Kiiremini kui brauser!
285 suhted: Adolf von Seckendorff, Aegna Komandantuur, Ajateenistus, Ajutine Valitsus (Venemaa), Aleksander Einseln, Aleksander Tõnisson, Allohvitser, Andres Larka, Ants Laaneots, Asutus, August Weizenbergi tänav, Auto-Tanki rügement, Üksikud jalaväepataljonid, Ülo Uluots, Ämari lennubaas, Ämari lennuväli, Õhukaitse suurtükiväegrupp, Õhuseiredivisjon, Õhutõrjepataljon, Õhuvägi, Balti sõjaväeringkond, Baltisakslased, Brest-Litovski rahuleping, Brigaad, Diviis, Divisjon, Eesti, Eesti Ajutine Valitsus, Eesti õhuvägi, Eesti kaitsejõud, Eesti kaitseminister, Eesti kaitsevägi, Eesti kütiväed, Eesti maavägi, Eesti merekindlused, Eesti merevägi, Eesti NSV, Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu, Eesti Rahvaväe auastmed, Eesti Rahvavägi, Eesti rahvusväeosad, Eesti sõjalennundus, Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee, Eesti Teises maailmasõjas, Eesti Vabariigi aastapäev, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, Eesti-Läti piir, Eestimaa, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, ..., Eestimaa Päästekomitee, Emakeel, Ernst Põdder, Eskadrill, Eskadron, Filtri tee, Harju maakond, Harju Sõjaväeringkond, Harjumaa, Haubits, Hävitusagent, Hiiu maakond, Ida-Viru maakond, Idarinne (Teine maailmasõda), Inseneripataljon, Inseneriväe Inspektuur, Isikkoosseis, Jaan Soots, Jalavägi, Jägala, Järva maakond, Järvamaa, Jõgeva maakond, Jõhvi, Johan Laidoner, Jukums Vācietis, Kahur, Kaitseliit, Kaitseministeerium, Kaitseväe Akadeemia, Kaitseväe peastaap, Kalevi jalaväepataljon, Karl Kimmel, Karl Parts, Katteüksus, Kirde kaitseringkond, Kompanii, Konstantin Päts, Kuperjanovi jalaväepataljon, Kuulipilduja, Lahingukool, Landesveer, Laskemoon, Lääne maakond, Lääne-Saare Sõjaväeringkond, Lääne-Viru maakond, Läänemaa, Läti, Leedu, Lennuk, Lennuväerügement, Maakonnalinn, Magasini tänav, Marja tänav (Tallinn), Märtsiküüditamine, Meegomäe, Merevägi, Metsavennad, Mobilisatsioon, Naissaare Komandantuur, Narva, Narva lahing (1918), Narva lahing (1919), Narva Sõjaväeringkond, Nõukogude Liit, Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991), Nõukogude väeosad Eestis, Nõukogude Venemaa, Nikolai Reek, Norillag, Ohvitser, Oktoobrirevolutsioon, Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon, Omakaitse (1917–1918), Pakri tänav, Paldiski, Pataljon, Patarei (sõjandus), Pärnu Üksik-jalaväepataljon, Pärnu maakond, Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond, Pärnumaa, Püstolkuulipilduja, Põlva maakond, Peipsi Laevastiku Divisjon, Petserimaa, Piirivalve, Pioneeripataljon, Pioneeriteenistus, Pioneerpataljon, Politsei, Puiestee tänav, Punaarmee, Rahumäe tee, Rahuoperatsioonide Keskus, Rahvakomissar, Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse Staap, Rapla maakond, Ratsavägi, Rügement, Rühm (sõjandus), Regulaarvägi, Relva-SS, Riia tänav, Riigi Teataja, Riigivanem, Saare maakond, Saaremaa, Saksa armee (Saksa Keisririik), Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944), Saksamaa, Sõdur, Sõjalaev, Sõjaväelinnak, Sõjaväeringkond, Sõjavägede Ülemjuhataja, Scoutspataljon, Semen Tõmošenko, Sidepataljon, Soome laht, Soomusauto, Soomusrong, Soomusrongide Brigaad, Soomusrongide divisjon, Soomusvägi, Staabi- ja sidepataljon, Staabiülem, Staap, Suur-Sõjamäe tänav, Suuropi Komandantuur, Suurtükipatarei, Suurtükiväe Inspektuur, Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi), Suurtükivägi, Suurtükk, Tagalapataljon, Tallinn, Tallinna garnison, Tallinna sõjasadam, Tank, Tapa sõjaväelinnak, Tartu, Tartu maakond, Tartu rahu, Tartu Sõjaväeringkond, Tartumaa, Tööstuse tänav, Teine maailmasõda, Tsiviilelanik, Ukraina, Vabadusrist, Vabadussõda, Vahipataljon, Vahiteenistus, Valga maakond, Valga Sõjaväeringkond, Valgamaa, Vastupanutegevus Eesti NSVs, Väeliik, Väeosa, Värska, Võru, Võru maakond, Võru-Petseri Sõjaväeringkond, Võrumaa, Veebruarirevolutsioon, Vene NFSV, Venemaa Keisririik, Venemaa relvajõud, Viktor Puskar, Viljandi maakond, Viljandimaa, Viru jalaväepataljon, Viru maakond, Viru rinne, Viru-Järva Sõjaväeringkond, Virumaa, Wehrmacht, 1. Diviis, 1. Eesti jalaväediviis, 1. jalaväebrigaad, 1. Soomusrongi Rügement, 1. Suurtükiväegrupp, 1. Suurtükiväepolk, 13. aprill, 14. juuni, 15. mai, 16. jaanuar, 16. juuni, 16. november, 17. august, 17. juuni, 17. veebruar, 18. juuni, 19. detsember, 19. jaanuar, 1918, 1919, 1920, 1922, 1928, 1939, 1940, 1941, 1944, 1990, 1991, 1992, 1994, 2. Diviis, 2. Soomusrongi Rügement, 2. Suurtükiväegrupp, 2. Suurtükiväepolk, 2. veebruar, 20. august, 20. veebruar, 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus, 22. november, 24. veebruar, 27. juuli, 27. märts, 28. september, 29. august, 3. Diviis, 3. juuli, 3. Suurtükiväegrupp, 3. Suurtükiväepolk, 4. Diviis, 4. mai, 4. Suurtükiväegrupp, 5. juuni, 5. Suurtükiväegrupp, 6. august, 7. juuli. Laienda indeks (235 rohkem) »
Adolf von Seckendorff
Vabahärra Franz Adolf von Seckendorff (17. märts 1857 Gera – 8. mai 1941 Waldsieversdorf) oli Preisimaa jalaväekindral, 1918.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Adolf von Seckendorff · Näe rohkem »
Aegna Komandantuur
305 mm Aegna saare rannapatarei nr 1, 1934. aastal Aegna Komandantuur (ka Aegna Saare Komandantuur) oli Eesti sõjaväe merekindluste territoriaalne rannakaitseüksus aastail 1918–1940.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Aegna Komandantuur · Näe rohkem »
Ajateenistus
'''Ajateenistus maailma riikides''' Roheline – relvajõude ei ole Punane – ajateenistus Sinine – täiskutseline sõjavägi ja/või vabatahtlik ajateenistus Lilla – väeteenistusse sunnitakse astuma alla 20% kogu eagrupist või alla 40% vastava eagrupi meestest (kui ajateenistuskohustus kehtib vaid meestele) Oranž – plaanid ajateenistusest loobumiseks lähima kolme aasta jooksul Hall – info puudub Ajateenistus (ajateenistuskohustus, kohustuslik riigikaitseteenistus, varem ka sundaeg) on piiratud kestusega riigikaitseline või sisekaitseline tegevteenistus kindlaks määratud ja nõuetele vastavale inimrühmale kindlas vanusegrupis.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Ajateenistus · Näe rohkem »
Ajutine Valitsus (Venemaa)
Venemaa Ajutine Valitsus oli Venemaal pärast veebruarirevolutsiooni 1917.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Ajutine Valitsus (Venemaa) · Näe rohkem »
Aleksander Einseln
Aleksander Einseln (25. oktoober 1931 – 16. märts 2017) oli Eesti kindral ja poliitik, varem Ameerika Ühendriikide maaväe kolonel.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Aleksander Einseln · Näe rohkem »
Aleksander Tõnisson
Aleksander Tõnisson VR I/1 (17. aprill 1875 Pööra küla, Härjanurme vald, Tartumaa – 30. juuni 1941, arvatavasti Tallinna lähistel) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1918), 1934–1939 Tartu linnapea ja 1939–1940 Tallinna ülemlinnapea.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Aleksander Tõnisson · Näe rohkem »
Allohvitser
Saksa ohvitser ja allohvitser (seisab) nõu pidamas Teise maailmasõja ajal Soome mereväe vanemallohvitser 2006 Allohvitser on sõjaväe nooremjuhi (alljuhi) karjäärimudel, sõjaväeline staatus ja teenistuslik vahelüli ohvitseride ja sõdurite vahel.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Allohvitser · Näe rohkem »
Andres Larka
Andres Larka VR I/1 (5. märts 1879 Pilistvere, Kabala vald, Viljandimaa – 8. jaanuar 1943 Malmõž, Kirovi oblast, Nõukogude Liit) oli Eesti sõjaväelane ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu esimees ja riigivanema kandidaat 1934.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Andres Larka · Näe rohkem »
Ants Laaneots
Ants Laaneots (sündinud 16. jaanuaril 1948 Kilingi-Nõmmes) on Eesti erukindral ja poliitik.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Ants Laaneots · Näe rohkem »
Asutus
Asutus (vanemas kirjanduses ka asutis) on ühiskonnas halduslikke, majanduslikke, kultuurilisi, hariduslikke, sotsiaalseid või muid ülesandeid täitev iseseisev, ainelise tootmisega mitte tegelev institutsioon.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Asutus · Näe rohkem »
August Weizenbergi tänav
August Weizenbergi tänav asub Tallinnas Kadriorus Kesklinna linnaosas.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja August Weizenbergi tänav · Näe rohkem »
Auto-Tanki rügement
Auto-Tankirügemendi sõdurid 1936. aastal Auto-Tankirügemendi sõdurid 1936. aastal tankiga Renault FT 17 Auto-tanki rügement (ka: Auto-tankirügement) oli Eesti Rahvaväe ja Eesti sõjaväe soomusvägede väeosa, 31.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Auto-Tanki rügement · Näe rohkem »
Üksikud jalaväepataljonid
Üksikud jalaväepataljonid moodustati 1928.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Üksikud jalaväepataljonid · Näe rohkem »
Ülo Uluots
Ülo Uluots (4. veebruar 1930 Jõhvi – 18. juuli 1997) oli eesti tootmisjuht, sõjaajaloolane ja poliitik.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Ülo Uluots · Näe rohkem »
Ämari lennubaas
Ämari lennubaasi embleem Ameerika Ühendriikide õhuväe Boeing C-17 Globemaster III transpordilennuk maandumas Ämari lennubaasi Saber Strike 2012 käigus. Ämari lennubaas on Eesti õhuväe väeosa, mis teenindab Ämari lennuvälja.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Ämari lennubaas · Näe rohkem »
Ämari lennuväli
Ämari lennuväli on sõjaväelennuväli Lääne-Harju vallas.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Ämari lennuväli · Näe rohkem »
Õhukaitse suurtükiväegrupp
Õhukaitse suurtükiväegrupp oli Tallinnas ja Harjumaal aastatel 1930–1940 tegutsenud Õhukaitse õhutõrjeüksus.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Õhukaitse suurtükiväegrupp · Näe rohkem »
Õhuseiredivisjon
Õhuseiredivisjon (ÕSD) on Eesti õhuväe koosseisu kuuluv väeosa, mille põhiülesanne on Eesti Vabariigi õhuruumi puutumatuse järelevalve.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Õhuseiredivisjon · Näe rohkem »
Õhutõrjepataljon
Õhutõrjepataljon on Eesti kaitseväe maaväe õhutõrjeväeosa (pataljon), mis asub Tapal ja kuulub 1. jalaväebrigaadi koosseisu.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Õhutõrjepataljon · Näe rohkem »
Õhuvägi
Õhuvägi, tuntud ka kui õhujõud ja ajalooliselt kui lennuvägi, on riigi relvajõudude väeliik, mille ülesanne on olla valmis sõjapidamiseks õhuruumis ja teiste relvajõudude liikide toetamiseks õhuruumist lennukite ja helikopteritega.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Õhuvägi · Näe rohkem »
Balti sõjaväeringkond
Balti sõjaväeringkond (vene Прибалтийский военный округ - Pribaltijskij vojennõi okrug) oli Punaarmee ja NSV Liidu Relvajõudude Nõukogude Armee sõjaväeringkond.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Balti sõjaväeringkond · Näe rohkem »
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Baltisakslased · Näe rohkem »
Brest-Litovski rahuleping
Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Brest-Litovski rahuleping · Näe rohkem »
Brigaad
Brigaad on iseseisev operatiiv-taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt mitmest pataljonist ja mitmesugustest muudest vajalikest üksustest.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Brigaad · Näe rohkem »
Diviis
Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt 2–6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Diviis · Näe rohkem »
Divisjon
Divisjon on põhiliselt mereväe või õhuväe väeüksus, mis vastab maaväe pataljonile.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Divisjon · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti Ajutine Valitsus
Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Eesti Ajutine Valitsus · Näe rohkem »
Eesti õhuvägi
Eesti õhuvägi on Eesti kaitseväe üks põhiväeliikidest, mille ülesandeks on riigi õhuruumi kontroll ning strateegiliste objektide kaitsmine õhust.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Eesti õhuvägi · Näe rohkem »
Eesti kaitsejõud
Eesti kaitsejõud on Eesti riigikaitset teostavate organisatsioonide kogum.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Eesti kaitsejõud · Näe rohkem »
Eesti kaitseminister
Kaitseminister on Vabariigi Valitsuse liige, kes juhib Kaitseministeeriumi ning vastutab riigikaitse korraldamise eest Eesti Vabariigis.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Eesti kaitseminister · Näe rohkem »
Eesti kaitsevägi
Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Eesti kaitsevägi · Näe rohkem »
Eesti kütiväed
Eesti kütiväed ehk Eesti Punased Kütid (vene keeles Красные эстонские стрелки, Эстонская Красная армия) olid Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas võidelnud eestlastest koosnenud Punaarmee väeosad.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Eesti kütiväed · Näe rohkem »
Eesti maavägi
Eesti maavägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik, mille ülesandeks on riigikaitse teostamine maismaal kooskõlas kaitseplaanidele ja kaitseväe juhtimisorganite korraldustele.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Eesti maavägi · Näe rohkem »
Eesti merekindlused
Merekindlused olid Eesti merejõudude koosseisu kuulunud rannakaitse suurtükiväe koondis.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Eesti merekindlused · Näe rohkem »
Eesti merevägi
Eesti merevägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik ja struktuuriüksus, mis vastutab mereoperatsioonide eest.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Eesti merevägi · Näe rohkem »
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Eesti NSV · Näe rohkem »
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu oli Eesti NSV rahvakomissariaatide juhte ühendav rahvamajanduse kollektiivne juhtorgan ehk valitsus, mis tegutses ajavahemikus 25.08.1940 – 25.03.1946 Tallinnas, sellest 8.juulist 15.juulini 1941 Narvas, 1941–1944 Nõukogude Liidu tagalas.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu · Näe rohkem »
Eesti Rahvaväe auastmed
Eesti Rahvaväe auastmed olid Eesti Rahvaväes aastatel 1919–1926 kasutatud juhtimisvõime, hariduse, staaži või ka teenete hindamise süsteem, mille aluseks oli rahvaväe ohvitseridele antud auastmed ehk sõjaväelised auastmed.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Eesti Rahvaväe auastmed · Näe rohkem »
Eesti Rahvavägi
Eesti Rahvavägi oli Eesti sõjaväe mitteametlik nimetus ja esmane organisatoorne etapp 16. novembrist 1918 kuni 27. märtsini 1920 ja õigusvastaselt 1940.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Eesti Rahvavägi · Näe rohkem »
Eesti rahvusväeosad
Eesti rahvusväeosad olid 1917.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Eesti rahvusväeosad · Näe rohkem »
Eesti sõjalennundus
Eesti Lennuvägi sai alguse 21.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Eesti sõjalennundus · Näe rohkem »
Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee
Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee (vene keeles Главный комитет воинов-эстов) oli 1.–5.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee · Näe rohkem »
Eesti Teises maailmasõjas
Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes idarindel ja Karjala rindel.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Eesti Teises maailmasõjas · Näe rohkem »
Eesti Vabariigi aastapäev
Pika Hermanni tornis Vabariigi aastapäeva paraad Tallinnas, 24. veebruar 2011 Tartu üliõpilaskorporatsioonid oma lippudega Eesti lipu tervitamisel Tartu tähetorni juures, 24. veebruar 2013 Eesti Vabariigi aastapäev on 24. veebruaril, millega tähistatakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Eesti Vabariigi aastapäev · Näe rohkem »
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu (kuni 8. maini 1990 Eesti NSV XII Ülemnõukogu) oli viimane valitud Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan ning pärast Eesti NSV suveräänsuse deklaratsiooni teine NSV Liidu poolt okupeeritud Eesti territooriumil faktilist võimu omanud kohalik võimuorgan.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu · Näe rohkem »
Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt
Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk niinimetatud baaside leping (ja selle juurde kuuluv salajane protokoll) oli 1939.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt · Näe rohkem »
Eesti-Läti piir
Eesti kaart, kust on näha Eesti-Läti piir Piiripost Heinaste (läti Ainaži) juures Eesti-Läti piir on Eesti ja Läti vaheline riigipiir, mille pikkus on 339 km.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Eesti-Läti piir · Näe rohkem »
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Eestimaa · Näe rohkem »
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mitteametlikult tuntud ka kui (Ajutine) Maanõukogu, Eesti Maanõukogu, (Eesti) Maapäev, Eestimaa kubermangu ajutine semstvonõukogu, oli 1917.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu · Näe rohkem »
Eestimaa Päästekomitee
Eestimaa Päästekomitee (ka Eestimaa Päästmise Komitee) oli 19.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Eestimaa Päästekomitee · Näe rohkem »
Emakeel
Emakeel on esimene keel, mille omandamist alustab inimene pärast sündimist.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Emakeel · Näe rohkem »
Ernst Põdder
Ernst-Johannes Põdder VR I/1 (10. veebruar 1879 Tartu – 24. juuni 1932 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane, üks kolmest esimesest Eesti kindralmajorist (1918).
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Ernst Põdder · Näe rohkem »
Eskadrill
Korea sõja ajal 1951 Eskadrill (prantsuse sõnast escadrille), ka lennuväeeskadrill, on peamine lennuväe taktikaline allüksus.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Eskadrill · Näe rohkem »
Eskadron
Eskadron (prantsuse sõnast escadron) on endisaegne ratsaväeüksus.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Eskadron · Näe rohkem »
Filtri tee
Filtri tee on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosa Juhkentali asumis, Ülemiste järve lähedal.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Filtri tee · Näe rohkem »
Harju maakond
Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Harju maakond · Näe rohkem »
Harju Sõjaväeringkond
Harju Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Harju Kaitseringkond) asus Harjumaal.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Harju Sõjaväeringkond · Näe rohkem »
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Harjumaa · Näe rohkem »
Haubits
II maailmasõja aegne saksa välihaubits 105 mm le.F.H.18M muuseumis Soomes 122 mm välihaubits D-30 laskeasendis. Valmistatud Nõukogude Liidus 155 mm välihaubitsad M198 tulepositsioonil Haubits (tšehhi keeles houfnice, saksa keeles Haubitze) on.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Haubits · Näe rohkem »
Hävitusagent
Hävitusagent oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee kõrgema kooli vastuluuretegevuse sõnastiku kohaselt - ”riikliku julgeoleku organite agent, kes lahingvarustust kasutades täideb eriülesandeid.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Hävitusagent · Näe rohkem »
Hiiu maakond
Hiiu maakond ehk Hiiumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Hiiu maakond · Näe rohkem »
Ida-Viru maakond
Ida-Viru maakond ehk Ida-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eesti kirdeosas, Ida-Eesti piirkonnas.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Ida-Viru maakond · Näe rohkem »
Idarinne (Teine maailmasõda)
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Näe rohkem »
Inseneripataljon
Inseneripataljon oli Eesti Rahvaväe väeosa (pataljon), mis osales ka Eesti Vabadussõjas.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Inseneripataljon · Näe rohkem »
Inseneriväe Inspektuur
Inseneriväe Inspektuur oli 1920.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Inseneriväe Inspektuur · Näe rohkem »
Isikkoosseis
Isikkoosseis on kõik väeosa või väeüksuse koosseisu kuuluvad sõjaväelased ja ka seal teenivad eraisikud.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Isikkoosseis · Näe rohkem »
Jaan Soots
Jaan Soots VR I/1 (29. veebruar / 12. märts 1880 Küti talu, Helme vald, Valgamaa – 6. veebruar 1942 Ussollag, Solikamsk, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Jaan Soots · Näe rohkem »
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Jalavägi · Näe rohkem »
Jägala
Jägala on küla Harjumaal Jõelähtme vallas.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Jägala · Näe rohkem »
Järva maakond
Järva maakond ehk Järvamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Järva maakond · Näe rohkem »
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Järvamaa · Näe rohkem »
Jõgeva maakond
Jõgeva maakond ehk Jõgevamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Jõgeva maakond · Näe rohkem »
Jõhvi
Jõhvi on linn Kirde-Eestis, Jõhvi valla ja Ida-Viru maakonna keskus.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Jõhvi · Näe rohkem »
Johan Laidoner
Johan Laidoner (12. veebruar 1884 Vardja, Viiratsi vald, Viljandimaa – 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimir, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Johan Laidoner · Näe rohkem »
Jukums Vācietis
Venemaa Keisririigi sõjaväelane Jukums Vācietis Jukums Vācietis (vene keeles Иоаким Иоакимович Вацетис; (11.vkj/23. november 1873 Jaunlutriņi, Kuramaa – 28. juuli 1938 Moskva) oli Venemaa ja NSV Liidu sõjaväelane (2. järgu armeekomandör), rahvuselt lätlane. Jukums Vācietis kutsuti 1891 Venemaa sõjaväkke, 1897 lõpetas Vilno sõjakooli ja 1909 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia. Ta võitles Esimeses maailmasõjas, oli 1915. aastast polkovnik, 1916. aasta oktoobris määrati ta 6. Zemgale läti kütipolgu komandöriks. Oktoobrirevolutsiooni ajal läks Vācietis koos oma lätlastest koosneva polguga nõukogude võimu toetajate poolele ja vastavalt 12. armees moodustatud sõjarevolutsioonikomitee ülesandele osales Valga linna hõivamisel, mis oli Ajutise Valitsuse vägede valduses. Samuti osales ta Ajutise Valitsuse vägede Mogiljovis asunud Kõrgema Ülemjuhatuse peakorteri hõivamises ja likvideerimises, sest see ei allunud Nõukogude Venemaa Rahvakomissaride Nõukogu korraldustele. 1917. aasta detsembris sai Vācietis Kõrgema Ülemjuhatuse Peakorteri juures asuva Revolutsioonilise Välistaabi operatiivosakonna ülemaks, 1918 astus Punaarmeesse. Aprillist 1918 oli ta Läti kütidiviisi ülem, kelle juhtimisel suruti Moskvas 6.–7. juulil 1918 maha vasakesseeride ülestõus. 18. juulist kuni 28. septembrini 1918 Saksamaa Keisririigi ja Vene SFNV vahel alanud sõjategevuses oli Vācietis Idarinde juhataja, 6. septembrist 1918 8. juulini 1919 Nõukogude Vabariigi Relvajõudude ülemjuhataja (Главнокомандующий вооружёнными силами Республики). 1919. aasta juulis vahistati Vācietis kahtlustatuna osalemises valgekaartlikus vandenõus, oktoobris aga vabastati Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi otsusega, "kuna ei olnud alust kahtlustada endist ülemjuhatajat kontrrevolutsioonilises tegevuses", kuid kõrvaldati sõjaväge juhatamisest. 1919. aasta oktoobrist oli ta Revolutsioonilise Sõjanõukogu käsutuses eriti tähtsate ülesannete täitmiseks. 1921. aastast oli Vācietis Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Sõjaväeakadeemias (alates 1925 M. V. Frunze nimeline Sõjaväeakadeemia) sõjaajaloo õppejõud, professor ja teaduskonna vanemjuhendaja. 1934. aastast oli ta NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi käsutuses. Vācietis vahistati 29. novembril 1937. Süüdistatuna spionaažis ja kontrrevolutsioonilises terroritegevuses mõisteti ta 28. juulil 1938 surma ja lasti samal päeval maha. Rehabiliteeriti 1957. Kategooria:Läti inimesed Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased Kategooria:Läti kütid Kategooria:2. järgu armeekomandörid Kategooria:Vilno sõjakooli vilistlased Kategooria:Sündinud 1873 Kategooria:Surnud 1937.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Jukums Vācietis · Näe rohkem »
Kahur
23 mm automaatne õhutõrjekahur kaasaegne sõjalaeva 76 mm tekikahur Kahur on pika raua, suure laskekiiruse ja lameda laskejoonega suurtükiväe tulirelv.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Kahur · Näe rohkem »
Kaitseliit
Kaitseliit on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Kaitseliit · Näe rohkem »
Kaitseministeerium
Kaitseministeerium (KAM) on Eesti valitsusasutus, mis vastutab riigikaitse korraldamise eest.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Kaitseministeerium · Näe rohkem »
Kaitseväe Akadeemia
Kaitseväe Akadeemia (lühend KVA, kuni 2019. aastani Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused) on riigikaitseline rakenduskõrgkool.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Kaitseväe Akadeemia · Näe rohkem »
Kaitseväe peastaap
Kaitseväe peastaabi hoone Juhkentali tänaval Tallinnas Kaitseväe peastaap on Eesti kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev strateegilise tasandi kaitseväe struktuuriüksus, mis tegeleb kaitseväe operatiivjuhtimise, väljaõppe ja arendusega.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Kaitseväe peastaap · Näe rohkem »
Kalevi jalaväepataljon
Kalevi jalaväepataljon on Eesti maaväe 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv jalaväepataljon.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Kalevi jalaväepataljon · Näe rohkem »
Karl Kimmel
Karl Kimmel (Kämmel) VR II/3 (17. märts 1901 Ropka vald, Tartumaa – 4. märts 1982 Toronto) oli Eesti Vabadussõja veteran.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Karl Kimmel · Näe rohkem »
Karl Parts
Karl Parts VR I/1., II/2. ja II/3. (15. juuli 1886 Palupera vald, Tartumaa – 1. september 1941 Kirovi oblast) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1919).
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Karl Parts · Näe rohkem »
Katteüksus
Katteüksused olid 1928.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Katteüksus · Näe rohkem »
Kirde kaitseringkond
Kirde kaitseringkonna embleem Kirde kaitseringkond oli Eesti maaväe struktuuriüksus (kaitseringkond) aastani 2014.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Kirde kaitseringkond · Näe rohkem »
Kompanii
paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Kompanii · Näe rohkem »
Konstantin Päts
Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast, Venemaa (end. NSVL)) oli riigitegelane, jurist, ajakirjanik, aastatel 1918–1940 üks mõjuvõimsamaid Eesti Vabariigi poliitikuid ja Eesti esimene president (1938–1940).
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Konstantin Päts · Näe rohkem »
Kuperjanovi jalaväepataljon
Kuperjanovi jalaväepataljon (endiste nimedega Kuperjanovi partisanide pataljon, Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon ja Jalaväe Väljaõppe Keskus (JVÕK) Kuperjanovi Üksik-Jalaväepataljon) on Eesti kaitseväe Maaväe pataljonisuurune jalaväe väeosa, asukohaga Võrus.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Kuperjanovi jalaväepataljon · Näe rohkem »
Kuulipilduja
NSV Liidu raskekuulipilduja DŠK Iisraeli kuulipilduja Negev Kuulipilduja FN MAG Rootsis toodetud variant KSP 58 koos varuvintraua vutlari (ülal), hoolduskomplekti (vasakul), lindikasti ja laetud lindi (all) ning relvale kinnitatud lindi ja seda hoidva linditaskuga Kuulipilduja on parandatud stabiilsusega täisautomaatne padrunlaskemoonaga tulistav tulirelv kaliibriga alla 20 mm, mis on mõeldud otsetuletoetuseks.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Kuulipilduja · Näe rohkem »
Lahingukool
Lahingukool (aastani 2010 Kaitseväe Võru Lahingukool) oli Eesti kaitseväe õppeasutus, kus koolitati vanemallohvitsere ja reservohvitsere.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Lahingukool · Näe rohkem »
Landesveer
Landesveer ehk Balti landesveer ehk Balti maakaitse (saksa Baltische Landeswehr 'balti maakaitse') oli Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna korraldatud väekoondis.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Landesveer · Näe rohkem »
Laskemoon
Suurekaliibrilise kuulipulduja laskemoon Laskemoon on tulistamiseks vajalik materjal (munitsioon): padrunid, kuulid, haavlid, mürsud, miinid, reaktiivmürsud jms.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Laskemoon · Näe rohkem »
Lääne maakond
Lääne maakond ehk Läänemaa on 1. järgu haldusüksus Eesti lääneosas.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Lääne maakond · Näe rohkem »
Lääne-Saare Sõjaväeringkond
Lääne-Saare Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Lääne-Saare Kaitseringkond) asus Lääne- ja Saaremaal.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Lääne-Saare Sõjaväeringkond · Näe rohkem »
Lääne-Viru maakond
Lääne-Viru maakond ehk Lääne-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Lääne-Viru maakond · Näe rohkem »
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Läänemaa · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Läti · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Leedu · Näe rohkem »
Lennuk
Lennuk Lennuk (varem ka aeroplaan) on inimest kandev õhust raskem õhusõiduk, mis püsib õhus jäigalt kinnitatud kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Lennuk · Näe rohkem »
Lennuväerügement
Lennuväerügement oli Eesti õhuväe väeüksus.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Lennuväerügement · Näe rohkem »
Maakonnalinn
Maakonnalinn on maakonna keskne asula.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Maakonnalinn · Näe rohkem »
Magasini tänav
Magasini tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosa Veerenni asumis.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Magasini tänav · Näe rohkem »
Marja tänav (Tallinn)
Marja tänav Marja tänav on tänav Tallinnas Kristiine linnaosas Lilleküla asumis Marja allasumis ja Haabersti linnaosas Mustjõe asumis.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Marja tänav (Tallinn) · Näe rohkem »
Märtsiküüditamine
Märtsiküüditamine oli 1949.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Märtsiküüditamine · Näe rohkem »
Meegomäe
Meegomäe (ka: Meegumäe) on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Meegomäe · Näe rohkem »
Merevägi
Merevägi on riigi sõjaväe osa (väeliik), mille põhiülesanne on sõjalise operatsioonide läbiviimine riigi territoriaalvetes ja vajadusel ka kaugemal merealadel.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Merevägi · Näe rohkem »
Metsavennad
Põhja-Eestis 1941. aasta suvel tegutsenud metsavendade rühm Rõuge vallas Metsavennad (läti keeles mežabrāļi, leedu keeles miško broliai) olid Eestis, Lätis ning Leedus võidelnud relvastatud vastupanuvõitlejad, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude võimu vastu.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Metsavennad · Näe rohkem »
Mobilisatsioon
Mobilisatsioon ehk mobiliseerimine on relvajõudude isikkoosseisu, varustuse ja riigi majanduse sõjaks kogumine ja valmis seadmine.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Mobilisatsioon · Näe rohkem »
Naissaare Komandantuur
Naissaare Komandantuur oli Eesti sõjaväe merekindluste territoriaalne rannakaitseüksus aastail 1918–1940.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Naissaare Komandantuur · Näe rohkem »
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Narva · Näe rohkem »
Narva lahing (1918)
Narva lahing toimus 28. novembril 1918 Narva linna juures sellest lahkuvate Saksa väeüksuste, 4. jalaväepolgu ja Nõukogude Venemaa Punaarmee, sealhulgas selle koosseisus olnud Eesti kütivägede vahel, millega algas Eesti Vabadussõda.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Narva lahing (1918) · Näe rohkem »
Narva lahing (1919)
Narva lahing oli lahing 18.–19.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Narva lahing (1919) · Näe rohkem »
Narva Sõjaväeringkond
Narva Sõjaväeringkond (kuni 31. märtsini 1937 Narva Kaitseringkond) asus Virumaa idapoolses osas.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Narva Sõjaväeringkond · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Nõukogude Eesti (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Näe rohkem »
Nõukogude väeosad Eestis
Siin on ülevaade Eesti NSV / Eesti territooriumil aastatel 1944–1994 paiknenud NSV Liidu relvajõudude (mille hulka kuulusid Nõukogude armee, NSV Liidu merevägi, NSV Liidu Piirivalve ja NSV Liidu Siseministeeriumi siseväed) väeosade ja nende asukohtade kohta. Nõukogude Eestis oli ligi 800 paigas 1565 sõjaväeobjekti kogupindalaga 87 147 hektarit, mis moodustas ligikaudu 1,9% kogu Eesti territooriumist.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Nõukogude väeosad Eestis · Näe rohkem »
Nõukogude Venemaa
Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30. detsembrini 1922, mil sellest sai liiduvabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisus (19. juulist 1918 kandis see ametlikku nime Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik).
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Nõukogude Venemaa · Näe rohkem »
Nikolai Reek
Nikolai Reek VR I/2 VR II/2 VR II/3 (sünninimega Nikolai Bazõkov; 1. veebruar 1890 Tallinn – 8. mai 1942 Ussollag, Molotovi oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralleitnant, 1938).
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Nikolai Reek · Näe rohkem »
Norillag
Norilski parandusliku töö laager (vene keeles Норильский исправительно-трудовой лагерь, lühend Норильлаг) oli Nõukogude Liidus Krasnojarski krais GULAG-i süsteemi kuulunud paranduslike tööde laager, mis asutati 1935.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Norillag · Näe rohkem »
Ohvitser
Ohvitser (ladina sõnast officium, 'amet') on vastava auastmega isik, kes kuulub relvajõudude, korrakaitsejõudude või sõjaväeliste ametkondade juhtivkoosseisu.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Ohvitser · Näe rohkem »
Oktoobrirevolutsioon
Boriss Kustodijev. "Bolševik". Õlimaal lõuendil, 1920. Moskva, Tretjakovi galerii Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre, nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Oktoobrirevolutsioon · Näe rohkem »
Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon
Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon (lühend ORURK) on 1992.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon · Näe rohkem »
Omakaitse (1917–1918)
Omakaitse (lühend OK) oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Eestis 1917–1918.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Omakaitse (1917–1918) · Näe rohkem »
Pakri tänav
Pakri tänav on tänav Paldiskis.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Pakri tänav · Näe rohkem »
Paldiski
Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Amandus Adamsoni ateljee Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Paldiski · Näe rohkem »
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Pataljon · Näe rohkem »
Patarei (sõjandus)
Patarei (ingl k battery, saksa k batterie) on peamiselt suurtükiväe ja õhutõrje relvaliigi, harvem jalaväe miinipildujate taktikalis-halduslik väeüksus, mis vastab teiste relvaliikide kompaniile.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Patarei (sõjandus) · Näe rohkem »
Pärnu Üksik-jalaväepataljon
Pärnu Üksik-jalaväepataljon oli kaitseväe Maaväe jalaväeüksus-pataljon.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Pärnu Üksik-jalaväepataljon · Näe rohkem »
Pärnu maakond
Pärnu maakond ehk Pärnumaa on Eesti 1. järgu haldusüksus.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Pärnu maakond · Näe rohkem »
Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond
Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Pärnu-Viljandi Kaitseringkond) asus Pärnu- ja Viljandimaal.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond · Näe rohkem »
Pärnumaa
Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Pärnumaa · Näe rohkem »
Püstolkuulipilduja
Schmeisseri Bergmann MP 18 (Maschinepistole 1918, M.P.18,I.) Thompsoni püstolkuulipilduja 1928A1,''Tommy-gun'' 'Püstolkuulipilduja (ka automaatpüstol) on püstolipadruniga tulistav käsitulirelv, mis on valmistatud laskmiseks nii valangutega kui ka üksiklaskudega.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Püstolkuulipilduja · Näe rohkem »
Põlva maakond
Põlva maakond ehk Põlvamaa 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Põlva maakond · Näe rohkem »
Peipsi Laevastiku Divisjon
Peipsi Laevastiku Divisjon oli Eesti merejõudude üksus aastail 1919–1940, mis baseerus Tartus ja oli 2. Diviisi operatiivalluvuses.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Peipsi Laevastiku Divisjon · Näe rohkem »
Petserimaa
Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Petserimaa · Näe rohkem »
Piirivalve
Piiripatrull Piirivalve on riiklik relvastatud organisatsioon või struktuur, mille põhiülesanne on riigipiiri valve-, esmase kaitse- ja piiriületuskorra (piirirežiimi) tagamine.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Piirivalve · Näe rohkem »
Pioneeripataljon
Pioneeripataljon on pataljon, mis on spetsialiseerunud pioneeriteenistusele.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Pioneeripataljon · Näe rohkem »
Pioneeriteenistus
Taktikaline tingmärk pisi Pioneeriteenistus (ka pioneerivägi, insenerivägi) on maaväe insenertehniline lahingutoetusrelvaliik (väeliik).
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Pioneeriteenistus · Näe rohkem »
Pioneerpataljon
Pioneerpataljon oli Eesti sõjaväe inseneriväeosa Nõmmel Pioneeri tänaval.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Pioneerpataljon · Näe rohkem »
Politsei
Politsei buss alarmsõidul Tartus, Supilinnas, Oa tänaval. 2016. aasta september. Politsei on ühiskonna (tänapäeval riigi või linna) poolt ametisse pandud jõudu rakendav struktuur, mis on ette nähtud ühiskonnaliikmete vahelistes suhetes korra säilitamiseks (nn sisemisteks vajadusteks).
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Politsei · Näe rohkem »
Puiestee tänav
Puiestee tänav Puiestee tänav Puiestee tänav (saksa keeles Alleestraße) on tänav Tartus.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Puiestee tänav · Näe rohkem »
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Punaarmee · Näe rohkem »
Rahumäe tee
Rahumäe tee on tänav Tallinnas Kristiine ja Nõmme linnaosas.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Rahumäe tee · Näe rohkem »
Rahuoperatsioonide Keskus
Rahuoperatsioonide Keskuse teenetemärk Rahuoperatsioonide keskus oli Eesti Kaitsejõudude koosseisu loodud iseseisev üksus.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Rahuoperatsioonide Keskus · Näe rohkem »
Rahvakomissar
Rahvakomissar oli nõukogude vabariikide (1917–1922) ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (1922–1946) ametiisik, kes juhtis rahvakomissariaati ehk praegusele ministeeriumile vastavat asutust.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Rahvakomissar · Näe rohkem »
Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse Staap
Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse Staap oli Eesti sõjaväe piirkondlik juhtimisorgan.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse Staap · Näe rohkem »
Rapla maakond
Rapla maakond ehk Raplamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Rapla maakond · Näe rohkem »
Ratsavägi
Austria-Ungari ratsaväelasi 1898. a.-l Tartu (märts 1918) Ratsavägi on väeliik, mille isikkoosseis liigub ja võitleb ratsa.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Ratsavägi · Näe rohkem »
Rügement
Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Rügement · Näe rohkem »
Rühm (sõjandus)
Rühm (sõbralik jõud) - NATO taktikaline tingmärk Rühm on relvajõudude maismaavägede taktikaline allüksus, milles on sõltuvalt otstarbest tavaliselt 15–50 inimest.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Rühm (sõjandus) · Näe rohkem »
Regulaarvägi
Alalisvägi (sünonüüm regulaarvägi, harvemini regulaarsõjavägi, vananenud terminiga kaadriarmeeValimik sõjandustermineid. 1998. Koostanud Heino Ernits. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 181) on riigi ametlik (inglise official) relvajõud, mille eesmärk on riiki rahu- ja sõjaajal kaitsta.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Regulaarvägi · Näe rohkem »
Relva-SS
Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli natsionaalsotsialistlikku Saksamaad valitseva ainupartei NSDAP sõjalise tiiva Schutzstaffel'i lahinguüksuste nimetus alates 1939.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Relva-SS · Näe rohkem »
Riia tänav
Riia tänav on tänav Tartus, üks linna peatänavaid.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Riia tänav · Näe rohkem »
Riigi Teataja
Riigi Teataja esinumbri esileht, 27. november 1918 Riigi Teataja (RT) on Eesti riigi ametlik väljaanne, mille esimene number ilmus 27.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Riigi Teataja · Näe rohkem »
Riigivanem
Riigivanem oli aastatel 1920–1934 Eesti valitsusjuhi nimetus riigipea ülesannetes ning aastatel 1934–1937 Eesti riigipea nimetus.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Riigivanem · Näe rohkem »
Saare maakond
Saare maakond ehk Saaremaa on 1. järgu haldusüksus Lääne-Eestis.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Saare maakond · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Saaremaa · Näe rohkem »
Saksa armee (Saksa Keisririik)
''Kaiserstandarte'' Keiserlik Saksa armee (saksa keeles Deutsches Heer) oli Saksa Keisririigi ühendatud maa- ja õhuvägi (v.a mereõhuväe üksused, mis kuulusid mereväe alla).
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Saksa armee (Saksa Keisririik) · Näe rohkem »
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · Näe rohkem »
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Saksamaa · Näe rohkem »
Sõdur
Sõdurid 2014. aastal Tapa sõjaväelinnakus sõdurite maja juures. Sõdurid 2014. aastal Tapa sõjaväelinnakus sõdurite maja juures laulmas. Sõdur on allüksuse rivikoosseisu põhivõitleja üldnimetus.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Sõdur · Näe rohkem »
Sõjalaev
Suured sõjalaevad kiilveerivis Väiksemad sõjalaevad kiilrivis Sõjalaev on mereväe või sarnase eesmärgiga relvastatud organisatsiooni koosseisu kuuluv sõjaliste ülesannete täitmiseks ehitatud või ette valmistatud laev.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Sõjalaev · Näe rohkem »
Sõjaväelinnak
Ühe Saksa sõjaväelinnaku pääsla Sõjaväelinnak ehk sõjaväebaas on alaliste militaarülesannete täitmiseks rajatud või kasutusele võetud ehitiste kompleks.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Sõjaväelinnak · Näe rohkem »
Sõjaväeringkond
Sõjaväeringkond (ka sõjaringkond) on operatiiv-taktikaline territoriaalne sõjaväeüksus, mille koosseisu kuuluvad teatud territooriumil asuvad sõjaväeüksused, väekoondised, sõjaväelised õppeasutused ja eri relvaliikide sõjaväeasutused.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Sõjaväeringkond · Näe rohkem »
Sõjavägede Ülemjuhataja
Sõjavägede Ülemjuhataja oli 1918.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Sõjavägede Ülemjuhataja · Näe rohkem »
Scoutspataljon
Saber Strike 2014 Saber Junction 2014 Scoutspataljon on Eesti kaitseväe maaväe lahinguüksus-pataljon, kuulub 1. jalaväebrigaadi alluvusse.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Scoutspataljon · Näe rohkem »
Semen Tõmošenko
Semen Tõmošenko (venepäraselt Semjon Timošenko; ukraina keeles Семен Костянтинович Тимошенко; 18. veebruar 1895 – 31. märts 1970) oli NSV Liidu sõjaväelane.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Semen Tõmošenko · Näe rohkem »
Sidepataljon
Sidepataljon oli Eesti inseneriväe väeosa (pataljon), mis 1924.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Sidepataljon · Näe rohkem »
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Soome laht · Näe rohkem »
Soomusauto
Saksa soomusauto ATF Dingo 2 Eesti Vabadussõja ajal Soomusauto on veoauto või maasturi veermiku baasil valmistatud kergelt soomustatud spetsiaalkerega ratassõiduk.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Soomusauto · Näe rohkem »
Soomusrong
Vabadussõjas kasutatud Soomusrong nr 2 Valgas (veebruar 1919) Eesti Laiarööpmeline soomusrong nr 6 sügisel 1919 Eesti Soomusrong nr 1 Tapa vallutamisel 9. jaanuaril 1919 Soomusrong on kuuli- ja killukindlalt soomustatud vagunite ja veduritega sõjaväe otstarbeks ehitatud kaitseotstarbeline raudteerööbastel liikuv relvaliik, mida kasutati laialdaselt alates 19.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Soomusrong · Näe rohkem »
Soomusrongide Brigaad
Soomusrongide Brigaad oli Eesti soomusrongide väeüksus (brigaad).
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Soomusrongide Brigaad · Näe rohkem »
Soomusrongide divisjon
Soomusrongide divisjon oli Eesti Rahvaväe soomusväe üksus Vabadussõjas.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Soomusrongide divisjon · Näe rohkem »
Soomusvägi
Tanki- ja soomustatud üksuse taktikaline põhitingmärk Soomusväe rivistus talvisel õppusel Nõukogude Liidu soomusväe tehnikat külma sõja ajast M1A1 Abrams Rootsi jalaväe lahingumasin CV90 Soomusvägi on maavägede lahingurelvaliik (väeliik), mis koosneb suure manöövrivõime, tulejõu ja lahinguvõimega soomustatud mehhaniseeritud üksustest.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Soomusvägi · Näe rohkem »
Staabi- ja sidepataljon
Staabi- ja sidepataljon (varem staabi- ja sideüksuste väljaõppekeskus, üksik-sidepataljon) on Eesti kaitseväe diviisi koosseisu kuuluv pataljonisuurune väeüksus, mille ülesandeks on kaitseväe juhtimisstruktuuride sideühenduste tagamine ja sidealane väljaõpe.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Staabi- ja sidepataljon · Näe rohkem »
Staabiülem
Staabiülem on sõjaväeüksuse staabi tööd juhtiv sõjaväelane.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Staabiülem · Näe rohkem »
Staap
Staap on organisatsiooni juhtimisorgan, mis koordineerib ja planeerib organisatsiooni tegevust, toetades sellega ühtlasi organisatsiooni juhti.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Staap · Näe rohkem »
Suur-Sõjamäe tänav
Suur-Sõjamäe tänav kulgeb tänava algusosas rööbiti Tallinna–Narva raudteega, vaade 2009. aastal Suur-Sõjamäe tänav ja Ülemiste kaubajaama ala 2017. aastal Suur-Sõjamäe tänav on tänav Tallinnas Lasnamäe linnaosas Ülemiste ja Sõjamäe asumis.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Suur-Sõjamäe tänav · Näe rohkem »
Suuropi Komandantuur
Suuropi Komandantuur oli Eesti sõjaväe merekindluste territoriaalne rannakaitseüksus aastail 1918–1940.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Suuropi Komandantuur · Näe rohkem »
Suurtükipatarei
Suurtükipatarei on suurtükiväe allüksus, mis vastab teiste väe- või relvaliikide kompaniile.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Suurtükipatarei · Näe rohkem »
Suurtükiväe Inspektuur
Suurtükiväe Inspektuur oli 1920.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Suurtükiväe Inspektuur · Näe rohkem »
Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)
Suurtükiväepataljon (varem Suurtüki(väe)grupp) on Eesti kaitseväe maaväe suurtükiväeüksus.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi) · Näe rohkem »
Suurtükivägi
Suurtükiväe väeliigi (relvaliigi) NATO taktikaline põhitingmärk Suurtükivägi (vananenud termin artilleeria) on relvaliik, mille ülesandeks on toetada lahingutegevuses osalevate väeliikide ja relvaliikide tegevust kaudtulega ja võidelda vastase suurtükiväeüksustega.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Suurtükivägi · Näe rohkem »
Suurtükk
Saksa suurtükimeeskond läänerindel 1914 USA välisuurtükimeeskond Iraagis 2004 Moodne Saksa liikursuurtükk PzH 2000 Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne tulirelv kaliibriga vähemalt 20 mm.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Suurtükk · Näe rohkem »
Tagalapataljon
Tagalapataljon Lipp. Tagalapataljon (Combat Service Support Battalion) on 1. jalaväebrigaadi lahinguteenindustoetuse pataljon.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Tagalapataljon · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Tallinn · Näe rohkem »
Tallinna garnison
Tallinna garnison on Tallinna kaitseks moodustatud sõjaväeliste üksuste ja ehitiste kogum.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Tallinna garnison · Näe rohkem »
Tallinna sõjasadam
Aleksei Bogoljubovi maal Tallinna sadamast (1853) Tallinna sõjasadam oli Peeter I poolt Tallinnas Tallinna lahes asutatud sõjaline kaitserajatis, mis tegutses kuni 1857.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Tallinna sõjasadam · Näe rohkem »
Tank
M1A1 Abrams Leopard 2A4 Soome kaitsejõududes Nõukogude Liidu tank T-80 BV Tank on sõjalisel eesmärgil kasutatav, soomuspöördtornis kahuriga relvastatud, hea maastikuläbivusega roomikvõitlusliikur (soomuki liik), mis on lõhkekehade tabamuste puhuks tugevasti soomustatud.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Tank · Näe rohkem »
Tapa sõjaväelinnak
USA sõdurid Tapa sõjaväelinnakus Tapa sõjaväelinnak on Eesti kaitseväe suurim sõjaväelinnak.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Tapa sõjaväelinnak · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu maakond
Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Tartu maakond · Näe rohkem »
Tartu rahu
Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Tartu rahu · Näe rohkem »
Tartu Sõjaväeringkond
Tartu Sõjaväeringkond (kuni 31. märtsini 1937 Tartu Kaitseringkond) asus Tartumaal.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Tartu Sõjaväeringkond · Näe rohkem »
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Tartumaa · Näe rohkem »
Tööstuse tänav
Tööstuse tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja ja Karjamaa asumis.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Tööstuse tänav · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Tsiviilelanik
Haavatud muslimi põgenikud Hasankale konflikti ajal. Tsiviilelanik on keegi, kes ei ole osa mingist sõjalisest organisatsioonist ega kuulu sõjateenistusse.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Tsiviilelanik · Näe rohkem »
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Ukraina · Näe rohkem »
Vabadusrist
Eesti Vabadusrist Eesti Vabadusrist (algne ametlik nimi Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäeval 24. veebruaril 1919 iseseisvuse ja vabaduse võitluse teenuste autasuks.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Vabadusrist · Näe rohkem »
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Vabadussõda · Näe rohkem »
Vahipataljon
Vahipataljon (endise nimega jalaväe väljaõppekeskus "Üksik-vahipataljon") on Paldiskis asuv Eesti kaitseväe väeosa.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Vahipataljon · Näe rohkem »
Vahiteenistus
Vahiteenistus on sõjaväe objektide, isikkoosseisu ja vara valve ning auavaldused selleks määratud vahtkondlaste poolt.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Vahiteenistus · Näe rohkem »
Valga maakond
Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Valga maakond · Näe rohkem »
Valga Sõjaväeringkond
Valga Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Valga Kaitseringkond) asus Valgamaal.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Valga Sõjaväeringkond · Näe rohkem »
Valgamaa
Valgamaa on ajalooline maakond, mis paiknes Liivimaa kubermangus, enamjaolt praeguse Läti aladel ja oli valdavalt lätikeelne.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Valgamaa · Näe rohkem »
Vastupanutegevus Eesti NSVs
Vastupanutegevus okupeeritud Eestis oli valitsevate võimude vastane tegevus okupeeritud Eestis.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Vastupanutegevus Eesti NSVs · Näe rohkem »
Väeliik
Väeliik on relvajõudude põhiosis, mis on ette nähtud talleomaseks lahingutegevuseks kindlas geograafilises keskkonnas: maal, merel, õhus, küberruumis, kosmoses.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Väeliik · Näe rohkem »
Väeosa
Väeosa (ka sõjaväeosa) on mistahes väeliigis olev administratiivselt ja majanduslikult iseseisev väeüksus, mille moodustavad staap, allüksused ja teenistusedValimik sõjandustermineid.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Väeosa · Näe rohkem »
Värska
Värska on alevik Võru maakonnas, Setomaa valla keskus.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Värska · Näe rohkem »
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Võru · Näe rohkem »
Võru maakond
Võru maakond ehk Võrumaa (võru keeles Võro maakund, Võromaa) on 1. järgu haldusüksus Eesti kaguosas.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Võru maakond · Näe rohkem »
Võru-Petseri Sõjaväeringkond
Võru-Petseri Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Võru-Petseri Kaitseringkond) asus Võru- ja Petserimaal.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Võru-Petseri Sõjaväeringkond · Näe rohkem »
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Võrumaa · Näe rohkem »
Veebruarirevolutsioon
Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Veebruarirevolutsioon · Näe rohkem »
Vene NFSV
Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ehk Vene NFSV ehk VNFSV (lühendnimekuju Vene Föderatsioon), vene keeles Российская Советская Федеративная Социалистическая Республика, РСФСР oli Nõukogude Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) aastatel 1922–1991.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Vene NFSV · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Venemaa relvajõud
Venemaa Föderatsiooni relvajõud (vene keeles Вооружённые силы Российской Федерации) on Venemaa sõjavägi, mille koosseisu kuuluvad maaväed, õhu- ja kosmosejõud, sõjalaevastik ja eri väeliigid: õhudessantvägi, kosmoseväed, strateegilised raketiväed, erioperatsioonijõud ning relvajõudude tagalateenistus.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Venemaa relvajõud · Näe rohkem »
Viktor Puskar
Viktor Puskar VR I/1 (7. mai 1889 (25. aprill vana kalendri järgi) Viljandi – 12. aprill 1943 Tartu) oli Eesti väejuht (kolonel) Vabadussõjas.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Viktor Puskar · Näe rohkem »
Viljandi maakond
Viljandi maakond ehk Viljandimaa on maakond Eesti lõunaosas.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Viljandi maakond · Näe rohkem »
Viljandimaa
Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Viljandimaa · Näe rohkem »
Viru jalaväepataljon
Viru jalaväepataljon (varem JVÕK Viru üksik-jalaväepataljon, Viru üksik-jalaväepataljon) on Eesti kaitseväe maaväe pataljonisuurune jalaväeosa.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Viru jalaväepataljon · Näe rohkem »
Viru maakond
Viru maakond oli Eesti Vabariigi ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Viru maakond · Näe rohkem »
Viru rinne
Viru rinne oli lahingutegevuspiirkond Eesti Vabadussõjas Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis Eesti Rahvaväe, nende liitlasjõudude ja Nõukogude Venemaa Punaarmee ning Eesti Töörahva Kommuuni väeosade vahel.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Viru rinne · Näe rohkem »
Viru-Järva Sõjaväeringkond
Viru-Järva Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Viru-Järva Kaitseringkond) asus Virumaa läänepoolses osas ja Järvamaal.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Viru-Järva Sõjaväeringkond · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Virumaa · Näe rohkem »
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja Wehrmacht · Näe rohkem »
1. Diviis
1.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 1. Diviis · Näe rohkem »
1. Eesti jalaväediviis
1.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 1. Eesti jalaväediviis · Näe rohkem »
1. jalaväebrigaad
1.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 1. jalaväebrigaad · Näe rohkem »
1. Soomusrongi Rügement
1.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 1. Soomusrongi Rügement · Näe rohkem »
1. Suurtükiväegrupp
1.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 1. Suurtükiväegrupp · Näe rohkem »
1. Suurtükiväepolk
1.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 1. Suurtükiväepolk · Näe rohkem »
13. aprill
13.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 13. aprill · Näe rohkem »
14. juuni
14.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 14. juuni · Näe rohkem »
15. mai
15.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 15. mai · Näe rohkem »
16. jaanuar
16.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 16. jaanuar · Näe rohkem »
16. juuni
16.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 16. juuni · Näe rohkem »
16. november
16.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 16. november · Näe rohkem »
17. august
17.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 17. august · Näe rohkem »
17. juuni
17.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 17. juuni · Näe rohkem »
17. veebruar
17.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 17. veebruar · Näe rohkem »
18. juuni
18.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 18. juuni · Näe rohkem »
19. detsember
19.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 19. detsember · Näe rohkem »
19. jaanuar
19.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 19. jaanuar · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 1918 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 1919 · Näe rohkem »
1920
1920.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 1920 · Näe rohkem »
1922
1922.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 1922 · Näe rohkem »
1928
1928.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 1928 · Näe rohkem »
1939
1939.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 1939 · Näe rohkem »
1940
1940.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 1940 · Näe rohkem »
1941
1941.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 1941 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 1944 · Näe rohkem »
1990
1990.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 1990 · Näe rohkem »
1991
1991.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 1991 · Näe rohkem »
1992
1992.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 1992 · Näe rohkem »
1994
1994.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 1994 · Näe rohkem »
2. Diviis
2.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 2. Diviis · Näe rohkem »
2. Soomusrongi Rügement
2.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 2. Soomusrongi Rügement · Näe rohkem »
2. Suurtükiväegrupp
2.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 2. Suurtükiväegrupp · Näe rohkem »
2. Suurtükiväepolk
2.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 2. Suurtükiväepolk · Näe rohkem »
2. veebruar
2.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 2. veebruar · Näe rohkem »
20. august
20.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 20. august · Näe rohkem »
20. veebruar
20.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 20. veebruar · Näe rohkem »
22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus
22.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus · Näe rohkem »
22. november
22.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 22. november · Näe rohkem »
24. veebruar
24.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 24. veebruar · Näe rohkem »
27. juuli
27.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 27. juuli · Näe rohkem »
27. märts
27.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 27. märts · Näe rohkem »
28. september
28.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 28. september · Näe rohkem »
29. august
29.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 29. august · Näe rohkem »
3. Diviis
3.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 3. Diviis · Näe rohkem »
3. juuli
3.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 3. juuli · Näe rohkem »
3. Suurtükiväegrupp
3.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 3. Suurtükiväegrupp · Näe rohkem »
3. Suurtükiväepolk
3.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 3. Suurtükiväepolk · Näe rohkem »
4. Diviis
4.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 4. Diviis · Näe rohkem »
4. mai
4.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 4. mai · Näe rohkem »
4. Suurtükiväegrupp
4.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 4. Suurtükiväegrupp · Näe rohkem »
5. juuni
5.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 5. juuni · Näe rohkem »
5. Suurtükiväegrupp
5.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 5. Suurtükiväegrupp · Näe rohkem »
6. august
6.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 6. august · Näe rohkem »
7. juuli
7.
Uus!!: Eesti kaitsejõudude ajalugu ja 7. juuli · Näe rohkem »
