Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Eesti esiajalugu

Index Eesti esiajalugu

Muinas-Eesti maakonnad 13. sajandi alguses Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.

414 suhted: Adila kivikalme, Adramaa, Aer, Aestid, Ain Mäesalu, Aivar Kriiska, Ajalooline aeg, Albert (Riia piiskop), Ale, Aleksander III, Alutaguse kihelkond, Anders Sunesen, Andres Tvauri, Animatism, Animism, Anto Raukas, Arheoloogia, Arnold Süvalep, Asti järv, Asva, Ümera lahing, Bütsants, Beverini linnus, Bråvalla lahing, Cēsis, Coelestinus III, Daugava, Eelrooma rauaaeg, Eelviikingiaeg, Eesti, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti ajalugu, Eesti keskaeg, Eesti Raamat, Eestlased, Egalitarism, Ehe, Emajõgi, Estonian Journal of Archaeology, Evald Tõnisson, Fulco, Germania (raamat), Gesta Danorum, Halvdan Must, Hardeknud I, Harilik jalakas, Harilik lina, Harilik rästik, Harilik tamm, Harjumaa, ..., Haud, Hülgepüük, Hülglased, Hõim, Heimskringla, Henriku Liivimaa kroonika, Hiiumaa, Hilisrauaaeg, Hobune, Horisont (ajakiri), Hundikangrud, Ida-Euroopa, Ida-Preisimaa, Indoeurooplased, Ingeri, Ingvar, Irboska, Izjaslav I, Jabara kalmed, Jahindus, Jarl, Jaroslav Tark, Jälevere, Järvamaa, Jüri Selirand, Jüri Uluots, Jõelähtme, Jõelähtme kivikirstkalmistu, Jõgeva maakond, Johan Sverkersson, Jordanes, Jumara jõgi, Kaali kindlustatud asula, Kaali kraater, Kadriorg, Kaer, Kaheväljasüsteem, Kalapüük, Kalme, Kammkeraamika, Kammkeraamika kultuur, Karask, Karjala, Karusnahk, Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni, Käevõru, Kõõvits, Kõblas, Keava linnamägi, Keraamika, Kesk-Eesti, Kiievi suurvürst, Kiievi-Vene, Kirves, Kivikalme, Kivikirstkalme, Kivisaar, Knud IV, Kodukits, Koiva jõgi, Koivaliina, Kojastu kalmed, Kolmeväljasüsteem, Kose aardeleid, Kriimani, Kristlus, Krivitšid, Kultuskivi, Kultuurtaim, Kunda kultuur, Kuningas, Kuralased, Kuramaa, Laadoga, Laev, Laevkalme, Lammas, Latgalid, Lään, Läänemaa, Läänemeresoome keeled, Läänemeresoomlased, Läänemeri, Läti, Lülle, Leedu, Leedu suurvürstiriik, Lehtpuud, Lembit Jaanits, Lembitu, Lepakose, Lihula piiskop, Liivi laht, Liivlased, Lindanise lahing, Linnamägi, Linnus, Linnusepiirkond, Litoriinameri, Loomakasvatus, Loomastik, Looming (ajakiri), Lundi peapiiskopkond, Maakond, Maausk, Maaviljelus, Madisepäeva lahing, Mandrijää, Marika Mägi, Mõõgavendade ordu, Mesindus, Metsapoole, Mstislav Mstislavitš, Muhu, Muinaskihelkond, Muinaskihelkondade loend maakonniti, Mustmätta peitleid, Nahk, Narva jõgi, Narva kultuur, Navesti jõgi, Nöörkeraamika kultuur, Nõo kihelkond, Nestori kroonika, Nisu, Noorem pronksiaeg, Noorem rauaaeg, Norra, Novgorodi vabariik, Novgorodi vürst, Oder, Ohverdamine, Ojamaa, Okaspuutaimed, Olav II Haraldsson, Olav Tryggvason, Ookean, Otepää, Otepää piiskopilinnus, Paavst, Paekivi, Paganlus, Paide, Palk, Paul Johansen, Päikesevarjutus, Pärn, Pärnu jõgi, Pärnu laht, Pärt Peterson, Püstkoda, Põhja-Eesti, Põhjala ristisõjad, Põhjamaad, Peapiiskop, Peipsi järv, Petserimaa, Philipp (Saksa kuningas), Pihkva järv, Pihkva lahing (1061), Pihkva vürstiriik, Pistoda, Połack, Poola, Possaadnik, Preisimaa, Pronks, Puder, Pulli, Pulli asula, Purjelaev, Rauaaeg, Raudvärava lahing, Ränikivi, Rügen, Reiu asulakoht, Revala, Richard Indreko, Riia lahing (1215), Rikassaare relvaleid, Ristisõjad, Rooma rauaaeg, Rooma riik, Rooma-Katoliku Kirik, Rootsi, Rootsi kuningas, Ruhnu, Russin, Saaga, Saaremaa, Sakala, Salatsi jõgi, Salme alevik, Salme muinaslaev, Savi, Savinõu, Saxo Grammaticus, Säde jõgi, Süsinik-14, Seeme, Semgalid, Siga, Sigtuna, Siimusaar, Siivertsi, Sirp, Skandinaavia, Sküüdid, Smolensk, Soome, Soome laht, Soontagana, Sooraud, Sope maa-alune kalmistu, Sossolid, Stockholm, Sugukond, Sulev Vahtre, Suur rahvasterändamine, Taani, Taani kuningas, Taara, Tacitus, Talb, Tallinn, Tallinna laht, Tamula asulakoht, Tara, Tarandkalme, Tarbatu, Tartu, Tartu lahing (1224), Tšuudid, Tõrma (Rakvere), Tõrvala, Teine Ümera lahing, Teravili, Theoderich (Eestimaa piiskop), Tina, Toompea loss, Torma, Trapetsiaalsed hauaplaadid, Trääl, Tuhk, Turaida vaherahu, Tuulingumäe tarandkalme, Ugandi, Uhtna, Umbusi, Uppsala, Vaiga, Vakus, Valdemar II, Valmiera, Valter Lang, Vana Tallinn (raamatusari), Vanem, Vanem pronksiaeg, Vanem rauaaeg, Varnja, Vask, Väetis, Väo, Vürst, Võrtsjärv, Võrumaa, Võsa, Vegetatsiooniperiood, Veis, Veliki Novgorod, Vello Lõugas, Venekirves, Venemaa, Venemaa riigipeade loend, Viikingiaeg, Viljandi piiramine (1223), Villevere, Virumaa, Visby, Vitslav I, Vladimir Mstislavitš, Volga, Vooremaa, Waridote, 10. aastatuhat eKr, 1000, 1030, 1032, 1050, 1054, 1060, 1061, 1077, 1111, 1113, 1116, 1130, 1131, 1132, 1134, 1150, 1170. aastad, 1179, 1187, 1190, 1191, 1192, 1193, 1195, 1197, 12. sajand, 1200, 1203, 1206, 1207, 1208, 1210, 1211, 1212, 1215, 1216, 1217, 1218, 1219, 1220, 1221, 1223, 1225, 1228, 13. sajand, 1300, 1940, 1954, 1982, 1990. aastad, 1998, 1999, 2. aastatuhat eKr, 2. sajand, 2. veebruar, 2000, 2012, 23. jaanuar, 3. sajand, 4. aastatuhat eKr, 4. sajand, 410, 5. aastatuhat eKr, 5. sajand, 500 eKr, 6. aastatuhat eKr, 6. sajand eKr, 600, 650, 675, 750, 8. sajand, 850, 860, 862, 9. aastatuhat eKr, 900, 968, 98. Laienda indeks (364 rohkem) »

Adila kivikalme

Adila kivikalme (ka Mikuri kivikalme) on muistne kivikalme Rapla maakonnas Kohila vallas (vaadatud 02.10.2015).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Adila kivikalme · Näe rohkem »

Adramaa

Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Adramaa · Näe rohkem »

Aer

Moodsa sõudeaeru areng. Aer (vananorra: åre) on veesõiduki (enamasti aerupaadi) liigutamiseks mõeldud abivahend.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Aer · Näe rohkem »

Aestid

Rooma riik keiser Hadrianuse valitsemisajal. Tacituse piltidel põhinev kaart piirkonna hõimudest. Aestit on kaardil praeguse Kaliningradi ümbruses. Willem ja Joan Blaeu, 1645. Euroopa Sarmatia (Leedus), Alain Manesson Mallet, 1685. Aestid oli Läänemere kagu- ja võib-olla ka idakaldal elanud rahvas või rahvad, keda on mainitud 1.–10.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Aestid · Näe rohkem »

Ain Mäesalu

Ain Mäesalu aastal 2010 Ain Mäesalu (sündinud 23. veebruaril 1955 Pärnumaal Emmu-Arukülas Mäe-Jüri talus) on Eesti arheoloog ja Tartu Ülikooli õppejõud.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ain Mäesalu · Näe rohkem »

Aivar Kriiska

Aivar Kriiska (2010) Aivar Kriiska Aivar Kriiska (sündinud 15. augustil 1965 Mustvees) on Eesti arheoloog.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Aivar Kriiska · Näe rohkem »

Ajalooline aeg

Ajalooline aeg on periood, millest on säilinud kirjalikke mälestisi.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ajalooline aeg · Näe rohkem »

Albert (Riia piiskop)

Albert von Buxhövden; ka Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede või piiskop Albert (umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Albert (Riia piiskop) · Näe rohkem »

Ale

Telkkämäki looduskaitseala, Kaavi vald, Soome (2013). Ale (ka aletegemine, aletamine, aletegu, alepõllundus, läänemurdes uht, Mulgi murdes saat, Tartu ja Võru murdes sõõrd) on põllumaa saamine metsa maharaiumise ning metsamaa põletamise teel.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ale · Näe rohkem »

Aleksander III

Aleksander III, Ivan Kramskoi portree. Aleksander III (Александр III Александрович; 10. märts (26. veebruar) 1845 – 1. november (20. oktoober) 1894) oli Venemaa keiser 1881–1894 Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Aleksander III · Näe rohkem »

Alutaguse kihelkond

Alutaguse kihelkond (Alentagh) oli muinaskihelkond Virumaal 13.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Alutaguse kihelkond · Näe rohkem »

Anders Sunesen

Anders Sunesen Lindanise lahingus Anders Sunesen (ka Andreas Sunesen, ladina keeles Andreas Sunonis; umbes 1167 – 1228) oli Lundi peapiiskop aastatel 1201–1228 ja esimene Taani asehaldur Tallinnas pärast selle vallutamist 1219.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Anders Sunesen · Näe rohkem »

Andres Tvauri

Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Andres Tvauri · Näe rohkem »

Animatism

Animatism (ladina sõnast animatus 'hingestatud; elustatud') on Robert Ranulph Maretti järgi usk ebaisikulisesse väesse (jõusse), mis esineb nii inimestes, loomades kui ka asjades ning mille tõttu kõik on elus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Animatism · Näe rohkem »

Animism

Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Animism · Näe rohkem »

Anto Raukas

Anto Raukas rääkimas Eesti Rahvusraamatukogus 6. oktoobril 2012 Maaema messi raames peetud konverentsil "Tervis puhtast loodusest" geoparkidest ja loodusturismist maaelu edendajatena Anto Raukas (sündinud 17. veebruaril 1935 Tartus) on eesti geoloog, kergejõustiklane ja sporditegelane; geoloogia-mineraloogiadoktor (1972), professor (1980).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Anto Raukas · Näe rohkem »

Arheoloogia

Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikkuAntiigileksikon, 1.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Arheoloogia · Näe rohkem »

Arnold Süvalep

Gori sarž Arnold Schulbachist (Arnold Süvalepast) Arnold Paul Süvalep (kuni 1935. aastani Arnold Paul Schulbach; 18. aprill 1888 Avinurme vald, Tartumaa – 23. juuni 1968 Tallinn) oli Eesti poliitik ja ajakirjanik.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Arnold Süvalep · Näe rohkem »

Asti järv

Asti järv (ka Burtnieki järv; läti keeles Burtnieks, Burtnieka ezers, Burtnieku ezers) on järv Lätis Burtnieki piirkonnas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Asti järv · Näe rohkem »

Asva

Asva on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Asva · Näe rohkem »

Ümera lahing

Ümera lahing oli Liivimaa ristisõja ja selle osa, eestlaste muistse vabadusvõitluse, lahing orduvendadest, latgalitest ja liivlastest koosneva kristlaste väe ja paganlike eestlaste (eelkõige ugalaste) väe vahel 1210.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ümera lahing · Näe rohkem »

Bütsants

Bütsants ehk Ida-Rooma riik ehk Ida-Rooma keisririik ehk Ida-Rooma impeerium oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Bütsants · Näe rohkem »

Beverini linnus

Beverini linnus oli üks 13.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Beverini linnus · Näe rohkem »

Bråvalla lahing

Bråvalla lahing oli legendaarne lahing, mida Norra saagades kirjeldatakse toimununa Bråvallas Rootsi kuninga Sigurd Ringi ja tema onu Taani kuningas Harald Hilditönni vahel.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Bråvalla lahing · Näe rohkem »

Cēsis

Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Cēsis · Näe rohkem »

Coelestinus III

Coelestinus III, ka Celestinus III (Giacinto Bobo, ka Giacinto Bobone, Giacinto Bobbone või Hyacinthus; 1105 või 1106 – 8. jaanuar 1198) oli paavst 1191–1198.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Coelestinus III · Näe rohkem »

Daugava

Daugava jõgi ehk Väina jõgi, ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна, Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Daugava · Näe rohkem »

Eelrooma rauaaeg

Eelrooma rauaaeg on vanema rauaaja ja ühtlasi kogu rauaaja varaseim periood Põhja-Euroopas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Eelrooma rauaaeg · Näe rohkem »

Eelviikingiaeg

Eelviikingiaeg on periood Põhja-Euroopa ajaloos, mis jääb rahvasterännuaja ja viikingiaja vahele.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Eelviikingiaeg · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti Ajaloomuuseum

Eesti Ajaloomuuseumi hoone Tallinna vanalinnas Pikal tänaval Eesti Ajaloomuuseum on muuseum, mille põhiülesandeks on eesti rahva, maa ja riigi ajalooga seotud materjalide kogumine, säilitamine, teaduslik läbitöötamine, nende vahendamine üldsusele ja museoloogilise töö edendamine.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Eesti Ajaloomuuseum · Näe rohkem »

Eesti ajalugu

pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »

Eesti keskaeg

Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Eesti keskaeg · Näe rohkem »

Eesti Raamat

Eesti Raamat on Tallinnas osaühinguna tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Eesti Raamat · Näe rohkem »

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Kaardil on näitatud, kui suur on eestlaste osakaal Eesti maakondades. Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Eestlased · Näe rohkem »

Egalitarism

Egalitarism on filosoofiline, ühiskondlik-poliitiline teooria, mis üritab leida vastuseid võrdsuse ja võrdsustamisega seotud küsimustele inimühiskonnas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Egalitarism · Näe rohkem »

Ehe

Keenia mees traditsiooniliste ehetega Ehe on ese, mida kasutatakse millegi või kellegi ehtimiseks, kaunistamiseks.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ehe · Näe rohkem »

Emajõgi

Emajõgi on Eesti suurimaid jõgesid, pikkuselt Eesti üheksas (100 km).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Emajõgi · Näe rohkem »

Estonian Journal of Archaeology

Estonian Journal of Archaeology ('Eesti Arheoloogia Ajakiri') on Ajaloo Instituudi, Tartu Ülikooli ja Eesti Teaduste Akadeemia ühisväljaanne, teaduslik arheoloogia ajakiri, mida kirjastab Teaduste Akadeemia Kirjastus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Estonian Journal of Archaeology · Näe rohkem »

Evald Tõnisson

Evald Tõnisson (24. aprill 1928 – 1. mai 2001) oli eesti ajaloolane ja arheoloog.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Evald Tõnisson · Näe rohkem »

Fulco

Fulco oli benediktiini munk, kelle Lundi peapiiskop Eskil määras umbes 1165.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Fulco · Näe rohkem »

Germania (raamat)

"Germania" ehk "De origine et situ Germanorum" on Vana-Rooma ajaloolase Tacituse raamat, milles ta (umbes 98. aastal) muuhulgas esmakordselt kirjeldas Sueebide mere (Mare Suebicum, Läänemeri) taga elavat hõimu, keda nimetas Aestiorum gentes.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Germania (raamat) · Näe rohkem »

Gesta Danorum

"Gesta Danorum", esimene lehekülg "Gesta Danorum" ("Taanlaste vägiteod") on Taani ajaloo alane töö, mille koostas 12. sajandil Saxo Grammaticus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Gesta Danorum · Näe rohkem »

Halvdan Must

Halvdan Must (norra Halvdan Svarte, vanapõhja Hálfdan svarti) oli Ida-Norra väikekuningas 9. sajandist, Gudrød Halvdansson Veidekonge ja Åsa Haraldsdatteri, Agderi kuninga Harald Granraude tütre poeg, Harald Kaunisjuukse isa.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Halvdan Must · Näe rohkem »

Hardeknud I

Hardeknud või Knud I (sündinud ca 880) oli legendaarne Taani kuningas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Hardeknud I · Näe rohkem »

Harilik jalakas

Harilik jalakas (Ulmus glabra) on jalakaliste sugukonda jalaka perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline lehtpuu.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Harilik jalakas · Näe rohkem »

Harilik lina

Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Harilik lina · Näe rohkem »

Harilik rästik

Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik,"Eesti looduse taskuentsüklopeedia.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Harilik rästik · Näe rohkem »

Harilik tamm

Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Harilik tamm · Näe rohkem »

Harjumaa

Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Harjumaa · Näe rohkem »

Haud

Värskelt kaevatud haud Seattle'is juudi surnuaias Haud ehk kalm on paik, kuhu surnu säilmed on maetud.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Haud · Näe rohkem »

Hülgepüük

Inuitid hülgejahil Hülgepüük (ka hülgeküttimine, hülgejaht) on jahinduse haru, mis seisneb hüljeste küttimises.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Hülgepüük · Näe rohkem »

Hülglased

Hülglased ehk hülged (Phocidae) on veeimetajate sugukond.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Hülglased · Näe rohkem »

Hõim

Hõim on rahvast väiksem etniline üksus, mille liikmeid ühendavad keel, kultuur ja päritolu.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Hõim · Näe rohkem »

Heimskringla

Lehekülg Eggertsoni "Heimskringla" koopiast "Heimskringla" ('maa ring', 'maailmasõõr') on tuntuim Põhjala kuningasaagadest.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Heimskringla · Näe rohkem »

Henriku Liivimaa kroonika

Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Henriku Liivimaa kroonika · Näe rohkem »

Hiiumaa

Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Hiiumaa · Näe rohkem »

Hilisrauaaeg

Hilisrauaaeg on Eesti ala ajaloo periodiseeringus rauaaja ja ühtlasi kogu muinasaja viimane periood, mis dateeritakse tavaliselt aastatesse 1050–1200/1227/1250.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Hilisrauaaeg · Näe rohkem »

Hobune

Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom hobuslaste sugukonna hobuse perekonnast.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Hobune · Näe rohkem »

Horisont (ajakiri)

Kõige esimese Horisondi kaas Horisont on Eesti vanim järjepidevalt ilmuv üldpopulaarteaduslik ajakiri.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Horisont (ajakiri) · Näe rohkem »

Hundikangrud

Hundikangrud 2009. aasta suvel. Hundikangrud 2009. aasta suvel. Hundikangrud (ka: Muuksi Hundikangrud) on kivikirstkalmed Harjumaal Kuusalu vallas Muuksi külas Kahala järve ääres.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Hundikangrud · Näe rohkem »

Ida-Euroopa

Ida-Euroopa ÜRO liigituse järgi. Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ida-Euroopa · Näe rohkem »

Ida-Preisimaa

Ida-Preisimaa (saksa keeles: Ostpreußen; ladina keeles: Borussia orientalis) oli Läänemere kaguosa Preisimaa regiooni põhiosa 13.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ida-Preisimaa · Näe rohkem »

Indoeurooplased

Indoeurooplased on indoeuroopa keeli kõnelevad rahvad ja hõimud tänapäeval ja minevikus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Indoeurooplased · Näe rohkem »

Ingeri

Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ingeri · Näe rohkem »

Ingvar

Ingvar või Yngvar Harra (Halljuuks) (surnud 7. sajandil) oli Östeni poeg, poolmüütiline Rootsi kuningas, kes taastas Rootsi troonil Yngligrid pärast seda, kui rootslased olid tõstnud mässu Sölvi vastu.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ingvar · Näe rohkem »

Irboska

Irboska ehk Vana-Irboska on küla Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoonis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Irboska · Näe rohkem »

Izjaslav I

Izjaslav I (1024–1078) oli Vana-Vene suurvürst aastatel 1054–1068, 1069–1073 ja 1076–1078, Novgorodi vürst, Kiievi vürst ja Volõõnia vürst.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Izjaslav I · Näe rohkem »

Jabara kalmed

Jabara kalmed ehk Jabara kalmistu ehk Jabara kivikalmistu (Jäbara kalmed, Jäbara kalmistu) on kalmistu Lüganuse kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Jabara külas Lüganuse vallas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Jabara kalmed · Näe rohkem »

Jahindus

Jahindus on jahipidamist või jahti ehk küttimist ja jahimajandust hõlmav tegevusvaldkond ja majandusharu.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Jahindus · Näe rohkem »

Jarl

Tiitel jarl oli varakeskajal ametinimetus kõrgülikule, kes juhtis suurt piirkonda või oli kuninga lähim mees (”parem käsi”).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Jarl · Näe rohkem »

Jaroslav Tark

Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Jaroslav Tark · Näe rohkem »

Jälevere

Jälevere on küla Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Jälevere · Näe rohkem »

Järvamaa

Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale. Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanemaid maakondi.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Järvamaa · Näe rohkem »

Jüri Selirand

Jüri Selirand (21. juulil 1928 – 11. september 2017) oli eesti arheoloog, ajaloolane ja tõlkija, õppejõud ja kooliõpetaja.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Jüri Selirand · Näe rohkem »

Jüri Uluots

Jüri Uluots (13. jaanuar 1890 Kirbla vald, Läänemaa – 9. jaanuar 1945 Stockholm) oli Eesti õigusteadlane ja poliitik.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Jüri Uluots · Näe rohkem »

Jõelähtme

Jõelähtme on küla Tallinna lähedal Jõelähtme vallas Harjumaal, Jõelähtme valla keskus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Jõelähtme · Näe rohkem »

Jõelähtme kivikirstkalmistu

Jõelähtme kivikirstkalmistu Jõelähtme kivikirstkalmistu (ka Rebala kivikalmed, Jõelähtme kivikalmed) on kivikirstkalme Tallinna-Narva maantee ääres Tallinnast 20 km idas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Jõelähtme kivikirstkalmistu · Näe rohkem »

Jõgeva maakond

Jõgeva maakond ehk Jõgevamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis, mis hõlmab endise Jõgeva rajooni ala.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Jõgeva maakond · Näe rohkem »

Johan Sverkersson

Johan Sverkersson (ka Johan I, vanemates allikates tihti Jon; 1201 – 10. märts 1222) oli Rootsi kuningas 1216–1222.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Johan Sverkersson · Näe rohkem »

Jordanes

Jordanes (ka Jordanis või, harvem, Jornandes oli 6. sajandil elanud Rooma ametnik, kes vanemas eas hakkas kirjutama ajaloost. Kuigi ta kirjutas ka Rooma ajaloo teemalise teose "Romana", on tema tuntuim töö "De origine actibusque Getarum" ehk "Getica", mille ta kirjutas Konstantinoopolis umbes 551 pKr See on ainus säilinud klassikaline teos gootide varasest ajaloost. Sõber palus Jordanesel kirjutada selle raamatu kokkuvõttena Cassiodoruse mitmeköitelisest gootide ajaloost (mis on nüüdseks kadunud). Jordanes valiti selleks tööks tema tuntud ajaloohuvi (ta töötas Rooma ajaloo kallal), tabava sõnakasutuse ning ta enese goodi päritolu tõttu. Ta oli olnud kõrgema järgu notarius ehk sekretär Rooma väikeses klientriigis Möösias, mis asus tänapäeva Põhja-Bulgaarias. Säilinud on teiste autorite, nt Prokopiose kirjutatud teoseid gootide hilisemast ajaloost. Ainsa säilinud kirjutisena gootide päritolust on "Getica" pälvinud arvukalt kriitilist tähelepanu. Jordanes kirjutas hilisladina keeles, mitte klassikalises Cicero-aegses ladinas. Tema enda sissejuhatuse järgi oli tal Cassiodoruse teosega tutvumiseks vaid kolm päeva, mis tähendab, et ta pidi suuresti toetuma omaenda teadmistele. Mõnedki ta väited on lakoonilised. Christensen, Troya ja Kulikowski on tõestanud, et "Geticas" segas Jordanes gootide ja daaklaste tegeliku ajaloo legendidega. Gootide tegelik nimi oli aga Getae.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Jordanes · Näe rohkem »

Jumara jõgi

Ümera ehk Jumara jõgi on jõgi Lätis Valmiera lähistel, mis linnast edelas suubub Koiva jõkke.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Jumara jõgi · Näe rohkem »

Kaali kindlustatud asula

Kaali linnuse laotud kuivmüür Ringmüür Vall Rauasulatuskoht Kruse joonis Kaali kindlustatud asula avastati 1970.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kaali kindlustatud asula · Näe rohkem »

Kaali kraater

Kaali kraater Kaali kraater aastal 2007 Kaali kraater kevadise suurvee ajal, 2010 Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis (Kuressaarest 20 km kirdes).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kaali kraater · Näe rohkem »

Kadriorg

Kadrioru asumi kaart Kadrioru park Russalka mälestussammas Kadriorus Kadriorg on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kadriorg · Näe rohkem »

Kaer

Valminud kaerapõld Viljaterad Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kaer · Näe rohkem »

Kaheväljasüsteem

Kaheväljasüsteem on põlluharimise korraldus, kus igal aastal külvatakse täis umbes pool põllupinnast ja teine pool jäetakse kesana puhkama.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kaheväljasüsteem · Näe rohkem »

Kalapüük

Kalapüük (ka kalastus, kalastamine, kitsamas mõttes töönduspüük) on kalanduse haru, mis keskendub kalade ja teiste veeorganismide (ka veetaimede) püügile mingist veekogust.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kalapüük · Näe rohkem »

Kalme

Kalme on kividest, pinnasest või muust taolisest materjalist tehtud maapealne, vahel ka maa sisse ulatuv muistne rajatis (haud), kuhu on maetud surnud.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kalme · Näe rohkem »

Kammkeraamika

Kammkeraamika on keraamikaliik, mida iseloomustasid esemetele kammtempliga tekitatud piklikud täkked.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kammkeraamika · Näe rohkem »

Kammkeraamika kultuur

Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kammkeraamika kultuur · Näe rohkem »

Karask

Karask (keskmurdes kohmakas) on keefiri, hapu‑ või petipiima, kohupiima või ka jogurtiga tehtud odra‑ või jämeda nisujahu tainast küpsetis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Karask · Näe rohkem »

Karjala

Karjala ajaloolised osad Karjala on ajalooline piirkond Fennoskandias Venemaa ja Soome territooriumil.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Karjala · Näe rohkem »

Karusnahk

Hermeliinist kübar, sall ning muhv Karusnahk on rikkaliku karvastikuga pargitav nahk.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Karusnahk · Näe rohkem »

Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni

Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni (ka Austrvegr ehk Idatee) oli keskaegne (8.–11. sajandi) kaubatee Põhja-Euroopa ja Aasia vahel.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni · Näe rohkem »

Käevõru

Moodne kullast käevõru Käevõru on metallist või muust materjalist tehtud ehe (käeehe), mida kantakse ümber randme või käsivarre.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Käevõru · Näe rohkem »

Kõõvits

Kõõvits on muistne tulekivist, kvartsist või mõnest muust kivimist tehtud tööriist, millega töödeldi loomanahkasid või puitu.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kõõvits · Näe rohkem »

Kõblas

Sambia naine kõplaga Kõblas on tööriist mulla kobestamiseks ja umbrohu eemaldamiseks.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kõblas · Näe rohkem »

Keava linnamägi

Keava linnamäe põhjapoolne külg Keava linnamäe lõunaapoolne külg Keava linnamäe õu Eesti muinaslinnuste juures haruldane salakäik Keava linnamägi on Raplamaal Kehtna vallas Linnaaluste küla lähedal asuv linnamägi.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Keava linnamägi · Näe rohkem »

Keraamika

Amforad Keraamika (vanakreeka sõnast keramos 'savi') on põletatud savist esemed.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Keraamika · Näe rohkem »

Kesk-Eesti

Kesk-Eesti on Eesti keskosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Kesk-Eesti lavamaa.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kesk-Eesti · Näe rohkem »

Kiievi suurvürst

Kiievi suurvürst oli Kiievi-Vene valitseja tiitel 9.–13. sajandil.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kiievi suurvürst · Näe rohkem »

Kiievi-Vene

Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »

Kirves

Kirves Kirves on tööriist, mida kasutatakse puidu lõikamiseks, tükeldamiseks ja kujundamiseks.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kirves · Näe rohkem »

Kivikalme

Mäla kivikalmed Muhu saarel. Kivikalme (Saaremaal rahvapäraselt ka raun) on kalme, mis on ehitatud põhiliselt kividest.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kivikalme · Näe rohkem »

Kivikirstkalme

Jõelähtme kivikirstkalmistu Kivikirstkalme oli Eestis, Skandinaavias, Soomes ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kivikirstkalme · Näe rohkem »

Kivisaar

Kivisaar on üks Kolga-Jaani voorestiku voortest.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kivisaar · Näe rohkem »

Knud IV

Carlo Borromeoga. Ta on Tallinnas ka käsitööliste patroon, mujalt selliseid andmeid ei ole. Knud IV (ka Püha Kanut või Kanut Püha u. 1043 – 10. juuli 1086 Odense) oli Taani kuningas 1080 – 1086, kes püüdis tugevdada Taani monarhiat, toetas roomakatoliku kirikut ja pretendeeris inglise troonile.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Knud IV · Näe rohkem »

Kodukits

Kodukits (Capra hircus või Capra aegagrus hircus) on veislaste sugukonda kitse perekonda kuuluv sõraline.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kodukits · Näe rohkem »

Koiva jõgi

Koiva jõe valgla Koiva on jõgi Lätis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Koiva jõgi · Näe rohkem »

Koivaliina

Koivaliina (eesti keeles ka: Koivalinn; läti keeles Gaujiena; kunagine nimi Atzele; saksakeelne nimi Adsel) on asula Lätis Hopa piirkonnas, Koivaliina valla halduskeskus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Koivaliina · Näe rohkem »

Kojastu kalmed

Kojastu kalmed on kivikalmed Märjamaa valla edelaosas Kojastu külas Tõigiva talu naabruses.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kojastu kalmed · Näe rohkem »

Kolmeväljasüsteem

Kolmeväljasüsteem ehk kesasüsteem on selline maaviljelussüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enam-vähem samasuuruseks tükiks, ja kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kolmeväljasüsteem · Näe rohkem »

Kose aardeleid

Kose aardeleid on 1982.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kose aardeleid · Näe rohkem »

Kriimani

Kriimani on küla Tartu maakonnas Kastre vallas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kriimani · Näe rohkem »

Kristlus

Kristluse osakaal riigiti, kõrgeim osakaal on lillaga, madalaim oranžiga Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kristlus · Näe rohkem »

Krivitšid

Krivitšid (ka kriivitšid) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Krivitšid · Näe rohkem »

Kultuskivi

Kultuskivi Saue vallas, Kiia külashttp://register.muinas.ee/?menuID.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kultuskivi · Näe rohkem »

Kultuurtaim

Enamik aiakujunduses kasutatavaid taimi on kultuurtaimed Kultuurtaim on kultiveerimise tarbeks aretatud või introdutseeritud taimeliik või -sort.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kultuurtaim · Näe rohkem »

Kunda kultuur

Kunda kultuur ehk Kunda staadium oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kunda kultuur · Näe rohkem »

Kuningas

Kuningas (või kuninganna) on tänapäeval monarhistliku korraga riikide enamiku riigipea.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kuningas · Näe rohkem »

Kuralased

Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kuralased · Näe rohkem »

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Kuramaa · Näe rohkem »

Laadoga

Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid. Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Laadoga · Näe rohkem »

Laev

Reisilaev Queen Mary 2 Maailma suurimate laevade võrdlus. Tanker, konteinerilaev, puistlastilaev, reisilaev, lennukikandja. Laev on veetiheda kerega kindlaks kasutusotstarbeks valmistatud veesõiduk.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Laev · Näe rohkem »

Laevkalme

Laevkalme Ojamaal Laevkalme on kivikalme tüüp, kus kalme äärekivid on laotud laevakujuliselt (kivilaev).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Laevkalme · Näe rohkem »

Lammas

Lammas ehk kodulammas (Ovis aries) on loomaliik veislaste sugukonna lamba perekonnast, üks levinumaid koduloomi.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Lammas · Näe rohkem »

Latgalid

Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed. Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Latgalid · Näe rohkem »

Lään

Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Lään · Näe rohkem »

Läänemaa

Läänemaa (lad. Maritima, Rotalia, saksa Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Läänemaa · Näe rohkem »

Läänemeresoome keeled

Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »

Läänemeresoomlased

Läänemeresoome keeled Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Läänemeresoomlased · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemeri ehk Limneameri (eesti keeles on nimi "Balti meri ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Läänemeri · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Läti · Näe rohkem »

Lülle

Lülle on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Lülle · Näe rohkem »

Leedu

Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Leedu · Näe rohkem »

Leedu suurvürstiriik

Kui ei ole teisiti öeldud, mõistetakse selles artiklis Leedu all kogu suurvürstiriigi alasid, mitte ainult praeguse Leedu Vabariigi maa-ala. Leedu suurvürstiriik, ametlikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, Рускае, Жамойцкае, lühivormid Вялікая Літва, Вялікалітва, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »

Lehtpuud

Arukask (''Betula pendula'') Lehtpuud on heitlehised või igihaljad puittaimed katteseemnetaimede hõimkonnast.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Lehtpuud · Näe rohkem »

Lembit Jaanits

Lembit Jaanits (22. jaanuar 1925 Tartu – 5. juuli 2015) oli eesti arheoloog.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Lembit Jaanits · Näe rohkem »

Lembitu

Lembitu (ka Lambite, Lambito, Lembito, Lembitus või Lembit; langes Madisepäeva lahingus 21. septembril 1217 Sakalas) oli Leole vanem.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Lembitu · Näe rohkem »

Lepakose

Lepakose oli küla Viljandimaal.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Lepakose · Näe rohkem »

Lihula piiskop

Lihula ehk Eestimaa piiskop oli Lihula piiskopkonna pea.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Lihula piiskop · Näe rohkem »

Liivi laht

Liivi lahe asukoht. Liivi laht (ka Riia laht, läti Rīgas jūras līcis, liivi Rīgõ lop) on Läänemere osa.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Liivi laht · Näe rohkem »

Liivlased

Liivi lipp. Liivi rahvuslipu värvid on roheline-valge-sinine. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, läti līvi, lībieši) on rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Liivlased · Näe rohkem »

Lindanise lahing

Lindanise lahing oli 1219.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Lindanise lahing · Näe rohkem »

Linnamägi

Pada linnamägi Linnamägi on looduslik seljak või küngas, millel asus linnus või kindlustatud asula.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Linnamägi · Näe rohkem »

Linnus

Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Linnus · Näe rohkem »

Linnusepiirkond

Linnusepiirkond oli ühe linnuse üliku(te)le kuuluv, tema (nende) ees maksu- või muid kohustusi kandva rahvastikuga maa-ala.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Linnusepiirkond · Näe rohkem »

Litoriinameri

Litoriinameri oli Läänemere nõos paiknenud jääajajärgne riimveekogu (umbes 7500–4000 aastat tagasi).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Litoriinameri · Näe rohkem »

Loomakasvatus

Loomakasvatus ehk karjakasvatus on põllumajandusharude rühm, mis tegeleb koduloomade pidamisega.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Loomakasvatus · Näe rohkem »

Loomastik

Loomastik ehk fauna on mingil territooriumil elav loomaliikide kogum.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Loomastik · Näe rohkem »

Looming (ajakiri)

Ajakirja Looming 1960. aastate numbrid Looming on vanim praegu ilmuv eesti kirjandusajakiri.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Looming (ajakiri) · Näe rohkem »

Lundi peapiiskopkond

Lundi peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond, mis moodustati 1103.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Lundi peapiiskopkond · Näe rohkem »

Maakond

Maakond on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Maakond · Näe rohkem »

Maausk

Maausuks nimetatakse eeskätt eesti rahvausundi kristluse-eelsetel kihistustel põhinevat tänapäeva usulist liikumist.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Maausk · Näe rohkem »

Maaviljelus

Maaviljelus on teadus- ja tootmisala, mis seisneb maapinna kasutamises taimede kasvatamiseks, hõlmates ühtlasi ka asjakohased tööd ja võtted.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Maaviljelus · Näe rohkem »

Madisepäeva lahing

Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas, Viljandist umbes 11 kilomeetri kaugusel, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Madisepäeva lahing · Näe rohkem »

Mandrijää

Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Mandrijää · Näe rohkem »

Marika Mägi

Marika Mägi (sündinud 25. veebruaril 1968 Tallinnas) on Tallinna Ülikooli arheoloogia vanemteadur ja endine arheoloogiaprofessor.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Marika Mägi · Näe rohkem »

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (ametlik nimi Kristuse Sõjateenistuse Vennad, ladina keeles Fratres Militiae Christi ehk Ensiferi, Mõõgakandjad; algselt Kristuse sõdalasvennad) oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202–1237.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »

Mesindus

Mesinik mesilasperet üle vaatamas Mesindus on mesilaste pidamine mesindussaaduste saamise ja õite tolmeldamise eesmärgil.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Mesindus · Näe rohkem »

Metsapoole

Metsapoole (ka Metsepole) oli piirkond 13.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Metsapoole · Näe rohkem »

Mstislav Mstislavitš

Mstislav Mstislavitš (hüüdnimega Udaloi, vene keeles Мстислав Мстиславич Удатный, vene õigeusu ristinimi Fjodor; surnud 1228) oli Toropetsi vürst alates 1206.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Mstislav Mstislavitš · Näe rohkem »

Muhu

Muhu on saar Saare maakonnas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Muhu · Näe rohkem »

Muinaskihelkond

Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Muinaskihelkond · Näe rohkem »

Muinaskihelkondade loend maakonniti

Selles loendis on esitatud Eesti muinaskihelkonnad maakonniti.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Muinaskihelkondade loend maakonniti · Näe rohkem »

Mustmätta peitleid

Mustmätta peitleid on vanema rauaaja peitleid, mis tuli välja 1940.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Mustmätta peitleid · Näe rohkem »

Nahk

Naha läbilõige Nahk (ladina cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Nahk · Näe rohkem »

Narva jõgi

Narva jõgi on jõgi Eesti idapiiril, mis algab Peipsist Vasknarva külast lõuna pool ja suubub Narva-Jõesuus Narva lahte.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Narva jõgi · Näe rohkem »

Narva kultuur

Narva kultuur ehk Narva staadium (umbes 5300 eKr kuni 4200 eKr) oli Euroopa neoliitikumi aegne arheoloogiline kultuur tänapäeva Eesti, Läti, Leedu, Kaliningradi oblasti (endine Ida-Preisimaa) ja osaliselt ka Poola ning Venemaa alal.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Narva kultuur · Näe rohkem »

Navesti jõgi

Navesti jõgi (vana nimega Pala või Paala jõgi) on jõgi Eesti edelaosas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Navesti jõgi · Näe rohkem »

Nöörkeraamika kultuur

Nöörkeraamika kultuur hakkas levima Eestis 3000.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Nöörkeraamika kultuur · Näe rohkem »

Nõo kihelkond

Nõo kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Nüggen) on ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Nõo kihelkond · Näe rohkem »

Nestori kroonika

Nestori kroonika ehk "Jutustus möödunud aegadest", täpsemalt "Ajalike aastate lugu"Ain Mäesalu.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Nestori kroonika · Näe rohkem »

Nisu

Idandid Viljaterad Nisupead Nisust valmistatud bulgur Nisutooted Nisu (Triticum) on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Nisu · Näe rohkem »

Noorem pronksiaeg

Noorem pronksiaeg on pronksiaja hilisem osa.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Noorem pronksiaeg · Näe rohkem »

Noorem rauaaeg

Noorem rauaaeg on rauaaja viimane üldperiood, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 800–1200/1250.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Noorem rauaaeg · Näe rohkem »

Norra

Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Norra · Näe rohkem »

Novgorodi vabariik

Новгородская земьляNovgorodimaa 100px100px LippVapp 300pxNovgorodimaa, 1400 ÕukonnakeelVanavene ReligioonÕigeusk PealinnSuur-Novgorod RiigipeaNovgorodi vürst Seadusandlik võimNovgorodi veetše Iseseisvus1136–1478 Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Novgorodi vabariik · Näe rohkem »

Novgorodi vürst

Novgorodi vürst oli Novgorodi vürstiriigi ja Novgorodi Vabariigi valitseja tiitel.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Novgorodi vürst · Näe rohkem »

Oder

Illustratsioon Kahe- (''Hordeum distichon'') ja kuuerealine oder (''Hordeum vulgare'' var. ''hexastichon'') Odrapõld Odrast ja kaerast valmistatud toidud Oder ehk harilik oder (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Oder · Näe rohkem »

Ohverdamine

Ohverdamine (eesti keeles arhailisemalt ka andmine, urjamine) on rituaalne tegevus, kus pakutakse üleloomulikele olenditele kingitusi, et saada vastutasuks õnnestumist mitmesugustes tegevustes.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ohverdamine · Näe rohkem »

Ojamaa

Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ojamaa · Näe rohkem »

Okaspuutaimed

Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Okaspuutaimed · Näe rohkem »

Olav II Haraldsson

Olav Haraldsson. Keskaegne puuskulptuur. Överselö kirik Mälareni järve Selaöni saarel Rootsis. Olav II Haraldsson (oma eluajal tuntud kui Olav Paks (Olav Digre) ja pärast pühakuks kuulutamist püha Olav; 995–29. juuli 1030) oli Norra kuningas aastatel 1015–1028.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Olav II Haraldsson · Näe rohkem »

Olav Tryggvason

Olav Tryggvason Norra kuningana. Autor Peter Nicolai Arbo Olav I Tryggvason (ka Olaf I Tryggvesson, eestipäraselt Olav Tryggvepoeg; umbes 963 – 9. september 1000) oli Norra kuningas aastatel 995–1000.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Olav Tryggvason · Näe rohkem »

Ookean

Ookean on maailmamere suurem osa.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ookean · Näe rohkem »

Otepää

Otepää (varem Nuustaku) on asula Põhja-Valgamaal Otepää kõrgustikul, Otepää valla keskus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Otepää · Näe rohkem »

Otepää piiskopilinnus

Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Otepää piiskopilinnus · Näe rohkem »

Paavst

Paavst (ka Rooma paavst) (ladina papa; kreeka πάππας pappas, 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Paavst · Näe rohkem »

Paekivi

Paekivist rannavallid Osmussaarel. Paekivi ehk paas on settelise tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Paekivi · Näe rohkem »

Paganlus

Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg'.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Paganlus · Näe rohkem »

Paide

Paide kirik Paide on linn Järva maakonnas, maakonna halduskeskus ning Paide linna nimelise omavalitsusüksuse halduskeskus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Paide · Näe rohkem »

Palk

Palk ehk töötasu ehk teenistus on töö tegemise eest makstav rahaline või aineline tasu.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Palk · Näe rohkem »

Paul Johansen

Paul Johansen (23. detsember (vana kalendri järgi 10. detsember) 1901 Tallinn – 14. aprill 1965 Hamburg) oli taani päritolu Eesti ja Saksa ajaloolane.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Paul Johansen · Näe rohkem »

Päikesevarjutus

right Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Päikesevarjutus · Näe rohkem »

Pärn

Pärn (Tilia) on kassinaerilaadsete seltsi pärnaliste sugukonda kuuluv lehtpuude perekond.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Pärn · Näe rohkem »

Pärnu jõgi

Pärnu jõgi on Võhandu jõe järel Eesti pikkuselt teine jõgi (144 km).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Pärnu jõgi · Näe rohkem »

Pärnu laht

Pärnu laht Pärnu laht on laht Edela-Eestis Liivi lahe kirdeosas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Pärnu laht · Näe rohkem »

Pärt Peterson

Pärt Peterson 2012. aastal Pärt Peterson (sündinud 18. aprillil 1966 Tartus) on eesti immunoloog.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Pärt Peterson · Näe rohkem »

Püstkoda

Uuemaaegne püstkoda-suveköök Mustjõe kõrtsitalus Harjumaal Püstkoda on koonilise kujuga lattehitis, mis on kaetud loomanahkade, puukoore, presendi, okste või muu taolisega.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Püstkoda · Näe rohkem »

Põhja-Eesti

Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Põhja-Eesti · Näe rohkem »

Põhjala ristisõjad

Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Põhjala ristisõjad · Näe rohkem »

Põhjamaad

Põhjamaad kaardil Põhjamaade lipud Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Põhjamaad · Näe rohkem »

Peapiiskop

Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna (piiskopkonna) kõrgeim ülevaataja.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Peapiiskop · Näe rohkem »

Peipsi järv

Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Peipsi järv · Näe rohkem »

Petserimaa

Petserimaa oli Eesti maakond aastail –1944.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Petserimaa · Näe rohkem »

Philipp (Saksa kuningas)

Philipp von Hohenstaufen (Švaabi Philipp) (1177–1208) oli Švaabimaa hertsog ja Saksa kuningas 1198–1208.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Philipp (Saksa kuningas) · Näe rohkem »

Pihkva järv

Pihkva järve asend. Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas. Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Pihkva järv · Näe rohkem »

Pihkva lahing (1061)

Pihkva lahing toimus 1061.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Pihkva lahing (1061) · Näe rohkem »

Pihkva vürstiriik

Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Pihkva vürstiriik · Näe rohkem »

Pistoda

Pistoda Pistoda on lühike kaheteraline torkerelv.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Pistoda · Näe rohkem »

Połack

Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Połack · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Poola · Näe rohkem »

Possaadnik

Emajõe suudmes Peipsi kaldal Pihkva possaadnike ja bojaaridega 1472. aasta oktoobris. Possaadnik (vene keeles поса́дник) oli keskaegse Vana-Vene linna ja selle halduslike piirkondade elanike igapäevaelu puudutavate küsimustega tegeleva munitsipaalvalitsuse administratiivne juht ja linnapea; Kiievi-Vene suurvürsti esmane asetäitja ja asevalitseja, volinik, trooni valvur ja kõrgeimal juhtimistasandil konsulent vürstiriigi linnas; vürsti ja tema ja družiina diktatuurse võimuaparaadi kohalik kontrollorgan ja administraator; hiljem häälteenamusega valitud linna omavalitsuse juht.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Possaadnik · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Preisimaa · Näe rohkem »

Pronks

"Pronksratsanik" Peterburis Pronks (itaalia keeles bronzo) on kitsamas mõttes vase ja tina sulam.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Pronks · Näe rohkem »

Puder

Puder on pehme toit, mis on tavaliselt valmistatud jahu, kruupe, tangu või helbeid vees, piimas või mõlema segus keetes.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Puder · Näe rohkem »

Pulli

Pulli on küla Pärnumaal Tori vallas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Pulli · Näe rohkem »

Pulli asula

Pulli küla asukoht Pärnumaal Pulli asula (2010) Pulli asula oli Kunda kultuuri asula, seni teadaolevatel andmetel Eesti vanim inimasula.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Pulli asula · Näe rohkem »

Purjelaev

Purjelaev on veesõiduk, mis kasutab liikumiseks purjedele mõjuva tuule jõudu, mida rakendatakse taglase abil kerele ja mille purjepind on küllaldane tuules, ilma abijõuseadmeta, edasiliikumiseks ja manööverdamiseks.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Purjelaev · Näe rohkem »

Rauaaeg

Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Rauaaeg · Näe rohkem »

Raudvärava lahing

Raudvärava lahing oli arvatavasti 1032.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Raudvärava lahing · Näe rohkem »

Ränikivi

Ränikivi on peamiselt peitkristalsest kvartsist koosnev settekivim.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ränikivi · Näe rohkem »

Rügen

Rügen satelliidifotol Kriidikaljud Rügenil Caspar David Friedrichi maal "Kriidikaljud Rügenil" Rügen (lat. Rugia) on saar Läänemere lõunarannikul, Saksamaa suurim saar.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Rügen · Näe rohkem »

Reiu asulakoht

Reiu asulakoht ehk Sindi-Lodja I on 9000 aasta vanune asulakoht Reiu jõe suudmealal Pärnu maakonnas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Reiu asulakoht · Näe rohkem »

Revala

Eesti muinasmaakonnad. Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani Hindamisraamatu Reuælæ ehk Revälä, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Revala · Näe rohkem »

Richard Indreko

Richard Indreko (25. veebruar 1900 Purdi vald, Järvamaa – 10. märts 1961 Stockholm) oli eesti arheoloog.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Richard Indreko · Näe rohkem »

Riia lahing (1215)

Riia lahing oli 1215.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Riia lahing (1215) · Näe rohkem »

Rikassaare relvaleid

Rikassaare relvaleid on peitleid, mis leiti 1969.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Rikassaare relvaleid · Näe rohkem »

Ristisõjad

Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ristisõjad · Näe rohkem »

Rooma rauaaeg

Rooma rauaaeg on vanema rauaaja hilisem periood Põhja-Euroopas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Rooma rauaaeg · Näe rohkem »

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Rooma riik · Näe rohkem »

Rooma-Katoliku Kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (eestikeelne ametlik nimi Rooma-Katoliku Kirik, ladina Sancta Romana Ecclesia 'Püha Rooma Kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Rooma-Katoliku Kirik · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Rootsi · Näe rohkem »

Rootsi kuningas

Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »

Ruhnu

Ruhnu saar (rootsi keeles Runö) on saar Liivi lahes.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ruhnu · Näe rohkem »

Russin

Russin (läti Rūsiņš; surnud 1212, Henriku Liivimaa kroonikas Russinus) oli üks latgalite vanemaid 13. sajandi alguses.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Russin · Näe rohkem »

Saaga

Saaga (sõna pärineb vanapõhja keelest) on muistend skandinaavlaste ja germaanlaste ajaloost, varastest viikingiretkedest, nende käigus toimunud lahinguist, väljarändest Islandile ning tülidest Islandi perekondade vahel.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Saaga · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa Saaremaa (varem ka Kure-Saar; liivi Sāme mā, läti Sāmsala, rootsi Ösel, saksa Oesel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) on Eesti suurim saar, Sjællandi, Gotlandi ja Fyni järel pindalalt neljas saar Läänemeres.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Saaremaa · Näe rohkem »

Sakala

Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Sakala · Näe rohkem »

Salatsi jõgi

Salatsi jõe suue Salatsis. Salatsi (läti Salaca, saksa Salis) on jõgi Lätis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Salatsi jõgi · Näe rohkem »

Salme alevik

Salme bussipeatus Salme alevik on Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Salme alevik · Näe rohkem »

Salme muinaslaev

2008. aastal avastatud Salme muinaslaeva leiukoht Salme muinaslaevaleid on Saaremaal Salme alevikus 2008.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Salme muinaslaev · Näe rohkem »

Savi

Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Savi · Näe rohkem »

Savinõu

Amforad on teatud savinõud Savinõu ehk savianum on põletatud savist valmistatud nõu.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Savinõu · Näe rohkem »

Saxo Grammaticus

Saxo Grammaticus (ca 1150 – ca 1220), tuntud ka nimega Saxo cognomine Longus, oli Taani ajaloolane ja kirjanik.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Saxo Grammaticus · Näe rohkem »

Säde jõgi

Sild üle Säde jõe Valmiera ja Ruhja vahelisel maanteel. Säde jõgi ka Seda jõgi, (läti k. Sedas upe; saksa k. Sedde Fluss) on 60 km pikkune jõgi Läti põhjaosas, Vidzemes, mis suubub Burtnieki ehk Asti järve (ka Astijärv, Astigerwe).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Säde jõgi · Näe rohkem »

Süsinik-14

Süsinik-14 või radiosüsinik on süsiniku radioaktiivne isotoop, mille poolestusaeg on 5730 +/- 40 aastat.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Süsinik-14 · Näe rohkem »

Seeme

viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Seeme · Näe rohkem »

Semgalid

Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Semgalid · Näe rohkem »

Siga

Emis põrsaga Kodusiga ehk siga (Sus domestica või Sus scrofa domestica) on liik või alamliik sõralisi perekonnast siga.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Siga · Näe rohkem »

Sigtuna

Sigtuna on linn Rootsis Stockholmi läänis Sigtuna vallas, Stockholmi ja Uppsala vahel.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Sigtuna · Näe rohkem »

Siimusaar

Siimusaar on üks Kolga-Jaani voorestiku voortest; halduslikult jääb Meleski külla.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Siimusaar · Näe rohkem »

Siivertsi

Siivertsi linnaosa asukoht Narvas Siivertsi on paikkond ja Narva linnaosa.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Siivertsi · Näe rohkem »

Sirp

Sirp Sirp on tööriist teravilja ja rohu (heina) lõikamiseks.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Sirp · Näe rohkem »

Skandinaavia

Satelliidifoto Skandinaavia poolsaarest ja naabermaadest Olaus Magnuse kaart "Carta Marina" aastast 1539 Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Skandinaavia · Näe rohkem »

Sküüdid

Sküüdid (arvatav etümoloogia indo-euroopa tüvest *skuδa 'vibukütt') olid iraani keelkonna keelt kõnelnud europiidne karjakasvatajatest rändrahvas, kes asustas antiikajal laialdasi alasid umbkaudu praeguse Lõuna-Venemaa, Ukraina ja Kesk-Aasia territooriumil.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Sküüdid · Näe rohkem »

Smolensk

Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Smolensk · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Soome · Näe rohkem »

Soome laht

Soome laht Soome laht on laht Läänemeres.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Soome laht · Näe rohkem »

Soontagana

Soontagana on 13. sajandi allikates (kujul Sontagana, Sontackele) mainitud muinaskihelkond Läänemaa lõunaosas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Soontagana · Näe rohkem »

Sooraud

Sooraud Sooraud ehk soorauamaak on soisel alal rauarikkast põhjaveest humiinainete lagunemise ja nende kontsentratsiooni vähenemise tagajärjel nõrgkihina sadestunud raudhüdroksiidide hrl mullataoline, terajas või muguljas kogum.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Sooraud · Näe rohkem »

Sope maa-alune kalmistu

Sope maa-alune kalmistu on venekirveste kultuuri kalmistu endises Sope külas (praegu Jabara küla) Sope oja kaldal.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Sope maa-alune kalmistu · Näe rohkem »

Sossolid

Sossolid (ka sossoolid, allikates сосолы, ссолы) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm, kellega Kiievi-Venel oli sõjaline konflikt.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Sossolid · Näe rohkem »

Stockholm

Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Stockholm · Näe rohkem »

Sugukond

Sugukond tähistab genealoogias ühe meesisiku või esivanemate paari kõiki järglasi meesliinis, st.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Sugukond · Näe rohkem »

Sulev Vahtre

Sulev Vahtre (kuni 1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Sulev Vahtre · Näe rohkem »

Suur rahvasterändamine

Teise kuni viienda sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Suur rahvasterändamine · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Taani · Näe rohkem »

Taani kuningas

Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Taani kuningas · Näe rohkem »

Taara

Taara on Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi arvates muistse eesti jumala nimi.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Taara · Näe rohkem »

Tacitus

Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus või Gaius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120Antiigileksikon, 2. kd., lk. 206) oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tacitus · Näe rohkem »

Talb

Talb oli kivist, luust või sarvest tööriist, mida kasutati peamiselt puidu lõhestamiseks ja voolimiseks.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Talb · Näe rohkem »

Tallinn

südalinna kõrghooned Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tallinn · Näe rohkem »

Tallinna laht

Tallinna lahe osad Tallinna laht on Soome lahe siselaht.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tallinna laht · Näe rohkem »

Tamula asulakoht

Tamula asulakoht on Võru maakonnas Võru vallas Roosisaare külas Tamula järve läänekaldal asuv muistne asulakoht.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tamula asulakoht · Näe rohkem »

Tara

Aed ehk tara on piirdeehitis, mis märgistab mingi territooriumi piire või piirab loomade või inimeste liikumist mingil maa-alal.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tara · Näe rohkem »

Tarandkalme

Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut tarandit – maapinnale kividest laotud nelinurkset haudehitist, mille müüri sirge külg jääb väljapoole.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tarandkalme · Näe rohkem »

Tarbatu

Tarbatu on Tartu varasem nimi, mille järgi on nime saanud ka.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tarbatu · Näe rohkem »

Tartu

raekojale. Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu lahing (1224)

Tartu lahing (ka Tartu piiramine, Tarbatu lahing või piiramine, Tharbata lahing või piiramine) toimus 1224.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tartu lahing (1224) · Näe rohkem »

Tšuudid

Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tšuudid · Näe rohkem »

Tõrma (Rakvere)

Tõrma on küla Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tõrma (Rakvere) · Näe rohkem »

Tõrvala

Tõrvala (vene Смолка (Smolka), soome Tervola või Tervala) on Ida-Virumaal Narva jõe paremal kaldal Kudruküla ja Riigiküla juures olev paikkond.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tõrvala · Näe rohkem »

Teine Ümera lahing

Teine Ümera lahing oli Henriku Liivimaa kroonika ja Liivimaa vanema riimkroonika järgi 1223.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Teine Ümera lahing · Näe rohkem »

Teravili

Mais Nisu Oder Kaer Rukis Riis Hirss Tatar Sorgo Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade – saamiseks.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Teravili · Näe rohkem »

Theoderich (Eestimaa piiskop)

Theoderich (Theodorich, Theodericus, Theodoricus, Dietrich von Thorreide, Diedrich von Estland) (umbes 1150– 15. juunil 1219) oli Tsistertslaste ordu liige, kes 1187.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Theoderich (Eestimaa piiskop) · Näe rohkem »

Tina

Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tina · Näe rohkem »

Toompea loss

Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Toompea loss · Näe rohkem »

Torma

Torma on alevik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Torma · Näe rohkem »

Trapetsiaalsed hauaplaadid

Trapetsiaalsed hauaplaadid on Euroopas arvatavasti ajavahemikus 7. sajandist 14. sajandi alguseni pärinevad kivist hauatähised.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Trapetsiaalsed hauaplaadid · Näe rohkem »

Trääl

Trääl (vanapõhja keeles þræll, norra keeles trell, taani keeles træl)Junius P Rodriguez, Ph.D..

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Trääl · Näe rohkem »

Tuhk

Kivisöe põlemisel tekkinud tuhk Tuhk on kütuste tulekindel jääk, mis tekib kütuse kui orgaanilise aine täielikul põlemisel selle mineraalosast.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tuhk · Näe rohkem »

Turaida vaherahu

Turaida ehk Toreida vaherahu oli Liivimaa ristisõja ajal, 1212.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Turaida vaherahu · Näe rohkem »

Tuulingumäe tarandkalme

Tuulingumäe tarandkalme asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Põllukülas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Tuulingumäe tarandkalme · Näe rohkem »

Ugandi

Eesti muinasmaakonnad. Soopoolitse on sellel kaardil arvatud Vaiga koosseisu. Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Ugandi · Näe rohkem »

Uhtna

Uhtna mõisa peahoone. Uhtna on alevik Lääne-Virumaal Rakvere vallas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Uhtna · Näe rohkem »

Umbusi

Umbusi on küla Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Umbusi · Näe rohkem »

Uppsala

Vaade linnale talvel Uppsala (varasem kirjapilt Upsala, soome keeles ka vahel Upsala) on linn Rootsis Uppsala läänis, 70 km Stockholmist põhja pool.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Uppsala · Näe rohkem »

Vaiga

Eesti muinasmaakonnad. Soopoolitse on sellel kaardil arvatud Vaiga koosseisu. Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Vaiga · Näe rohkem »

Vakus

Vakus (ka: vakk) oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal ja tõenäoliselt ka hilisrauaaegses Eestis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Vakus · Näe rohkem »

Valdemar II

Valdemar II pitsat Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Valdemar II · Näe rohkem »

Valmiera

Valmiera (eesti Volmari, saksa Wolmar) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Valmiera · Näe rohkem »

Valter Lang

Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Novosibirski oblast, Kulunda asula, Venemaa) on eesti arheoloog, akadeemik.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Valter Lang · Näe rohkem »

Vana Tallinn (raamatusari)

"Vana Tallinn" on Eestis ilmuv ajalookultuuri aastaraamat, mis ilmus aastatel 1936–1939 ning uuesti 1991.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Vana Tallinn (raamatusari) · Näe rohkem »

Vanem

Vanem tähistab kogukonna, seltsi või haldusüksuse juhti.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Vanem · Näe rohkem »

Vanem pronksiaeg

Vanem pronksiaeg on pronksiaja varasem osa.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Vanem pronksiaeg · Näe rohkem »

Vanem rauaaeg

Vanem rauaaeg on rauaaja varaseim peaperiood.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Vanem rauaaeg · Näe rohkem »

Varnja

Varnja (vene keeles Воронья, Варнья) on alevik Eestis Tartumaa Peipsiääre vallas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Varnja · Näe rohkem »

Vask

Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Vask · Näe rohkem »

Väetis

orus 1942. aastal tehtud näidispõld, kus poolt põllust väetati rohkelt ja teist poolt üldse mitte. Väetis ehk väetusaine on aine, mis soodustab taimede toitumist ja sellega kaasnevat kasvu.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Väetis · Näe rohkem »

Väo

Väo on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Väo · Näe rohkem »

Vürst

Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Vürst · Näe rohkem »

Võrtsjärv

Võrtsjärv Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti territooriumil olev järv, suuruselt jääb see alla Peipsile, millest osa asub Venemaa piirides.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Võrtsjärv · Näe rohkem »

Võrumaa

Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Võrumaa · Näe rohkem »

Võsa

Võsa (ka võsastik, võserik, põõsastik) on jäätmaale, raiesmikule vm.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Võsa · Näe rohkem »

Vegetatsiooniperiood

Vegetatsiooniperiood (lad. k vegetatio – taastumine, taimestik) ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on ajaperiood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Vegetatsiooniperiood · Näe rohkem »

Veis

Veised Hiiumaal Koduveis on loomaliik (Bos taurus) või alamliik (Bos primigenius taurus) veise perekonnast; üks levinumaid koduloomi.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Veis · Näe rohkem »

Veliki Novgorod

Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Veliki Novgorod · Näe rohkem »

Vello Lõugas

Vello Lõugas (6. aprill 1937 – 21. mai 1998) oli eesti arheoloog.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Vello Lõugas · Näe rohkem »

Venekirves

Venekirveste (ka sõjakirveste) kultuuriala on märgitud punaselt Venekirves oli venekujuline tööriist nöörkeraamika kultuurist, mis levis kivi- ja pronksiajal.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Venekirves · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik Euroopas ja Aasias.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Venemaa · Näe rohkem »

Venemaa riigipeade loend

Venemaa riigipeade loend loetleb Venemaa valitsejad kronoloogilises järjekorras alates Vana-Venest kuni tänapäevani.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Venemaa riigipeade loend · Näe rohkem »

Viikingiaeg

Viikingiaja linnad Skandinaavias Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni: sinisega on märgitud kaubatee Läänemeri - Laadoga - Volga. Teised maismaa kaubateed on märgitud oranži värviga Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8. sajandist 11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Viikingiaeg · Näe rohkem »

Viljandi piiramine (1223)

Viljandi piiramine toimus 1223.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Viljandi piiramine (1223) · Näe rohkem »

Villevere

Villevere (ka: Suur-Villevere) on küla Järva maakonnas Türi vallas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Villevere · Näe rohkem »

Virumaa

Eesti muinasmaakonnad Virumaa (saksa Kreis Wierland, ladina Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Virumaa · Näe rohkem »

Visby

Visby on Rootsi saare Ojamaa suurim linn.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Visby · Näe rohkem »

Vitslav I

Vitslav I (taani k.: Vitslav den 1. af Rügen) (umbes 1180 – 7. juuni 1250) oli lääneslaavi päritolu Taani kuninga vasall ja Rügeni (Rugia) vürst aastatel 1221–1249.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Vitslav I · Näe rohkem »

Vladimir Mstislavitš

Vladimir Mstislavitš oli Pihkva vürst 13.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Vladimir Mstislavitš · Näe rohkem »

Volga

Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Volga · Näe rohkem »

Vooremaa

Vooremaa (ka Saadjärve voorestik) on Eesti maastikurajoon.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Vooremaa · Näe rohkem »

Waridote

Waridote oli 13.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja Waridote · Näe rohkem »

10. aastatuhat eKr

10.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 10. aastatuhat eKr · Näe rohkem »

1000

1000.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1000 · Näe rohkem »

1030

1030.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1030 · Näe rohkem »

1032

1032.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1032 · Näe rohkem »

1050

1050.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1050 · Näe rohkem »

1054

1054.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1054 · Näe rohkem »

1060

1060.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1060 · Näe rohkem »

1061

1061.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1061 · Näe rohkem »

1077

1077.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1077 · Näe rohkem »

1111

1111.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1111 · Näe rohkem »

1113

1113.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1113 · Näe rohkem »

1116

1116.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1116 · Näe rohkem »

1130

1130.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1130 · Näe rohkem »

1131

1131.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1131 · Näe rohkem »

1132

1132.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1132 · Näe rohkem »

1134

1134.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1134 · Näe rohkem »

1150

1150.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1150 · Näe rohkem »

1170. aastad

1170.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1170. aastad · Näe rohkem »

1179

1179.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1179 · Näe rohkem »

1187

1187.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1187 · Näe rohkem »

1190

1190.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1190 · Näe rohkem »

1191

1191.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1191 · Näe rohkem »

1192

1192.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1192 · Näe rohkem »

1193

1193.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1193 · Näe rohkem »

1195

1195.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1195 · Näe rohkem »

1197

1197.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1197 · Näe rohkem »

12. sajand

12.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 12. sajand · Näe rohkem »

1200

1200.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1200 · Näe rohkem »

1203

1203.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1203 · Näe rohkem »

1206

1206.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1206 · Näe rohkem »

1207

1207.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1207 · Näe rohkem »

1208

1208.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1208 · Näe rohkem »

1210

1210.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1210 · Näe rohkem »

1211

1211.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1211 · Näe rohkem »

1212

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1212 · Näe rohkem »

1215

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1215 · Näe rohkem »

1216

1216.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1216 · Näe rohkem »

1217

1217.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1217 · Näe rohkem »

1218

1218.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1218 · Näe rohkem »

1219

1219.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1219 · Näe rohkem »

1220

1220.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1220 · Näe rohkem »

1221

1221.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1221 · Näe rohkem »

1223

1223.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1223 · Näe rohkem »

1225

1225.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1225 · Näe rohkem »

1228

1228.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1228 · Näe rohkem »

13. sajand

13.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 13. sajand · Näe rohkem »

1300

1300.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1300 · Näe rohkem »

1940

1940.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1940 · Näe rohkem »

1954

1954.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1954 · Näe rohkem »

1982

1982.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1982 · Näe rohkem »

1990. aastad

1990.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1990. aastad · Näe rohkem »

1998

1998.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1998 · Näe rohkem »

1999

1999.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 1999 · Näe rohkem »

2. aastatuhat eKr

2.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 2. aastatuhat eKr · Näe rohkem »

2. sajand

2.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 2. sajand · Näe rohkem »

2. veebruar

2.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 2. veebruar · Näe rohkem »

2000

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 2000 · Näe rohkem »

2012

2012.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 2012 · Näe rohkem »

23. jaanuar

23.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 23. jaanuar · Näe rohkem »

3. sajand

3.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 3. sajand · Näe rohkem »

4. aastatuhat eKr

4.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 4. aastatuhat eKr · Näe rohkem »

4. sajand

4.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 4. sajand · Näe rohkem »

410

410.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 410 · Näe rohkem »

5. aastatuhat eKr

5.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 5. aastatuhat eKr · Näe rohkem »

5. sajand

5.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 5. sajand · Näe rohkem »

500 eKr

Aasta 500 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 500 eKr · Näe rohkem »

6. aastatuhat eKr

6.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 6. aastatuhat eKr · Näe rohkem »

6. sajand eKr

6.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 6. sajand eKr · Näe rohkem »

600

Sajandid: 5. sajand - 6. sajand - 7. sajand Kümnendid: 550. aastad 560. aastad 570. aastad 580. aastad 590. aastad - 600. aastad - 610. aastad 620. aastad 630. aastad 640. aastad 650. aastad Aastad: 595 596 597 598 599 - 600 - 601 602 603 604 605.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 600 · Näe rohkem »

650

650.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 650 · Näe rohkem »

675

675.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 675 · Näe rohkem »

750

750.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 750 · Näe rohkem »

8. sajand

8.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 8. sajand · Näe rohkem »

850

850.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 850 · Näe rohkem »

860

860.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 860 · Näe rohkem »

862

862.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 862 · Näe rohkem »

9. aastatuhat eKr

9.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 9. aastatuhat eKr · Näe rohkem »

900

Sajandid: 8. sajand - 9. sajand - 10. sajand Kümnendid: 850. aastad 860. aastad 870. aastad 880. aastad 890. aastad - 900. aastad - 910. aastad 920. aastad 930. aastad 940. aastad 950. aastad Aastad: 895 896 897 898 899 - 900 - 901 902 903 904 905 ----.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 900 · Näe rohkem »

968

968.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 968 · Näe rohkem »

98

98.

Uus!!: Eesti esiajalugu ja 98 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Eesti esiaeg, Eesti muinasaeg, Muinas-Eesti.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »