Näe rohkem »

Narva foogt

Narva foogt (saksa keeles Vogt von Narwa) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Narva foogtkonda.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Narva foogt · Näe rohkem »

Narva jõgi

Narva jõgi on jõgi Eesti idapiiril, mis algab Peipsist Vasknarva külast lõuna pool ja suubub Narva-Jõesuus Narva lahte.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Narva jõgi · Näe rohkem »

Narva kalevivabrik

Narva kalevivabrik Narva kalevivabrik (ka: Narva Kalevi Manufaktuur) oli aastatel 1819–1944 Narvas töötanud tekstiilivabrik.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Narva kalevivabrik · Näe rohkem »

Narva kultuur

Narva kultuur ehk Narva staadium (umbes 5300 eKr kuni 4200 eKr) oli Euroopa neoliitikumi aegne arheoloogiline kultuur tänapäeva Eesti, Läti, Leedu, Kaliningradi oblasti (endine Ida-Preisimaa) ja osaliselt ka Poola ning Venemaa alal.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Narva kultuur · Näe rohkem »

Narva lahing (1700)

Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700 Narvas Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vägede vahel.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Narva lahing (1700) · Näe rohkem »

Narva lahing (1944)

Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing Teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Narva lahing (1944) · Näe rohkem »

Narva-Jõesuu

Narva-Jõesuu (saksa keeles varem Hungerburg, Narwa-Mündung; vene keeles varem Гунгербург, Усть-Нарoва) on linn Ida-Viru maakonnas.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Narva-Jõesuu · Näe rohkem »

NATO

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (ingl North Atlantic Treaty Organisation (NATO), pr Organisation du Traité de l'Atlantique Nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.

Uus!!: Eesti ajalugu ja NATO · Näe rohkem »

Nöörkeraamika kultuur

Nöörkeraamika kultuur hakkas levima Eestis 3000.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Nöörkeraamika kultuur · Näe rohkem »

Nõukogude Eesti

Nõukogude Eesti oli de facto Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee võimu aluse maa-ala endises Eestimaa kubermangus mitteametlik nimetus (ametlikku ei olnud).

Uus!!: Eesti ajalugu ja Nõukogude Eesti · Näe rohkem »

Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei

Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС; 1918–1925 Venemaa Kommunistlik (bolševike) Partei, lühendatult VK(b)P; vene keeles Российская коммунистическая партия (большевиков), lühendatult РКП(б); 1925–1952 Üleliiduline Kommunistlik (bolševike) Partei, lühendatült ÜK(b)P; vene keeles Всесоюзная коммунистическая партия (большевиков), lühendatult ВКП(б)) oli partei Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus aastail 1918 kuni 1991. Partei asutati 1898. aastal Minskis, bolševike tiib tuli Oktoobrirevolutsiooni abil võimule. Kommunistlik partei keelustati 1991. aasta pärast augustiputši. Eestis keelustati NLKP 23. augustil 1991 Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega. Parteijuhid.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL; vene keeles Союз Советских Социалистических Республик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 eksisteerinud sotsialistlik riik.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »

Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919)

Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) oli ajajärk aastatel 1918–1919, kui pärast Saksamaa keisririigis sõjavägi taandumist Eestist, algas Nõukogude Venemaa Punaarmee ning hiljem ka eestimaa bolševikest moodustatud Eestimaa Punaarmee poolt Eestimaa territooriumi vallutamine ning nõukogude võimu ja Eesti Töörahva Kommuuni režiimi kehtestamine vallutatud piirkondades.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) · Näe rohkem »

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Näe rohkem »

Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)

Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Näe rohkem »

Neoliitikum

Neoliitikum ehk noorem kiviaeg oli ajavahemik 4.–2. aastatuhat eKr.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Neoliitikum · Näe rohkem »

Nestori kroonika

Nestori kroonika ehk "Jutustus möödunud aegadest", täpsemalt "Ajalike aastate lugu"Ain Mäesalu.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Nestori kroonika · Näe rohkem »

Nikita Hruštšov

Hruštšov (paremal) ja Richard Nixon (Moskvas 1959'') Nikita Hruštšov (vene Никита Сергеевич Хрущёв; 15. aprill 1894 Kalinovka, Kurski kubermang – 11. september 1971 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane, kindralleitnant (1943) ja NLKP Keskkomitee esimene sekretär – riigi tegelik juht aastail 1953–1964.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Nikita Hruštšov · Näe rohkem »

Nikolai I

thumb Nikolai I (vene keeles Николай I ja Николай Павлович Романов; 6. juuli (vkj 25. juuni) 1796 – 2. märts (18. veebruar) 1855) oli Venemaa keiser 1825–1855, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Nikolai I · Näe rohkem »

Nikolai II

PAGENAME (1914) Nikolai II Ernst von Lipharti maalil. Nikolai II Aleksandrovitš (Николай II Александрович; 18. mai (vkj 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo – 17. juuli 1918 Jekaterinburg) oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Nikolai II · Näe rohkem »

Nikolai Janson

Nikolai Janson (vene keeles Николай Михайлович Янсон; 24. november 1882 Peterburi – 20. juuni 1938 Moskva) oli Eesti ja Nõukogude poliitik ning riigitegelane.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Nikolai Janson · Näe rohkem »

Nikolai Karotamm

Nikolai Karotamm (vene keeles Каротамм Николай Георгиевич) (23. oktoober 1901 Pärnu, Liivimaa – 21. september 1969 Moskva NSV Liit) oli Eesti poliitik (kommunist).

Uus!!: Eesti ajalugu ja Nikolai Karotamm · Näe rohkem »

NLKP 20. kongress

NLKP 20. kongressi puhul välja antud Nõukogude Liidu postmark NLKP 20.

Uus!!: Eesti ajalugu ja NLKP 20. kongress · Näe rohkem »

Noblessneri laevatehas

Noblessneri laevatehas omaaegse nimega "Noblessneri" Aktsia Seltsi Laevatehas Tallinnas oli 1913.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Noblessneri laevatehas · Näe rohkem »

Norra

Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Norra · Näe rohkem »

NSV Liidu Ministrite Nõukogu

NSV Liidu Ministrite Nõukogu (lühend NSVL MN; vene Совет Министров СССР) oli NSV Liidu kõrgeim täidesaatev valitsusorgan 15. märtsist 1946 – 26. detsembrini 1990.

Uus!!: Eesti ajalugu ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu · Näe rohkem »

Nurmekund

Nurmekund (allikates Nurmegunde, Normegunde, Normigunde, Norumegunde)Evald Tõnisson.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Nurmekund · Näe rohkem »

Olümpia hotell

Radisson Blu Hotel Olümpia (endised nimed “Hotell Olümpia”, “Reval Hotel Olümpia”) on hotell Tallinna kesklinnas aadressil Liivalaia tänav 33.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Olümpia hotell · Näe rohkem »

Oliwa rahu

Ruum Oliwa kloostris, kus rahulepingule alla kirjutati Oliwa rahu sõlmiti Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel 3. mail 1660.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Oliwa rahu · Näe rohkem »

Orzeł

Orzeł ('kotkas') oli Poola allveelaev.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Orzeł · Näe rohkem »

Oskar Kallas

Oskar Philipp Kallas (25. oktoober 1868 Kaarma Kirikuküla – 26. jaanuar 1946 Stockholm) oli Eesti rahvaluuleteadlane ja diplomaat.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Oskar Kallas · Näe rohkem »

Oskar Rütli

Oskar Rütli, 1906. Oskar Rütli bareljeef Tartus, Küütri 1, oktoober 2011. Autor Mare Mikoff. Johan-Oskar Rütli (19. detsember 1871 Ibaste küla, Ahja vald – 24. juuli 1949 Haunstetteni laager, Augsburg) oli Tartus tegutsenud eesti advokaat, tööstur ja pankur.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Oskar Rütli · Näe rohkem »

Oskar Wilhelm Brasche

Oskar Wilhelm Brasche (11. veebruar 1865 Paide – 31. august 1954 Neuendettelsau) oli Eesti apteeker, Paide linnapea ja riigiduuma saadik.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Oskar Wilhelm Brasche · Näe rohkem »

Otepää piiskopilinnus

Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Otepää piiskopilinnus · Näe rohkem »

Otto Benecke

Otto Benecke (1849–1927) oli poliitik, Riigiduuma saadik.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Otto Benecke · Näe rohkem »

Otto Liiv

Otto Liiv (alates 1935. aastast Otu Liiv; 6. september (ukj) 1905 Narva – 10. detsember 1942 Tartu) oli eesti ajaloolane ja arhivaar.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Otto Liiv · Näe rohkem »

Otto Strandman

Otto August Strandman VR III/1 (30. november 1875 Vandu küla, Undla vald, Virumaa – 5. veebruar 1941 Kadrina) oli Eesti poliitik ja diplomaat.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Otto Strandman · Näe rohkem »

Otto Tief

Otto Tief (1919) Otto Tief VR II/3 (14. august 1889 Uusküla, Rapla vald – 5. märts 1976 Ahja) oli Eesti poliitik ja sõjaväelane (kapten), Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Otto Tief · Näe rohkem »

Otto Tiefi valitsus

Otto Tiefi valitsus (18. september 1944 – 12. jaanuar 1953) oli Eesti Vabariigi 28.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Otto Tiefi valitsus · Näe rohkem »

Paavst

Paavst (ka Rooma paavst) (ladina papa; kreeka πάππας pappas, 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Paavst · Näe rohkem »

Paganlus

Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg'.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Paganlus · Näe rohkem »

Paide

Paide kirik Paide on linn Järva maakonnas, maakonna halduskeskus ning Paide linna nimelise omavalitsusüksuse halduskeskus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Paide · Näe rohkem »

Paju lahing

Paju lahing oli Eesti Vabadussõja ajal 31.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Paju lahing · Näe rohkem »

Paldiski sadam

Paldiskis on/oli mitu sadamat.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Paldiski sadam · Näe rohkem »

Paleoliitikum

Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg oli kiviaja vanim ja pikim periood.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Paleoliitikum · Näe rohkem »

Palvekirjaaktsioon

Palvekirjaaktsioon oli 19.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Palvekirjaaktsioon · Näe rohkem »

Pass

Pass (prantsuse sõnast passeport) on reisidokument, mis on ette nähtud isiku tuvastamiseks ja riigipiiri ületamiseks.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Pass · Näe rohkem »

Paul I

Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Paul I · Näe rohkem »

Pavel Bermondt-Avalov

Pavel Bermondt-Avalov (vene Бермондт-Авалов, Павeл Михайлович) (ka Avališvili; 4. märts 1877 – 27. jaanuar 1974 New York, Ameerika Ühendriigid) oli Vene sõjaväelane, valgete vägede juhte Baltikumis 1919.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Pavel Bermondt-Avalov · Näe rohkem »

Pärisorjus

Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Pärisorjus · Näe rohkem »

Pärnu

Pärnu on linn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres, Pärnu, Sauga ja Reiu jõgede alamjooksul.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Pärnu · Näe rohkem »

Pärnu jõgi

Pärnu jõgi on Võhandu jõe järel Eesti pikkuselt teine jõgi (144 km).

Uus!!: Eesti ajalugu ja Pärnu jõgi · Näe rohkem »

Pärnu komtuur

Pärnu komtuur (saksa keeles Komthur von Pernau) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Pärnu komtuurkonda.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Pärnu komtuur · Näe rohkem »

Pärnu Postimees

Pärnu Postimees on Eesti kohalik ajaleht, mis ilmub Pärnumaal.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Pärnu Postimees · Näe rohkem »

Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee

Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee oli endisest Liivimaa kitsarööpmelisest juurdeveoraudtee Valga–Ruhja–Pärnu raudteeliinist Eesti territooriumile jäänud osa.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee · Näe rohkem »

Põhja-Eesti

Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Põhja-Eesti · Näe rohkem »

Põhjakorpus

Põhjaarmee üksik Põhjakorpus Vene valgekaartlaste väekoondis Vene kodusõjas.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Põhjakorpus · Näe rohkem »

Põhjala ristisõjad

Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Põhjala ristisõjad · Näe rohkem »

Põhjamaade seitsmeaastane sõda

Põhjamaade seitsmeaastane sõda (rootsi Nordiska sjuårskriget, taani Den Nordiske Syvårskrig, poola I wojna północna (Esimene Põhjasõda)) oli 1563–1570 toimunud sõda.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Põhjamaade seitsmeaastane sõda · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Põllumeeste Kogud

Põllumeeste Kogud (kaasaegses kirjanduses ka Põllumeestekogud; inglise keeles Farmers' Assemblies) oli 1920.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Põllumeeste Kogud · Näe rohkem »

Põllundus

Heinarullid talvel Põllundus on maaviljeluse haru, mis hõlmab kultuurtaimede kasvatamist.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Põllundus · Näe rohkem »

Põllutöökoda

Põllutöökoda oli Eesti põllumajanduse ja aianduse alal tegutsevate maapidajate kutsealane omavalitsus aastail 1931–1940.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Põllutöökoda · Näe rohkem »

Peeter I

Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas. Peeter I ehk Peeter Suur ehk Pjotr I (vene Пётр I Алексеевич (Pjotr I Aleksejevitš), Пётр I (Pjotr I) ehk Пётр Великий (Pjotr Veliki); 9. juuni (30. mai) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar) 1725 Peterburi) oli Vene tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist) 1721.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Peeter I · Näe rohkem »

Peeter Speek

Peeter Aleksander Speek (16. juuni 1873 Lipardi, Pangodi vald – 17. juuni 1968 Arlingtoni maakond, Virginia, Ameerika Ühendriigid) oli eesti ajakirjanik, poliitik ja ühiskonnategelane.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Peeter Speek · Näe rohkem »

Peeter Suure merekindlus

Peeter Suure merekindlus (vene Морская крепость Императора Петра Великого) oli osa Peterburi merekaitse rannikupatareide ja maismaakindlustiste vööndist, mis rajati Tallinna ja Porkkala ümbrusse ja nendevahelistele saartele aastatel 1912–1918.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Peeter Suure merekindlus · Näe rohkem »

Pehr Evind Svinhufvud

Pehr Evind Svinhufvud Svinhufvudi perekonna vapp Pehr Evind Svinhufvud af Qvalstad (15. detsember 1861 – 29. veebruar 1944) oli Soome riigihoidja aastal 1918 ja president aastail 1931–1937.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Pehr Evind Svinhufvud · Näe rohkem »

Peipsi järv

Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Peipsi järv · Näe rohkem »

Peipsivenelased

Peipsivenelased on Eesti venelased, kes elavad Peipsi järve ääres, peamiselt Mustveel ja Kallaste linnas, Raja, Kolkja, Kasepää ja Varnja külas ning Piirissaarel.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Peipsivenelased · Näe rohkem »

Perestroika

Perestroika (vene keeles перестройка 'ümberehitus', 'rekonstruktsioon', 'ümberhäälestamine', 'ümberrivistumine'; eesti kirjakeelne vaste on uutmine) oli NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Perestroika · Näe rohkem »

Personaalunioon

Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Personaalunioon · Näe rohkem »

Peterburi

Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург, Sankt-Peterburg; aastatel 1914–1924 Petrograd, Петроград; aastatel 1924–1991 Leningrad, Ленинград; kõnekeeles ka Piiter, Питер) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Peterburi · Näe rohkem »

Petseri

Petseri on linn Venemaa Pihkva oblastis Eesti-Venemaa kontrolljoone lähedal.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Petseri · Näe rohkem »

Petserimaa

Petserimaa oli Eesti maakond aastail –1944.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Petserimaa · Näe rohkem »

Pihkva

Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (esialgselt Pleskov, vene Псков, saksa Pleskau, läti Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Pihkva · Näe rohkem »

Pihkva järv

Pihkva järve asend. Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas. Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Pihkva järv · Näe rohkem »

Piibel

Piibel (ka Pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Piibel · Näe rohkem »

Pikk Hermann

Pikk Hermann, vaade loodest, 2013. Pikk Hermann on Tallinnas, Toompeal asuva Toompea linnuse edelatorn.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Pikk Hermann · Näe rohkem »

Pildirüüste

Pildirüüste on reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne).

Uus!!: Eesti ajalugu ja Pildirüüste · Näe rohkem »

Piraadid

Piraadilaeva lipp 18. sajandist. Musti piraadilippe oli erinevaid, sageli igal kaptenil isesugune. Lipu eesmärk oli külvata hirmu. Piraadid on merel tegutsevad kurjategijad, kelle eesmärgiks on teiste aluste röövimise või merelt maal olevate objektide ründamise kaudu saada tulu.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Piraadid · Näe rohkem »

Platon (Kulbusch)

Paul Kulbusch Platon (kodanikunimega Paul Kulbusch; 25. juuli (vkj 13. juuli) 1869 Pootsi – 14. jaanuar 1919 Tartu) oli eesti õigeusu vaimulik, aastatel 1918–1919 Tallinna vikaarpiiskop.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Platon (Kulbusch) · Näe rohkem »

Pljussa vaherahu

Pljussa vaherahu oli Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel 10. augustil 1583.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Pljussa vaherahu · Näe rohkem »

Poltava lahing

Poltava lahing toimus Vene ja Rootsi vägede vahel Põhjasõja ajal Ukrainas Poltava linna lähedal 8. juulil 1709.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Poltava lahing · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Eesti ajalugu ja Poola · Näe rohkem »

Poola aeg

Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa kubermangu territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Poola aeg · Näe rohkem »

Postimees

Ajaleht Postimees on 1857.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Postimees · Näe rohkem »

Prantsuse revolutsioon

Bastille' vallutamine Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Prantsuse revolutsioon · Näe rohkem »

Preislased

Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Preislased · Näe rohkem »

Priit Raudkivi (ajaloolane)

Priit Raudkivi (sündinud 4. novembril 1954) on eesti ajaloolane, ajalookandidaat.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Priit Raudkivi (ajaloolane) · Näe rohkem »

Privileeg

Privileeg on ajalooline ürik, mis annab mingeid eesõiguseid.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Privileeg · Näe rohkem »

Pronksiaeg

Muséum de Toulouse Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Pronksiaeg · Näe rohkem »

Pronksiööd

Pronksiööd olid 2007.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Pronksiööd · Näe rohkem »

Pronkssõdur

Pronkssõdur Kaitseväe kalmistul juunis 2007 Pronkssõdur (algne ametlik nimi Tallinna vabastajate monument; vene keeles Монумент освободителям Таллинна; kasutatud ka hüüdnime Aljoša) on monument Tallinnas Kaitseväe kalmistul.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Pronkssõdur · Näe rohkem »

Protestantism

Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Protestantism · Näe rohkem »

Pulli asula

Pulli küla asukoht Pärnumaal Pulli asula (2010) Pulli asula oli Kunda kultuuri asula, seni teadaolevatel andmetel Eesti vanim inimasula.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Pulli asula · Näe rohkem »

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Punaarmee · Näe rohkem »

Puuvill

Puuvillataim Puuvill on pehme kiuline materjal, mida saadakse puuvillapõõsa (Gossypium) liikidelt.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Puuvill · Näe rohkem »

Raad

raekoda Raad (saksa Rat 'nõu, nõukogu') ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Raad · Näe rohkem »

Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks

Nimeline tunnistus rahvahääletamisele ilmumiseks 23., 24. ja 25. veebruaril 1936. Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks toimus Eestis 23., 24. ja 25. veebruaril 1936, saamaks rahvalt kui seadustega piiramata kõrgema võimu kandjalt volitus Riigivanemale kehtiva põhiseaduse muutmiseks Rahvuskogu kaudu.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks · Näe rohkem »

Rahvakogu

Rahvakogu arutelupäev 6. aprillil 2013. Rahvakogu on ühisloome meetodit kasutanud algatus, mis kutsuti ellu valmistamaks ette muudatusettepanekuid valimisseaduste, erakonnaseaduse ja teiste küsimuste lahendamiseks Eestis, mida seostati riigi demokraatia tulevikuga.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Rahvakogu · Näe rohkem »

Rahvarinne

Uus tänav 28 asus 1988–1994 Rahvarinde peakontor. Tänapäeval tähistab seda mälestustahvel maja seinal. Rahvarinne, ametliku nimetusega Rahvarinne Perestroika Toetuseks, hiljem Eestimaa Rahvarinne (ERR), oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, perestroikaaja suurim massiliikumine Eestis.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Rahvarinne · Näe rohkem »

Rahvasteliit

Rahvasteliit (lühend RL) oli aastatel 1919–1946 eksisteerinud valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Rahvasteliit · Näe rohkem »

Rahvuskogu

Rahvuskogu oli Eesti eriülesandega rahvaesindus, mis tegutses 1937.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Rahvuskogu · Näe rohkem »

Rahvusromantism

Rahvusromantismiks (ka rahvusromantikaks) võidakse nimetada rahva ajaloost ja mütoloogiast eeskuju ja ainest ammutavat kirjandus-, kunsti- ja arhitektuurisuunda.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Rahvusromantism · Näe rohkem »

Raimo Pullat

Raimo Pullat (sündinud 3. aprillil 1935 Tallinnas) on eesti ajaloolane.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Raimo Pullat · Näe rohkem »

Rakvere

Rakvere Keskväljak alt.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Rakvere · Näe rohkem »

Rannarootslased

Rannarootslased (harvem: eestirootslased; rootsi keeles estlandssvenskar) olid Eestis keskajast kuni 1944.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Rannarootslased · Näe rohkem »

Rauaaeg

Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Rauaaeg · Näe rohkem »

Raudtee

Odawara raudteejaam Jaapanis Raudtee (saksa k Eisenbahn) on rööbasteega transpordisüsteem inimeste veoks (ühistransport) või kaubaveoks.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Raudtee · Näe rohkem »

Raudvärava lahing

Raudvärava lahing oli arvatavasti 1032.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Raudvärava lahing · Näe rohkem »

Räpina paberivabrik

Räpina paberivabrik Räpina paberivabrik on paberitootmisettevõte Räpinas Võhandu jõe ääres.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Räpina paberivabrik · Näe rohkem »

Rüütelkond

Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Rüütelkond · Näe rohkem »

Rüdiger von der Goltz

Rüdiger von der Goltz (1918) Krahv Gustav Adolf Joachim Rüdiger von der Goltz (8. detsember 1865 Züllichau, Brandenburg – 4. november 1946 Bernbeuer, Baier) oli Saksamaa sõjaväelane, kindralleitnant.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Rüdiger von der Goltz · Näe rohkem »

Rõngu vasallilinnus

Säilinud linnusemüürid. Rõngu vasallilinnus (saksa k. Ringen) oli Tartu piiskopi vasalli linnus, mille varemed asuvad Rõngu lähedal Lossimäe külas.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Rõngu vasallilinnus · Näe rohkem »

Reformatsioon

Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio, 'ümberkujundamine, muutmine'), eesti keeles ka usupuhastus oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Reformatsioon · Näe rohkem »

Reinhard Wittram

Reinhard Wittram (9. august 1902 Riia – 16. aprill 1973 Merano) oli baltisaksa päritolu saksa ajaloolane.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Reinhard Wittram · Näe rohkem »

Revala

Eesti muinasmaakonnad. Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani Hindamisraamatu Reuælæ ehk Revälä, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Revala · Näe rohkem »

Richard Kleis

Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Richard Kleis · Näe rohkem »

Ridala muinaskihelkond

Ridala muinaskihelkond oli muinaskihelkond Läänemaal.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Ridala muinaskihelkond · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Riia · Näe rohkem »

Riia asehaldurkond

Riia asehaldurkond oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Riia asehaldurkond · Näe rohkem »

Riia kubermang

Riia kubermang oli Vene tsaaririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis 1713–1783.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Riia kubermang · Näe rohkem »

Riia peapiiskop

Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Riia peapiiskop · Näe rohkem »

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Riigiduuma

Riigiduuma (vene keeles Государственная Дума) on Venemaa parlamendi alamkoda.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Riigiduuma · Näe rohkem »

Riigikogu

pisi Riigikogu istungitesaal pisi Riigikogu on Eesti Vabariigi parlament, kellele kuulub Eestis seadusandlik võim.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Riigikogu · Näe rohkem »

Riiginõukogu

Riiginõukogu oli 1938. aasta Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi kahekojalise Riigikogu teine koda.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Riiginõukogu · Näe rohkem »

Riigivanem

Riigivanem oli aastatel 1920–1934 Eesti valitsusjuhi nimetus riigipea ülesannetes ning aastatel 1934–1937 Eesti riigipea nimetus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Riigivanem · Näe rohkem »

Riigivanema auhind

Riigivanema auhind oli Eesti kirjandusauhind, mida anti aastail 1934–1937.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Riigivanema auhind · Näe rohkem »

Riigivürst

Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmalikku võimu omav vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Riigivürst · Näe rohkem »

Riigivolikogu

Riigivolikogu oli 1938. aasta põhiseaduse järgi kahekojalise Riigikogu 80-liikmeline esimene koda.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Riigivolikogu · Näe rohkem »

Romantism

Caspar David FriedrichRügeni kriidikaljud Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiil, mis tuli 1820.–1830. aastail klassitsismi asemele.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Romantism · Näe rohkem »

Rooma

Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Rooma · Näe rohkem »

Rooma impeerium

Rooma impeerium ehk Rooma keisririik (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Rooma impeerium · Näe rohkem »

Rooma rauaaeg

Rooma rauaaeg on vanema rauaaja hilisem periood Põhja-Euroopas.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Rooma rauaaeg · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Eesti ajalugu ja Rootsi · Näe rohkem »

Rootsi aeg

Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Rootsi aeg · Näe rohkem »

Roseni deklaratsioon

Roseni deklaratsioon oli 1739.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Roseni deklaratsioon · Näe rohkem »

Ruhnu

Ruhnu saar (rootsi keeles Runö) on saar Liivi lahes.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Ruhnu · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart, u 1560. aastal Rzeczpospolita Obojga Narodów (Mõlema Rahva Vabariik, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) ehk Poola-Leedu oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ning Leedu suurvürstiriigist.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Saaga

Saaga (sõna pärineb vanapõhja keelest) on muistend skandinaavlaste ja germaanlaste ajaloost, varastest viikingiretkedest, nende käigus toimunud lahinguist, väljarändest Islandile ning tülidest Islandi perekondade vahel.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Saaga · Näe rohkem »

Saare-Lääne piiskop

Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Saare-Lääne piiskop · Näe rohkem »

Saare-Lääne piiskopkond

Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Saare-Lääne piiskopkond · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa Saaremaa (varem ka Kure-Saar; liivi Sāme mā, läti Sāmsala, rootsi Ösel, saksa Oesel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) on Eesti suurim saar, Sjællandi, Gotlandi ja Fyni järel pindalalt neljas saar Läänemeres.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Saaremaa · Näe rohkem »

Saaremaa mäss

Saaremaa mäss oli 16.–21.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Saaremaa mäss · Näe rohkem »

Saaremaa rüütelkond

Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Saaremaa rüütelkond · Näe rohkem »

Sakala

Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Sakala · Näe rohkem »

Sakala (ajaleht)

Sakala on Eesti kohalik ajaleht, mis ilmub Viljandimaal.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Sakala (ajaleht) · Näe rohkem »

Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)

Hellamaa kiriku juures Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt Esimese maailmasõja käigus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · Näe rohkem »

Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)

Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt Teise maailmasõja käigus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae), esialgu lihtsalt Püha Rooma riik, oli keskajal ja uusajal Kesk-Euroopas eksisteerinud riik.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Saksamaa · Näe rohkem »

Salatsi jõgi

Salatsi jõe suue Salatsis. Salatsi (läti Salaca, saksa Salis) on jõgi Lätis.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Salatsi jõgi · Näe rohkem »

Salme muinaslaev

2008. aastal avastatud Salme muinaslaeva leiukoht Salme muinaslaevaleid on Saaremaal Salme alevikus 2008.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Salme muinaslaev · Näe rohkem »

Säde jõgi

Sild üle Säde jõe Valmiera ja Ruhja vahelisel maanteel. Säde jõgi ka Seda jõgi, (läti k. Sedas upe; saksa k. Sedde Fluss) on 60 km pikkune jõgi Läti põhjaosas, Vidzemes, mis suubub Burtnieki ehk Asti järve (ka Astijärv, Astigerwe).

Uus!!: Eesti ajalugu ja Säde jõgi · Näe rohkem »

Sõda Donbassis

Sõda Donbassis, osa 2013.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Sõda Donbassis · Näe rohkem »

Sõjakuritegu

Sõjakuritegu määratletakse tavaliselt kui sõja seaduste ja tavade rasket rikkumist.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Sõjakuritegu · Näe rohkem »

Sõjaseisukord

Sõjaseisukord on riigis või selle osas erakorralistel asjaoludel (näiteks sõda, loodusõnnetused, massirahutused) kõrgeima võimuteostaja poolt kehtestatud eriolukord, mille jooksul valitsetakse sõjaaja seaduste järgi.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Sõjaseisukord · Näe rohkem »

Sõrve säär

Vaade Sõrve säärelt Saaremaa poole. Vaade Sõrve säärelt mere poole. Vaade sääre lõunatipu poole. Sõrve säär on neem Sõrve poolsaare lõunatipus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Sõrve säär · Näe rohkem »

Seelid

Seelid (läti sēļi) olid seeli keelt kõnelev balti rahvas, mis elas Daugava jõe lõunakaldal tänapäeva Läti lõunaosas Sēlijas ning Kirde-Leedus Aukštaitijas.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Seelid · Näe rohkem »

Semgalid

Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Semgalid · Näe rohkem »

Seppo Zetterberg

Seppo Juhani Zetterberg (sündinud 5. detsembril 1945 Helsingis) on soome ajaloolane, Jyväskylä Ülikooli üldajaloo emeriitprofessor, Soome Teaduste Akadeemia liige.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Seppo Zetterberg · Näe rohkem »

Siber

       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Siber · Näe rohkem »

Sigtuna

Sigtuna on linn Rootsis Stockholmi läänis Sigtuna vallas, Stockholmi ja Uppsala vahel.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Sigtuna · Näe rohkem »

Siim Kallas

Siim Kallas (sündinud 2. oktoobril 1948 Tallinnas) on Eesti ja Euroopa Liidu poliitik.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Siim Kallas · Näe rohkem »

Silvia Laul

Silvia Laul (4. detsember 1931 – 23. märts 2013) oli Eesti arheoloog.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Silvia Laul · Näe rohkem »

Sindi

Sindi on linn Pärnu maakonnas Tori vallas Pärnu jõe vasakul kaldal jõe ning Lanksaare raba vahelisel tasandikul 14 km kaugusel Pärnust.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Sindi · Näe rohkem »

Sinimägede lahing

Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »

Skandinaavia

Satelliidifoto Skandinaavia poolsaarest ja naabermaadest Olaus Magnuse kaart "Carta Marina" aastast 1539 Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).

Uus!!: Eesti ajalugu ja Skandinaavia · Näe rohkem »

Skäär

300px Skäär (ka kaljulaid) on kristalseist kivimitest koosnev kaljusaar.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Skäär · Näe rohkem »

Sküüdid

Sküüdid (arvatav etümoloogia indo-euroopa tüvest *skuδa 'vibukütt') olid iraani keelkonna keelt kõnelnud europiidne karjakasvatajatest rändrahvas, kes asustas antiikajal laialdasi alasid umbkaudu praeguse Lõuna-Venemaa, Ukraina ja Kesk-Aasia territooriumil.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Sküüdid · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Soome · Näe rohkem »

Soome-ugri rahvad

Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil. Soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Soome-ugri rahvad · Näe rohkem »

Soomlased

Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Soomlased · Näe rohkem »

Soontagana

Soontagana on 13. sajandi allikates (kujul Sontagana, Sontackele) mainitud muinaskihelkond Läänemaa lõunaosas.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Soontagana · Näe rohkem »

Sossolid

Sossolid (ka sossoolid, allikates сосолы, ссолы) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm, kellega Kiievi-Venel oli sõjaline konflikt.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Sossolid · Näe rohkem »

Sotsiaaldemokraatlik Partei

Sotsiaaldemokraatlik Partei on partei mitmes riigis.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Sotsiaaldemokraatlik Partei · Näe rohkem »

Sovetiseerimine

Sovetiseerimine (vene cоветизация, inglise sovietization) oli NSV Liidu keskvõimu ideoloogia elluviimine.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Sovetiseerimine · Näe rohkem »

Staarost

Staarost oli Poolas ja tema hallatavatel aladel 14. sajandist kuni 1795.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Staarost · Näe rohkem »

Stefan Batory

Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Stefan Batory · Näe rohkem »

Stensby leping

Stensby leping on 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel sõlmitud kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1220.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Stensby leping · Näe rohkem »

Stiftifoogt

Stiftifoogt oli tähtsaim ilmalik võimukandja piiskopkonnas.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Stiftifoogt · Näe rohkem »

Stockholm

Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Stockholm · Näe rohkem »

Sugukond

Sugukond tähistab genealoogias ühe meesisiku või esivanemate paari kõiki järglasi meesliinis, st.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Sugukond · Näe rohkem »

Sulev Vahtre

Sulev Vahtre (kuni 1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Sulev Vahtre · Näe rohkem »

Sunnismaisus

Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Sunnismaisus · Näe rohkem »

Suur majandussurutis

Maailma riikide reaal-SKP kasv 2009. aastal. Pruunides piirkondades valitses majandussurutis. Suur majandussurutis* also known as *.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Suur majandussurutis · Näe rohkem »

Suur nälg

Suureks näljaks nimetatakse Eesti ajaloos Eesti- ja Liivimaal Rootsi võimu ajal 1695–1697 toimunud näljahäda.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Suur nälg · Näe rohkem »

Suur põgenemine

Suur põgenemine oli massiline põgenemine sissetungiva Punaarmee eest Eestist 1944.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Suur põgenemine · Näe rohkem »

Suvesõda

Suvesõda oli Eestis Teises maailmasõjas 1941.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Suvesõda · Näe rohkem »

Svealased

Rootsi 12. sajandil. Kollane: svealased (Svealand). Sinine: götalased (Götaland). Roheline: gotlandlased (Gotland) Svealased (rootsi keeles svear, vanapõhja keeles svíar/suar, vanainglise keeles Sweonas) olid põhjagermaani hõim.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Svealased · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Taani · Näe rohkem »

Taani kuningas

Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).

Uus!!: Eesti ajalugu ja Taani kuningas · Näe rohkem »

Taani valdused Eestis

Taani kuningas Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Taani valdused Eestis · Näe rohkem »

Tacitus

Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus või Gaius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120Antiigileksikon, 2. kd., lk. 206) oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Tacitus · Näe rohkem »

Tallinn

südalinna kõrghooned Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Tallinn · Näe rohkem »

Tallinna asehaldurkond

Tallinna asehaldurkond (vene keeles Ревельское наместничество, saksa keeles Revalschen Statthalterschaft) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Eestimaal.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Tallinna asehaldurkond · Näe rohkem »

Tallinna komtuur

Tallinna komtuur (saksa keeles Komtur von Reval) oli Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu käsknik (komtuur), kes valitses Tallinna komtuurkonda.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Tallinna komtuur · Näe rohkem »

Tallinna kubermang

Tallinna kubermang (vene Ревельская губерния, Reveli kubermang) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, aastatel 1719–1783.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Tallinna kubermang · Näe rohkem »

Tallinna sadam

Tallinna sadam on ajalooline sadamakoht, osa praegusest Tallinna Vanasadamast.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Tallinna sadam · Näe rohkem »

Tallinna sõjasadam

Aleksei Bogoljubovi maal Tallinna sadamast (1853). Tallinna sõjasadam oli Peeter I poolt Tallinnas Tallinna lahes asutatud sõjaline kaitserajatis, mis tegutses kuni 1857.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Tallinna sõjasadam · Näe rohkem »

Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu

Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu (Таллиннский Совет рабочих и воинских депутатов) oli 1917.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu · Näe rohkem »

Tallinna tselluloosivabrik

Tallinna tselluloosivabrik oli Tallinnas tegutsenud tselluloosi- ja paberitööstusettevõte.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Tallinna tselluloosivabrik · Näe rohkem »

Tallinna–Viljandi raudteeliin

Tallinna–Viljandi raudteeliin on raudteeliin Eestis.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Tallinna–Viljandi raudteeliin · Näe rohkem »

Talude päriseksostmine

Talude päriseksostmine oli 19.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Talude päriseksostmine · Näe rohkem »

Talvesõda

Talvesõda (soome keeles talvisota, rootsi keeles vinterkriget) oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Talvesõda · Näe rohkem »

Tanel Padar

Tanel Padar (sündinud 27. oktoobril 1980 Uhtnas) on eesti laulja ja laulukirjutaja.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Tanel Padar · Näe rohkem »

Tapa–Tartu raudtee

Tapa-Tartu raudtee on raudteelõik, mis hargneb Tapal Tallinna-Narva raudteest.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Tapa–Tartu raudtee · Näe rohkem »

Tarandkalme

Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut tarandit – maapinnale kividest laotud nelinurkset haudehitist, mille müüri sirge külg jääb väljapoole.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Tarandkalme · Näe rohkem »

Tartu

raekojale. Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli Kirjastus

Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Näe rohkem »

Tartu jesuiitide seminar

Tartu jesuiitide seminar oli Tartus Poola võimu ajal tegutsenud õppeasutus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Tartu jesuiitide seminar · Näe rohkem »

Tartu piiskop

Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Tartu piiskop · Näe rohkem »

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »

Tartu rahu

Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Tartu rahu · Näe rohkem »

Tartu–Valga raudtee

Tartu–Valga raudtee on raudteelõik Eestis.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Tartu–Valga raudtee · Näe rohkem »

Tartumaa

Tartumaa (Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Tartumaa · Näe rohkem »

Tšehhid

Tšehhid (tšehhi keeles: Češi) on lääne-slaavi rahvas Kesk-Euroopas, kes valdavalt elavad Tšehhi Vabariigis.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Tšehhid · Näe rohkem »

Tööstuslik pööre

Vabrikud Saksimaal Chemnitzis Euroopa koloniaalimpeeriumid tööstusrevolutsiooni alguses Kunstnik William Bell Scotti maal "Raud ja süsi" (1855-60) Iiri kunstnik John O'Connori maal "Ludgate, õhtu" (1887), mis kujutab tööstusrevolutsiooni südant Londonit Tööstuslik pööre ehk tööstusrevolutsioon oli uusaja periood 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil, mil toimusid suured industriaalselt progresseeruvad muudatused põllumajanduses, tootmises, kaevandamises ja transpordis, mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Tööstuslik pööre · Näe rohkem »

Türi paberivabrik

Türi paberivabrik (ka Türi paberi- ja puupapivabrik) oli 1900—1941 Türil tegutsenud paberivabrik.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Türi paberivabrik · Näe rohkem »

Türi–Paide–Tamsalu raudtee

Türi–Paide–Tamsalu raudtee oli 62 kilomeetri pikkune kitsarööpmeline raudtee Türi ja Tamsalu raudteejaamade vahel.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Türi–Paide–Tamsalu raudtee · Näe rohkem »

Tõnis Jürine

Tõnis Jürine (22. veebruar 1873 Viiratsi vald, Viljandimaa – 7. august 1947 Haapsalu) oli eesti advokaat.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Tõnis Jürine · Näe rohkem »

Tõnu-Andrus Tannberg

Tõnu Tannberg Tõnu-Andrus Tannberg (sündinud 22. septembril 1961 Rakveres) on Eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Tõnu-Andrus Tannberg · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II MS) oli 1. septemberist 1939 2. septemberini 1945 kestnud maailmasõda.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Tekstiilitööstus

Tekstiilitööstus on kergetööstuse haru, mis hõlmab nii taimsete, loomsete kui ka tehiskiudainete lõngaks ja riideks töötlemist ja nendest mitmesuguste esemete valmistamist.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Tekstiilitööstus · Näe rohkem »

Teoorjus

Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Teoorjus · Näe rohkem »

Thomas Hiärn

Thomas Hiärn (ka Tomas Hjärne, Hiärne, Hiærne, Hjärn, Hiaern; 1638 Skuoritsa, Ingeri — vkj 6. / 16. august 1678 Virtsu mõis) oli rootsiaegne ametnik ja kroonik.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Thomas Hiärn · Näe rohkem »

Tiigrihüpe

"Tiigrihüpe" on Eesti riiklik projekt, mille raames suunati suured investeeringud arvutusvõimsuste suurendamisele ja andmesideühenduste arendamisele, rõhuga hariduse infrastruktuuri parandamisel.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Tiigrihüpe · Näe rohkem »

Tiit Rosenberg

Tiit Rosenberg (sündinud 26. detsembril 1946 Tsirguliinas) on Eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli õppejõud, aastast 1994 Eesti ajaloo professor.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Tiit Rosenberg · Näe rohkem »

Tiit Vähi

Tiit Vähi (sündinud 10. jaanuaril 1947 Valgamaal Kaagjärve vallas) on eesti poliitik ja ärimees, Eesti peaminister aastatel 1992 ja 1995–1997.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Tiit Vähi · Näe rohkem »

Tilsiti rahu

Kahe keisri kohtumine parvele püstitatud paviljonis Nemunase jõe keskel. Tilsiti rahulepingud (ka Tilsti rahu) olid kaks lepingut, mille Prantsuse keiser Napoleon I sõlmis Tilsitis juulis 1807 pärast tema võitu Friedlandi lahingus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Tilsiti rahu · Näe rohkem »

Toivo Ülo Raun

Toivo Ülo Raun (sündinud 11. aprillil 1943 Tartus) on väliseesti ajaloolane, kes tegutseb Ameerika Ühendriikides.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Toivo Ülo Raun · Näe rohkem »

Toomas Hendrik Ilves

Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on Eesti poliitik ja diplomaat, endine ajakirjanik, Eesti Vabariigi president aastatel 2006–2016.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Toomas Hendrik Ilves · Näe rohkem »

Toomas Karjahärm

Toomas Karjahärm (sündinud 23. märtsil 1944 Tallinnas) on eesti ajaloolane.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Toomas Karjahärm · Näe rohkem »

Toomkapiitel

Toomkapiitel on kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Toomkapiitel · Näe rohkem »

Toompea

Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W.S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867. Toompea on Tallinna vanalinnas Toompea pangal paiknev mägi.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Toompea · Näe rohkem »

Tuna

Tuna on Eestis ilmuv ajalookultuuri ajakiri, mida annab välja Eesti Arhivaaride Ühing.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Tuna · Näe rohkem »

Turu

Turu (soome keeles Turku; rootsi keeles Åbo) on linn Soome edelarannikul Aura jõe suudmes.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Turu · Näe rohkem »

Ugandi

Eesti muinasmaakonnad. Soopoolitse on sellel kaardil arvatud Vaiga koosseisu. Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Ugandi · Näe rohkem »

Umsiedlung

''Umsiedlung'''it kujutav plakat 1939. aastast Umsiedlung (saksa keeles 'ümberasumine, ümberasustamine') ehk baltisakslaste ümberasumine oli aktsioon, mille käigus asustati 1939.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Umsiedlung · Näe rohkem »

Urmas Eelmäe

Urmas Eelmäe (sündinud 26. märtsil 1964) on eesti ajaloolane.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Urmas Eelmäe · Näe rohkem »

Usuvahetusliikumine

Usuvahetusliikumine (uuemas ajalookirjutuses ka kirikuvahetusliikumine, rahvapäraselt keisri usku minek) oli 1840. aastatel Liivimaa kubermangus ja 1880. aastatel Eestimaa kubermangu läänepoolsetel aladel aset leidnud sotsiaalne protestiliikumine, mille käigus siirdus märkimisväärne osa nende alade maaelanikkonnast õigeusku.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Usuvahetusliikumine · Näe rohkem »

Uudised

Uudised oli Eesti ajaleht, mis ilmus aastatel 1903–1906 Tartus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Uudised · Näe rohkem »

Uusaeg

Uusaeg, ka modernism (inglise keeles modernity, modern times) on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1914/1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõjani.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Uusaeg · Näe rohkem »

Uusikaupunki rahu

Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu) sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel 10. septembril 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Uusikaupunki rahu · Näe rohkem »

Uusim aeg

Uusim aeg on ajaloo periodiseeringus tavaliselt uusajale järgnev hiliseim periood.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Uusim aeg · Näe rohkem »

V Riigikogu

V Riigikogu volitused kestsid 15. juunist 1932 kuni 31.

Uus!!: Eesti ajalugu ja V Riigikogu · Näe rohkem »

Vabariigi Presidendi auhind

Vabariigi Presidendi auhind oli Eesti kirjandusauhind, mida anti aastail 1938–1940.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Vabariigi Presidendi auhind · Näe rohkem »

Vabariigi Valitsus eksiilis

Vabariigi Valitsus eksiilis eksisteeris 1944–1992.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Vabariigi Valitsus eksiilis · Näe rohkem »

Vaiga

Eesti muinasmaakonnad. Soopoolitse on sellel kaardil arvatud Vaiga koosseisu. Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Vaiga · Näe rohkem »

Vaikiv ajastu

Vaikivaks ajastuks nimetatakse Eesti ajalooperioodi 12. märtsist 1934 kuni 21. juunini 1940.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Vaikiv ajastu · Näe rohkem »

Vaikiv olek

"Vaikiv olek" on väljend, mille võttis erakondade ja V Riigikogu tegevuse peatatuse aja kohta kasutusele toonane siseminister ja autoritaarse režiimi peakujundajaid Kaarel Eenpalu.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Vaikiv olek · Näe rohkem »

Vaino Väljas

Vaino Väljas (sündinud 28. märtsil 1931 Külakülas Emmaste vallas) on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Vaino Väljas · Näe rohkem »

Vakus

Vakus (ka: vakk) oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal ja tõenäoliselt ka hilisrauaaegses Eestis.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Vakus · Näe rohkem »

Valga

Valga raekoda Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Valga · Näe rohkem »

Valga–Petseri raudteelõik

Valga–Petseri raudteelõik on raudtee Eestis ja Venemaal.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Valga–Petseri raudteelõik · Näe rohkem »

Valgustatud absolutism

Valgustatud absolutism (ka valgustatud monarhia; prantsuse despotisme éclairé, selle järgi ka valgustatud despotism) on ideoloogia, mis kujunes 18. sajandi esimesel poolel.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Valgustatud absolutism · Näe rohkem »

Valgustusajastu

Valgustusajastu (prantsuse keeles siècle des lumières, saksa keeles Zeitalter der Aufklärung, inglise keeles age of enlightenment, vene keeles Просвещение) oli ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Valgustusajastu · Näe rohkem »

Valimisliit Isamaa

Valimisliit Isamaa oli Eesti valimisliit, mis tegutses 1991-1992.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Valimisliit Isamaa · Näe rohkem »

Vallakohus

Vallakohus (Gemeindegericht) oli madalama astme talurahvakohus Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangus ja Liivimaa kubermangus ning hiljem eestkoste- ja hoolekandeasutus Eesti Vabariigis.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Vallakohus · Näe rohkem »

Vallaseadus

Vallaseadus ehk vallakogukonnaseadus oli aastatel 1866–1917 Balti kubermangudes kehtinud seadus, mis muu hulgas reglementeeris vallasiseseid mõisnike ja talupoegade vahelisi suhteid.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Vallaseadus · Näe rohkem »

Vallisaare vaherahu

Vallisaare vaherahu oli Rootsi ja Moskva tsaaririigi (Venemaa) vahel 1658.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Vallisaare vaherahu · Näe rohkem »

Valmiera

Valmiera (eesti Volmari, saksa Wolmar) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Valmiera · Näe rohkem »

Valter Lang

Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Novosibirski oblast, Kulunda asula, Venemaa) on eesti arheoloog, akadeemik.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Valter Lang · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Vana-Pärnu

Vana-Pärnu (ladina (Antiqua) Perona, saksa Alt-Pernau) oli Eesti keskaegne linn Saare-Lääne piiskopkonnas Pärnu jõe suudme läänekaldal.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Vana-Pärnu · Näe rohkem »

Vanausulised

Morozova". Õlimaal, 1887. Tretjakovi galerii, Moskva. Vanausulised (ka staroveeretsid, halvustavalt raskolnikud; vene keeles староверы, старообрядцы) on 17. sajandil Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Vanausulised · Näe rohkem »

Vanem

Vanem tähistab kogukonna, seltsi või haldusüksuse juhti.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Vanem · Näe rohkem »

Vanem rauaaeg

Vanem rauaaeg on rauaaja varaseim peaperiood.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Vanem rauaaeg · Näe rohkem »

Vanemuine (selts)

Vanemuise Selts on ühendus, mis tegeles algselt peamiselt koorilaulu, ettekande- ja peoõhtutega, millele hiljem lisandus ka näitemäng.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Vanemuine (selts) · Näe rohkem »

Varauusaeg

Ajaloos järgneb uusaja osa varauusaeg hiliskeskajale.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Varauusaeg · Näe rohkem »

Vasakpoolsus

Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad anarhism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Vasakpoolsus · Näe rohkem »

Vasall

Vasall ehk läänimees (vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Vasall · Näe rohkem »

Vastseliina

Vastseliina on alevik Võru maakonnas Võru vallas.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Vastseliina · Näe rohkem »

Vastupanuliikumine

Vastupanuliikumine on riigi või muu suurema maa-ala elanike organiseeritud (ja sageli ka relvastatud) vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud (sõjalisele) kontrollile.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Vastupanuliikumine · Näe rohkem »

Vastureformatsioon

Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Vastureformatsioon · Näe rohkem »

Väino Sirk

Väino Sirk (sündinud 1. detsembril 1942 Tallinnas) on Eesti ajaloolane.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Väino Sirk · Näe rohkem »

Võnnu lahing

Võnnu lahing (läti keeles Cēsu kaujas) toimus 19. kuni 23. juunini 1919 Cēsise (eesti keeles Võnnu) lähistel Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Võnnu lahing · Näe rohkem »

Võru

Võru Suurkannataja Ekaterina kirik Võru tuletõrje (1923) Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Võru · Näe rohkem »

Võrumaa

Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Võrumaa · Näe rohkem »

Veebruarirevolutsioon

Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Veebruarirevolutsioon · Näe rohkem »

Vello Lõugas

Vello Lõugas (6. aprill 1937 – 21. mai 1998) oli eesti arheoloog.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Vello Lõugas · Näe rohkem »

Vene

Vene (vanavene keeles Рѹ́сь; ladina keeles Ruthenia, vanapõhja keeles Garðaríki) on 9. sajandi lõpus kujunenud idaslaavi riigi Vana-Vene ehk Kiievi-Vene tuumikala nimi.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Vene · Näe rohkem »

Vene-Balti laevaehitustehas

Hävitaja Konstantin enne veeskamist 1915. aastal Laevatehase administratiivhoone, Kopli tänav 101 Laevatehase haigla, Kaevuri tänav 1 Vene-Balti laevatehase politseijaoskond, Kopli tänav 108 Laevatehase vanemteenistujate elamu, Kaluri tänav 7 Laevatehase nooremteenistujate elamu, Süsta tänav 7 Vene-Balti laevaehitustehas ehk Vene-Balti Laevaehitus- ja Mehaanikatehase Aktsiaselts ehk Vene-Balti Laevaehituse ja Mehaanika Aktsiaseltsi Tallinna Laevaehitustehas oli Tallinnas Kopli poolsaarel Tallinna lahe ja Kopli tänava piirkonnas tegutsenud tööstusettevõte.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Vene-Balti laevaehitustehas · Näe rohkem »

Vene–Jaapani sõda

Vene–Jaapani sõda (8. veebruar 1904 – 5. september 1905) oli relvakonflikt Venemaa Keisririigi ning Jaapani vahel.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Vene–Jaapani sõda · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik Euroopas ja Aasias.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Venemaa · Näe rohkem »

Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium

Venemaa keisririigi Evangeelse Luteri Kiriku Peakonsistoorium (vene k Государственная евангелическая генеральная консистория, Евангелическо-лютеранская генеральная консистория, saksa keeles General-Konsistorium...) oli Venemaa keisririigis 20.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Pоссійская ИмперіяVenemaa Keisririik 130px LippVapp (1883) 300pxVenemaa, 1866 RiigikeelVene RiigikirikVene Õigeusu Kirik PealinnSankt Peterburg (1721–1728)Moskva (1728–1730)Sankt Peterburg (1730–1914)Petrograd (1914–1918) RiigipeaVenemaa keiser:Peeter I (esimene; 1721 – 1725)Mihhail II (viimane; 15. märts (vkj 2. märts) 1917) Seadusandlik võimVenemaa keiser Venemaa Keisririigi Riigiduuma Iseseisvus22. oktoober (vkj 11. oktoober) 1721 – 15. märts (vkj 2. märts) 1917 Pindala21 799 825 km² (1916) Rahvaarv18 153 7800 (1916) RahaühikRubla RiigihümnБоже, Царя храни Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Venestusaeg

Aleksander II Venestusaeg (ka venestamisaeg) oli 19.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Venestusaeg · Näe rohkem »

Verine pühapäev

Verine pühapäev oli intsident 22. jaanuaril (vana kalendri järgi 9. jaanuaril) 1905, mille käigus sõdurid tulistasid Peterburi tööliste demonstratsiooni.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Verine pühapäev · Näe rohkem »

Vidzeme

Vidzeme (liivi: Vidumō) on ajalooline piirkond Lätis.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Vidzeme · Näe rohkem »

VII Riigikogu

Astus Eesti Kommunistlikkust Parteist välja laulva revolutsiooni ajal 27.04.1990 kirjutades selleks omakäelise avalduse.

Uus!!: Eesti ajalugu ja VII Riigikogu · Näe rohkem »

VIII Riigikogu

Riigikogu VIII koosseisu avapilt. Riigikogu VIII koosseisu lõpupilt. VIII Riigikogu oli Riigikogu koosseis, mille valisid Eesti kodanikud 1995. aasta Riigikogu valimistel 5. märtsil 1995.

Uus!!: Eesti ajalugu ja VIII Riigikogu · Näe rohkem »

Viikingid

Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).

Uus!!: Eesti ajalugu ja Viikingid · Näe rohkem »

Viinaköök

Väike-Maarja vallas. Viinaköök oli viina tootmise koht Eesti mõisates.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Viinaköök · Näe rohkem »

Vikerlased

"Vikerlased" on Eesti helilooja Evald Aava ooper, mille esmaettekanne oli 8. septembril 1928 Estonia teatrishttp://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/aav/looming1.htm (vaadatud 15.02.2013).

Uus!!: Eesti ajalugu ja Vikerlased · Näe rohkem »

Viktor Kingissepp

Viktor Kingissepp (12./ukj 24. märts 1888 Kaarma-Suure vald Kaarma kihelkond Saaremaa Liivimaa kubermang, Venemaa keisririik – 3. mai 1922 Tallinn) oli Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Viktor Kingissepp · Näe rohkem »

Viljandi

Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Viljandi · Näe rohkem »

Viljandi komtuur

Viljandi komtuur (saksa keeles Komtur von Fellin) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Viljandi komtuurkonda.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Viljandi komtuur · Näe rohkem »

Villem Reiman

Villem Reiman Villem Reiman (9. märts (vana kalendri järgi 25. veebruar) 1861 Karola küla, Suure-Kõpu vald, Viljandimaa – 25. mai (12. mai) 1917 Kolga-Jaanis) oli eesti vaimulik (kirikuõpetaja) ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Villem Reiman · Näe rohkem »

Vilnius

Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Vilnius · Näe rohkem »

Vilno leping (1559)

Vilno leping or Vilniuse leping sõlmiti 1559.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Vilno leping (1559) · Näe rohkem »

Vilno leping (1561)

Vilno leping (ajalookirjanduses ka Vilno pakt, Vilniuse leping (pakt)) oli 28. novembril 1561 (ukj) Liivi sõja ajal Vilniuses Liivimaa konföderatsiooni ja Rzeczpospolita vahel sõlmitud leping.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Vilno leping (1561) · Näe rohkem »

Virtsu

Virtsu on alevik Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu poolsaarel.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Virtsu · Näe rohkem »

Virumaa

Eesti muinasmaakonnad Virumaa (saksa Kreis Wierland, ladina Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Virumaa · Näe rohkem »

Vojevood

Vojevood oli 14.–18.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Vojevood · Näe rohkem »

Vojevoodkond

Poola vojevoodkonnad Vojevoodkond (poola keeles województwo) on haldusüksus Poolas ning oli ajalooline haldusüksus Rzeczpospolitas.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Vojevoodkond · Näe rohkem »

Volta tehas

Grupp töölisi tehase Volta mudelitsehhis, 1903.a Vaade montaažitsehhi tehase Volta peakorpuses, 1903.a Volta tehas oli Tallinnas 1900.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Volta tehas · Näe rohkem »

Waldhofi tselluloosivabrik

Vabrik 1904. aastal Waldhofi tselluloosivabrik oli puidutööstusettevõte, mis tegutses 1900–1915 Pärnus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Waldhofi tselluloosivabrik · Näe rohkem »

Weichseli jäätumine

Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Weichseli jäätumine · Näe rohkem »

X Riigikogu

Riigikogu X koosseisu avapilt. Riigikogu X koosseisu lõpupilt. X Riigikogu valis Eesti kodanikkond 2. märtsil 2003 Riigikogu valimistel.

Uus!!: Eesti ajalugu ja X Riigikogu · Näe rohkem »

XI Riigikogu

XI Riigikogu valis Eesti kodanikkond 2007. aasta Riigikogu valimistel 4. märtsil.

Uus!!: Eesti ajalugu ja XI Riigikogu · Näe rohkem »

Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung

ZfO/JECES Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung ehk Journal of East Central European Studies (lühend ZfO/JECES) on kord kvartalis ilmuv teadusajakiri, mis sisaldab Kesk- ja Ida-Euroopa (sh Eesti) ajalugu ja kultuuri puudutavaid artikleid.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung · Näe rohkem »

Zygmunt II August

Zygmunt II August Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Zygmunt II August · Näe rohkem »

Zygmunt III Waza

Zygmunt III Waza Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg ning valiti 1587.

Uus!!: Eesti ajalugu ja Zygmunt III Waza · Näe rohkem »

1. aastatuhat

1.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1. aastatuhat · Näe rohkem »

1. detsember

1.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1. detsember · Näe rohkem »

1. detsembri riigipöördekatse

1.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1. detsembri riigipöördekatse · Näe rohkem »

1. Eesti jalaväediviis

1.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1. Eesti jalaväediviis · Näe rohkem »

1. Eesti jalaväepolk

1.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1. Eesti jalaväepolk · Näe rohkem »

1. jaanuar

1.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1. jaanuar · Näe rohkem »

1. sajand

1.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1. sajand · Näe rohkem »

10. detsember

10.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 10. detsember · Näe rohkem »

1030

1030.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1030 · Näe rohkem »

1032

1032.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1032 · Näe rohkem »

1050

1050.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1050 · Näe rohkem »

1054

1054.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1054 · Näe rohkem »

1061

1061.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1061 · Näe rohkem »

11. november

11.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 11. november · Näe rohkem »

1170. aastad

1170.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1170. aastad · Näe rohkem »

1187

1187.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1187 · Näe rohkem »

1190. aastad

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1190. aastad · Näe rohkem »

1193

1193.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1193 · Näe rohkem »

1195

1195.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1195 · Näe rohkem »

12. detsember

12.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 12. detsember · Näe rohkem »

12. jaanuar

12.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 12. jaanuar · Näe rohkem »

12. märts

12.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 12. märts · Näe rohkem »

12. sajand

12.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 12. sajand · Näe rohkem »

1200

1200.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1200 · Näe rohkem »

1206

1206.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1206 · Näe rohkem »

1208

1208.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1208 · Näe rohkem »

1210

1210.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1210 · Näe rohkem »

1215

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1215 · Näe rohkem »

1217

1217.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1217 · Näe rohkem »

1219

1219.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1219 · Näe rohkem »

1220

1220.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1220 · Näe rohkem »

1222

1222.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1222 · Näe rohkem »

1223

1223.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1223 · Näe rohkem »

1224

1224.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1224 · Näe rohkem »

1225

1225.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1225 · Näe rohkem »

1227

1227.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1227 · Näe rohkem »

1236

1236.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1236 · Näe rohkem »

1238

1238.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1238 · Näe rohkem »

1241

1241.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1241 · Näe rohkem »

1250

1250.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1250 · Näe rohkem »

1253

1253.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1253 · Näe rohkem »

1260

1260.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1260 · Näe rohkem »

1261

1261.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1261 · Näe rohkem »

1284

1284.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1284 · Näe rohkem »

13. märts

13.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 13. märts · Näe rohkem »

13. sajand

13.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 13. sajand · Näe rohkem »

13. sajand Eestis

13.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 13. sajand Eestis · Näe rohkem »

1343

1343.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1343 · Näe rohkem »

1345

1345.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1345 · Näe rohkem »

1346

1346.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1346 · Näe rohkem »

14. jaanuar

14.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 14. jaanuar · Näe rohkem »

14. juuli

14.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 14. juuli · Näe rohkem »

14. juuni

14.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 14. juuni · Näe rohkem »

14. sajand

14.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 14. sajand · Näe rohkem »

1420. aastad

1420.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1420. aastad · Näe rohkem »

15. juuli

15.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 15. juuli · Näe rohkem »

15. sajand

15.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 15. sajand · Näe rohkem »

1520. aastad

1520.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1520. aastad · Näe rohkem »

1524

1524.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1524 · Näe rohkem »

1525

1525.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1525 · Näe rohkem »

1550

1550.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1550 · Näe rohkem »

1557

1557.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1557 · Näe rohkem »

1558

1558.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1558 · Näe rohkem »

1559

1559.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1559 · Näe rohkem »

1560

1560.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1560 · Näe rohkem »

1561

1561.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1561 · Näe rohkem »

1562

1562.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1562 · Näe rohkem »

1563

1563.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1563 · Näe rohkem »

1564

1564.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1564 · Näe rohkem »

1570

1570.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1570 · Näe rohkem »

1570. aastad

1570.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1570. aastad · Näe rohkem »

1572

1572.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1572 · Näe rohkem »

1573

1573.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1573 · Näe rohkem »

1577

1577.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1577 · Näe rohkem »

1579

1579.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1579 · Näe rohkem »

1582

1582.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1582 · Näe rohkem »

1583

1583.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1583 · Näe rohkem »

1584

1584.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1584 · Näe rohkem »

1585

1585.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1585 · Näe rohkem »

16. juuni

16.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 16. juuni · Näe rohkem »

16. november

16.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 16. november · Näe rohkem »

16. oktoober

16.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 16. oktoober · Näe rohkem »

16. sajand

16.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 16. sajand · Näe rohkem »

1600

1600.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1600 · Näe rohkem »

1610

1610.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1610 · Näe rohkem »

1617

1617.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1617 · Näe rohkem »

1625

1625.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1625 · Näe rohkem »

1629

1629.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1629 · Näe rohkem »

1630

1630.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1630 · Näe rohkem »

1632

1632.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1632 · Näe rohkem »

1645

1645.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1645 · Näe rohkem »

1650. aastad

1650.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1650. aastad · Näe rohkem »

1656

1656.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1656 · Näe rohkem »

1658

1658.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1658 · Näe rohkem »

1660

1660.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1660 · Näe rohkem »

1661

1661.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1661 · Näe rohkem »

1662

1662.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1662 · Näe rohkem »

1680. aastad

1680.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1680. aastad · Näe rohkem »

1690. aastad

1690.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1690. aastad · Näe rohkem »

1695

1695.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1695 · Näe rohkem »

1697

1697.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1697 · Näe rohkem »

17. oktoobri manifest

pisi 17.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 17. oktoobri manifest · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 17. sajand · Näe rohkem »

1700

1700.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1700 · Näe rohkem »

1701

1701.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1701 · Näe rohkem »

1702

1702.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1702 · Näe rohkem »

1704

1704.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1704 · Näe rohkem »

1705

1705.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1705 · Näe rohkem »

1708

1708.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1708 · Näe rohkem »

1709

1709.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1709 · Näe rohkem »

1710

1710.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1710 · Näe rohkem »

1721

1721.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1721 · Näe rohkem »

1739

1739.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1739 · Näe rohkem »

1783

1783.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1783 · Näe rohkem »

1796

1796.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1796 · Näe rohkem »

18. jaanuar

18.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 18. jaanuar · Näe rohkem »

18. sajand

18.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 18. sajand · Näe rohkem »

18. september

18.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 18. september · Näe rohkem »

1800

1800.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1800 · Näe rohkem »

1801

1801.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1801 · Näe rohkem »

1802

1802.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1802 · Näe rohkem »

1804

1804.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1804 · Näe rohkem »

1805

1805.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1805 · Näe rohkem »

1807

1807.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1807 · Näe rohkem »

1809

1809.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1809 · Näe rohkem »

1810. aastad

1810.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1810. aastad · Näe rohkem »

1812

1812.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1812 · Näe rohkem »

1816

1816.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1816 · Näe rohkem »

1819

1819.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1819 · Näe rohkem »

1822

1822.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1822 · Näe rohkem »

1829

1829.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1829 · Näe rohkem »

1830. aastad

1830.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1830. aastad · Näe rohkem »

1832

1832.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1832 · Näe rohkem »

1832. aasta Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadus

Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadus oli 1832 Venemaal vastu võetud usuküsimusi korraldav seadus.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1832. aasta Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadus · Näe rohkem »

1834

1834.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1834 · Näe rohkem »

1835

1835.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1835 · Näe rohkem »

1836

1836.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1836 · Näe rohkem »

1838

1838.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1838 · Näe rohkem »

1839

1839.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1839 · Näe rohkem »

1840. aastad

1840.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1840. aastad · Näe rohkem »

1849

1849.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1849 · Näe rohkem »

1853

1853.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1853 · Näe rohkem »

1856

1856.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1856 · Näe rohkem »

1857

1857.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1857 · Näe rohkem »

1858

1858.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1858 · Näe rohkem »

1860

1860.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1860 · Näe rohkem »

1860. aastad

1860.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1860. aastad · Näe rohkem »

1861

1861.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1861 · Näe rohkem »

1862

1862.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1862 · Näe rohkem »

1863

1863.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1863 · Näe rohkem »

1864

1864.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1864 · Näe rohkem »

1865

1865.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1865 · Näe rohkem »

1866

1866.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1866 · Näe rohkem »

1868

1868.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1868 · Näe rohkem »

1869

1869.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1869 · Näe rohkem »

1870

1870.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1870 · Näe rohkem »

1870. aastad

1870.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1870. aastad · Näe rohkem »

1871

1871.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1871 · Näe rohkem »

1872

1872.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1872 · Näe rohkem »

1876

1876.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1876 · Näe rohkem »

1880

1880.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1880 · Näe rohkem »

1880. aastad

1880.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1880. aastad · Näe rohkem »

1881

1881.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1881 · Näe rohkem »

1882

1882.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1882 · Näe rohkem »

1887

1887.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1887 · Näe rohkem »

1888

1888.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1888 · Näe rohkem »

1889

1889.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1889 · Näe rohkem »

1893

1893.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1893 · Näe rohkem »

1896

1896.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1896 · Näe rohkem »

1897

1897.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1897 · Näe rohkem »

1899

1899.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1899 · Näe rohkem »

19. august

19.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 19. august · Näe rohkem »

19. juuni

19.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 19. juuni · Näe rohkem »

19. sajand

USA kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Musée du Louvre galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 19. sajand · Näe rohkem »

19. sajand eKr

19.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 19. sajand eKr · Näe rohkem »

19. veebruar

19.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 19. veebruar · Näe rohkem »

1905

1905.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1905 · Näe rohkem »

1905. aasta revolutsioon

Ilja Repin, ''17. oktoober 1905'' 1905.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1905. aasta revolutsioon · Näe rohkem »

1906

1906.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1906 · Näe rohkem »

1912

1912.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1912 · Näe rohkem »

1914

1914.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1914 · Näe rohkem »

1915

1915.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1915 · Näe rohkem »

1917

1917.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1917 · Näe rohkem »

1918

1918.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1918 · Näe rohkem »

1919

1919.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1919 · Näe rohkem »

1919. aasta maareform

Maareformi mälestuskivi, mille püstitasid maareformi 10. aastapäeval Uhtna ümbruse põllumehed. 1919.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1919. aasta maareform · Näe rohkem »

1920

1920.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1920 · Näe rohkem »

1920. aastad

1920.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1920. aastad · Näe rohkem »

1922

1922.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1922 · Näe rohkem »

1923

1923.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1923 · Näe rohkem »

1924

1924.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1924 · Näe rohkem »

1925

1925.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1925 · Näe rohkem »

1926

1926.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1926 · Näe rohkem »

1927

1927.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1927 · Näe rohkem »

1928

1928.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1928 · Näe rohkem »

1929

1929.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1929 · Näe rohkem »

1930

1930.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1930 · Näe rohkem »

1930. aastad

1930.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1930. aastad · Näe rohkem »

1933

1933.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1933 · Näe rohkem »

1934

1934.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1934 · Näe rohkem »

1935

1935.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1935 · Näe rohkem »

1936

1936.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1936 · Näe rohkem »

1936. aasta suveolümpiamängud

1936.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1936. aasta suveolümpiamängud · Näe rohkem »

1937

1937.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1937 · Näe rohkem »

1938

1938.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1938 · Näe rohkem »

1939

1939.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1939 · Näe rohkem »

1940

1940.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1940 · Näe rohkem »

1940. aasta Riigivolikogu valimised

1940.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1940. aasta Riigivolikogu valimised · Näe rohkem »

1941

1941.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1941 · Näe rohkem »

1944

1944.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1944 · Näe rohkem »

1945

1945.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1945 · Näe rohkem »

1949

1949.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1949 · Näe rohkem »

1950

1950.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1950 · Näe rohkem »

1950. aastad

1950.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1950. aastad · Näe rohkem »

1951

1951.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1951 · Näe rohkem »

1953

1953.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1953 · Näe rohkem »

1954

1954.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1954 · Näe rohkem »

1955

1955.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1955 · Näe rohkem »

1956

1956.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1956 · Näe rohkem »

1960

1960.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1960 · Näe rohkem »

1960. aastad

1960.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1960. aastad · Näe rohkem »

1961

1961.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1961 · Näe rohkem »

1967

1967.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1967 · Näe rohkem »

1970. aastad

1970.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1970. aastad · Näe rohkem »

1973

1973.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1973 · Näe rohkem »

1975

1975.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1975 · Näe rohkem »

1978

1978.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1978 · Näe rohkem »

1980

1980.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1980 · Näe rohkem »

1980. aasta suveolümpiamängud

1980.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1980. aasta suveolümpiamängud · Näe rohkem »

1980. aastad

1980.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1980. aastad · Näe rohkem »

1982

1982.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1982 · Näe rohkem »

1985

1985.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1985 · Näe rohkem »

1987

1987.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1987 · Näe rohkem »

1988

1988.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1988 · Näe rohkem »

1989

1989.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1989 · Näe rohkem »

1990

1990.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1990 · Näe rohkem »

1990. aastad

1990.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1990. aastad · Näe rohkem »

1991

1991.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1991 · Näe rohkem »

1992

1992.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1992 · Näe rohkem »

1993

1993.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1993 · Näe rohkem »

1994

1994.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1994 · Näe rohkem »

1995

1995.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1995 · Näe rohkem »

1996

1996.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1996 · Näe rohkem »

1997

1997.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1997 · Näe rohkem »

1998

1998.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1998 · Näe rohkem »

1999

1999.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 1999 · Näe rohkem »

2. aastatuhat

2.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 2. aastatuhat · Näe rohkem »

2. aastatuhat eKr

2.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 2. aastatuhat eKr · Näe rohkem »

2. Eesti jalaväepolk

2.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 2. Eesti jalaväepolk · Näe rohkem »

2. veebruar

2.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 2. veebruar · Näe rohkem »

20. august

20.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 20. august · Näe rohkem »

20. Augusti Klubi

20. Augusti Klubi liikmed Toompea lossi valges saalis 20. augustil 2005 20.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 20. Augusti Klubi · Näe rohkem »

20. detsember

20.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 20. detsember · Näe rohkem »

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased kõrghooned, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923. Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on aatomipommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele. Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal Pentagonis USAs Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine kupüür Jugoslaavia lagunemine 20.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 20. sajand · Näe rohkem »

2001

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 2001 · Näe rohkem »

2002

2002.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 2002 · Näe rohkem »

2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

2002.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus · Näe rohkem »

2003

2003.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 2003 · Näe rohkem »

2004

2004.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 2004 · Näe rohkem »

2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised

2004.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised · Näe rohkem »

2005

2005.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 2005 · Näe rohkem »

2006

2006.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 2006 · Näe rohkem »

2007

2007.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 2007 · Näe rohkem »

2008

2008.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 2008 · Näe rohkem »

2009

2009.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 2009 · Näe rohkem »

2010

2010.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 2010 · Näe rohkem »

2011

2011.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 2011 · Näe rohkem »

2012

2012.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 2012 · Näe rohkem »

2014

2014.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 2014 · Näe rohkem »

2015

2015.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 2015 · Näe rohkem »

2016

2016.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 2016 · Näe rohkem »

21. august

21.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 21. august · Näe rohkem »

21. juuni

21.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 21. juuni · Näe rohkem »

22. juuni

22.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 22. juuni · Näe rohkem »

22. september

22.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 22. september · Näe rohkem »

23. august

23.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 23. august · Näe rohkem »

23. veebruar

23.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 23. veebruar · Näe rohkem »

24. aprill

24.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 24. aprill · Näe rohkem »

24. jaanuar

24.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 24. jaanuar · Näe rohkem »

24. november

24.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 24. november · Näe rohkem »

24. september

24.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 24. september · Näe rohkem »

24. veebruar

24.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 24. veebruar · Näe rohkem »

25. märts

25.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 25. märts · Näe rohkem »

25. veebruar

25.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 25. veebruar · Näe rohkem »

26. detsember

26.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 26. detsember · Näe rohkem »

28. jaanuar

28.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 28. jaanuar · Näe rohkem »

28. november

28.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 28. november · Näe rohkem »

28. september

28.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 28. september · Näe rohkem »

29. jaanuar

29.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 29. jaanuar · Näe rohkem »

3. Eesti jalaväepolk

3.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 3. Eesti jalaväepolk · Näe rohkem »

3. jaanuar

3.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 3. jaanuar · Näe rohkem »

3. märts

3.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 3. märts · Näe rohkem »

4. Eesti jalaväepolk

4.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 4. Eesti jalaväepolk · Näe rohkem »

4. sajand

4.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 4. sajand · Näe rohkem »

40 kiri

"Avalik kiri Eesti NSV-st" on 28. oktoobriga 1980 dateeritud ja nädal hiljem teele pandud kiri, millega 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta venestamise ajal eesti keelt ja mõne nädala eest massimeeleavaldustega välja astunud koolinoori Nõukogude okupatsioonivõimude omavoli eest.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 40 kiri · Näe rohkem »

450

450.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 450 · Näe rohkem »

5. aastatuhat eKr

5.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 5. aastatuhat eKr · Näe rohkem »

500 eKr

Aasta 500 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 500 eKr · Näe rohkem »

6. august

6.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 6. august · Näe rohkem »

6. sajand

6.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 6. sajand · Näe rohkem »

7. jaanuar

7.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 7. jaanuar · Näe rohkem »

7. sajand

7.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 7. sajand · Näe rohkem »

8. Eesti Laskurkorpus

8.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 8. Eesti Laskurkorpus · Näe rohkem »

8. sajand

8.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 8. sajand · Näe rohkem »

800

Sajandid: 7. sajand - 8. sajand - 9. sajand Kümnendid: 750. aastad 760. aastad 770. aastad 780. aastad 790. aastad - 800. aastad - 810. aastad 820. aastad 830. aastad 840. aastad 850. aastad Aastad: 795 796 797 798 799 - 800 - 801 802 803 804 805.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 800 · Näe rohkem »

9. aastatuhat eKr

9.

Uus!!: Eesti ajalugu ja 9. aastatuhat eKr · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Eesti esimene iseseisvusaeg.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »